Kajalood alustab ja seekord on meil helisilt Tartusse, kus on pikaks intervjuuks valmis aktsiaseltsi kodumaja juht ja suuromanik Lembit Lump. Tere päevast. Tere, mina olen saatejuht Kaja Kärner ja mõistagi me alustame saadet õnnitlustega, sest ettevõtluse arengut sihtasutuse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Tööandjate keskliidu korraldatava võistluse peaauhinna aasta ettevõte 2015 sai tänavu kodumaja aktsiaselts. Palju õnne. Aitäh teile ja peale selle teid valiti aasta eksportööriks 2015. Juhtus küll niimoodi jah, enne vist eksportööriks ja siis aastatavataks. Ma uurisin EAS-i inimeste abiga, et kodumaja aktsiaselts ei ole mitte kunagi varem olnud sellel võistlusel isegi nominent. Kas see on tõsi? See on tõsi, nominent me tõepoolest ei ole kunagi olnud ja päris pikka aega ei olnud me üldse osalised, et nendel konkurssidel sellel lihtsal põhjusel, et me ise ei saatnud sinna konkursile enda kohta käivaid andmeid põhjendades endale seda mingi sellise mõttega, et, et me ei ole veel piisavalt mune, nõuded, et kaagutada ja siis juhtus nii, et meie omad töötajad hakkasid mulle survet avaldama, et kuule, saada ikka ja nii me saatsime, nii juhtuski. Niite aktsiaselts kodumaja mõnevõrra juba ikkagi ootasid ka siin koduturul Eestis teid märgataks. Noh, see ei ole nagu eesmärk omaette olnud, et meid siin kindlasti märgata oma peaks, kui, siis mitte nii palju selle eesmärgiga, et, et me siit endale kliente leiaksime, seda muidugi ka. Aga eelkõige, et me paistaksime silma tööandjana kliente on meil seni õnnestunud leida väljaspool Eestit. Ma tunnistan, et ma olin sügavas hämmingus, kui tänavu augustikuu kodu ja aed ajakirja numbris. Ma nägin fotot puitpilvelõhkuja Ast, mida aktsiaselts kodumaja ehitab Norras Bergenis. See on maailma kõige kõrgem puitmaja 51 meetrit ja hõlmab 14 korrust kortereid. Ja see on siis puitkarkass, puitkonstruktsioon, ma mõtlesin, et niisugust asja ei ole olemas. Miks te olete otsustanud ehitada peaaegu et pilvelõhkuja 14 korrust puidust. No pilvelõhkuja aks on seda ehk palju nimetada, et ehituses ei ole 14 korrust, mingi kõrgus ehitatakse ju kümneid ja võib-olla ka sadu kordi kõrgemaid ehitisi. Küll aga selle ehitise unikaalsus seisneb just nimelt selles, et et see on puit, karkassehitis, seal on kandekonstruktsioonidega, on puit ja sellist ehitist puidust tõepoolest varem kunagi ehitatud ei ole. Maailmas, kus metallkonstruktsioonid ja betoonseinad ja detailid on ennast tõestanud, miks tahab inimene või siis kinnisvaraarendaja puidust maja 14 korruselist? Seda on isegi võib-olla raske nagu põhjendada, et ega ega sellist otsest sundi nagu ei ole, et keegi peaks ilmtingimata puidust ehitama, samas tulevikku silmas pidades. Võib-olla oleks siiski mõistlik õppida tundma, kuidas puitehituse konstruktsioonides nagu käitub ja ja ajas nii-öelda toimib, sest noh, kõik me teame, et puit on siin taastuv ressurss ja ja puit on keskkonnasõbralik, pikk ja puidust elamud, reeglina on ikkagi hästi sellised hea mikrokliimaga. Pealegi energiatõhusus on on ju järjest populaarsust ja tähtsust koguv teema. Teatavasti on puit, kas, kui me võrdleme erinevaid konstruktsioone, siis putka, kas on samade energiatõhususe näitajate puhul kõige saledam kõige kõige selline väiksema materjalimahuga konstruktsioon miks mitte tulevikku silmas pidades õppida seda materjali kasutama ja osad kliendid ja osad arendajad on õnneks valmis selles suunas liigutama. Kui kaua see maja vastu peab? Nii võib küsida iga elamu kohta Õiga maja kohta, et arvestuslik eluiga sõltumata materjalidest ikkagi projekteeritakse vähemalt 50 aastat. Noh, ei ole vahet, kas on betoonist või puidust või metallist, eks ole, need ehituslikud normid ja nõuded on kõigile ühesugused. Kas seda puitu immutate millegagi, mis sinna Berganisse püsti pannakse? Ei, me ei ilmuta seda mitte millegagi, selleks ei ole mingit vajadust. Tõepoolest, mingisugustes piirkondades hirmutatakse puitu, aga seda eelkõige peletamaks termiteega, suguseid, muid sitikaid, kes armastavad puitu närida. Et meie kliimavöötmes ei ole see oluline. Mulle ikka ei anna rahu see 14 korrust puitelamut, et kui mitu korrust enne kodumaja nüüd seda rekordi püstitamist kui mitmekorruselist maja puidust varem on maailmas ehitatud. Ma ei hakka spekuleerima, ma ei oska teile näidet tuua, aga, aga seal alla 10 igal juhul, mis on eelmine kõige kõrgem puitkarkass elamu olnud ja meie oleme siis nagu selles mõttes edasi läinud, aga tõenäoliselt ei jää see viimaseks. Ma olen selles üsna veendunud. Ja keegi Norras tellis teie käest niisuguse rajatise. Jah, üks norra arendaja otsustas, et see on hea mõte. Küllap vajasid ka nemad endale midagi sellist