Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eestis elav Marylane Vasli Nikolajev, tere ühtlasi Tartu Marilaste liidu esimees. Olgem täpsed. Kuulsime siin algusest võluvat lugu, mis lugu see on ja miks ta teile tähtis on? See on vana mari rahvalaul, ta on väga sarnane meie uurali Marive vanarahval lauludega. Et mis on sallimatu uurali maridel ja ma arvan, et see on väga selline arhailine kiht mari kultuurist mis just idapoolsetel paaridel on säilinud. Mul rahvalaulud väga meeldivad, sellepärast ma olin kasvanudki nende rahvalaulu kuulates lapsepõlvest peale näete, väga lahedasid mulle nad nagu vanaema laulis minu väga hea temast sõbranna, minu naaber, vana naine, laulis neid laule. Ja ilmselt sünnist peale kuskil geenides on olnud see väga tugev armastus oma rahva vastu oma laulude vastu kultuuri vastu ja ma lausa armusin vanasse tikandis. Ma seda võiksin vaadata tundide kaupa, nii ilus. Tundide kaupa, see kõlab meesterahva suust täiesti ootamatult, mis selles tikandis siis on, sellist, mis teid vaimus? Hakkasin seda uurima, mis meil on säilinud, sellist missi Pauli kadumas? No ma ei oska öelda, mulle tänapäevani on väga meeldiks mari tikand, just see traditsiooniline vana tikid venepärased, lilled, mida võib-olla te olete näinud väga tihti, aga vot just geomeetriline ornament. Ilmselt see lihtsalt ei ole tikitud ilu pärast, seal oli ka mingi info, et on oma märkide keel seal. Vanasti näiteks tikandi järgi võiksid öelda, kes, kust on võib-olla keegi midagi oli kirjutanud sinna ja üritasin seda lugeda. Ja seda vana tikandite kohta juba väga harva. No see oli peaaegu kadunud nõukogude aja, sellepärast näiteks pärast seda niinimetatud bolševikud revolutsiooni seda peeti vanaks nagu vanaks eluks, seda lausa, ütleme hävitati. Ma mäletan ka lapsepõlvest, mis suhtumine oli nendesse, aga pärast perestroika õnneks, et tuleb tagasi. Seega vana geomeetriline tikand, mari leidude. Et hetkel näiteks inimesi Marimaal, kes tegelevad sellega, on eks, ja neid ei ole vähe. Nõnda palju siis mari tikandistega tulles korraks tagasi mari muusika ja mari laulude juurde, ta ise ei laula. Ma tead, kui kõlab mingi vari laulma, praktiliselt, võin järgi laulda, väga paljusid laulusid ja tean, laulnud ka, aga hetkel ma küll ei saa, sest mul on, ma ei tea, ma, meil oli mari õhtu, ma proovisin Alexeil ja aidata mul kurguga midagi juhtunud. Laulsite hääle ära ühe seal ja aga räägime nüüd siis sellest, kus te sündisite ja milline oli teie lapsepõlvekodu. No ma sündisin permi krai Ing hirmutšaši mari külas, see oli mari küla tänapäevani Jaapanil mari külaks, võiks öelda. Minu ajal see oli täiesti mari küla, sest näiteks mina üldse lapsed pilves, ei rääkinud vene keelt. Ma koolis selle ahven marikeelsena ja minu ema ei osanudki vene keelt näiteks, aga koolis ja ühel hetkel see vene keel tuli, kolis, kõik oli vene keeles, õpetamine oli vene keeles, kuigi lapsed olid praktiliselt 100 protsenti. Algklassides ei olnud siis marikeelset õpet, algklassidest peale oli kõik õpikut olid venekeelsed, aga õpetaja oli mari. Tema tõlkis lihtsalt meile kõik mari keelde. Muidu me ei saanudki aru. Koolis tuli teil see vene keel selgeks saada, jah, tuli, ega ta mööda külgi alla jookse, nagu öeldakse, ega ei ole paha siiski ühte keelt veel osata, ükskõik mis siis selle vene keelega ei kaasneks, aga teie käisite siis kohalikus kaheksaklassilises külakoolis Venemaal permi krais, küla