Kolmandal aprillil saab kaheksa kuni viie aastaseks helilooja ja pillimees Rein Blo külastele, millega mõni aeg enne suurt tähtpäeva, et meenutada olnut tehtut. Juubilari juttu täiendavad ja lisavad omapoolseid mõtteid. Vanameistri kauaaegsed tuttavad trompetis, trailer kingu ja helilooja Boris Kõrver. Äsja kõlas teie viimase aja üks populaarsemaid ja enam mängitavamaid teoseid, mälestused vast räägiksite pala saamislugu on ju teos seotud teie abikaasaga austusega. Ja mina kirjutasin abikaasa mälestuseks siis oli veel haige ja siis ma mõtlesin, et kirjutan Gerdal sul mälestuseks sünnit nii kurvalt lõppenud meloodia. Ta ütles, et paneme pealkirjaks põrm mälestuseks ja see oli ka tema poolt hästi valitud pealkiri. Ja vastava meeleolu jändil selles loo. Ja see lugu on palju mängitud. Ta on sellepärast, et see on kirjutatud otse südamest. Kui midagi ütelda ei saa peale kaudselt, et ma pean valmis, kirjutab seal sellest, et ka veel ja võtan seda külmalt, siis ta ei avalda ka nii. Hoiu kaua tellid, ilma abikaasata olete elanud, abikaasa suri viis aastat tagasi saada peredele. Ja, ja ma ei saa sajaprotsendiliselt ennast. Selleks lihtsalt ei jätku palju aega, sellepärast et kodused tööd, et perenaised nüüd võtavad oma aja ära aja võtab peremehe töö ära, küll aga poiss, meie majapidamine on sellest hoolimata korras. See on juba selline soov ja tahe, et ollakse kodus korras, selle pärast lihtsalt tuleb selleks aega võtta ja siis on parem tunne, kui kõik korras on. Kui on poissmehe korteris. Mul on kõik asjad segamini öelda tolmuga koos, selles ruumis ei oska elada, ei oska tööd teha. Ning kauaaegne perekonnatuttav Raimo kuuli saab Bloomi abikaasa eluajale tähelepandust. Temal oli see mees, kes tegi kõik kodused toidud ja kraamimise ja niuksed asjad, diskäimine selleks, et abikaasa oli tal haige. Nüüd kui lähed sinna, siis temal on ikka iga päev on kaks tundi temalt tolmu võtmine trikorrastus. Ja siis peale selle on tal oma kindel režiim toiduga, mida ta sööb ja kuidas seda valmistatud keediseid ja kõik niisugune on tema oma teatud abiga näed kõik jooksuga käitama. Aeglaste. On ju meie ajal tavaks uurida pikaealisus teaduslikult, nimbrisime meierei ploomisugupuud. Kõigepealt ema. Ta suri nelja aasta vanuses. Ja tema noores eas tegeles põllusse spordiga, isegi talvekuudel käis suplemas. Ja ma arvan, et sellest olenes ka tema pikk eluiga. Ei ole nii cool, jõunud. Talvel suplemas käia, aga tema sai sellega hakkama soojenud teistel kajastus temast eeskuju võtta. Eks selles, et ei sai muusik, on teie emal ka oma osa. Ja mind huvitas poisikesena läikivat vaskpillid, sind muusikas nii teisejärguline, aga need pildid väikesest päikese käes ja siis meeldis minule väga. Ja siis ma anusin, et osta mul kaevus pill, et ma tahaks seda õppima hakata ja ema ostiski korneti. Kuna see huulik minu huulte ehitusele ei vastanud, tähendab. Lihtsalt isand kõrgete nootidega hakkama siis tema tuttav tõst Kraumann, kes õppejõuks konservatooriumis, soovides detsibelli põllule minna. Proovite nüüd õppima hakata ja seda ma tegin. Sybil istus paremini, siis õppisin Kraumann juures kolm aastat peaaegu ja Elis Sudenski juures, hiljem Tallinnas. Poolteist aastat Ciscus Tinski veel Estonia teatris mängis. Ta siirdus Riia teatrisse mängima ja. Klaverimängu ema õpetas, mind. Mul meeldis, kõige rohkem jõudsin siiski võrdlemisi edasise mänguga võisin edaspidi. Kohvikus restoranis mängib ema igatahes sellega just seal knows ei olnud saksa hooneklaradi mäng, see tuli justkui iseenesest sellepärased võtted. Peaaegu ühtse flöödid on osalt samad võtted, mis, mis klarnetit ja saksofoni ka samuti need kergõppides. Kuu aega proovisin mängida, õppida ja ja siis kuu aja pärast võisin juba. Orkestrites te mänginud olete? Minul on mänginud paljudes orkestrites