Võib-olla keeraksin ma ajaratast gaasi, läheksime kaunisse lapsepõlve, kas sa mäletad oma esimest pilli? Üks esimene ja viimane pillan ikka samad, kõik olnud. Viiul on ja siin neid on. Kas viiul oli enne juba kodus olemas või kingiti mulle viiendaks sünnipäevaks ja see nähtavasti siis määras ka omamoodi edaspidise saatuse peaaegu, ega seal suurt valikud on, siis ei jäänud. Sai korra peale hakata ja. Nii see läks. Alguses siis hakkasid nii iseseisvalt juhuslikud õpetajate juures moratooriumi õpilased õpetasid ja seal oli tuttavaid, oli praegugi veel mingi naaber, mul pärika andis, küll seal tundis ja nii et, aga kas niisugune täitsa regulaarne õppimine peale eriti regulaarne mitte? See oleks alkoholiga 80, kui ma sain kaheksaseksiisi pakas regulaarsemalt. Liiulan võrdlemisi niisugune kapriisne pill, ega ta alguses ei taha väga õiget häält teha lapsega äsja kas isu ära juhtunud või? Ega suurt isu ei olnud küll tuligi päris kõvasti vanematel mulle peale käia. Seda, seda. Tipptantsud mööda teeema kõrval uhkelt väike tillukesed päkk Narva maantugevasti toetada. Õige raske tee esimesi samme. Ta vist väetita tipsa sammu pole me lipp nagu ikka. Kerged kõik. Päevast päeva rohkem samme võib olla ükskord köiti jalgsi ümber terve maa. Jälle samm jätkaks väravani vastu peade jaksate ja ta ei olnud. Kergelt kõik muu. Nii tapp kasvuaeg on nii päevast päeva rohkem samme. Nõnda väikemees, elus käin iga algus, raske tita, tita, samm. Siis hakkasid juba regulaarsed õpingud, mis ajal valkudega koos, nii võrdlemisi seal paras tillima. Astusin konservatooriumisse ka siis hommikul koolis ja õhtupoole konservatooriumis. Nii taks, ega siis vist palju millekski muuks enam aega jäänud Cave lumesõda sai käia, vahel tegema ei pea, enne sõja viimased aastad siis sai mängitud, tähendab, peale lõunat oli, kuna tolm siis õhtul oli töölisteatris ja öösel sai ka vahest mängitud ja niisugused õppimisaega suurt ei olnudki kuningat. Eks see pillimehe amet ongi niisugune, ega vist praegu ka palju päevaplaan on ikka nii, et iga tund on kirjas, oli, praegu just enam seda nii-öelda ei saa, energiat kipub nagu väheks juba jääma, näiteks te olete ansambliga ka kinomuusikat lindistanud, eks need vist toimusid peamiselt öösiti, see muidugi nüüd lund öösel, aga kas siiski selle tiheda töö kõrval jääb aega mõneks muuks harrastuseks kalale? No eks ikka selle raadio töö ongi niimoodi, et kuidas korraldada, et oled vist kellaaja pealt iga päev kinni, siis võib-olla oleks raske. Aga see on niimoodi, et vot täna on jälle vaja siis niisuguse valiku ette ei tea, siis ei tundugi seni koormav. Siis muidugi igapäevaselt, kuidas näiteks peaks mängima kohvikus või kuskil kinni, siis sisust küll väga raske, võib-olla sa juba ette tead, et pead jälle minema ja siis sellele vastavalt unidena olemas. Muidugi võib-olla ette juba koormav ja, aga kui nüüd siiski juhtub niisugune ilus vaba õhtu olema või vaba hommik oleks ikka kitsasfilmi, olen teinud ise ilmutan teemia perekonnast seal eks väikseid filmilõike ja kas ansambli matkadest on ka tehtud filme? Filme ei ole. Fotosid on küll võrdlemisi palju. Visiit mandrite tulemegi ansambli reiside juurde kus oma ansambliga läinud alaliidu