Kajalood mõõdab täna vandeadvokaadi, Tartu Ülikooli õppejõu Carri Ginterile sügavusi veealuseid karisid, kõike, mis näha on, võib-olla päris põhja kätte ei saa, aga ma olen kindel, et pika intervjuu jooksul. Me Me saame midagi kareid interist, rohkemat teada, kui me seni oleme teadnud. Tere tulemast saatesse Carri Ginter. Mina olen saatejuht Kaja Kärner. Neljapäeva õhtul Tallinna Sadama nõukogu koosolek otsustas, et nõukogu hakkab juhtima vandeadvokaat Aare Tark. Kas see tähendab, et lisaks teile on Tallinna sadamasse toodud veel üks väga tugev vandeadvokaat ja mida me sellest võime välja lugeda? No kõigepealt sellest tuleks välja lugeda seda, et sadama nõukogu on komplekteeritud seekord siis mitte nii kergelt mõjutavatest isikutest, mitte et eelmised oleks seda kergesti mõjutatavad, aga nüüd Aare Tark on väga intelligentne, kogenud ja elus hästi toimetulev inimene. Ma arvan, et meil on põhjust hingata rahulikult, vahelduseks ja uskuda. Tar targad ei ole tarvis nõukogu esimehena kuskilt endale midagi juurde koguda või või, või mingit rahalist kasu sellest kohast saada. Aga see näitab usaldamatust meie ettevõtjate suhtes, poliitikute suhtes, et kas advokaadid on nüüd tõesti need, kes ei ole mõjutatavad ja kes ei võta hämarat päritoluga raha. Ma arvan, et see on julge üldistus, et kui minna tänavale ja küsida, et millised elukutsed, mida inimesed kõige rohkem usaldavad, siis täna ilmselt advokaadid ei ole selle edetabeli tipus küll, aga nad võiksid seal tulevikus paikneda ja ma arvan, et see otsus võib-olla ei ole niivõrd seotud inimese elukutsega, kuivõrd inimese enda isikuga ja tema enda, noh, ütleme väärtuste ja, ja, ja sellise avaliku kuvandiga Ka saare tarka tuli pikalt veenda, sest ta on inimene, kes avalikkuse ees hoiab madalat joont. No ma ei olnud selle veenmisprotsessi juures, et selles mõttes, aga ma ei usu, et, et teda tuli nüüd väga pikalt veenda, sellepärast et iseenesest kui ikkagi kutsutakse, on vaja, siis miks sa peaksid ütlema, et ei, ma nüüd ei tule? Kas teid Carri Ginter oli vaja pikalt veenda, et te läheksite Tallinna Sadama juhatuse ajutiseks liikmeks? No minu puhul oli see täpselt niimoodi mõne tunni küsimus selles mõttes, et kui tuli uudis, et inimesi parasjagu peetakse kinni siis samal hetkel loomulikult toimub ka ju kriisikoosolek ministeeriumis ja siis on vaja otsustada, et kuidas sellises olukorras on kõige otstarbekam käituda. Ja mõnetunnise diskussiooni tulemusena jõuti sinnamaani tegelikult, et mõistlik oleks tuua väljastpoolt kedagi sisse kes siis võiks avalikkusele ka sisestada ja selgitada seda, et sama kinnine organisatsioon ei jätka kinniste uste taga uurimise ajaks, vaid tõesti on väljastpoolt keegi, kellel on tööriistakohver, millega saaks siis natukene seespool asjuga selgemaks teha ja võib-olla avada suhtluskanalid omaniku ja ja uurimisorganitega uuel tasemel. Mis kõneles teie kasuks, et valik niimoodi langetatud? No see on keeruline nagu minul otsustada, sellepärast et iseennast kutsunud ma ju ei ole jah. Aga noh, ühtegi asjaolude hulgas võiks olla, et, et selle praamide, nii-öelda parvlaevadel, praamide, kuidas keegi hanke juures oli väga oluline osa Euroopa Liidu õiguse küsimustel ja sellele, kes kuidas mida tohib hankida, mida ei tohi hankida ja selles valdkonnas on mul siiski pikemaajalisem portfell. Ma usun, et see on üks ja võib-olla teine on siis see, et ma ei ole tuntud avalikkuse silmis varga ja pätina, et see võiks olla ka oluline selles olukorras. Teil oli ka riigisaladusega töötamise luba. Millistel asjaoludel te selle loa endale tegite? Selle loa ma pidin taotlema, seda teevad võimuorganid, selle vama pidin taotlema seoses oma tööga kohtus kus siis on teatud kohtuasjades on vajadus olnud tutvuda riigisaladusega ja selle loa saamine tähendab ka seda, et sa tajud täiel määral seda vastutust, et juhul, kui sa nüüd riigisaladuse välja lobiseda, siis on selle kohta jälle omakorda olemas paragrahvid, mille alusel sind vastutusele võetakse. Aga sadama kontekstis ei ole see nüüd olnud selline keskse tähtsusega küsimus, et see oli keskse tähtsusega võib-olla mõned tunnid või siis mõned päevad alguses, kui osa informatsiooni ei ole selles mõttes riigi saladusena, võib olla käsitletav edaspidi, ütleme tavaline kriminaalmenetluse seadustik ei ei hõlma endas üldjuhul riigisaladuse käsitlemist igapäevases töös. Võib-olla kasuks tulevasele juhile, et ta sellise riigisaladuse loa endale taotleb. Juhuks, kui kaitsepolitseil või uurimisorganitel on vaja teda hoiatada näiteks meile mittesõbralike riikide varjatud investeeringute eest, mis võivad meid hiljem muuta sõltuvaks nende riikide huvidest. Seetõttu ütleme seal selles äris endas, mitte niivõrd selles toimunus, vaid selles äris endas on niivõrd palju riske, kuna transiit on vaieldamatult võtmetähtsusega valdkond ja sadamate valdkond, et siis puhtalt sellepärast, et uurimisorganitel oleks võimalik öelda, anda hoiatus, et olge tähelepanelik, et need investorid tunduvad väga roosilised, aga seal võib taga olla teistsuguseid huve, mida Eesti riik võib-olla ei soovisin territooriumil näha esindatuna. Te kasutasite terminit tulevane juht, te olete öelnud, et ei kandideeri järgmisesse juhatusse. Miks, kas pilt, mis avanes, oli nii kohutav? Ei, ma juba ütlesin seda enne, kui ma olin seda pilti sealt seestpoolt näinud, et ma ütlen, et see pilt, mis seal seespool on, ei ole nii hirmus, kui kui võiks arvata, aga ma ei plaani oma senisest tegevuskavast kõrvale kalduda, et ma arvan, et ma suudan ühiskonnale rohkem väärt luua eksperdina konkreetsetes valdkondades, kus ma olen spetsialiseerunud ja ma arvan, et igasugused keerdkäigud mujale võivad olla huvitavad, aga nad ei aita minu arengule professionaalina pikas plaanis kaasa. Kui ma nüüd teeksin aastatepikkuse vahekäigu kuskile mujale. Et ma ei usu, et see tugevdaks minu positsiooni kuidagimoodi või aitaks mind täitsialistina oluliselt rohkem edasi saate jõuluks koju, sealt juhatusest? No lootus on jah, lootus on, et kas need täpselt jõuluks või mõned päevad hiljem või varem, aga praeguse seisuga unistused on ikkagi sellised, et see kriisijuhtimise osa saab sellel hetkel noh, vähe rahulikumaks ja saab siis uus juht alustada oma tasakaalukat väljatulekut sellest olukorrast pikemas plaanis. Samal ajal, kui teie vaatate läbi lepinguid Tallinna sadamas uurib asja ju ka prokuratuur ja kaitsepolitseiamet. Kuidas te olete oma töö jaotanud ja, ja siin tavaliselt tekib see hirm, et äkki on toodud tuntud vandeadvokaat