Mina lood. Kätte on jõudnud mina teadmiste mängu olulisem hetk kohe kuulutatakse välja võitja. Miina lood. Tuur. Nii mine. Üheksa aastane. Täna ma naudin välja suure teadmiste mängu auhinnaaparaat. Nina talu, siis kõik teavad, et mul oli sünnipäev ja nagunii õnne jutustan. Sünnipäeval toimus. Klaasis sina aitad mind, teadmiste mängu, au sinna, mis tall, pered Pärnu või Tartu veekeskuse ette ja kehtib tervele klassile või lasteaia rühmale, aga kas nad üldse ujuda oskavad, seal on selline bassein ka, kus saab jalad põhjas käia. Siis nad saavad harjutada veekäimist ja, ja veeharki hüppame, tead mis, ma lugesin ka kõik vastused läbi ja ma leidsin paar vale vastus. Milline kergendus on näha oma silmaga kui lapsi, oma kliima? No selles mõttes. Teised tundus nii, nad teavad, mis on entsüklopeedia ja kuidas sellest tuhnida. Punkt üks. Tähestik peab peas olema ja sõber internet, seal peab oskama liigelda. Surfad ei, ei, ei liigelda. Surfamine käib nii, et sa muudkui surfad siia-sinna ja siia ja sinna näiteks eksid ära. Aga liiklemine käib nii, et sa tead, mida sa otsid. Näiteks kuidas leida hiigelsuures internetis üles maailma kõige vanemaks elav kala või valgusminut. Või kina leiutajad, vennad, limi, ärid või see on päris raske, aga nägi, kui hästi lapsed hakkama sai. Ma paneksin neile omalt poolt 12 punkti, tuhnimise ja liiklemise eest. Ja nii toodi välja, segan, ei mina. Silma kinni. Vall palun kysida, loosib välja võitja. Silmadki hoiabki. Ise näen, midagi ei näe. Nii, teeme lahti teerullipesud. Pärnu Tammsaare lasteaialeevikese rihm. Äärel leevikese rihma otsimine kirjaga üles. Palju õnne külla taibu, leiame mõne muu, nii. Tammsaare lasteaia, et Tammsaare, nende viimane kiri jah, tahad tee, on see tulnud ja mis nad siin siis kirjutavad, et tere, mina tean. Huvitavamaks muutus muutus nende mäng pärast seda, kui mäng, vaid nende elu muutus huvitavamaks pärast meie mänge. Igale küsimusele otsisime kodus internetist ja raamatutest vastuseid. Meil juhtus apsakaid ka. Saime kogemuse, et ega internetiski kõik õige pole. Küsimus kalade kohta läks meil üle väga huvitavaks vestluseks kalade elu üle. Midagi kino ja saime teada, et kalade vanust saab määrata soomuste luudelt ja isegi kuulmekivikeste kaudu. Kujud. Nad said väga nukralt ajalgi nii palju enne ja siis seal veekeskuses õlitada ja mulistada ja ma loodan, et seal ka mõned kalad. Kraan tavaline veekraan, kust see siia tuli? Mina võlusin tobuke simsava, pinnitasin siia ühe korraliku kraani, et oleks natuke veepargi tunne. Võlude jõudsid, sa märkad rohkem oma mikrofoni ja muud räägid, pane ruttu kinni, käivad raiskad vett raiskama, kasutan ma Malun veepargitunnet, mõtle, kui terveline lapsed hakkaksid oma kodus veegaadi tunnet. Loomaõpetaja rääkis, et maakera pealt esimesel päeval otsa saada, minu plaanis pole vesi mitte kunagi otsa saanud. Kas sul on? Ei ole. No aga ta võib räppi saada. See, kust see vesi tuleb, võid ju tühjaks saada. Aga mis siis on see, kust see vesi tuleb? Ma ei tea, ma arvan, ning nelist Nonii vesi polegi suunal. Siis ma ei tea. Aga ma uurin järele. Teine kuu teadmiste mängu lapsed tuuni ja liiklejaid küll siis selgub ja mina urin omaette, siis paneme oma vastused. Kui tead sina, mis ma teen, Mullen, Joanne klassi, käisime ujumistund, see on kohustuslik kõigile, sest tegelikult mina juba oskan ujuda minu maani mere ääres, aga äkki ma saan küsida ujumisõpetaja käest, kus tuleb esimees, jookseb kraanist, tema peaks ju teadma täitsa torkeid. Mis juba kell on nii, no palju õnne, teadmiste mängu võitjatele. Au tuttav jutt ei saaginud, teadusis. Sünnipäeval toimus seegi päev. No nagu ma teen kiiresti, meil oli hästi lahe ja teate, mis oli kõige lahedam filmi näitamine, mäletad, ma tegin valmis ühe joonisfilmi. Ja isa aitas mul teha papist filmi näitamise aparaadi tiime näitasin omagi realistele oma filmi, kõigile meeldis. See film rääkis nagu sellest, et kuidas Handise vältleksid nõidade peole volbriööl kuigi nad ei tohtinud minna, sest nad pole nõiad. Seal peol oli üks kuri neid, kelle nimi oli nuga. Tema tahtis need kinni nabida, aga ta ei saanud siis teadmis Haldis lõpuks tegi. Ta lihtsalt võlus nõid noa nüriks. Nüri nõid ei tahtnud neile enam mitte midagi teha. Pääsesid ära. Kädeed eritan oma taskunuga. Subilm tuletas mulle meelde, et ega see seenele minek enam teab, kui kaugel poleks maikuus hulle asju planeerima. Sinul näiteks oleks mõttekas hakata mõtlema oma homse ujumistunni peale, kas kõik vidinad on olemas ja noh, need prillid ja trikooja ja svamm. Ega ma ju ei lähe ju vanni ikka, bassein ongi üks suur ole bassein, see on ju peaaegu nagu meri. Kuulemeid, homme jälle. Mina lood, kirjutab Eeva kohv, jutustavad Külli Teetamm ja Anti Kobin, toimetaja Tiina Vilu. Kuule, homme jälle samal ajal ninalood.