mingit väljakutset, millega enda võimekust nagu tõestada ja ja siis nad otsisid partnereid, kes oleksid nõus ka neid riske jagama ja koos tegutsema ja koostööd tihedalt tegema, leidsid siis mängid selle partneri näol üles? Ja kui mitu korrust 14-st on juba korterid broneeritud. Viimast infot ma ei vaadanud, aga ma arvan, 63-st. Viimati oli kas 47 või 48 oli müüdud. Tõenäoliselt see number muutub iga päevaga, sest, aga noh, mida rohkem see ehitis valmis on, seda lihtsam on leida kliente. Ei tea, kas Eestis võiks leida niisugust arendajat, kes aktsiaseltsilt kodumaja niisugust no ütleme 10 12 korrust puitkarkass maja telliks. Ma olen realist, ma arvan, et ei ole. Vähemasti lähiajal mitte. Tundub nagu mõnevõrra riskantne tõesti, aga kui sellel majal lähema 20 30 aasta jooksul väga hästi läheb, siis ma arvan, et et võib-olla see jõuab ka Eestisse, aga võimalik, et, et ehitate neid maju Skandinaaviasse enne mitu, enne kui umbusklik eestlane ka selle mõttega kaasa läheb. Pigem pigem nii ongi, et üks asi on nii-öelda usk sellesse, sellesse lahendusse. Ja selle nii-öelda kujundamine ja muutmine on tõenäoliselt ikkagi suhteliselt pikk protsess. Mäletame nõukogude ajast, kus põhiliselt ehitati ka individuaalelamuid, korruselamutest, rääkimata kivist betoonist. Et see on kuidagi nagu inimestele arusaadav ja ehitus ongi selline suhteliselt traditsiooniline ja konservatiivne valdkond. Alles kuskil 90.-te keskel lubati endale mõtteid ja, ja teostusi, kus konstruktsioonimaterjaliks oli puit, aga seda ka ainult individuaalelamute puhul. Täna meil täna seiskus individuaalelamute puhul, noh kellelgi ei teki nagu tõrgeteta ehitaksele puitkarkass elamuna teravamate puhul veel tekib, nii et noh, ma arvan, see õnnelik aastate aastate küsimus enne, kui, kui selline psühholoogiline häälestus muutub. Teine asi on muidugi puhas raha või kulud, mis vajalikud selleks, et selliseid elamuid ehitada. Et meil siin Eestis kui me vaatame ka kodumaja nii-öelda konkurentsivõimet selles küsimuses, siis ega me ei ole Eestis teistest ehitajatest kulu efektiivsuselt olulisel määral üle erinevalt näiteks sellest olukorrast, mis on Norras või Rootsis. Nii nagu inimeste mõtteviis muutub päris pika aja jooksul, nii nagu kodumaja aktsiaselts on jõudnud tunnustuseni pikkamööda ja sammhaaval. Nii on meil ehk huvitav teada saada, et kuidas siis kõik tee kodumajaga alguse sai, kust kodumaja oma sünnipaika või sünnihetk õieti registreerib, kas see on kuidagi seotud Tartu majaga? Ei ole Tartu majaga seotud, ta on nii palju Tartu majaga seotud, et et enne, kui mina liitusin kodumajaga, olin mina, Tartu maja juhataja. Seda esiteks ja teiseks sellisel moel veel, et tol ajal, kui ma seal juhataja olin siis toimus selle ettevõtte üsna suuremahuline saneerimine. Kes mäletab, teab, et Tartumaa oli suur ehitus-projekteerimiskoondis hiljem riiklik aktsiaselts, kus töötas 1200 inimest või isegi rohkem. Ja noh, minul oli see ülesanne siis šaneerida see ettevõte või juhtida õieti selle saneerimist, mis päädis sellega, et see seltskond, kes seal töötas umbes 10 korda väiksemaks ja me valisime selge ja väga konkreetse strateegilise suuna ja peale seda toimus ka ettevõtte erastamine, kus siis erastamise sooviga tuli välja ettevõtte juhtkond ja olulised võtmeisikud ettevõttest. Ja siis oli loomulikult vaja raha, seda ettevõtet või selle ettevõtte aktsiaid nagu välja osta. Noh, omavahendid olid nii palju, kui neid oli tol hetkel ja, ja meil oli juba laenu ja meil oli vaja tähendust. Selleks et lühiajaliselt laenu saandaja käendajaks nõustus tulema kodumajatehase tol ajal, kes oli värskelt asutatud ettevõte ja niimoodi sai kodumajatehases Tartumaa aktsionär. Aga hiljem ikkagi see oli ainuke seos Tartu majaga, rohkem muud ei olnud, me müüsime mõni aeg hiljem omaosaluse tartu majas maha. Just oli vaja tasuda pangalaene ja nende katteks läksid need osalused seal. Jah, see oli erakordselt, ma ei tea, võib-olla on, võib-olla see ei olnudki raske, aga mulle tundus, et väga raske oli see kodumaja algus sest ettevõtted ei õnnestunud käivitada nii, nagu ta äriplaanis oli, oli mõeldud ja põhjus oli ka selles, et et äriplaan nägi ette individuaalelamute tüüpsete individuaalelamute ehitamist Eesti turule ja ainult ja meil ei õnnestunud seda äriplaani sellisel moel realiseerida, sest noh, meil ei õnnestunud siit eestist klientuuri sellisel määral nagu hankida. Ja siis oli nagu kaks valikut, et kas, kas leida tellimusi kuskiltki väljastpoolt Eestit või lõpetada kodumaa tegevus enne kui ta üldse alata sai. Ja kuna ümberorienteerumine ekspordile nõudis oma aja aga tehase rajamiseks võetud pangalaenud hakkasid hapuks minema, siis ega meil muud ei