lihtsalt Shermiks kõige. Aitäh, see on hästi levinud jutt, ma olen seda kuulnud mitmelt poolt, seal üks jutt on see, et mind on saadetud sinna asja kinnimätsimine, teine jutt on jälle risti vastupidine, et tegelikult ma olen Kaitsepolitsei agent, kes on sadamasse viidud, siis nende huvides ja siis seda üritatakse poolt nagu kuidagi lagedale tuua. Aga see, see lugu ei ole nii seksikas, kui ta tundub, et esiteks noh, meest saab mõõta tema tegude järgi. Nii et vaatame seda, et kui palju seal saab kinni mätsitud ja kui palju saab siit välja toodud. Aga põhimõtteliselt minu ülesanded on omaniku mandaadiga omanik, on öelnud seda, et tuleb võtta lahti, mida, mida leiame ja kui me midagi leiame, tuleb see vähemalt minimaalselt uurimisorganitele edastada. Et kuidas igapäevaselt välja näeb, on see, et uurimisorganitel on kättesaadav meie infosüsteem, meie dokumentatsioon avalikult teada, et nad sellega kaasa võtsid, eks ole. Aga neil võib-olla ei ole kättesaadav niimoodi, noh, kohe laua taha võtta meie äriline nõu how ja see, mida mina saan oma majas teha, ongi see, et võtta see meeskond, kes seal võtab ja esitada neile jooksvalt küsimusi, otsida välja asju, mis võib-olla on kahe silma vahele seoseid, mida sa ühte inimest üle kuulates seda seost seal võib-olla kohe ei leia, aga kui sa võtad neli inimest laua taha, siis see seos tuleb selgemini välja. Ja me olemegi jõudnud siis nagu konkreetsete näidetega sinnamaani, et omaarust leiame üles need vastusooritused, mida siis on võimalik mingil viisil seostada nende ebaseaduslike maksetega, millest kaitsepolitsei räägib ja paketistamisele sellisel kujul ära, et on uurimisorganitel lihtsam oma tööd teha. Kas seal on mingi konkreetne juhtum, mille te olete saanud selle niisuguse paketi näol viia uurimisaru? Me oleme praegu keskendunud väga kahele konkreetsele tehingute paketile, millest me oleme siis jõudnud, ütleme, õigusliku poole pealt oleme jõudnud poole peale, ehk siis me oleme jõudnud sinnamaani, et tõenäoliselt nende lepingute sõlmimine ei olnud seaduslik või vähemalt oleks pidanud lepingutele tegema konkursi. Ja siis ajalises mõistlikus nende lepingutega on toimunud muudatused. Näiteks tasu, kokkulepped, mida sadam teenuse eest maksab või kui palju sadamale makstakse, ja samamoodi ka see, et kuidas neid lepinguid saab või ei saa lõpetada. Ei, me ei ole suutnud siis leida seda, et miks need lepingud sellisel kujul sellises pikaajalises vormis ja sellise tasumääraga või miks need muudatused olid sadama huvides. Sellest me saame aru, miks nad olid nende teenusepakkujate huvides ja see on nagu selgelt nähtav, aga sadama huvi me praegu otsime veel taga, me taha ennatlikke süüdistusi teha ei taha ennatlikke etteheiteid ja võib-olla kuskil on mingi seletus. Aga täna seda ei paista. Ja nüüd kuhu me edasi liigume, me võtame finantseksperdi, kes on siis ülikooli õppejõud, selle valdkonna spetsialist ja üritame tema käest saada tema professionaalset hinnangut, kas nende lepingutega on tekitatud sadamale kahju ja kui suur see kahju on. Ja siis, kui see pakett on meil käes siis juba me saame koostöös nõukoguga või siis vastavalt nende mandaadile esitada oma tsiviilhagid kas siis kriminaalmenetluses või väljaspool kriminaalmenetlust. Te räägite nii nagu Tallinna sadamat ei oleks aastaid auditeeritud. Sadamat on aastaid auditeeritud ja küsimus on selles, et Erik Heldna Kaitsepolitseiametist on mitu korda seda öelnud, et nende kuritegude puhul on tegemist peitkuriteo. Ehk siis see, et kuskil on sõlmitud mingi leping, selle lepingule ei pööragi, ütleme, audiitor ilmtingimata enne tähelepanu, kui ta saab signaali, et selle lepingu kontekstis on toimunud midagi ebatavalist. Et noh, Tallinna sadam on niivõrd pika ajalooga ettevõte, et kui kujutada ette, et keegi on võimeline võtma lehekülje üks lahti ja lugema seda kuni leheküljeni 5000 ja siis tegema sealt põhjapanevaid järeldusi ilma ühegi vihjeta. Sellist üliinimest võib-olla on olemas, ma ei tea, kas Eestis on aga niipea kui hakkab kuskilt tulema natukene nagu sellist kahtlustuse hõngu siis loomulikult tekib ka selline võimalus minna projektiga seda tehingut analüüsima. Audiitorite ülesanne, auditeeritud Tallinna sadamat on ja audiitorid on teinud ka oma ettepanekuid ja tähelepanekuid. Aga audiitori tegele ärianalüüsiga selles mõttes audiitori, tegele äri analüüsida, et kas need tehingud on sadama parimates huvides? See on ikkagi nüüd juba järelevalve teises vormis. Kas te olete saanud absoluutselt kõik materjalid, mida te vajate oma uurimishindamistööks või, või on mingid lepingud, lepinguvormid, mis on kuskil kinni? No ütleme, see sõltub konkreetsest tehingust ja konkreetsetest inimestest, kes selle tehinguga seotud olid. Suures osas ütleme, olen ma saanud sadamast väga hea koostöö senistel töötajatelt praegustel töötajatelt ja kes on siis minu palve peale otsinud välja kirjavahetust? Oleme küsinud puuduvaid lülisid, need on leitud ja selle pealt me oleme suutnud pildi kokku joonistada. Osad inimesed võib-olla ei ole oma töös oldud nii põhjalikud, ehk siis meil on raskuseid natukene leida kirjavahetust eelkõige, et et muudatus lepingus justkui on, aga see, et kuidas see muudatusettepanek tehti, kuidas, millal seda analüüsid ja millal siis nõustuti, seda võib-olla ei ole nii kerge praegu leida, aga kaebame edasi. Räägime veel teie valikutest, kuidas üldse valisite juristi elukutse? Kas oli teisi alternatiive? No see on selles mõttes selline lapsepõlve lugu, eks ole, et mina, juristi elukutse, ma arvan, valisin ära juba seal võib-olla üheksandas klassis või keskkooli minnes oma mõttes ja, ja eks inimene teeb oma valikud selle põhjal, mis tema silmaringis parasjagu paistab, et tollel hetkel paistsid minu silmaringis kas siis majandus- või õigusteadus, eks ole. Ja, ja nagu minu professor Frank, et kunagi tulevikus ütles, et enamik inimesi hakkavad juristiks sellepärast et ei oska arvutada. Ehk siis noh, minu puhul see asi nüüd nii lihtne ei ole, et ma kindlasti ei olnud, ütleme, kooli matemaatikatippude hulgas, aga aga kutsumus on selline. Et mulle meeldib asju lahti harutada, mulle meeldib arutleda, mulle meeldib loogika ja, ja selles mõttes ma tundsin, et see on minu jaoks selline õige koht. Mulle siis muidugi keegi ei hoiatanud, et see tähendab seda, et sa pead hommikul üheksast õhtul 10-ni, töötame iga päev, kuni selleni 10 aastat vähemalt oma esimesest otsast karjääris. Kas elus on kõike võimalik loogikaga seletada? Absoluutselt mitte kõiki asju ei