pealinna, sealt siis lõuna poole, mustamäel, seal inglise meie lõunavabariigid, kuurortlinnad, mis seal on? Pilisi Jerevani väljaspool nõukogude liitu kaantanud, esineda võrdlemisi tihti olemas. No las välisriik Poola Poolas, Saksa Slovakkias olime käinud nii Saksa demokraatlikus vabariigis ja kui sa alustasid küll viiuliga ka hiljem sattusid ka teised pillid pihku. Nojah, eks kaldu tormis, kõigepealt tuli klaveri siis kooli, seal oli tantsumuusikaorkester või siis ostsin saksofoni ja klarneti sai kontrabassi, müüdud, akordioni sai mängitud. On katsutud üht-teist. Kas see on nüüd täielik pillide loetelu? Ei tea, ma vaatasin ojakäär oma juubelikirjutises, ütles, et ta ei teagi täpselt, kui palju neid pille on mängitud. Ega ma üldse ei pea niisugust asja arvet siis, kui vaja, siis tuleb katsuda. Kitarrid võib ka lugeda, võib-olla pilliks. Kuidas esimene kitarr siis usaldus sattus pihku alles peale sõda. Ja siis hakkasime mängima siis vaks kitarri katsuma. Nii et see tuli lihtsalt vajadusest, vajadusest jah, lihtsalt ei olnud seal niisugust pillimeest. Noori Valgre mängis ja seal oleks olnud veel mehi, aga, aga lihtsalt taati meeste arvu kukkujaid ja siis mängisin kitarri ja viiulit, seal vahest nagu asustamata. Kuidas juhtus? Kitarr on väga erinev riiulist no ja sellepärast, et no ütleme, ükste Foxi rütmidega asjades ei saa, ei paku viiul nii palju, võib-olla siis oli ta rütmi rohkem siis Oliver kitarrimeelse tangudega mingites riiulitel. Kombineeritud asi, kas kitarri õppimine võttis palju aega, kuidas õppimist võttega? Täiesti selge on. Seda küll, aga et ütleme siiski niisugune tase kätte saada, et vabalt vallata, pillima, kui võtta niimoodi, et eks üldine muusikaline haridus loeb jõud, oleksime kasuks kõik. See ei ole niimoodi, et sa pead seda A-st ja B-st peale hakkame seal juba natuke sõrmid, seda siis on juba teada, mis, kus kord nüüd midagi saab kätte, sealt siis eriti kaua vist ei võta. Käed peavad harjuma. Ega suvist ühegi pilliga ei ole väga suurt vaeva olnud. Tarnetega oli kõige rohkem võib-olla vaja, sest see on nii palju, kui vaja oli, oli vahest vaja, siis see on, ütleme siin lünklikuks. Tantsuorkestris vaja lisa ikkagi ära mehitud. Kui sõda tuli, siis seal oli juba konservatoorium lõpetatud. Vot see oligi niimoodi, et ei saanud teda ära lõpetada. Ma tahtsin diplomiga lõpetada seksuja. Ja siis enam ei jõudnud seetõttu pooleli kõrvale nende kõik sai erand, mis seal oli sees lihtsalt ühesõnaga erialaeksamid ei tohi viivitada diplomisaamiseni, aga siis see sõja tõttu katk. Mis viitsinud üldse tegelemisele kerge muusikaga. Eks ikka olukorra sunnil seal peale Leningradile sõitsime tagavarapolku, siis oli vaja seal nihukest kergmuusikaansambel saju Graseeritud seal. Korpuse orkestrisse sattusid sa kohe, kui see formeeriti, seda küll. Nii et tegid sõjaorkestri koosseisus siis kuni lõpuni. Ja selle tagala palus alates vahel pauku teha, tuliga? Ei muidugi harjutatud, aga vaja ei läinud. Rindel käisid esinemas rohkem ja kas vahetevahel siiski pommirünnakute alla. Kuramus, emme, küll ta mõndagi mõnikordki. Seal on korpuse staabi olime, Katjuša tegi tuld ja siis panid, sõitsid ära rutusele suitsev signaalis, vastatakse