nimi oli enger, much on haige, on hirmus. Ja no kuidas koolielu seal siis oli? No koolielu oli huvitav, aga minu jaoks natukene igav, sest ma juba enne kooliminekut kõik tähed teadsime ja selle nõukogude ajalooline niimoodi nagu orientatsioon oli mingi keskmisele või ütleme, mitte keskmiseni sellel tasemel, sellepärast mul oli igav lihtsalt, mina kuskil 15 minutiga kõik sain aru, kõige oli tehtud kontrolltööde ja pärast, nagu ütlevad minu klassiõed-vennad Me andnud teistele nagu eriti. Siga ja siis te hakkasite paberist lennukeid lennutama või? Igasuguseid lollusi mõtlesite välja, sest kui on igaveses, peame tegutsema, et niimoodi see teie kooliaeg siis oli. Kaheksas klass kaasa arvatud. Ja edasi läksite. Ja edasi ma läksin siis keskkool seal hoopis midagi muud see oli, see oli ka sealsamas külas, ei ole. Rajooni keskus oli vene kool, vene kool oli ja mul oli suur Marie aktsent, kõik naersid minu üle. Aga nemad olid väga hästi heatahtlikud, samas need kõik minu vennad, uued klassivennad, nad igatpidi üritasid mind aidata. Seda on tore kuulda, et teil on nii kena kooli mälestus vene koolist aga teie kodu, te olete öelnud, et teil oli selline väike maja ja sinna pidite te siis kaheksakesi ära mahtuma et maja küll, aga väike ja kes need kaheksa inimest siis olid? Et kolm põlvkonda elas nagu tavalised mari peredes, ongi nii, elab kolm põlvkonna. Vanaema oli isa, ema, isa külma lapsena juba jaan ilma isata ja siis viis last olid ilmselt küll ei olnud väike, kui ma olin väike, mulle tundus, et igal pool oli nii palju ruumi joosta ja mängida. Aga muidugi, kui ma täiskasvanuna tulid, vaatasid, mõtlesid, kuidas me kaheksa inimest selles väikeses ja kole laps siis tundub, et ruumi on palju ja igal pool. Eks ole, aga täiskasvanud inimene vaatab teise pilguga elasite kohalike mari traditsioonide järgi. Siis neid pühasid tähistati ka nagu mari komme järgi. Surnuid maeti mari kommete järgi siis minu õe pulmad olid mari kommete järgi. Kuidas teie õe pulmad siis välja nägid? Seal väga huvitav oli mari. Esiteks meil väga, kas need rahvariided ja just Urali maridel on päris kaua säilinud rahvariidetraditsiooni ja kõik on käsitsi tehtud väga peenelt. Ja muidugi ta oli nagu rahvariietes ja need pulmalaulud ka väga erinevad. Nad ei ole mingi lõbusad, nagu ma ütlesin, Uurali maridel üldse. Sihuksed aeglasse teenivad laulud isegi pulmad, laulud. Aga muidugi nendes lauludes sõnades laulust on alles väga sügav mõte. Ja selles haruldane Karoli Marial säilinud sõnud matuselaulud. Need laula tavaelus ei saagi nagu keelatud, aga ma olin kaks korda matustel, millal olla lauldi neid laule. Nahast järkhaline, selline kiht. Ja need on väga ilusad mingi sellise süvaelufilosoofiale, kui inimene lahkub ellus ja. Et seal lauludes siis mõtiskletakse selle üle, et nüüd siis sina maisest elust laseb lahti ja sõnaga lahkub hoopis teistele tasanditele. Umbes nii. Ja siis on see, et kui inimene on surnud, nad nutakse, aga hakatakse siis hääletama tema ja elu rääkima tema elus, midagi lõbusaid momente ka tuleb vahepeal ja siis hakkavad naerma naiteks, vot see oli selline, selline natukene naljadele võõrastav ja sõnulkultuuride erinevus. Rahvusriietesse panna ja vanematesse riietesse, aga vanemad olid valges linnast kui näiteks valgest linast riided kadusid. Kui matuseriided olid valged, milliseid siis pulmariided olid mustad? Et sõnaga peale on visatud selline hallati