ole võimalik loogika seletada, alati on ka emotsioon. Ja kindlasti selle karjäärivaliku juures on emotsioon väga tähtsal kohal. Äkki teist oleks saanud osavate kätega kirurg või mikrobioloog või geeni tea? Ja kui erinevaid karjäärivalikuid hinnata, siis minu esimene eelistus oli ikkagi saada bussijuhiks. Ja, ja see oli seotud sellega, et mu vanaisa on olnud oma elus pikka aega bussijuht ja ta oli minu jaoks on minu jaoks olnud suur autoriteet, et ja mu kasuisa oli bussipargi remondiosakonna juhataja ja nii edasi, et mul bussid väga meeldisid, et see oli minu esimene eelistus, aga siis hiljem tuli välja, et bussijuhi karjäärile on siiski teatud piirid ja tuli edasi vaadata. Siis teine, mis mulle väga meeldis, oli puidutöö, ehk siis igasuguseid puidu treimine ja nikerdamine ja sellised asjad, aga see tundus ka, et ikkagi seal tuli teatud määral lagi ette ja siis ega see limineerimis meetodil juureni jõudsime. Jah, aga sealt juurest edasi ei ole ju valida, kas uurijaks, kas kriminalistiks prokuratuuri, advokatuuri kohtunikuks, seadusi kirjutama, ministeeriumisse? No need on hästi hästi hästi huvitavad valikud ja seal on, ma kiidan ja tunnustan neid ameteid, nüüd on selles mõttes pakuvad sarnast elamust nagu pakub advokaadid. Aga minu jaoks ma olen selline hästi sotsiaalne tüüp ja väga paljude teiste elukutsete puhul on selline kinnisus ja salapära, võib-olla teatud huvide konfliktide statsioon, inimestega, kellega sa ei tohi suhelda, kuna sinu amet on selline ja nii edasi, et need piirangud tundusid mulle natukene ahistavad. Aga nad kindlasti sobivad teistele isikutüüpidele väga hästi. Teed peetakse väga heaks kohtuadvokaadiks. Mis teid kohtus esindamise töö juures kõige rohkem võlub? Ta on, mina näen kohtuprotsessi sellise inimsuhete iseloomule ja isiksuste protsessina. Ehk siis mind kõige rohkem paelub see intellektuaalne dialoog, mis seal tekib teise inimesega, kui läheb hästi, kui ei lähe hästi, siis sa lähed sinna saali, räägid lihtsalt ära ja teine inimene, süüdistaja, ei, mina olen kriminaalmenetluses väga harva ja üldjuhul kui ma olen kriminaalmenetluses, Ma olen kannatanu poolel. Või siis selle isiku poolt, kes ma arvan, et on kannatanu ja mitte ei peaks olema kahtlustatav jah. Aga tsiviilkohtumenetluse ja halduskohtumenetlus, need on ikkagi küsimused millegi ehitamises, millegi lammutamises, kuskil lubaduste murdmises ja niimoodi, et need on ikkagi inimlikud suhted. Tähendab, teie erialad on Euroopa Liidu õigus, konstitutsioon, riigihanked, konkurents. Intellektuaalne omandi kaitse. Väga paeluvad valdkonnad, ma soovitan kõikidele, kes kaaluvad juristi elukutset, et nende valdkondade ühisnimetaja on see, et nad põhinevad sellisel paas väärtuste süsteemil, mis on siis niimoodi, miks see peab nii olema, miks on õiglane teha nii, seal on võimalik leida selline loogiline ankur, kui seda pikka aega otsida. Mis mulle õiguses ei meeldi, on selline maatiline õigus, kus on see, et kui sul on paragrahv 1015 lõige kolm seondub paragrahv 101 lõige kaks ja siis sealt tuleb vastused, kas tuleb tagasi anda või tule tagasi anda asi, et see minu jaoks ei ole õiguse põhiline tuum, et õigusmatemaatika on jällegi teistsugustele tüüpidele. Aga te olete põhimõtteliselt valinud selle nõndanimetatud valgekraede seaduse rikkumise, kui mitte öelda kuritegevuse, et te välistajate täiesti oma praktikast. Tapjad, pedofiilid, tätoveeringutega, mehed, rasked kuldketid, et see on teie valik. Jah, selles mõttes seda on, ütleme kahetsusväärselt mõned kolleegid räägivad, et advokaadi elukutses pole valikuid, et sa pead tegema, et see on sinu töö. Ma ei nõustu sellega selles mõttes, et ma arvan, et et kui sa teed oma tööd ka ja teed oma tööd hästi, siis sulle jätkub piisavalt sellist tööd, mis ei ole sulle vastumeelne. Ja siis sa saad valida, et sa ei tee sellist tööd, mis on sulle vastumeelne ja, ja see on üks oluline alustala minu toimimises ka, et ma ei taha teha selliseid asju, kus ma moraalselt arvan, et see on nagu absoluutselt vastuvõetamatu. Et teie sisemine konflikt kaitstes või esindades kohtus mõrvarit oleks suurem kui sel juhul, kui te nüüd räägite konkurentsist, riigihankest, intellektuaalsest omandist. Jah, selles mõttes nüüd jällegi minu jutu võib tõlgendada niimoodi, et ma kuidagi peaksid nende inimeste halvaks, kes kaitsevad mõrvareid või, või, või pedofiil, et ma usun sügavalt sellesse võistlevas menetluses ja ma usun, et see süsteem on üles ehitatud nii, et neid inimesi tuleb kaitsta ja, ja küsimus on lihtsalt selles, et kes seda tahab teha ja on inimesed, kes seda tahavad teha ja ma pean neist väga lugu, et nad võitlevad oma oma klientide eest ja nii peabki olema. Mina lihtsalt konkreetselt ise ei taha seda teha. Ma olen seda teinud, ütleme, kui ma advokaadiks sain, siis oli seaduse järgi kohustuslik teha määratud kaitsjaid riigi kulul, ütleme ja minu kliendiportfellis on olnud alaealiste vanglas toimunud grupiviisilised vägistamised, Harjumaa kolmikmõrv, igasugused sellised asjad ja nendest on väga palju õppida. Väga palju õppida, mida inimloomuse kohta inimloomuse kohta eri kõige, et mismoodi toimub nagu see loogika väljaspool loogikat ehk siis see, mida meie inimlikult peame vastuvõetamatuks, lubamatuks, kuidas nende peas tundub kõik nagu tavaline. Kui seda ei näe, siis on seda võimatu õppida. Aga teie portfelli ei kuulu, abielulahutused, pärandi jagamine laste hooldusõiguse Hakkamine üldjuhul mitte jah, üldjuhul mitt. Kas te olete kunagi elus kohtuvaidluses ka kaotanud ja muidugi absoluutselt, et see on hästi lihtne, Eestis on ja igal pool mujal ka, et ükski advokaat ei saa kõiki asju võita ja advokaat, kes ütleb, et tema võidab kõik asjad siis ta lihtsalt valetab. Et, et selles kohtumenetluses on niimoodi, et sa annad selle, mis sul on parimat anda ja seda, kas see inimene, kes on sinu laua taga, kes kirjutab otsust, kas ta sind usub või usu milline on tema taust, milline on tema siseveendumus mis on tema väärtushinnangud ühiskonnas, kas noh, kuidas ta suhtub? Ma ei tea, kas või noh omanikke või üürnikesse või on tal mingisugused eelarvamused, lon ta hoopis teistmoodi objektiivsem kui sina seda, seda inimfaktorit sa mitte kunagi lõpuni kontrollinud. Alati on võimalik võita siis, kui advokaat saab valida endale juhtumid, milles kaotuse oht on. No see on jälle igav, eks ole, et, et kindlasti tuleb võtta ka selliseid asju, kus on kaotuse oht suur ja ma olen nõus kaotama jääma selles mõttes alati on kurb muidugi selles mõttes alati on kurb