Tšau ma olen nüüd tehnikaülikoolis, mäletad ma eile küsisin sina käest riigi kohta igasuguseid asju, siis ta pooli asju muidugi ei teadnud. Ja sellepärast otsisingi üles ühe inimese, kes arvatavasti teab vee kohta kõike. Tule kaala, sukeldume. Tere, minu nimi on mina, kir minul, Marek Strandberg, mina olen teadlane. Väga põnev, kas ma võin teile esitada mõned küsimused? Kõigepealt ma tahaksin küsida, kust tuleb see vesi, mis jookseb kraanist. See tuleb maalt järvedest, jõgedest puhastatakse seal vesi, mis meie ümbergi liigub või maa sees liigub, pumbatakse torusid pidi või teine võimalus on see, et vahel on vesimaal rõhu all ja siis ta purskub sealt ise välja, kust vesi maa peale tulnud on, seda keegi täpselt ei tea. Osad arvavad, et näiteks nende meteoriitide ja komeetide pealt, mis kunagi miljardeid ja miljardeid aastaid tagasi maa peale kukkusid. Aga kuhu see vesi siis läheb, kui ta torudest alla jookseb? Siis ta jookseb teistesse torudesse ja sealt veel suurematesse turbesse. Nendest suurematest torudest läheb ta siis sellistesse masinatesse, mis selle vee ära puhastavad, niimoodi, et kui ta satub uuesti järve või jõgedesse või merre et siis ta ei põhjusta seal enam mingisugust häda, kui liiga palju solki otse jõkke või järve voolab. Lihtsalt seal elavad kalad, hapnikuta surevad ära. Aga kuidas me üldse aru saan, et kas vesi on puhas ja seda tohib juua? Seda peale vaadates on raske aru saada igaks juhuks, alati, kui inimene kusagil väljas vet tahab ju, olgu siis raba servast või jõest või järvest on mõistlik vesi enam läbi keeta. Kui keeta, siis kõik need mikroorganismid, Patšillid ja haigusetekitajaid ja kes kõik veel surevad. Tahvli sätivad põhja keedetud vett võiks päris hästi ju juhul muidugi, kui seal mingit keemilist mürki sees ei ole. Seda peaks aga juba lõhnast tunda olema. Aga miks merevesi on soolane ja ookeanivesi veel soolasem? Kui vihma sajab, siis sajab mulla peale, mullas on alati neid aineid, mis lahustuvad ja neid aineid, mis ei lahustu vees. Kui vett sajab pikka aega mulla peale, see voolab sealt edasi jõgedesse, sealt edasi merre, siis kannab see endaga kaasa ka soolad, mis sealt mullast välja lahustuvad. Teistpidi On ookeanite põhjadest sellised lõhed, kust kuum kivi ennast ookeani põhja. Kuum kivi maa seest. Kuum kivi maa seest, kuna maa seest hästi soe kivi on seal sulanud ja ka see kivi on osaliselt vees lahustuv ja nii jääbki ookean soolaseks. Ocean tuli soolaseks, et need ei muutu, et ainult soolaks koosneb, tuleneb sellest, et osa sooladest muutub ajapikku mitte lahustuvaks ja kukub ookeani põhja. Miks see ka näiteks balti mere või Läänemeri on vähem soolasem kui ookeani? Selle põhjus on lihtne, kunagi oli mitte meri, vaid liustik kaevamisest tekkinud järv seal üldse mageda veega, nagu vett sai ookeanites väga palju siis lihtsalt osa ookeanivett kujunes Läänemere, mis toona oli täiesti mageveega ja nii ta jäi natuke soolaseks. See on see põhjus. Aga kui need nagu vihma mul läheb, jälle sajab ja siis sealt lahustuvad need soolad, aga kuidas nad siis jõkke ei jõua ja merre jõuavad? Nad jõuavad ka jõkke, aga vahe ongi selles, et jõevesi on pidevalt uuenev ja jõed on miljonite ja