suitsu lihtüldises meeldis selga elama. Lennukid võrdlemisi blondi juures, kõik ligidalt paar-kolm kilomeetrit. Milline oli kõige raskem kontsert sõja ajal? Ei, niimoodi ei saa öelda mõni kontsert raskemaks, seda see. Ma mõtlen tingimuste poolest. Sest eks seal tuli ju igasugustes olukordades esineda, võib olla ka mõnikord päris külmaga külmasaalis külmaga olime, käisime, ei olnud siin rindeolukorras, aga tagalas olime teised bluuralid, siis tagar pataljoniga, käisime jala, midagi 12 kilomeetrit üle 50 kraadi külma, pildid seljas, sai käidud, pärast on käed kohmetud. Ei tea, eks need saab ennem üles soendada. Kas asi nii hull ei ole, aga lihtsalt see on päris palju külma ilmaga käia. Nii palju, nii et mäng tegelikult selle all siiski ei kannatanud. Jooben, mitu tundi ennem jõuab kohale juba siis nii hull. Kuna sa Aranseerimisega hakkasid tegelema, kas juba sõjapäevil oli enne juba katse, kuulasime sealt plaadilt muusikat ja mõtlesin seada, see oli siis tantsuorkestrites mahakirjutamine või juba omapoolne kohandamine ka ja aga need lood, mis sul praegu kõlavad, need on vist enamasti kõik sinu enda alanseerikud enamuses küll jah. Ma vaatasin praegu seda repertuaari, mida te olete mänginud, mulle tundub, et te olete üsna palju ladinaameerika rütme kasutanud see kohati tundub, see oli siis mis, mis midagi ajaliselt moes on see oli ju veel seda siis või tähendab peale maksma siin tegutsema raadius 54. aastal. Siis oli mida, et kuulda on parajasti, mis momendil on moes, seisis kasutatud. Pidu algab. Kuule. Mu tädi toolijalga. Kas sa koolis olid muidu hea õpilane, ma mõtlen nii, üldharidusliku kooli? Ei või nuriseda, üks kolm oli vist kunagi seal, ma ei mäleta seda. Läks kaduma tegelikult kas laev läks alt ära ja äraminek võib olla, kas sa saad seda natukene meenutada, kuidas te siit Tallinnast ära sõitsid? Me jääme hiljaks oma asjaga, sest meil kutsealuste mobilisatsioon oli juuli alguses aga asi mõeldud teatri juurde edasi siia esime siin kraavi kaevama sügisel veel ja ja siis tegelikult enam ei kurjus 19-l augustil, eks kui mõnede legendide viperuste järgimine Leningradi jõudsime, siis, siis oli juba niimoodi, et Lukaadri kinni siin aastaks, aga tee peal teeb registri ümber, eks laev vajus põhja ja tanker oli kell 15, millega me läksime peale meid tuli veel ainult kaks ešeloni. Suur Tõll ja muidugi supelda ei tulnud, ma viskasin saapad Raelastaga, sain päästepaadiga teise laol ja siis olidki Leningradi blokaadist ja üks aasta läksime laeva, tuli kutse, siis viidi ära üle Laadoga suvine blokaad kinni, naisaasta hiljem siis talvel siis autodega seal, talvel sulle, augustis ka sammud aasta hiljem täpselt ainult augustil siis sellele laadub, sõita tuli pimedas ja ei pommitatud. Emareil ei olnud öösel julm. Kahurituld ja kõik nagu meile ja see ei olnud mingisugune takistus. Pärast sõda sellest on nüüd ajakirjanduses ka juttu olnud, moodustasid noortemaja orkestri. Nüüd oli, sai korpuses suures ansamblis mängitud ja siis harjunud poistega juba seal ja siis tahtsime, ei tahaks lahku minna, nirutu. Mõtlesin katsumegi kuskil edasi mängida, natuke välja, sellepärast hoida nii organiseeritud. Seal oli muidugi juba üsna palju