ja ja see ei ole meeldiv tunne, aga ütleme, kus ma tõeliselt ei armasta, kaotada on siis, kui ma näen, et otsus on lohakas. Kui on tulnud see otsus, mis on lõplik otsus, kus ei ole toimunut, ütleme, kohtuistungit, kus on lihtsalt pealiskaudselt asi lõplikult ära lahendatud. Et siis vill jääb okas hinge pikaks ajaks. Et kui sa ütleme, õigusteaduslike meetoditega, suudad ära tõestada, et see otsus on vale. Mitte et sa kaotasid, vaid et see otsus on lihtsalt vale. Vot see, see laba aastaid sinuga koos, et see kindlasti südamelihastele hea ei ole. Mitut juhtumite niiviisi kaasas kannate? No ma ei tea, ma arvan, mingi viis kuni 10 võib-olla või? Neid ei ole nüüd nagu üüratult palju. Aga see, kui sa saad sellise noh, pealiskaudse on näha, et inimene ei ole süvenenud või on süvenenud ebapiisavalt ja, või on siis konsultant teda aidanud, kellel puudub selline suur pilt sellest asjast, siis siis see tõesti torkab Saan aru teid muuseas, peetakse väga heaks lepitajaks. Jutustage meile mõni niisugune klassikaline lepitamise näide oma praktikast, mida te näiteks oma üliõpilastele toote. Lepitamist ma ülikoolis väga harva koolitan, aga lepitamine põhineb sellisel hästi lihtsal mõttel ja see mõte on see, et et kui poolteks on ettevõtjad, siis nad saavad aru, et lahja rahu on parem kui rammus sõda. Ja hästi lihtsalt vaata, seal on selliseid meetodeid. Et kas sa tahad võtta vähem täna või loota saada rohkem tulevikus. Ja kui see inimene, kes on siis nagu ühel pool on nõus pigem nagu võtma sisse suurema kaotuse, täna aga minema ilma vaidlusteta minema võtma, noh ütleme ma ei tea, nõue, miljon, sa võtad 600000. Kuigi sa usud kindlalt, et sul on õigus miljonile. Aga ta peas juba teab, et ta selle 600000-ga suudab midagi kasulikumad teha. Järgmised kolm kuni viis aastat. Kui käia kohut ja teisel poolel on täpselt samasugused küsimused, kuigi ta tunneb, et ta ei peaks mitte midagi maksma. Siis ta võib-olla maksab selle raha siiski ära. Selleks, et saaks hingerahu ja jällegi omaettevõtlusega edasi liikuda. Kus siis lepitamise kõige suurem takistus on ikkagi ego. Ehk siis mul on õigus ja täiskasvanud inimesed ikkagi noh, üle poolte kordadest jõuavad ikkagi sinnamaani, et ma talle raisale näitan. Ja siis noh, ma olen mõnikord teinud sellise protsessi, et et kus siis ma olen iga poole aasta tagant helistanud ja öelnud, et vaadake, et nüüd me oleme üksteisele nüüd näidanud pool aastat ja siis, kui asi läheb kolme, kolme poole aasta peale, siis ma enam ei helista, siis läheb see juba mõnitamiseks. Aga, aga üldjuhul nagu see vale eeldus on, ütleme, et kui sa lähed kohtusse, siis saad õigluse. Et õiglus võib tulla, aga kas ta on õiglus, kui ta tuleb kolme-nelja aasta pärast? Oo, ma arvan, et Eesti kohtu ajalugu tunneb palju pikem protsess ja ma olen optimistlik. Räägime veel sellest intellektuaalsest omandist, kas seal on ka võimalik lepitada, et kui ma toon nüüd kaks näidet käesolevast aastast, mida ajakirjanduses on palju käsitletud? Üks oli see lugu, kui meie lugupeetud helilooja Veljo Tormis leidis ühes taustal Itaalia teleseriaalist viisi või õieti üks tema tuttav mida Eesti helilooja võis enda omaks pidada ja tekkis kohtuvaidlus, nüüd on see praegu küll lõppenud kokale Pepe saavutamisega asi kohtusse jõudnudki. Aga kuidas siin niisugust kokkulepet oleks hea saavutada, et, et võib-olla me ei võtaks konkreetset inimest, et see on nagu paha, aga, aga kui me, kui me niisuguse situatsiooni, et produktsiooni firma x kasutab helilooja y meloodiat ütleme, et Ta on seda pisut muutnud. Nii nagu näide oli, et, et tegemist on rahvalaulutöötlusega, üks töötle natukene ühtemoodi, teine töötleb natuke teistmoodi või võib-olla et helilooja, kes produktsiooni firma heaks töötab, on võtnud mingi viisijuppi, näiteks Youtube'ist, kus on antud ainult esitaja nimi, helilooja nime ei ole, keegi üldse ei tea, nii et see viis võib olla autoriõigustega kaitstud. Kas siin on võimalik kokkulepet saavutada või, või tuleb siis ikkagi sellel, kes on nii-öelda ebaõiglaselt kasutanud maksta täie rauaga ja teine näide on siis sellest, et üks maailmakuulus portreefotograaf on andnud kohtusse. Kesknädala väljaandja rääkimiste periood on kestnud nüüd neli aastat. Ei peaks novembris jõudma kohtusse, et kas niisugusel intellektuaalse omandivaidlused on kokkulepe võimalik ja missuguse hinnaga. Kindlasti on kokkulepe võimalik, küsimus on jällegi taandub sellele, et kas nendel inimestel nüüd, kes on seal see protsess üldjuhul algab jälle sellest ebaõigluse tundest, on ju, et mina olen näinud vaeva ja, ja teeninud lihtsalt purjetab selle peal või või üritab midagi näidata enda tööna, et kõige lihtsam ja elementaarsem asi, mida inimesed tahavad, on tunnustus. See on esimene asi, mida see helilooja või autor tahab, ta tahab oma nime sinna mainituna ja tahab tunnustust, eks ole, ja tunnustus on selline asi nagu tänugi, et ta ei maksa mitte midagi, aga ta on väga väärtuslik. Alustada sellest, et kas ikkagi on võimalik kuskilt poolt tulla nii-öelda selle kompenseerida seda, et see nimi sinna märkimata, see see tunnustus ei andmata. Ja see ütleme, on väga lihtne, kui egot kasti panna, eks ole. Ja teine asi, mida sellistel juhtudel ju ongi võimalik teha, ongi litsentsitasu. Ehk siis mõelda välja selline summa enda peas, millega sa põhimõtteliselt oleksid olnud nõus, et seda seal näidatakse. Mitte nagu nõuda, nagu mingid miljoneid meeletud, saamata jäänud tulu, sellepärast et teine pool ei oleks seda mitte kunagi sinna pannud. Kui ta oleks teadnud, tuleb sellest nii palju maksma, aga nüüd, kui olukord on hapuks läinud, et millise raha eest oleks põhimõtteliselt olnud nõus lubama selle asja kasutamist ja sealt siis võta mõnikümmend protsenti alla ja tehase kokkulepe, et see on selline, kuidas sellistes olukordades on võimalik ja teine asi, ütleme, on tõesti lubada seda asja siis ka edaspidi kasutada mingitel tingimustel. Et noh, et inimesed ei pea oma asju ümber tegema ja võib-olla sellest tuleb kasu. Iga heliloojale ju põhimõtteliselt tekib ja fotograafe samuti tekib ju kasu, kui tema teoseid levitatakse, siis tal on sealt ka midagi võit. Probleemid on siis, kui need on kohad on sellised, kus ei sobi, helilooja autor arvab, et tema teos sellisesse kohta lihtsalt on, ei sobi. Nii et ükskõik kumma poole esindaja peab hakkama rääkima läbi inimesega, kes tunneb ennast sügavalt solvatuna ja teine, kes leiab, et tal oli täiesti õigus Kui vähegi võimalik jah, kui vähegi võimalik, siis ja seesama asi, et saada