jäänudki üle, kui müüa oma osalus Tartu majas ja selle raha arvelt klaarida võlgnevus pangaga ära, mida me ka tegime. Mis andis teile usku sellesse, et valitud tee kodumajatehasega laguse nimetus alguses oli, et see siiski viiteid sihile Seda on raske seletada, et tähendab see idee idee nagu meeldis, see oli atraktiivne, huvitav, uus asi, millega oli põnev nagu tegeleda. Ja ülejäänud on kõik puhtalt nagu noh, võib öelda usk endasse või, või oma lähematesse, töö kaaslastesse, millele tugineda sai, ega muud ei olnudki tol hetkel. Kodumaja sisenes üsna kiiresti Norra turule, millest see valik tuli või kas keegi justkui ootas teid seal või, või olid pakkumised või kliendid või kuidas see kujunes? No tagantjärgi tundub jah, et, et võib-olla juhtus küllalt kiiresti, aga kui me Mul on see hästi meeles, ma olen algusest peale selle asja juures on me ju tegelikult esimese elamu Eestisse, siin püstitasime novembris 95. Ja esimene eksportellimus Norras tuli 97. aasta kevadel. Noh, see oli ikka päris päris pikk otsingud, et nagu aeg ja ümberorienteerumine või kohanemine uue olukorraga, eks ole, ja see olukord oli täiesti tundmatu. Norrast ei tea me suurt midagi ja ega me ei planeerinud, et meie eksportturg ilmtingimata nagu Norras on, me üritasime kõiki eksportturgusid, lihtsalt juhtus niimoodi. Norrakad, selline nagu viikingid või rändrahvas ka kunagi kaugetel aegadel olnud, et et nad olid üsna aktiivsed otsima ärikontakte Eestis ja meie omakorda otsisime ärikontakte Soomes ja Rootsis ja Norras ja noh, nii me 11 leidsimegi. Nii et aastal 2000 oli teil valmis, esimene neljakordne puitkarkass elamu Norras üldse ja aastal 2003 esimene viiekordne puitkarkass elamu Norras ja see oli noh, üks vähestest, mida Euroopas üldse ehitatud viiekorruseline maja, kõik puitkarkass. Ja alati tasub nagu rõhutada, et tegemist oli puitkarkasselamuga, muidu tundub kuulajale ehk kuidagi naljakas, et räägitakse mingist nelja-viiekordsest elamust, et noh, ei tea, mis ime see nüüd. Tõsi ta on, eks ole, et kui me 97.-st 2000. ja on seal umbes kolmeaastane periood siis me avastasime sellel perioodil endale korruselamud ja siis me avastasime enda jaoks ka selle, et väga vähe on neid ettevõtteid, kodumajaga, sarnaseid ettevõtteid turul, kes on, kes on riskinud ehitada puitkark, kas siis rohkem kui kolm korrust. Ja selline kinnas meile nii-öelda heideti, selline väljakutse tuli, loomulikult krabasime me sellest kinni, sest meile tundus, et et kõrgustesse minek puitkarkassiga on võimalus kõige paremas mõttes eristuda meie konkurentidest. Ja nüüd tagantjärgi vaadates tõepoolest on see see otsus osutus nagu õigeks ehitasime neljakordse, siis siis tuli viiekordne, siis tuli natuke rohkem kui viiekordne ja nüüd me oleme 14 kortse kallal. Ja endiselt sellega me päris olulisel määral oma konkurentidest eristume. Me kõnnime neist eespool, nad üritavad meid kõiki nii-öelda matkida. Ja sellesse aega langeb ka periood, kus siis aktsiaselts kodumaja hankis endale mitmesuguseid rahvusvahelisi standardeid, ISO sertifikaat, vaate norra tehnilisi heaks kiita ja mitte ainult Norras, ka mujal, Skandinaaviamaades, isegi Venemaal. Miks oli teile oluline, kas kliendid küsisid Teie käest neid sertifikaate? Vaadake, tol ajal oli niimoodi, et kui meil hakkas ekspordi suunal nagu suhteliselt hästi minema ja stabiilses tõusutrendis siis samal ajal ega siis konkurent ei maga, nagu öeldakse, et kõik üritasid ju korrata seda, mis me tegime või teha seda järgi. Ja siis hakkas ka näiteks Norrasse valguma väga palju ehitustööjõudu väljastpoolt Norrat, Eestist, Lätist, Leedust, väga palju Poolast veel teistestki riikidest, eks ole. Ja noh, mitte kõik ei olnud neist ehk nii kohusetundlikud ja püüdlikud, nagu me olime. Ja selle tõttu hakkas ehitusturul suhteliselt palju pakki ilmnema ja liikuma. Ehitusjärelevalve on Skandinaaviamaades selgelt noh, ikka väga mõtleks paljude kordade võrra tõhusam, jõulisem kui meil siin Eestis ollakse harjunud. Ja sealt tulid ka need piirangud, et kui te tahate siin turul nagu tegutseda. Et siis meie omakorda tahame, et meie riigi sõltumatu osapoole järelevalve Peab olema mängus ja selleks selleks nii-öelda käpaks oli Norra ehitusuuringute instituut ja selle juurde loodud ehitusjärelevalve. Noh, ma ei tea, osakonnad või ametid või mis iganes nad olid. Ja me sattusime ühel heal hetkel selle teadmisega silmitsi ette, et kui meie selle kolmanda osapoole tehnilises heakskiitu Norra ehitusuuringute instituudi tehnilist heakskiitu ei saa siis tuleb Norra enda jaoks aga unustada. Viimasel hetkel saime selle siiski nagu kätte, et seal oli palju tõestamist, et me tunneme Norras kehtivaid ehitusnorme standardeid, me