miljonite aastate jooksul olnud väga erinevates kohtades. Jõgi ei ole kunagi ühes ja samas kohas, ookean on aga olnud rohkem ühes kohas, kõik need soolad on lõpuks jõudnud ookeanisse ja ookeanisse andnud ka jäänud muidugi osa vete ookeanist aurustub, aga saab sammas ka vihmana sinna maha. Aga kuidas siis järvevesi soolane? Järve voolab vett nii sisse kui sealt voolab vett välja ja selle tõttu ei ole vesi seal peksis. Küll on aga selliseid järvi, kuhu voolav vesi ainult sisse, näiteks surmeri, mis ei ole tegelikult meri, vaid järv. Tulisoolane. Aga kuidas soolaveisest välja saab, et kui kraanist jookseb vesi, siis seeni mage. Ta on mage meie maitsele, alati on looduslikus vees natuke soolasid. Kui te ostate poest isegi veepudeli, siis te saate sealt pealt lugeda mitu milligrammi selle pudeli kohta erinevaid soolasid selle vee sees, aga ta tundub meile magedad, kuna seal on soola hästi vähe. Tegelikult inimene ilma sooladeta vett üldse juua ei saakski, see teeks ta haigeks, sellist vett nimetatakse destilleeritud veeks pikka aega seda juua, siis ma arvan, et inimene ei jää mitte ainult haiks, võid koguni ära surra selle tõttu natuke soolane vesi alati ole. Kuidas aga täiesti soolases tulisoolases vees magedat tehakse lihtsal moel, mitte soola ei võeta välja, vaid vesi aurutatakse sealt pealt ära. Et lihtsalt keedad, siis nagu merevette siis sool ja poti põhja. Sool jääb poti põhja ja need veeaurud tuleb kinni püüda ja maha jahutada, siis nad muutuvad uuesti tilkadeks ja lõpuks veeks. Niimoodi tehakse joogivett näiteks jahtlaevade peal, kui käivad, on otsa saanud, aga kraani jaoks puhastatakse teda läbi lihtsalt filtrite, et igasugused putukad ja mutukad ja mustus koos joogiveega Sa ei tuleks, kas vesi võib maailmas otsa saada? Võib, kui vesi maailmas otsa saab, siis tõenäoliselt saab otsaga elu. Õigemini need ongi omavahel väga tugevalt seotud, ilma veeta ei ole elu ja kui vesi otsa saab, lõpeb ka elu või on elu selleks ajaks juba lõppenud. Kuidas vesi maailmast otsa võib saada? Üks võimalus on, see maakera jahtub nii väga, et vee asemel on meil jää. Tõsi, jääd saab aeg-ajalt sulatada seda siis ju vajadusel. Teistpidi võib juhtuda niimoodi, et kui näiteks kõik vesi ära külmub ja oletame selliseid maakera pihta lendab suur suur mingi muu taevakeha meteoriit, komeet sisse, löök võib kogu selle jäämütsi kosmosesse paisata ja nii võib juhtuda, et maakera võib jääda täiesti veevabaks. Nii arvatakse näiteks, et võib-olla juhtunud sellisel planeedil nagu marss Haagi, nagu me nüüd teame, aga nende kosmoseaparaatide uurimusest oli päris palju vett, keegi ei tea, kuhu see täpselt kadus. Osad arvavad, et planeedi sisse, kus ta on jäätunud ja teised arvavad, et täpselt samamoodi taevakehalöögiga tõttu lennutati vesi Jääramakatena kosmosesse. Põnev minu õpetaja ütleb, et ei tohi kraani jooksma jätta, et muidugi pressi otsa saada, et kas see on jama. Vesi ei saa otsa, aga raiskame ära puhta vee, mida me joomiseks kasutada. Vee puhastamiseks kulutatakse nii elektrit, erinevaid keemilisi ühendeid ja kui inimesed lasevad kraanidel niisama voolata või tilkuda kulutab liialt elektrit, kulutab liialt kemikaale, need võivad otsa