aru, miks teine pool ärritunud. Sest et üldjuhul, kui keegi tuleb teie juurde ärritunult, siis ta kohe ärrituda vastu. No see on inimlik, normaalne reaktsioon ja kui sellest üle saada, siis on kokkulepped palju lihtsam tulema, et see on, võiks ennem küsisid, mis kohtus ja ja menetlustes nagu paelub, see ongi seesama asi, et et kui keegi käitub ebaratsionaalselt siis me jõuame kindlasti kohe järelduseni, et nii ei tohiks käituda. Aga väga vähesed esitavad küsimuse, aga miks ta niimoodi käitub? Et kas ta nüüd loomu poolest sündinud sellisena või tal mingi noh, mingi põhjus ja kui selle põhjuse üles leiad oma arvates vähemalt siis sealt hakkab ka probleem lahenema. Aga põhjust ei ole sageli võimalik kõrvaldada. On ikka, on selles mõttes, et kui keegi on solvunud, siis solvumisest on võimalik üle saada vabandusega, kui vabandust ei jätku, on võimalik nende sama et kui üürnik ei taha välja kolida noh, lihtsalt ei taha mingil põhjusel, noh, aga äkki tal on, see põhjustel pole kuhugi minna. On ju, see on sageli põhjus. No väga loogiline, eks ole, aga kui palju me tegeleme sellega, et otsida lahendust, kuhu ta saaks minna ja kui palju me tegeleme sellega, et tema peale karjuda ja nõudetav kohe ära minema. Ma näen, teil on üks üks konkreetne kohtujuhtum on hingel. Toote seda näidet, üürnikku, jumalikku näidet. Võimalik ma ei oska öelda, neid on mitu olnud. Milliste mõtlete, selliste lihtne eluline näide tuleb tuua selliseid näiteid, mis on inimestele nagu hoomatavad. Kajaloodi saates on täna vandeadvokaat Carri Ginter. Te olete kirjutanud väga palju artikleid riigiõiguse ja mitmesugustel muudel teemadel. Nii üksi kui koos mõne teise mõttekaaslase vandeadvokaadiga ja üks põhilisemaid, mida me võib-olla mäletame, on see, kui Eestis. Riigikogu hakkas ratifitseerima Euroopa stabiilsusmehhanismi aluslepinguid. Teie koos Allar Jõksi iga olite raudselt seda meelt, et riigikogu saab teha seda ainult siis, kui ratifitseerimise otsust toetab rahvahääletus. Ehk need asutamislepingud oleks tulnud panna rahvahääletusele. Parlament otsustas teisiti, oli kiire, polnud teada, mida rahvas õieti siis hääletusel ütleb ja niisugustel tingimustel tehti. Ja otsus, millega, nagu teie ütlete, võttis riigikogu Eesti riigile 1,3 miljardit varalisi kohustusi. Sellest kõigest on möödas nüüd kolm aastat. See teema tuli uuesti jutuks tänavu suvel, kui Kreeka finantskriis oli, oli haripunktis ja päris täpselt ei teadnud keegi, kuidas see lõpeb. Nüüd on arutlusele vaibunud. Millal see võiks jälle uuesti esile kerkida, ehk ehk mida te mõtlete sellest nüüd, kolm aastat hiljem? See on selles mõttes, see on niivõrd keeruline pakett õigusküsimusi ja võib-olla minu nagu sellise argumendi põhiline tuum on pigem suunatud sellele, et Euroopa liidus on meie otsustusmehhanismid olnud teistsugused. Ehk siis Euroopa Liidu otsustusmehhanismide juures oli vaja lisaks nii-öelda sellele riigi suurusele rahvaarvule on ka juures lihthäälteenamus ehk siis riikide enamus ja see tagab sellise, et kui otsus tuleb vastu võtta, siis see peab olema väikeste ja suurte huvides. See on selline hästi nutikas tasakaal. Ja mis siis minul nii-öelda kihvatas, kõige rohkem on siis see, et see suure finantsriskiga tehing ma ei ole nagu selles mõttes veendunud ESM asutamine oleks vale, et ESM asutamine võis olla täiesti põhjendatud ja vajalik tegu, mis mulle ei meeldinud, oli see, et see tehti niimoodi rehepaplikult. Ehk siis öeldi seda, et nüüd on hääletamine ikka veel häälteenamusega. Aga mis juhtus, oli see, et see mehhanism, mis sinna sisse viidi, oli niimoodi, et suured saavad üksi otsustada. Ja siis serveeriti seda kui midagi sellist, mida me peame tegema Euroopa liidule. Kui oleks olnud seesama hääletusmehhanism, mis on Euroopa liidus, oleks säilinud seal ESM-is tunneksin ma ennast palju turvalisemalt. Olukorras, kus kriisi puhul saab kuus suurriiki otsustada meie eelarve üle ilma et meil oleks mitte midagi vastu panna. See minu arvates ei olnud ilus. Ja muidugi see ka, et, et kogu selline paragrahvi väänamine selleks, et saaks Euroopa Liidu toetamiseks teha uue lepingu, mis ei ole Euroopa liiduleping mis on väljaspool Euroopa liitu. See ei ole õige ja noh, ütleme kriisimehhanismide sellist loovust näitab võib-olla seesama EFSF, mis oli siis enne ESM-i, et see asutati piiratud vastutusega aktsiaseltsina Luxemburgis. Et kui liikmesriigid jõuavad sinnamaani, et nad hakkavad, ütleme, kriisi päästmiseks soovitama noh siis me peaksime ikkagi kõik muutuma valvsaks. Aga diskussioon oli hoopis teisel tasandil, diskussioon oli see, et see, kes ei toeta ESM-is, on eurovastane euroskeptik. Jumal hoidku. Et ei saa, ei ole solidaarne, ei saa aru sellest, et Euroopat me oleme nii palju saanud, oleme tagasi andma. Et selline üleüldine tembeldamine muutus lihtsalt nagu täiesti stiili lagedaks. Ehk siis teisisõnu ESM võib olla okei, ta võib olla hädavajalik, tast on kasu kriisi stabiliseerimisel, aga ei olnud vaja teha seda nagu rehepaplikult viisil. Ja see, mis selle kõige suurem tagamaa on, et kui me teeme rehepappi, kui me tänitame, targutame, alandame, siis me radikaliseerime inimesi, ehk siis igasugused vastased saavad sellest survest ainult jõudu juurde ja siis mina kõige rohkem kardan, et sellise stiiliga me saame Euroopa Liidu projekti tervikuna kahtluse alla sest inimene ei tee vahet, kas talle tehti ära EFSF ESM-is või oli see Euroopa liit tervikuna. Kuulge, kas see kõik ei ole samamoodi praegu pagulaskriisis, et suured riigid otsustavad, missuguse kvoodi järgi Euroopa Liidu liikmesriigid peavad pagulasi vastu võtma ja juba Me näeme, radikaalseid tõrvikuid Toompeal. Iga kord, kui keegi läheb televiisoris raadiosse ja ütleb, et mul on häbi oma rahva pärast siis saavad mitusada häält juurde radikaalid sest et inimene ei võta kunagi solvangut hästi. Teisisõnu ollakse pagulastega kontekstis, oleks väga huvitav idee, ettepanek on olnudki see, et mis oleks, kui pöörduks eestlaste poole ja ütleks niimoodi, et vot Türgis on 1000 orbu sõja ohvrit, et kas Eesti külades on mõni pere, kes võtaks ühe lapse enda juurde, kas te kujutate ette, et nad läheksid tõrvikutega tänavale? Aga kui näidatakse televiisoris videosid, kus inimesed kõnnivad siltidega, et ma ei taha teie toituge vett, laske meid Rootsi ja Saksamaale siis paratamatult eestlane on küüniline ja ta ei saa aru sellest, et miks ma peaksin olema sellega solidaarne. Ehk siis, kui sa eestlasele näitad päriselt kedagi, kes on ohver. Ta usub, et ohver siis tema süda