suudame neid järgida. Meie tehnilised lahendused vastavad nendele nõuetele. Sellest ajast saadik, nendega oleme suured sõbrad. Aga kuidas see täpselt siis käib, et need elemendid, millest korrusmaju tehakse, need tehakse kõik Tartus valmis Eestis langetatud puidust ja siis viiakse Norrasse või kuhu iganes, kust see tellimus tuleb ja seal eestlased panevad selle üles kõik need viis korrust. Noh, viis või ükskõik kui palju neid on jah, nii, just nimelt nii ongi. Et võib-olla selline lisatäiendus siia juurde, et me ehitame oma elemendid siin Tartu tehastes valmis ruumiliste elementidena see tähendab, et põrandad, seinad ja laed on omavahel juba nagu kokku monteeritud uksed, aknad pannakse. Selliselt saadakse kinnine karp kuhu on võimalik paigaldada torustikud, kaablid, mida on võimalik täielikult viimistleda seestpoolt ehk kõik seinad viimistleda, ära põrandat, viimistleda ära keraamilised plaadid, paigaldada seintesse ja põrandatele või kus iganes vaja on valgustid, lülitid, pistikud, põranda laeliistud köögimööbel, vannitoamööbel, santehnika, no ja nii edasi, seda loetelu võib jätkata. Noh, tegelikult tehasest välja transporditav ruumiline element näeb välja nagu viimistletud korter, sinna on põhimõtteliselt võimalik kohe sisse kolida. Väljast sama lugu, kui on kergemate viimistlusmaterjalidega tegemist, siis me üritame ka välisviimistluse materjalid suures osas tehases juba ära paigaldada. Et platsile ehitusplatsile jääks töö, mis on seotud ainult ruumelementide omavaheliste ühenduste teostamisega ja siis nende ühenduste viimistlemiseks. Jah, see on ka üks, üks selline enamusest konkurentidest eristumine viis, sest enamus majatehaseid ju tegelikult ruumiliseks oma elemente tehases ei, Monteeri. See töö tehakse platsil. Mis tähendab seda ka, et kogu viimistlus ja kõik sinna juurde kuuluv toimub platsile. Ühesõnaga, see nii-öelda valmis korterruuvilisena, te peate selle ratastel Tartust Tallinna siin Tallinnas parte laevale. Nojah, lihtsustatult öeldes võib jah niimoodi öelda, et, et need ruumelemendid, mida me tehases nii-öelda ehitada saame, nad võivad olla kuni 5,3 meetrit laiad ja 14 pool meetrit pikad, et sinna tõepoolest mahub sisse üks 60 ruudune korter, 60 ruutmeetrine korter. Ja, ja noh, kui selline lahendus projekteeritakse, siis nii ongi. Loomulikult alati ei tehta seda niimoodi ja korterit teha suuremat ja võib teha väiksemad ruumelemendid võivad olla nendest mõõtmetest, mida ma mainisin, väiksemad ja niimoodi saab erinevatest ruumelementidest väga erinevaid plaanilahendusi kokku monteerida. Mis tähendab seda, et aktsiaselts kodumaja pidi rajama veel mitu uut tehast, kus kõiki neid elemente toodetakse, töödeldakse ja kokku pannakse. No mitte mitu uut tehast, et esimene, kus me alustasime Tartus betooni tänaval ja tõesti aastal 2005 jõudis kohale meil veendumus, et meil on teist tehast veel vaja. Ja 2006. aasta kevadel me selle ehitusega alustasime ja 2007. aasta lõpus või 2008. aasta alguses me selle ehitusega lõpetasime, et see, see uus tehas on vanemast tehasest märkimisväärselt suurem. Ja meil hetkel ainult kaks ongi. Kas 2008, kui oli suur majanduskriis, oli kodumajaaktsiaseltsi ajaloos see hetk, kus just oli võetud terve hulk töötajaid tööle ja siis tuli neid äkitselt kõik koondada. Jah, see oli teine tõsiselt raske hetk kodumaa ajaloos, lisaks sellele suhteliselt pingelisele algusele stardile sest me olime just just investeerinud nii-öelda betooni ja metalli suurusjärgus 15 miljonit eurot. Ja uus tehas sai valmis 2008 aasta alguses. Me planeerisime, et me saame jätkata juba harjumuspäraseks saanud mahtude kasvu ja käibekasvu. Ja mehitasime muidugi ka meeskonda sellele vastavaks ja siis juhtus, et et tellimuste mahud kukkusid üle viie korra ja käi vega vastavalt, see ei ole mitte viisega 15 ega ka mitte 25 protsenti, vaid üle viie korra. Ja siis oli valus. Valus oli, ja kohanemisvajadus oli, oli suur. Ma mäletan, ma leidsin tol ajal ühe Charles Darwini tsitaadi ja kirjutasin suurelt selle nõupidamiste ruumi tahvlile ellu ei jää mitte see, kes on kõige tugevam ja kõige targem, vaid see, kes kõige paremini suudab kohaneda. Ja siis seda mantrat tagusime muga kohanesime. Teil ei tulnud hetkekski mõttesse loobuda või, või panna tehast seisma paariks aastaks, kuni olud paranevad. Ühe tehase panimegi vanema uuema jätsime tööle nende mahtude teostamiseks, mis meil siis õnnestus seal kokku korjata ja ja loomulikult kogu personal vähenes kaks korda ja, ja seal oli palju muidki ettevõtmisi, mis meie nii-öelda ka programmi raames niimoodi me nimetasime seda kohanemisprogrammi ka programmi raames ellu viisime umbes 16 kuud. Ka kohanemisperiood või õieti kohanemisperiood