saada või väga kalliks muutuda selle tõttu, kui nüüd palju kasutatakse. Ja siis läheb vesi lihtsalt väga kalliks. Aga ei ole ju põhjust, et vesi läheks kalliks. Seda enam, et kui loodusest ta puhastub iseenesest. Kas Loch Nessi koletis on seal Šotimaa järves päriselt olemas? Mina seda ei tea, pole näinud. Loch Nessi koletis on kindlasti olemas inimeste mõtetes ja neile meeldib uskuda, et Lohness järgulisem Loch Nessi koletis. Teistpidi võib aga öelda, et iga aasta leitakse ookeanisügavustest ja meresügavustest uusi loomi, millest keegi varem kuulnudki ei ole. Nii et jutt selle kohta, et me võime ookeanitest leida uusi loomi, kes on väga kummalised näiteks suured haid või mingid muud elukad. Jutt vastab tõele. Nüüd see jutt on veel tõestamata. Loch Nessi järves elab suurkolletest dinosauruste ajast või mitte. Ta võib seal elada, aga siiamaani ei ole teda küll lähedal kujul leitud. Ma tahtsin veel küsida Bermuda kolmnurga kohta, et kui kõik need laevad sinna ära upuvad, et kuidas see koht siis neid täis isa. Tegelikult ei tea täpselt, mis Bermuda kolmnurgas sünnib, see, kes laev võib äkki põhja vajuda, niimoodi vesi teda ei kanna, teaduslikus mõttes võib, kui te näiteks haavata kas või limonaadi või mineraalvee pudeli, siis mida te näete, näete seda, kuidas äkiliselt hakkaks igalt poolt mulle tulema, see tähendab seda ainult selles vees lahustunud süsihappegaas pääseb äkki valla ja tegelikult selle vee tihedus väheneb kui sellises mulli vees üritada laeva ujutada, mis ilma mullideta vees ujuks ajutise laev põhja. Sama asi võib juhtuda tegelikult ka ookeanides, nii vähemalt arvatakse. Peale süsihappegaasi, mida pudelitesse pannakse, on loomulikult veel terve rida teisigi kaasa, ka neid gaasimis ookeani põhjas tekivad, võib täitsa võimalik olla, et kui millegi äkiliselt need gaasid vabanevad, tekib suurel alal ookeanist selline koht, mis laevu üldse enam ei kanna. Siis võivad laevad küll ära uppuda, midagi üleloomulikku selles ei ole. Kas nüüd see ala on Bermuda kolmnurgas nagu arvatakse, teda ei oska minema, nii-öelda mina ei ole iialgi Bermuda kolmnurgas käinud. Ega tegelikult väga palju sellest alast ei tea. Aga mis teie arvate, miks nii paljudele inimestele vesi meeldib, et neil meeldib veekeskustes ujumas käia ja mere ääres puhata. Kui vesi mööda inimese nahka voolab, rahustab seal umbes sama, kui inimesed käivad ja lasevad ennast masseerida iga mudida. Inimesele meeldib, kui ta saab sellist mõnusat puudutust. Pesi, puudutab mõnusalt teistpidi. Arvatakse, et kõik elus kunagi ookeanis sündinud selles hästi ürgses ookeanis. Meie inimese kui liigimälu, selline ürgne kirg tagasi minna sinna, kus kunagi miljardeid aastaid tagasi evolutsiooni algaegadel elu üldse tekkis, seda ei oska keegi öelda, aga paljud, kellele vesi näiteks üldse ei meeldi, nii et seda ei oska kindlalt öelda, kui palju on neid, kellele vesi väga meeldib ja kellele vesi üldse ei meeldi. Aitäh olen nii palju asju teada saanud, et väga huvitav oli teiega rääkida. Ja nägemist. Mina lood, kirjutas Eeva kov, jutustas Külli Teetamm küsimustele vastas teadlane Marek Strandberg. Toimetas Tiina Vilu esmaspäeval on minu jälle kohal, ole sinagi. Ninalood.