läheb lahti, ma täitsa usun sellesse sügavalt, sõda läheb lahti, ta, ta teeb parima pingutus, et aidata, kes ei saa aidata elamispinnaga saab aidata siis aidata, rahaga saab aidata toiduga. Igasuguseid variante on aga selline, et nagu üleüldine retoorika, et meil on siin hirmus selline kitsarinnaline pesa, ahneid ja, ja südametuid matse. Et selline retoorika kindlasti radikaliseerib inimesi ja, ja ei aita kaasa selle olukorra lahendamisel. Sellest võib-olla 30 aastat tagasi, kui Armeenias oli tohutu maavärisemine ja, ja Eestis tulid terve suur hulk vabatahtlikke, kes olid valmis võtma orvuks jäänud lapsi oma peresse kasvama, mida tegelikkuses ei juhtunud, sest armeenia perekonnad on väga tugevad ja, ja nad said ise omadega väga hästi hakkama. Carri Ginter, kuidas te arvate, et see põgenikekriis Euroopas edasi areneb? Seda on väga keeruline ennustada, sellepärast et poliitika on paljuski õigusväline, selline konstruktsioon, eks ole, aga praegu esimesed sammud on ikkagi näha see, et et kõigepealt jutustatakse Ida-Euroopale seda, kui pahad me oleme ja kuidas me jaga valu, kuidas Lääne-Euroopas on kõiki nii suure südamega heatahtlik siis tuleb sinna miljon abivajajad, siis avastatakse, et tegelikult noh, ikkagi tiivad ei ole nii laiad, kui arvati, et ehk siis ma usun, et et selline kainenemine toimub ja püütakse leida sellele asjale teistsuguseid lahendusi kui sellised, et näidata näpuga idabloki peale. Ja, ja ütleme, saksa tipppoliitilistes parteides on siiski ka juba väga selgelt tippjuhtkonna hulgas on olnud väljaütlemisi, kus on öeldud, et Ida-Euroopal on õigus. Et kui keegi julgeb seda nagu välja öelda, siis see näitab, et on juba nagu trend on muutumas. Kas see võtab nüüd aasta või viis aastat või 25 aastat, noh, ma arvan, et viie aastaga saab see pilt palju selgemaks. Me keegi ei oska prognoosida, missugune on olukord põgenikekriisi asjus viie aasta pärast suhteliselt. Te õppisite Münchenist tuli mulle meelde, kui te rääkisite saksa allikatest. Mida teile on andnud õppimine Rootsis, Saksamaal, kus veel Hollandis, Hollandis, just Ameerikas, nii, rääkige. Kindel asi, mida ma olen saanud õppides väljaspool Eestit, on see, et ma tean, et mulle väga Eestis meeldib. Ehk siis ma alati tulen Eestis hea meelega tagasi ja, ja need missioonid kuskil väljaspool tugevdavad seda üleüldist isamaa armastust ja seda tunnet, et et siin on just kõige parem koht minu jaoks. Teine asi, mis sa saad vastu, on see, et sa saad sellise vahetu kogemuse et maailmas on väga palju intelligentseid, noori inimesi, kes pürgivad hariduse poole, kes on avatud mõtlemisega ja kellega sa oled võimeline suhtlema ühel tasandil, olgugi, et seal nendega koos kasvanud. See on selline kõige suurem väärtus. Ja noh, München on mul absoluutselt üks lemmiklinnu euroopased, fantastiline ilus linn ja palju kultuuri ja head toitu ja nii edasi, et Stockholmi ma armastan väga, kuigi nende ütleme võib-olla rootslase loomus on selline, nii naljakas, kui see ei ole siis eestlase jaoks kuidagi vähe emotsioone jääb väheks. Et, et nendel on see keskmise kultuur, et kõik peavad olema keskmiselt keegi ei tohi erineda, see natukene võib-olla häirib, aga Stockholmi iseenesest on fantastiline linn, väga palju loodust, meriuisutamine talvel mööda jõgesid. Fantastiline, et igal pool ma soovitan, ütleme, et ei ole vaja karta ta seda, et Eesti tudengid lähevad välismaale, et nad on seal ära käinud, nad tahavad tagasi tulla. Kui nad ei tule, kohe tulevad 10 aasta pärast, aga nad tulevad paremate inimestena. Ja sellepärast mind ütleme, noh, kui päevapoliitikat võtta, siis see idee, et me muudame nüüd Eestis õppivad tudengid sunnismaiseks, ma tea, viieks aastaks või muidu nad peavad laenu tagasi maksma. See on niivõrd tagurlik. Kujutage ette, kui ma nüüd käisin aastaga 2001, käisin Stockholmis õppimas, eks ole. Et ma nüüd oleks pidanud siis viis aastat Rootsi riigile sellest võlgu maksma, seal nagu töötades. Palju see Eesti riik sellest siis nüüd niimoodi konkreetselt võitnud oleks ja see on ka rehepapluse märk, et igal pool mujal me tahame ise tasuta õppida, aga vot kui keegi siia tuleb, siis me tahame ta kehtikesele pappi kätte saada. Tuletasid mulle meelde seda Gunnar Oki raportit kõrghariduse asjus ja see on minu meelest nagu hämmastav ja liitub ka sellega, kuidas teie üritate oma näiteks Postimehes avaldatud artiklitega ühiskonda ja, ja seda mõtlemist ja suhtlemise vaidluskultuuri muuta, et on ju terve hulk väga arukaid ettepanekuid, üks on näiteks vandeadvokaat Jüri Raidla riigireformi idee, siis, siis ma arvan, Gunnar Oki raportis on väga palju häid mõtteid, mida ettevõtjad toetavad ka EAS. Aga samal ajal ühiskond nagu ignoreerid neid, sest et tõenäoliselt nad mõlemad sunnivad ühiskonda ja inimesi ennast kokku võtma ja muutma ja liiga palju. Kas see on põhjus? Mina kõhklen, kas see nüüd põhjus võib, mulle tundub, et suurt hulka on valdamas selline pealiskaudsus et inimesi tegelikult nagu põhimõttelist lihtsalt ei huvita mitte kõiki nüüd ütleme väga paljusid, väga huvitav, aga kui vaadata ei huvita ja teine on siis see, et solvutaks. Ehk siis kui keegi midagi ütleb, et võiks teha teisiti, võiks parandada siis sellele järgneb kohe selline rahe noh, kriitikat, et noh, et nii ei saa ja see on vale ja see radikaalne ja mis iganes see, see kindlasti on probleem, et ma ei usu sellesse, et, et need ideed jookseksid mööda seina maha, kui nüüd keegi reaalselt loeks ja nendega kaasa mõtleks. Aga mis ma oskan öelda, lihtsamad näited ongi needsamad, et kui avaldatakse arvamust, et haridussüsteemi tuleks reformida siis kas see on kantud sellest, et haridussüsteemi reaalselt paremaks teha või on see kantud kellelegi egoistlikud projektist ennast ajalukku raiuda haridussüsteemi reformi ana siis väärtuste küsimus tekib seal noh, hästi tugevalt. Et kas sa tahad midagi päriselt parandada, sa tahad midagi kellelegi teisele anda või sa tahad egoistlikult minna ise ajalukku ja siis need. Millegipärast kardetakse, et tahab minna ajalukku ja seetõttu on kohe valmis mutta taguma ta igaks juhuks, et jumala eest, et tema ei läheks, et saaks ikka ise võimalusena. Mis annaks parema tulemuse, kas seda, kui õigusteadust õpetada ühes Eesti ülikoolis ja väga heal tasemel väga head õppejõudude praktikabaasidega või mitmes See on nüüd hästi keeruline küsimus, et seal ma ei ole erapooletu, onju, aga noh, minu hariduse mõttes lihtsalt ma võin öelda, et mina ise lõpetasin bakalaureuse Concordia ülikoolis bakalaureuse, Admandigi, Concordia