oli lühem, muidugi, aga see kannatamise periood? Muide, see on k-tähega. See kestis 16 kuud, siis hakkas asi jälle liikuma. Tuleb tunnistada, et kodumaja kogu see grupp on olnud väga paindlik ja kohanemisvõimeline. Tõesti, te olete saanud endale Norras ka niisuguse sertifikaadi, mis ütleb, et teie ehitised on maavärinakindlad. Ja siis te läksite täiesti uuele turule, ehk te hakkasite tootma erivajadustega inimeste leht puuetega inimestele mõeldud nende vajadustele kohandatud kortereid. Kuidas te selle peale tulite? Õigus on, vaadake, me oleme ju üsna pikka aega sõltunud väga suurel määral ühest Turust Norra Turust väga heast turust, väga jõukast turust ja meile igati sobivast turust, aga siiski ainult ühest. Ja me oleme väga järjekindlalt üritanud leida sinna kõrvale ka teist alternatiivset turgu. Vahepeal üritasime tõsiselt Taanis, aga see turg ise kukkus ära. Nüüd me üritame Rootsi turgu saada endale Norra turule alternatiiviks kõrvale. Aga see ei ole ainukene riskide hajutamise selline fookus või suund, mida me üritame ellu viia. Teine suund on see, et traditsioonilise elamispinna kõrvale on võimalik meie ehitusviisiga ehitada ka teistsugust. Ütleme ka elamispinda. Ja meie jaoks oli atraktiivne ja on senini see, et vanurite hooldekodud ja puuetega inimeste hooldekodud ja nende ehitust finantseeritakse teistest allikatest. Kui korteri eest lõppkokkuvõttes käib välja keegi perekond oma oma rahasumma, siis need sotsiaalhoolekande asutused neid ehitatakse kohalike omavalitsuse või riigi rahast ja tavaliselt on need tsüklid. Kui ühes kohas on mõõn, siis teises kohas on kas tõus või igal juhul ei ole mõõn. Nii et selliste erinevate noh, ütleme siis toodetega. Me üritame hajutada ka enda jaoks riske. Et see on väga õpetlik. Me õppisime palju majanduskriisi ajal, 2008 2009. Ei tea, millal Eesti jõuab nii kaugele, et hakatakse tellima valmis kortereid, mis on mõeldud, kas hooldekodude jaoks niisuguseid ühetoalisi või, või erivajadustega inimeste jaoks, et praegu on küll lihtsalt, et olemasolevad hooned kohaldatakse või kohaldatakse nendele inimestele. Aga see on ka mõistetav, sest niimoodi on odavam ja meil on selliseid hooneid, mida annab kohandada. Väga ratsionaalne ja arukas tegevus minu arvates. Kui ükskord need hooned otsa saavad või, või selgub, et uut on, on odavam teda või muutuvad mingisugused nõuded ja normid, mis kindlasti oma pitseri vajutavad, küllap siis ehitatakse ka uusi. Siin on ilmselt jälle vaja mõtteviisi muutust. Võimalik. Tänases saates annab intervjuu ehitusmeister ja aktsiaseltsi kodumaja juht Lembit Lump. Kui vahetada natukene teemat ja rääkida Tallinna sadamaala hoonestamise, mis praegu on just konkursi järel hästi aktuaalne teema, siis minu 1997. aasta paberites on niisugune viide et tookordne, et Tallinna linnapea Robert Lepikson on kutsunud läbirääkimiste laua taha aktsiaseltsi DSM kes oli siis 90.-te aastate keskel saanud õiguse alustada sadamaala hoonestamise projekti ja oli nagu operaatorfirma ja seal eesotsas Ole Einar vett tõus. Ja koos DSM-iga kutsuti läbirääkimiste laua taha ka aktsiaseltsi kodumajagrupp. Missuguseid ideed kodumajagrupil seoses Tallinna sadamaala planeerimisega umbes 20 aastat tagasi olid? Tähendab, kui me, kui me räägime sellest kodumunast, keda mina siin esindaja on, siis see kodumaja ei ole mitte kunagi selles projektis ei osalenud ega ka tundnud huvi selles osalemise vastu. Võib-olla on paslik siis ära klaarida, Ma oletan, kuskohas see segadus nagu tuleb ja see tuleb sellest, et algaastatel, kui, kui see kodumaja, millest me täna räägime, alustas, siis samal ajal asutati ka üks teine kodumaja. Selle kodumaja nimi oli kodumajagrupp ja ettevõtte, kellest teiega räägime, see oli kodumajatehas. Kodumajagrupp oli Tallinnas ja oli mõeldud kinnisvara arendusega tegelevates ettevõtteks ja kodumajatehas pidi nende arenduste raames hakkama individuaalelamuid ehitama neid samu tüübleid, millest me ennist nagu rääkisime. Ja see on ka kõik, meil oli ühiseid aktsionäre tol ajal mitte küll 100 protsenti kattuvuses, aga meie eesmärgid olid teised, et kodumajatehas ei ole mitte kunagi Tallinnas selle sadamale projektiga olnud seotud. Aga kodumaja aktsiaseltsis on ka praegu olemas kinnisvaraarenduse oma osaühisus. Ja see on tõsi ja selline väike kinnisvara arendusettevõte sai, sai omal ajal loodud selleks, et me leidsime, et niimoodi läbi sellise ettevõte on, on kõige lihtsam meil siin Eestis mingigi ehituse jälg jätta ehk nii mõnigi kas või vähesed, aga mõned majad siiski ehitada. Sest kinnisvaraarendajatele teistele kinnisvaraarendajatel Eestis on meil ei õnnestunud midagi müüa erinevatel põhjustel, aga, aga see koostöö