taoline riides ja, aga selle all Urali Marial on punasest ja tikitud sellised samad riided. Ma olen näinud Vaškiiridel näiteks et ilmselt seal mingi laen teiste rahvaste käest seda peeti sat ilusamaks. Nojah, selline jõulisem on ta igal juhul valged, sellist õrnust ja haprust, aga must on ikkagi must, eks ole. No millised olid need tõed, ütleme teie vanemate või teie sugulaste sellised nõuanded, mida nad teile eluks kaasa andsid, Vasli? No tegelikult ongi need, et see, et ilmselt kõik minu ema kaudu tuled, ema oli väga selline töökas, ta pidi olema, kuna kõik viis last olid tema nugade peal. Ja ta oli väga aus inimene näedeks ta suhtus nagu isegi nende kolhoosirühmadesse nagu enda omadesse. Aga kas ema hinnati ka seetõttu või peeti seda täiesti enesestmõistetavaks ja las rügab pealegi. Ja sai isegi Putiniga hästi, küll tänukirjad, mingi medal ka oli, käis lausa Moskvas kohal või? Lihtsalt saadeti kõikidele järjes nagu Putini nimelt need sellised kirjad võidupühaks, midagi sellist. Ma ei ela juba tõstat ta surnud. Ka on teil jäänud keegi sinna teie sünnikülla? Sünnikülla ei jäänudki kedagi, eriti meil kõik see suurest perest, ainult kaks inimest on jäänud. Mina ja minu vanem vend Ivan on kaks aastat vanem, aga ta elab seal vene rajoonikeskuses. Tal vene naine. No teie elu tegi ühel hetkel pöörde, tulite Eestisse? Jah, ma tulen Eestisse, kuidas see juhtus ja miks see juhtus? Olen hästi aktiivne soomi rikkumisest Marilikumises 90.-te alguses, 80.-te lõpus lubaras perestroika, et siin huvi, nii Soome kui Eesti vastu hakkasin ise piima Marimal soome ja eesti keelt, siis aastal 91 teatati, et nagu saadetakse eestisse rihma, mida ülikoolis me neljakesi olime need esimesed, kes tulime siia Eestisse. Ja pärast sellest kujunes rahvaste programm, jargi õpetamine, soome-ugri rahvaste esindajate õpetamine Eesti ülikoolides. Te nagu esimesed pääsukesed ja teie järel läkski lahti see hõimurahvaste programm ja tulid siia igalt poolt meie hõimlasi. Ja me olimegi esimesed sellest, kuidas me oleme õppinud ja kas midagi üldse tuleb, ilmselt on vaadatud. Kas tasub, üldse ei võtta, jaa, see tähendab seda, et te saite ilusti hakkama. Ja me saime hakkama, neljas kolm on lõpetanud ülikooli. No kuna me ei oskanud eestikeelses, neid pandi vene filoloogiasse. Aga ma ise hakkasime noorima, et ei tulnud Eestisse vene keelt. Me tahame eesti keelt õppida ja siis kuidagi yhe aasta pärast need, siis läksime üle eesti keel võõrkeeli. Osakonnas. Mäletate ka, kui kergelt see eesti keel hakkas teil selgeks saama või oli see raske? No ma ütleks raske, et kuna mina näiteks olin natuke õppinud ja nagu ikka suulaski leping, loogika on ühine ja mingisugused sõnad ja soomeugrilaste üldse, eesti keele õppimine läheb kergemini kui näiteks venelastel või teistel rahvastel. Nimetage mõned sarnased sõna? No näiteks looma sula, see on lumi sulanud. Nii et sugulaskeeled, mis sugulaskeeled lõpetasite Tartu Ülikoolitee erialal, eesti keel võõrkeelena, mis edasi sai? Ma üks õpetasin mari ülikoolis eesti keelt ja soome keelt Marimaal Harjumaal ja nii, aga kuna ma eriti ei näinud, et neid on vaja seal ülikoolis natuke null imelik suhtumine noortesse spetsialistidest siis ma tulin tagasi Eestisse. Kas sellist meeleolu tekkis ka, et no milleks mulle siin Marimal eesti keelt, no et no ei ole see rahvus ja sugulustunne nüüd nii tugev, et ma parem õpin inglise keelt näiteks, eks ole, või või