ülikoolis ja ma tagantjärgi nüüd olles suureks kasvanud, ma saan aru, et ma sain väga hea haridus. See minu nagu profiili kogus Euroopa Liidu temaatika rahvusvahelisus. Kõik see on tulnud sealt sellel hetkel Tartus seda ei olnud lihtsalt õpetatudki üldse. Nüüd Tartu on seal järgi jõudnud, Concordia läks nagu läks, eks ole, mis siis teha, et ma olin siis pärast seda sunnitud enda haridust valideerima Stockholmis ja Tartu Ülikooli doktorantuuris, et nad keegi ei saanud nagu ette heita seda, eks ole. Aga mis on nagu täna, noh, tõesti valmistab mulle sügavat meelehärmi on selline konkurentide juures selline lati alt läbihüppamine nagu võimsalt ja südamerahuga. Ehk siis kui vaadata nagu õppejõudude kollektiivi, siis seal on tugevaid nimesid, aga mitte enamikus seal on teadustööde kvaliteet. Kui magistritöö kaitstakse teemal riigihangete seaduseprobleemid siis on täiesti ebareaalne, sellepärast et ühes magistritööd ei ole võimalik lahendada ära kõiki riigihangete seaduse probleeme ja kui see kaitseks positiivsele hindele, siis minul küll tekib kurvastust, sellepärast et põhimõtteliselt noh, see inimene, kes sealt tulebki seal tulevikutalendiks, ta peab ise õppima noh, kõik asjad, et ta ei saa loota nagu teaduskonna sellisele läbimõeldud terviklikule lähenemisele, ehk siis lihtsalt öeldes mulle tundub, et konkurents on väga hea. Ma usun, et artikli võlaõigusteaduskond vajab konkurentsi. Tänane olukord konkurentsiga on ikka väga halvasti. Ehk siis see ei ole aus. Nende inimeste vastus ei ole aus nende tööandjate vastu, neil on väga raske, seal ma tunnen seal stuudiumis on väga andekaid noori inimesi, seal on õppejõudude hulgas on väga andekaid inimesi aga kogu pott lihtsalt praegusel hetkel ei kanna välja. Kas see tähendab seda, et õppejõud rabelevad mitme kõrgkooli vahel ja seda? Õpetatakse aineid võib-olla millest sa ei ole nagu noh, mis ei ole sinu esimene armastuse, millest sa ei ole kõige tugevam ja, ja samamoodi, et võib-olla kaadriväliseid õppejõude on palju, kes tegelikult õppetööga ei tegele ja sellised nagu probleemid, aga need on kõrghariduse raportis on kõik kirjas, küsimus on selles, et kas nad keegi võtab selle raporti ja sellega midagi päriselt teeb. Seal tekib ka küsimus, et kas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna selline osaline nurka surumine nüüd on siis nüüd olnud haridussüsteemi parandamise eesmärgil või jällegi kellegi ego või isikliku konflikti küsimus. Te räägite sellest, et õigusteaduskond kaotas oma nime, mis tal on pikka aega olnud. Õigusteaduskonna nimi vist isegi on alles taotlusteaduskonna staatuse ja ja, ja ei ole ka dekaani, aga ega ma see nimegi ja teaduskonna staatuse küsimus minu jaoks on puhtalt ajalooküsimus ehk siis nagu see renomee ja kaubamärgi küsimus, et ma selle üle nii väga ei muretseks, aga seesama kasvõi see, see fakt, et täiskasvanud inimene ei saa enda raha eest enam täiendõppes õigusteadust õppida. Ma ei oska öelda, et kuidas see Eesti ühiskonda nüüd nagu paremaks muudab, et kui keegi tunneb, et ta tahab targemaks saada ja siis me ütleme, et vot kahjuks ei saa isegi raha eest mitte. Noh, ma ei oska öelda, et kas sellest on ühiskonnal kasu või mitte. Te ise kaitsesite doktorikraadi siis kui te olite 30, mul juhtus nii, see ei ole väga tavaline. Mul on selline eesmärk. Ei, mul on selline halb iseloom, et ma tahan kõik asjad kohe ära teha. Kärsitu ma ei, mulle mulle ei meeldi oodata aastaid midagi, mida saab teha nüüd. Ehk siis keegi kunagi ei ole öelnud, et ma soovin, et ma oleksin veel kauem oodanud. Võib-olla oleks tulnud küpsus Mul oleks olud paremad, aga alati teha midagi järgmist. See ongi see, see doktoritöö ei ole mingi püha Graal, mida sa sisendanud. Noh, kui sa ära kaitsed, et siis kantakse sind jalad ees saalist välja, et noh, et nüüd on kõik tehtud, et see on lihtsalt üks küpsuse vahefaas ja, ja pärast seda tuleb ju igasuguseid muid huvitavaid väljakutseid ja saad kirjutada raamatuid ja artikleid ja usaldada aruteludega juhtida Tallinna sadamat, eks ole. Ma usun, et kui ma täna oleksin doktorantuuris, oleks mul märkimisväärselt raskem see töö lõpuni kirjutada. Sai õigel ajal ära tehtud just tehtud siiski suhteliselt hästi ja ei pea tänaseni häbenema. Ja selle, see teeb mulle nagu küll mulle hingerahu. Ainuke asi, mis mulle ärevust pakub, on see, et ma mäletan, et ma valmistasin kaitsmiseks ja nüüd on sellest juba seitse aastat möödas. Mis teile on tähtsam, kas hingerahu või see, et pidevalt oleks adrenaliin kõrge ja et oleks niisugune rahutus, seis. Ma arvan, et nad peavad olema heas tasakaalus, ehk siis adrenaliin on kindlasti väga oluline ja selline otsuste kiirus, olukorra muutlikkus, et selline on inimese tüüp, kuid Eiki paigal seisis, ta lülitub välja. Noh, mina näiteks vajun televiisori taha, jään vaatama täiesti suvalist filmi ja mul ei ole, mul ei ole mitte mingit probleemid, ma istun ja vaatan ja tundide kaupa osad ütlevad, televiisor on ajasurm, mina võin istuda seal terve öö ja seetõttu mul on vaja nagu seda adrenaliini, ma ei vajuks sellesse. Või see on stand-by või reziimi, vaid et oleks ikkagi progress kogu aeg ja ma tean, et ma olen mitmed inimesed sellega ka kas ärritanud ebamugavustsooni viinud, sellepärast et, et kõik ei ole alati samal samal lainel ja siis see, kui ma tulen, ütlen, teeme nüüd kiiremini, muudame ära, arendame, teeme välja, ehitame üles, pole probleemi, siis, siis, siis isikutüüpidest tulenevalt on mul tekkinud mõnikord ka seda, et ma pean pärast inimese käest inimesega rahulikult rääkima, et ma saan aru, et kõik ei ole sellised. Turatsele jänesed tuleb rahulikumalt võtta ka mõnikord. Ma arvan, et Ameerika ühiskond sobiks teile võib-olla selles mõttes paremini kui näiteks Tartu, kus ma ise tunnen, et kui ma lähen, siis mul nagu samm muutub aeglasemaks ja mõte võib-olla võtab natuke rohkem aega. Mulle Tartu väga hästi sobib iga kord, kui ma lähen rongist maha, siis mul on selline tunne, nagu ma oleksin istunud sellisesse mõnusasse paati ja vaikselt mööda Emajõge allapoole. Jalutan kohvikusse, kohtun sõpradega, loen oma loengud ära ja tunnen ennast erakordselt hästi, kuni kolm päeva. Jah, aga, aga ma ei saa öelda, et mulle ameerika paremini sobiks, sellepärast et et mulle ei meeldi jällegi julge üldistus, aga mulle meeldib selline otsekohesus ja vahetus. Ameerika puhul mul see šõuelement on meelelahutuse mõttes, on okei, aga kui inimesed hakkavad sellest päriselt uskuma siis ma tahaksin pojale koju tulla. Te sõidate