käima ei läinud. Ja me samal ajal tahtsime meie majatehased saaksid töötada ühesuguse skeemi järgi või ühesuguse töökorraldusega, sõltumata sellest, kas elamut ehitatakse Eestis või näiteks Norras. Ehk siis majatehase jaoks. Peab olema, plats peavad olema valmis ehitatud vundamendid ja siis meie majatehased tulevad, ehitavad elamu selles osas, mis on kõik ülevalpool vundamenti ja me tahtsime meie maja tehas saaks ka Eestis niimoodi töötada ja selleks me noh, ütleme niimoodi, et me lõime oma maja tehasele ise Eesti kliendi ehk kinnisvaraarenduse, kes siis hangib või ostab maatüki, eks ole, teeb detailplaneeringu võtab elamule, mis ta ehitada tahab, ehitusloa, rajab valmis vundamendi ja siis tuleb majatehas ja teeb siin Eestis täpselt sedasama, mida meie majatehased teevad Norras või Rootsis. Kuidas teil on läinud sellel kinnisvaraarendusel? Mitte kõige paremini, aga meil ei ole olnud ka eesmärk sellest kinnisvaraarendusest mingit suurt, et kodumaja sellist ettevõtet nagu tekitada, et Eestisse me oleme sellest ajast kombel eksport käivitus, me oleme täiesti teadlikult öelnud, et üle viie protsendi Eesti osakaal meie käibes hoomatavas tulevikus ei tõuse. Ja see põhimõte kehtib ka nagu täna. Nii et väikestes mahtudes pusima siin Tartu ümber teha. Kui ma mõtlen selle peale, kui palju on alati Tõi poleemikat igasuguste detailplaneeringute kehtestamise, nende muutmise, ehituslubade saamise ja seal võib olla pistise andmisega, siis kas see on üks põhjus, miks te olete jätnud Eesti ehitusturu rahule ja keskendunud Skandinaavia, et küsimus on võib-olla täpsemalt selles, et kas Norras, Rootsis, Taanis, Soomes ei tule kunagi kellelegi midagi maksta ja kas seal on kõik otsused täiesti läbipaistvad? Õnneks meie küll ei ole pidanud kellelegi nagu maksma, aga ma ei oska ütelda kui, kui suurte probleemide või kui suure bürokraatia ees võivad olla meie kliendid sest just nimelt meie, meie kliendid, kelleks on ehituse peatöövõtufirmad, kinnisvaraarendajad ehituse projektijuhtimise ette võtma. Et kui, kui nemad oma lubasid ja kooskõlastusi hangivad, siis kohalikest omavalitsustest ja või riigilt või, või ma ei tea, ma tõesti ei oska ütelda. Ma siiski noh, usun või mul on jäänud selline selline tunne. Et noh, mingit sellist häirivalt suurt ebaseaduslikku asja, mis kuskiltki noh, ei ole, ei ole tunda olnud. Samas noh, tean ka seda, et et noh, vaidlusi ja protsessimist ja naabrite proteste ja ja neid on igal pool. Aga see on normaalne, sellega tuleb arvestada. Ühes intervjuus Eesti televisioonile te olete öelnud Lembit Lump, et kodumaja aktsiaselts tahaks olla Euroopas oma nishi liider, mitte kõige suurem, aga liider tahaks olla Euroopa juhtiv puitmajade tootja ja eesmärk oleks siis saavutada käibeks 100 miljonit aasta kohta. Mida see õieti tähendab olla oma nishi liider? Jah, ma esitan endale ka vahestada küsimust, et ma olen seda tüüpi inimene, kes kes tahab püstitada selliseid eesmärk, mille saavutamist on võimalik nagu mõõta. Et noh, ma nüüd ei tea, mida see liidriks olek täpselt tähendab, et mitu kilo see on või mitu meetrit see on. Aga samas väljakutse on siiski küllaltki põnev ja ma arvan, et selle hinnangu peavad andma meile meie kliendid ja jutuajamistest, nendega on väga sümpaatne aeg-ajalt kuulda, et teie tehased on, on parimad nendest, mida me kuskilgi kunagi Euroopas näinud oleme. Järelikult, et järelikult me oleme nii-öelda esimeses otsas või et meie asjaajamise stiil on, on üle ootuste korrektne, eks ole, ja nemad eeldasid oluliselt kehvemat asjaajamist või klienditeenindust. No järelikult me oleme paremate hulgas. Ja vot selline tagasiside meid nagu innustab. Et püüame siis tegutseda niimoodi, et meist räägitakse ainult head. See on nii lihtne tõde aga, aga ei ole sugugi kerge, saavutada ka ei ole ja kas aktsiaselts kodumaja teab, kes on suurimad konkurendid tõusmaks oma nishi liidriks? Ja ikka teame, kes on suurimad konkurendid ja ütleme, liidri jutu juurde veel, et eks see suurus ja maht ka midagi nagu näitab, et noh, ta enne ennist mainisite, et et me oleme, räägime eesmärgist, et jõuda ükskord näiteks 100 miljoni eurose aastakäibeni. Noh, selle võib veel ära täpsustada, et, et kui aus olla, siis me oleme tahtnud sinna jõuda aastaks 2022 ja selle käib, ega me oleme jälle kõige suuremate hulgas. Ja meie konkurendid on meile teada, neid väga palju ei ole, aga nad on kõik tublid. Nii et. Nii et siin tukkumiseks nagu väga aega ei anta Kogu aeg peab olema, tuli ahjus ja puuloigus puud, kuivad ja tikud kogu aeg käepärast. Ei tiki pole vaja, sest tuli ei tohi kustuda. Kuidas te valite oma lähima meeskonna? Mul on kohutavalt vedanud, ma pean ütlema mis iganes põhjusel. Aga