siiski oli huvilisi natukene või kuidas? Huvilisi alati on olnud ja jääb mari ülikoolis, sest on harilikult just on ilmselt ainukene ülikool oli, kust eesti ja soome keelt õpetati päris kaua ja õpetatakse ka? Ei huvi, oli, huvi oli ja jääb. Aga te siiski tulite tagasi lihtsalt ja sedagi minu meelest ülikoolis hinnata, eriti noort spetsialisti seal Mari Nigulis ja jaskar Karulas. Pannakse elama mingi koos teiste kahe inimestega veel magasin selle voodi, teisel nagu Järul ülemisel naril ärile jahil ilvestel näril. Natukene imelik selline suhtumine. Et isegi õpetajatel ei saa anda mingi eraldi tuba. Palgad olid väikesed, näiteks 600 rubla põhipalk, kuigi näiteks, kui üürida mingi endale kordertsis korter, maksis mingi 2000 rubla, kujutad ette? Jäänud, tulen Tartusse tagasi minna, õpetajad ka nagu said jääda. Milline mulle elu ütlesite? Tulevaste tagasi Eestisse? No mis siis sai, kui teie Tartus tagasi olite? Üritasin õppida magistrantuuris, aga ilmselt mina olin liiga kaua õppinud nagu seda põhiõpped, kuigi need õpped punkte need piisab sellest, et magistratuuri jaoks lihtsalt oli vaja näiteks magistritööd kirjutada. Aga jah, õppimisest olin natukene väsinud, ma ei hakanud õppima ja kasin lihtsalt tööle ja magistratuuri jäigi sinna. Tööle te hakkasite, siis? Ma hakkasin töölishiena ja olengi tänapäevani Fi enne. Ma töötan projektide põhjal. Ja ühel hetkel sai teist Tartu Marilaste liidu esimees. Sai algusest peale elektri, me tulime siia kogu aeg, tegelesime nende ühiskondlike asjadega. Et praktiliselt kõik kirjutised Maris soome-ugri üritused toimusid meie osalusega, meil kogu aeg, aitasime neid korraldada. Dalia Tartus Marilasi on 40. Et see on ja tuleb juurde ka ei tea, või on see arv niimoodi stabiilsena püsinud, ma arvan, ei eriti, hakkavad tulema ja kõik need 40 on siis tõenäoliselt ka selles Marilaste liidus ja 20 kindlasse tähendab Need on siis need, kes tulid teiega koos siia, eks ole, 91. aastal õppima. Aga teised, kust on tulnud hõimurahvaste programmiga ja nõnda edasi või. Jah, on emad, ongi suurem osa, ilmselt on need inimesed, kes on tulnud programmi järgi ja. No Fenno-Ugria asutuse on aastaid korraldanud hõimupäevi ja tänavuste hõimupäevadega on teil kõvasti tegemist olnud. Jah, oli küll juba algasime, septembri lõpus käisime Riias, Fenno-Ugria korraldas seal teist aastat juba. Et meil oli mari laud mari esemetega ja see on see noogurja mõte korraldada Riias need hõimupäevi ja siis on juba teine aasta. Las tal oli ainult Riias, aga seekord oli kahes kohas isegi Riias ja Turaidas nendest kohtadest, kus liivlased elavad ka meie hõimlasi, see on tõesti mõned üksikud alles ja see on piltlikult öeldes, see on ilmselt selles ongi mõtteid nagu kuidagi nagu tähelepanu pöörata nendele liivlaste oli Lätis, et põlisrahvale, mis on peaaegu Araga tulus, aga kui kuigi need inimesi, kes peab ennast liivlaste juurde, tuleb, Ja teil olid seal siis sellised vahvad üritused, aga mida te Tartus teete? Ettuse ajanihe Marima ajanihe, väga huvitav näitus. Kuna Eesti Rahva Muuseumi töötajad on käinud eri aastatel ja siis nemad pildistasid needsamad kohad mingi, ütleme 10 20 aasta pärast. Ja siis oligi nats mõtet võrrelda samad kohad, kuidas marimba on muutunud. Siis pärast avasime enda fotot, et meie tüdrukutel seltsis oli ammu see mõte, kuna nemad käivad ekspeditsioonidel paaride juures nagu eri regioonides, kus elavad marid ja nendel olid kogunenud