kaotlastreerimise tööd teha ja seal oli palju aitajaid. Nii et hulga peale tuli see töö ära teha. Aga mis viis Emil Laansoo ansambli moodustamiseni niisugune peale 50 kolmandat aastat, siis läks meil siin raadiosse kerge muusiku tekkis vajadusele kerkimisega veelgi rohkem sisulisi eriplaate, kui midagi ei olnud ja siis organiseerisime siis nii, mõtlesin Saulia teras näeksin Unitsin post nihukese väikse kollektiivi, et seda lünka täita. Muusika on leib, kas ta on ainult leiba, kuidas seda võt? Eks ta vist siiski ka igapäevases töös peaks vist pakkuma midagi. Tegelikult tõsise muusika sees on, on juba nii palju olnud, et selle ilma selleta nagu läbi ei saa. Tunneb puudust selle järgi. Nii et sellepärast tuleb ikka sümfooniaorkestris ka kogu aeg paralleelselt või õiede põhilise. Seal kammerorkestrisse on teinud tööd ja näinud, kas on olnud mõne aastaga elus niisugune, mida tahaks korrata. Ei ole aega mõelda olnud. Ei tea, igal aastal omad head ja omad vean nagu vahelduv, kuidas päev algab hommikvõimlemisega, ehk kui väga kiireks edasi tulebki jõuda, seda ka teha, siis talvel sporti olen püüdnud teha, nüüd see aasta küll talv ei ole, suurt midagi seda on pakkunud ju, praegu on väga kiireaegne mõeldagi. Aga kui palju keskmiselt päevas harjutamisele läheb kodusele tööle? Oleneb päevast, mõni päev ei saagi, lihtsalt kirjatööd on nii palju, tean konkreetselt öelda. Kui teil on lindistamine ette nähtud, siis kodus ikka tuleb läbi vaadata enne partii. Isegi see vist teinekord instamis ajaks seesama mikrofonid ülesseadmise ajal ja niimoodi näppu vaadatud. Mitte sellele ka selle kohandamine, kõik mikrofonid ja siis sel ajal on aeglasel peale pillimäng analist vahelisi laulda tunud. Seda küll laulmiseks nimetada ei saa siin kõrvalist häält, see on tehtud. Siiski kogu ansambel ikka vahetevahel laulab kaasa vea, seda võib nimetada seonduvat pool sünnipäevalaulmine ansambliga koos on esinenud ka väga palju meie soliste vist peaaegu kõik olid nii-öelda siis viimasel ajal mitte kõik nooremad on juba nii palju tuld juurde, nendega on jõudnud teha aga muidu meie tuntumad estraadilauljat küll ega. Kuna need solistid kõik on siiski üsnagi erinev ja profiiliga siis see näitab ka ansambli väga suurt diapasooni. Jah, eks seda ei arvestatud vastavalt häälele vastavalt laulja nimetusele omapärale laulusi valitud, kuigi midagi huvitavat, siis tuligi mõelda, kellele sobib, kellele see ei sobi. Kõige universaalsem on ikkagi Georg Ots, tema kohaneb kõigiga nii kiiresti. Ikka rõõmsalt matkasell mõõdab maandebaela, päike särab, silmadel kallab ka saatjaks linnud taevalael külas kurja koeramatk. Saatku poisid sirgeks. Ta kolksub seljas katelok, aeg on võtta sööki. Tee on kõige parem kokk, pruut jäi linna kööki suppi keeta, ta ei sa milles suitsu olla sõnad siiski suu läks. Ta. Kui on kinnitatud jaka TÜ Alts, Eesti astuda võiks päev ja kas või hüperi Eesti kaunis kaunis on juba Eestis ei ole sellist. Aga? Kas lakkatva tunda võid, poisid, linnarroti, astu ligi, on kõik kivi sulle koti saati matkasellid siis uljaks, heaks nooreks. Sell. Taimed kanna tee. Sellega siis lõpetame selle väikese juubelijuttu ja soovin meie maja kui ka kõigi kuulajate poolt palju õnne.