minu lähim meeskond on minuga töötanud koos 10 kuni 20 aastat, olenevalt siis kes on, eks ole, et ma räägin mingist 10 kuni 15 liikmelisest lähemast meeskonnast, nad on tõesti väga staažikad ja ja kogenud inimesed ja erakordselt pühendunud. Ja see on ka üks kodumaja nagu tugevusi, et seda tuleb tutvustada väga kõrgelt. Ma ei tea ka, kuidas niimoodi on juhtunud kuidagi juhtunud, et eks me püüame kõik 11 kuidagimoodi nagu innustada ja motiveerida ja toetada ja hoida kokku ja ja minu töökaaslased on ka minu sõbrad, ma võin kätt südamele pannes öelda, et selles mõttes on, on hea, väga hea. Ja muidugi on hea ka see ja aus oleks ka mainida, et meie üle 500 liikmelises kollektiivis on üle 40 protsendi neid töötajaid, kes kodumajas on töötanud viis ja rohkem aastat. Ja kui need kujutavad ette, et me oleme pidevalt kasvutrendis olnud iga aasta oleme me praktiliselt oma personali suurendanud seda enam. Ta on varsti on pooled sellised, kes on, kes on ikka pika staažiga, kogenud ja pühendunud inimesed. Kas töötamine aktsiaseltsis kodumaja tähendab seda, et on pikad sõidud Norrasse, mujale, Skandinaaviasse, koju jõuab harva, aga töötasu on see, mis motiveerib kodumajja edasi jääma. Tõsi on see, et, et meie juurest tehakse kõvasti tööd mitte me sunnime neid tegema, vaid me motiveerima oma inimesi kõvasti, nagu on aja küsimus ei ole selles, et kui palju seda tööd tehakse või kuidas tulemused nagu saavutatakse? Jah, see on tõsi, eks ole, et osad inimesed käivad meil pikaajalistes lähetustes, aga selleks on meil valitsus, tutt ka inimesed, kes ise on selleks nagu valdavalt soovi avaldanud, ma pean silmas eelkõige neid skondasid, kes ehitusplatsidel meie tehases ehitatud toodetud elemente kokku panevad. Nii et noh, seal on võib öelda, et, et osa seltskonda on lausa püsivalt lähetustest ja ongi niimoodi, et, et pikaajaliste lähetuste tõttu on nad muutunud meie eksportmaade maksuresidentideks, et nende tulumaksu maksame hoopis näiteks Norrasse, kui nii on täiesti, aga Meroteerime ka muidugi tehase rahvas ei käi ju pikkades läheduses, tehase rahvas töötab ikka tehases, nii nagu on siis vahest ikka nii-öelda üritame neid regulaarselt roteerida, et kes on tehasest saax platsil käia ja kes on, kes on kogu aeg, ehitusplatsil saaks vahest ka tehases töötav. Aga ühtegi vaba töökohta aktsiaseltsis kodumaja praegu ei ole. On küll me otsime pidevalt endale töötajaid juurde ja mitte sellepärast, vot see on omamoodi huvitav, eks ole, et mõned inimesed võtavad küll ühendust küsivadki, kuulge, miks te pidevalt endale last juurde võtate, kas teil inimesed ei püsi siin või et lähevad kohe ära? Niisugune mulje jääb, jah, jah, ma just ennist seletasin, et, et need, kes kodumajja tulevad ja leiavad enda kodumajandus, need sinna tahad, eks ole. Jah, neid on ka, kes kohkuvad esimese kahe kolme nädala jooksul lähevad minema, no mis seal ikka, järelikult ei ole kontimööda töö. Et aga me võtame rahvast juurde sellepärast, et et me, me ju kasvatame, mahtusid pidevalt ja meie käive kasvab, meil on vaja inimesi juurde ja meil on vabu töökohti praegu. Tere tulemast. Mulle jäi meelde, et väga hästi on õigustanud Charles Darwini loosung, mille te rasketel aegadel enda ette ja oma oma Holleegideti püstitasite, kuidas see kõlas? Ellu ei jää mitte kõige targem ja kõige tugevam, vaid see, kes suudab kõige paremini kohaneda. Vähe sellest, teil on ka veel üks teine väga tõhus loosung, mille õigsust teie elu on ja kodumajakarjäär on, on kinnitanud. See on see, et tuleb teha oma tööd ja püüda olla selles valdkonnas parim, siis saab rikkaks. See ei kõla päris täpselt niimoodi, mõte mõte on veidikene teine, et see ei ole ka minu minu loosung, aga mulle see hirmsasti nagu meeldib, et et ole parim, sest see turg on, ei ole kunagi ülerahvastatud. See on see, mis mulle meeldib, et et kui inimene suudab olla parim, siis siis avanevad talle väga paljud uksed ja edu ja kui soovitises rikkus, leiab ta iseenesest üles, pole vaja otsidagi. Lihtne öelda, aga miskipärast häirivalt palju headele inimestele ei jõua kuidagi kohale. Jah, aga mida öelda nendele inimestele, kes on terve oma elu tööd teinud parimate võimalustega, mis neil on antud aga rikkaks pole saanud. Ja ei, siin ilmselt väga head, sellist nõuannet ei ole ja küllap see on ka iga inimese puhul individuaalne. Võib-olla kui, kui lihtsalt proovida siinkohal valju häälega mõelda siis mis minu arvates inimeste puhul millele inimesed võiksid mõelda, on see, et kui inimene sooritab igavest päevaselt noh, näiteks 99,9 protsenti sellest, mis oleks vajalik jätab ainult ühe kümnendiku nagu tegemata. Ja kui ta teeb seda pidevalt, siis, siis see mahajäämus pidevalt nagu kasvab. Samas, kui