huvitavad pildid siis kui tulid külalised, muidugi see ongi juba kombeks saanud, et nendega ka tegelev mees, et kogu aeg keegi üksi nime nendega koos. Ja külalistel te mõtlete kõikvõimalikke külalisi või põhiliselt neid, kes tulevad Marimaalt. Kuidas sellega on? Külalised seekord oli ansambel Tatarstani marid. Kaitseme eesti koolis Tamme koolis, lapsed väga hästi võtsid vastu, lausa olid vaimustatud sellest kõik taktides selfie tegema maridega see jaoks oli väga meeldiv ja miks ei taha rahvariided ja puha. Ei no aga teate mul näiteks Venemaal väga tihti, need noored lapsed suhtuvad niimoodi nagu mingi mahajäänud, sellised. Eesti koolis ma juba teist korda märk on need väga suur nagu doga hästi võtavad vastu ja selline noh kui nad tahavad, tehes selgelt, see tähendab, et ei olegi mingi selline eestlaste mõttes. Ajanud. Ma arvan, et haritud inimene kohe kindlasti nii ei mõtle, aga mari muusika ongi väga tore ja mina olen ka üks neist mari muusika austajatest ja mari lauljate austajatest ja nii et ma seda üldse imesta, seal on kõike, seal on nii lüürikat kui tuld kui pisaraid, kõike ühesõnaga aga teile endale Vasli, mis see on, see, mis teil Eestis väga meeldib ja mis on võib-olla see noh, millega siiamaani nagu polesti ära harjunud. No mulle meeldib see, et Eesti on väga selline puhas, rahulik. Ma jaa, kuidagi eestlastel on vedanud selles mõttes, et esimene president oli Lennart Meri. Ütleme selline haritud inimene, kes pööranud suurt tähelepanu lihteroonilise. Ütleme on kõik ülikoolid ja koolid on enam-vähem kõik noaga kõrgel tasemel. Kui aga ma kuidagi ei harju ilmaga natukene niiske ja talvel ei ole lund, ma olen harjunud sellega, et meil Uuralites päris palju lund. Aga samas ei ole külm, kuna õhk ei ole niiski. Nii et kuidagi olete ikkagi selle kliimaga harjunud, tuleb lihtsalt rohkem riideid selga panna. Et siis ei pääse niiskus nagu öeldakse ligi. Aga need eesti inimesed, et noh, te olete kogenud sellist positiivset vastuvõttu koolides ja kõik, aga niimoodi laiemas laastus eesti inimeste olek, et kas teile tundub, et vahel on kinnine ja ei lase, võib olla väga ligi ja marida nagu avatumad või selliseid mõtteid ei ole mõelnud või selliste asjadega. Tundnud num, ma ütlen, justkui inimene tahab suhelda, alati leiab ka eestlaste hulgas endale sõpru ja kõik. Teil on sõpru eestlaste hulgas. No on küll, jah. Aga kõik need 40 Marilast, kes sinna Tartu Marilaste liitu kuuluvate, võite nende kohta öelda, et nad on teil head tuttavad ja nende hulgas on ka häid sõpru, et näiteks sedapidi võib ka öelda. 20 inimest, ütleme mitte keegi 40 poole. Meil selts selles mõttes on erinev. Me räägimegi mari keelt, kuna kõik tulla programmi järgi. Ja üheks tingimuseks oli oma emakeele oskamine solgimarikeelne ja kõik üritused ja kui me saame kokku mingi alati räägime Marikenes ja varem kõik nagu. Aga neil on ka ühisüritusi. Nii et te käite mitmel moel läbi, rääkimata praegustest suursugustest, hõimupäevadest või siis muudest üritustest, aga te käite ka täiesti ürituste väliselt omavahel läbi, no lihtsalt saate kokku muidugi muidugi küll, et üksteisele külla nende mari sööke. Ja ikka suhtlevad, ütleme, ütles, aga selline käib just rohkem rihmale kaupa keskharidust sõpradeks leidnud ja noh, saab hakkama. Aga ühissiin ütles, et meil mitteformaalses sellises Me tähistame seda väikest jõulud, seda mina olen mõelnud, kuna Soomes näiteks pikku jõuluon, enne