Tartusse, rongiga või bussiga. Mis on saanud teie Zaporožets-ist, mis on nii uhkelt üles tuunitud ja kas tuli kollast värvi? Ta on värviline jah, et selle Zaporožetsi ka on, on selline lugu, et ma tõesti armastan seda autot ja ja see on lapsepõlvest selles mõttes, et see on, ma ostsin selle ise kunagi keskkoolis, taastasime seda ja ja vahepeal ta läks ajalukku, kui ma sain lapsed kuna ilma Turamöödeta ja niimoodi väikeste laste isal ei sobi sõita lastega ammugi mitte. Aga nüüd on lapsed juba nagu viise, kaheksa nüüd nad, nemad on saanud selle kire selle auto vastu täpselt samamoodi nagu mina, nad on vaimustunud sellest plärinas sellest värinast, sellest vahetust käiguvahetusest. Sellest, et auto on nii pisike hoobiga läbi ja miks ma seda hoian on, on esiteks see ajalooline side ja teiseks on see, et see on elamus, mis ei ole virtuaalne. Ehk siis laps saab selle tunde kätte. Päriselt, sa võid talle pilte näidata. Aga kui ta istub sinna sisse, siis ta on, sa näed tema õnne, tan lihtsalt õnnelike, see, siis võib mulle rääkida igasuguseid lugusid teistest autodest, aga kui ma ütlen neile, et valime siis nemad valivad alati sabaga tõest ja nad kummaga me lähme siis nemad sapakaga, jah, Tartusse temaga ei lähe. Sellepärast, et see ei ole lihtsalt turvaline. Külmal arvasin ülikoolis, et see on hästi turvaline, tegin sellega mitut Eestimaale peale ja siis ei olnud probleeme, aga nüüd ma olen nagu alalhoidlikumaks muutunud. On rohkem kaotada. Nojah jah, et vastutus on, et kui kes, kes on sinu lapsed siis üles kasvatab, kui sa ise neid ei kasvata. Kes on olnud olulised inimesed teie elus kes on oma mõtte või teoga kas midagi muutnud, pannud teid millegi üle mõtlema järele? No üks oluline inimene minu elus oli kindlasti minu emakeeleõpetaja, kellega ma nüüd vaatasin oma tunnistused üle ja siis mina mõtlesin küll sellele, et kuidas saab olla täiskasvanud inimesed, keskkooli õpilased on niisugune konflikt. Et, et põhimõtteliselt keskkoolis õpetaja ütles mulle, et Ginter, et sina lähed kindlasti vangi, noh, ma olen nüüd põhja tagantjärgi ma võin öelda, et tal oli õigus, selles mõttes ma käisingi oma karjääri alguses tihti vanglas. Aga ma ei ole kindel, et ta seda silmas pidas. Aga see pani kindlasti nagu vaatama, et ilmselt mul on seal inimsuhetes midagi nagu väga tõsiselt maha kukkunud, kui ma jõudsin sellise sellise järelduseni, et ehk siis tema nagu hirmutas ikkagi lapse päris ära niimoodi. Aga edaspidi elus on olnud mul väga häid professoreid. Näiteks Tel Avivis, tan, professor Dahlia on, kes on täiesti suurepärane inimene, kes noh, ütleme siis, kui üliõpilastel raha ei olnud, siis läbis üliõpilase kohvikusse, Hollandis tegi talle kõik söögid ja joogid. Ma ütlesin, et ma tunnen ennast, võlgudutasid, ei kärjed ära tunne ennast kunagi võlgu. Annas edasi. Onju, ja need soovituskirjad, mis ma tema käest sain ja need õppesõnad, need, need kindlasti sa päästsid Foovad ana edasi, see on hästi väärtuslik õppetund ja seda ma usun tugevalt. Ja teine professor rängemalt, kes on praegu Indiana ülikoolis tema kirg õpetamise vastu, kirg valdkonna vastu ja selline kaasamine ja lugupidamine ja nõudlikkus. Eks nõudlikkus õpilaste vastu need kindlasti inspireerisid ja jällegi tema soovituskirjadega, ma olen elus saanud magistratuuri ja, ja nii edasi, eks ole. Ja seetõttu mul on kindel, noh, näiteks õppejõuna mul on kindel veendumus, et mäletatakse neid, kes olid nõudlikud ja, ja need, kes olid nagu sellised lihtsad Need olid lihtsalt toredad ja aga nende vastu sul ei teki mitte mingit lugupidamist ja need ei aita sind ka karjääris väga palju edasi. Kas elu on pakkunud teile võimalust anda edasi omalt poolt seda heategu, mida Tel Avivi professor tegi teile? Ja absoluutselt, ja ma olen kindel, et heateod kuhjuvad selles mõttes, et see võimalused, olukorrad on erinevad ja iga kord, kui sa seda nagu ma olen seda mitmel korral öelnud ka, et kui keegi on kuskil oma karjääri alguses või jumal hoidku, raskustes kui sa kedagi saad sellel hetkel aidata, siis tahab sulle midagi tagasi andes, ütled ei, mitte mingil juhul, et anname edasi, suurendame, ja see läheb laviinina edasi, et sellest on palju rohkem kasu. Ma siiralt usun sellesse ja ma rakendan seda iga kord, kui võimalik on. Kell näitab, et me ei jõua üldse rääkida teie perekonnast ega hobidest, aga rääkige meile, palun, mida te viimati lugesite, kas erialakirjandust või, või ilukirjandust midagi, mis teid kuidagi puudutas ja mille kohta te ei saa kindlasti öelda, et see oli üks pealiskaudne asi. No vot see ongi niimoodi, et mulle meeldivad pealiskaudsed asjad, ka. See taju ei ole mõeldud nagu vastu võtma kogu aeg hästi intensiivset informatsiooni, aju tahab puhata, ta tahab mängida ka. Aga ma just vaatasin, et praegu mul on pooleli, on härra Vahtre, Karuks istus vangitornis jutt, loen seda, kuidas Imre Arakas müüri pealt alla hüppas ja on väga hästi selline meeleolu tõstev ja siis noh, mul on mitu asja korraga pooleli alati. Et osa on erialast osa on juhtimiskirjandust, osa on siis sellist ulmekirjandus, teine ajalugu on ju siin, ma vist kirjutasin üles, mul ei jää nimi meelde, aga on näiteks 1000 hiilgavat päikest eesti keeles avaldatud kaleedusseini raamat räägib Afganistanist enne sõda enne venelaste sissetungi siis see, kui venelased seal olid, kui nad sealt välja löödi ja läheb selle aja jadas edasi. Väga paelub, on ja kui on hea raamat, siis ta on jätkuvalt on selline tunne, nagu oleks sattunud filmi või loo sisse, et sul ei ole sellist tunnet, sa istud bussis või lennukis, vaid sul on hoopis tunne, et saad hoopis kuskil mujal ja ma väga väga armastan seda tunnet. Sõjakirjandus Baeroteid, ma, ma olen selles mõttes nagu mitte nii poisilik tüüp, et et sellised suurte isikute elulood ja sõjajutud mind tegelikult väga ei paelu. Sõda on üks väga hirmus asi ja, aga see konkreetne raamat, mida ma loen, see on inimese vaatenurgast, et kuidas tema seal sõja keskel oli, mitte selles, kuidas võidelda, vallutati sõjafilmid, ma vaatan oma poegadega poega, tütar oli kõik vaatavad ja väga põnev on siis. Aga need on tehtud niimoodi meelelahutuslikud ja mitte liiga suurte kannatustega, et siis seda ma kindlasti vaatan. Hea meelega. Mida teile soovida oktoobris 2015 mida te ise endale soovite? Ma ei tea tervet mõistust ja sellist head tuju. Need on kõige rohkem väärtuslikud asjad, mis on. Kõik muu tuleb selle juures. Tänases saates oli Kaja loodimisel vandeadvokaat Carri Ginter. Kuuleme järgmise külalisega juba järgmisel laupäeval.