inimene saab hakkama näiteks 100,1 protsendiga IGA PÄEV siis on ta kogu aeg nagu pluss poole peal ja tema edu ainult kasvab kogu aeg. Mis iganes see siis ka ei tähenda. Et tasuks mõelda, kui väike erinevus on 90 9,9 protsendi ja 100 koma ühe vahel. Ja ma ei tea, miks see nii on, aga on ikka üsna palju inimesi, kes kes lepivad 99 koma ühega ja ei tee seda null koma kahte veel igapäevaselt juurde. Äkki on seal mingi mõte, mida tasuks mõelda? Selle taga on iga inimese nõudlikkus enese vastu või siis selle nõudlikkuse puudumine. See on rohkem nagu iseloomu küsimus. Ja tõenäoliselt küll jah. Et noh, võib ju vaadata, et kell kukkus, tööpäev lõppes ära, Ma olen isegi juba 15 minutit kauem olnud või mis iganes see aeg on. Ja, ja tahe küll, ma homme hommikul lõpetan ära, eks ole. Noh, ma arvan, et see ei ole nagu õige tegu, seda võib ükskord teha kaks korda ja võib-olla ka kolm korda, aga aga kui seda pidevalt teha, siis sa oled kogu aeg jännis. Järgmine hommik algab sul sellega, et sa likvideerida eelmise päeva mahajäämust, eks ole ja siis järgmise päeva mahajäämus õhtuks on veel suurem, et et parem oleks teha 100,1 ja alustada hommikul end stardiga järgmise päeva hommikul. Teieta kunagi ühtegi tööd homseks. On ikka olen ikka jätnud, aga valdavalt mitte. Ma ikka püüan nagu laua puhtaks teha ja siis hakata hommiku hooga peale jälle. Kas te millalgi puhkatega ja kuidas? Vanasti küll vähem, aga nüüd juba rohkem, et eks ma ka õpin aja jooksul õppimis- ja kohanemisvõimeline ikka tuletan endale meelde, et tuleb seda teha. On tõsi, et periood noh, ma ei tea, 20 25 aastat on olnud on olnud minu elus selline, kus noh, 60 70 tundi töönädal ja, ja peale selle mõttega töö juuresolek oli täitsa nagu norm või tavaline. Aga noh, nüüd nüüd juba vähem, nüüd ma ikka saan õigel ajal vahestelt kujuga. Teie hobide hulgas on märgitud arhitektuur ja maastikuarhitektuur. Kas teil intervjuu lõpuks jagaksite meiega mõnda ilusat muljet või, või vaimustust mõnest arhitektuuriobjektist või, või kaunist maastikust. Mis teil, mis teid alati saadab? Ja mul on üks hobi veel, ma käin jahil ka aga, aga arhitektuurist üldse nagu rääkides, et see on sõna otseses mõttes nagu hobi, et ma olen tegelikult hariduselt mehaanikainsener ja insenerid kahjuks sageli käivad liiga suure kaarega arhitektuurist mööda, noh mina olen üritanud seda, seda puudust kuidagimoodi, kui seda puuduseks nimetada siis neutraliseerida ja mulle tõesti pakub huvi vaadata, kuidas üks või teine ehitis on, on arhitektuur ses mõttes lahendanud ja ma olen oma oma kodud kus ma olen elanud praktiliselt kõik suures osas ise planeerinud, arhitekt on aidanud muidugi jätma, suuri lollusi seal ei teeks. Ja, ja selles mõttes ongi nagu hobi. Sama asi on selle maastikuarhitektuuriga, et minu kõige suurem positiivseid emotsioone andev saavutus on minu enda kodu ja minu enda koduümbrus, millega ma olen väga rahul. Kas arhitektuuriajaloos on mõni periood, mis teil eriti meeldib? Ei, ma nii arhitekt ei ole, et ma suudaksin nüüd arhitektuuriajalukku sukelduda ja hakata erinevaid perioode eristama, et kahju, aga nii on, võib-olla ma kunagi õpin seda ka, ma ei tea. No kui teil enam ei ole neid 60 70 tunni pikkuseid töönädalaid, siis ma arvan, et et hakkab juba nagu millegi muu jaoks ka jääma aega ja huvi. Ja, ja loodetavasti ehituses ja nendes eksportpiirkondades, kus aktsiaselts kodumaja tegutseb, läheb nii hästi, et enam ei ole kogu aeg vaja sellega tegeleda ja selle pärast vaja muretseda. Kas te muidu olete niisugune muretseja tüüp? Noh, eks ma ikka nagu muretsen, et aga ma olen suutnud, ma ise arvan, vähemasti olen suutnud nagu hoiduda suurde masendusse ja stressi langemast, et Õnneks aastate jooksul on kodumaja personal ja kodumaja erineva taseme meeskonnad olnud ja saanud nii tublideks, et, et Ma käin juba välislähetuseski üsna harva. Seda teevad kõik teised erinevalt nendest aastatest, kus siis tõesti pidin väga palju nagu nagu enda peale, et nemad nüüd enam ei ole vaja, väga hea, saan juba nautida. Aga te olete selle kõik väärikalt välja teeninud, et nüüd nautida oma töö vilju ja mis muud, kui soovida kõikidele tartlastele ja, ja inimestele, kes tunnevad, et kodumaja aktsiaselts on nende justkui teine kodu, soovida neile tunnustuse eest palju õnne ja ja hoida pöialt, et läheks edaspidigi hästi. Tänan heade soovide eest. Tänases saates andis pika intervjuu Lembit Lump, kelle ettevõte on pälvinud tänavuse ettevõtluse arendamise sihtasutuse ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ning Tööandjate keskliidu korraldatava võistluse peaauhinna aasta ettevõte 2015. Järgmine tegus eesti inimene on kaja loodimisel juba nädala pärast. Kuulmiseni.