seda päris jõulud nagu seltsilist ahistatakse või mingi firmalis. No uue aasta Mariisoragi olu ei vasta, paneme kõik koos nagu. Ja see on meil rohkem selline just seltsi üritus, mis te teete siis? Alguses lihtsalt käisime Pepleri 14, saunas, on saunaru. Teeme siia, käime saunas, aga meil juba kaks aastat järjest tuli ka lasteüritus laste jaoks hakkasime tegema programmi. Inimestele, kes seda teeb, meeldib oma laste jaoks midagi mari keeles teha, miks mitte? Ja ka teine osa ikka see mitteametlik osane, lähme sauna jälle. Koos. See saunas käimine on päris oluline rituaal mari teoks. Sellest on küll ja kõikide Soome hulgast on, ma arvan, on olnud ja väga tähtsaks nad vähemalt üks, kaks korda nädalas käidi. Ja enne püha või mingi talitust, ütleme oma usuliste loodususuliste talitust pidi käima saunas, sest pidi olema nii kehal nii vaimult puhas. Kõik need marid, kes nüüd siin Tartus elavad, kes on siia erinevatel aegadel tulnud, kes koos teiega, kes hiljem võib öelda niimoodi, et nad kõik saavad enam-vähem oma eluga hakkama. Jah, saavad hakkama, töötavad no selle eriala, kaks inimest õpetab maaülikoolis ütlemata lõpetanudki maaülikooli, seal õpetavad siis ehitusest toovad mulle, et on vaja endale ehitanud juba trikiks saanud hakkama, ei, aina vähem ja kusjuures yhes perist näiteks isegi viis last, kõik siin sündinud. Kolm, viis last, olin veel siin kiimilistavagistid eestist maridel nii palju lapsi. Lastel on huvitav siin Eestimaal kasvada ja kunagi isaisade maale vaatama minna, kuidas seal elu käib, aga teil, Vasli on ka nii-öelda oma kodulehekülg, mille nimi on mari Uuver ja olete väitnud, et see on mari ja üldse soome-ugri maailmas päris tuntud. Mida see endast. Ammu kuskil 15 aastat tagasi nakatav varem oli nagu mari rohkem tuntud. See päris kaua jäi selliseks ainukeseks mari nagu veebiressursiks ja marimarikeelne osaga oli. Näiteks kui oli Marimaal suur konflikt võimude rahvuslaste vahel, 2000 aastate alguses 2005 tuli isegi resolutsioon Europarlamendi nagu inimõiguste rikkumisest Marimal tolajal sellel leheküljel olin väga suur tähtsus. Kuna kõik see info tuli Marimalt just minu selle saidi kaudu telliti täiesti revolutsiooniline isik. Sellepärast mul ja päris käega ei käinudki Venemaal ja nüüd viimastel aastatel ka sellepärast ei läinud, ei käi nüüd ma mõtlen enne seda, kui ma ei saa Eesti kodakondsust, nüanss, et Venemaal ei lähe, aga see vist inimesed olid harjunud sellega nii kaua lugenud ja nüüd ma märkanisi, kui midagi ei pane, inimesed ikka käivad lehe vaatamas. Teie eesmärk on saada Eesti kodakondsus, ma ütleks, et ma tegelikult ribason seda taotleda kolmandat aastat, aga mõtlen veel, kas ma hakkasin nautima eesti keeles olemas, mis olemas, ja kodu võib öelda, et ta on Eestis. Nii jabki, on nüüd eriti pärast ema surma. Ema oligi selline kodu hing, kes teid sidus? Võib-olla seal kodukülaga, aga aga Eestis on uus lehekülg, uus elu, uus kodu. Aitäh. Vasli Nikolajev päev oli suur rõõm teiega siin Tartu stuudios kohtuda ja edu teile oma tegemistes ja kahtlemata kindlasti ka Marilaste liidu kõikvõimalikke üritustega. Aitäh teile. Kutsusid. Mida me kuulame lõpetuseks. Hiljuti leidsin selle vene sotsiaalvõrgustikust kontaktis, see on kaasaegne laul ja kaeva hästi lõbus ja Noona, kus näide sellest, et et mari, teil laul ka areneb selles ütleme väga hoogsalt arenenud. Stuudios olid veel Haldi, Normet-Saarna ja Maristamba kuulmiseni.