kõigepealt sõja värgistes. Teenisin aega. Õppisin flöödimängu veel täiendamiseks mängisin Endla teatris ja siis mängisin ühtlasi ka. Sõlmis kohalikus restoranis kohvikus ja suvekuudel Kingissepas endise Kuressaare linnas mängisin puhkpilliorkestris, ühtlasi ka õhtutel kuursaalis saksofoni. Nii et tuli ühel hoola mängida mitmel pillil. Sellest oli ka kasu. Oma kontaktidest Reinbloomiga pajatab Boris Kõrver. Mina õppisin rend loenguid andma 1952. aastal kui ta töötas filharmoonia puhkpilli ja estraadiorkestris flotistina. Kuna mul tuli seal orkestrit juhatada, siis oli kokkupuutumise plaamiga ja õige sagedaselt küll proovidel, küll esinemistel. Bloom oli üks kohusetundlik ennast pillimeestelt, keda ma seal kollektiivis tundsin. Leiab alati tavaks ta hommikuti oma pillihääled niiütelda lahte, puus ja kontsertidel oli ta seetõttu alati heas vormis. Ema oli täitsa konservatooriumis spetsiaalklaveri erialal seal õpetaja ja ema tahtis mind konservatooriumi panna just 14. aastal. Aga juhtus selline, asid, viibisime suvituskohas bändis, sest lastega koos kiigel suur kiigel, kuhu mahub neli inimest korraga ja siis mina hüppasin sealt kuidagimoodi õnnetult sealt siidi, pealtnäha. Nii et vigastasin omal puusaluupeaaegu, terve aasta olin maas ja siis õpetajad käisid siis minu juures kodus seal sirepin näites okstreerimise alal ja siis suomen käis paar korda minu juures kodus mena, tas ainult tor streerimist õpiga. Tegelikult mentsi kompositsioonitehnika suurt ei huvitanud sellest, et kui ma tahan hästi pilli mängida, siis ma pean ka ühtlasi ka tundma nad org situatsiooni, kõik, mis sellega seotud on ja sellepärast ma siis õppisin kodusel viisil. Ja siis kõik, mis tema on kirjutanud, tähendab, mõeldud puhkpilliorkestrile, aga, aga siis kirja pandud klaverile siis ta palus mind, teisse lugu. Orkestri, minul on vähe aega. Siis orkestri juht andis kätt klaver, vingisus klaveripartii ja strees homseks ülehomseks. Valmis sellepärast, et puhkpillirepertuaar kaunis piiratud tollal Superite muusikat. No õhtuti oli olnud aega Orgstreen hakata, sellepärast et bändis mujal ka veel Endla teatrisse siis ehk Hinnustatum filmi ajal. Ja nyyd mul oli mitu töökohta, ei jätkunud lihtsalt nii palju aega ja siis ma võtsin Abiks. Ja hommikul vara. Tööle minnes võtsin noodilehe kätte ja lõpetasin mõne partii apritter kestes oli ainult 12 mängijat aparatuuriga loodud juba suured kolmekümnemehelise koosseisule orgastrees orkestri juht Gustav David kahekesi siis töötasime koos, reviir olime kahevahel, mina kirjutasin saated lihtsalt välja ja tuubil õpet partiid ja tema kirjutas jälle sill pillidele selle kiire orkestreeri, mis töö kõrval tekkis ka tahe midagi ise luua. Ja pärast hiljem esialgu ma mõtlen selle peale ütlesin, lihtsalt piirdusin Kristreerimis teed siis mul ei ärkanud selline. Nüüd hakkan ise ka midagi looma, aga selgem siiski. Aga see mõte nüüd idanema. Esimene see oli lauljate liidu poolt tellitud koolinoort muusika kirjutamine ja siis jätsin selle kogumiku jaoks paar-kolm-neli lõbusel valitseja Marss ja mitu lühipalu või ma ei mäleta neid, mis aastal see oli? 27., millal see sander laulupidu toimus? Siis mis teises ülesandes ka ühe loo kirjutada, kas mõne avapala midagi, mis Sobiks halasse võtta ja siis ma kirjutasin ühe loo valmis ja siis ta ütles, et et ei ole vegan päris hästi kukkus välja ja seda kanti siis ette fender laulupeol ja loodule kõlanud laulupidudel, hiljem ma mõtlen just pärastsõjaaegsel perioodil, milliseid lugusid laulupeol olete kirjutanud. Millised sugus? LemmikNõukogude lauludes ja hiljem järgmisel laulupeol proloogi puhkpilliorkestrile. Oma esimese auhinnaga äramärkimist leidnud teose saamisloost pajatab. Lõin ploom. Töötas tol ajal Pärnus mängisin teatris, kuna oli välja kuulutatud võistlus puhkpilliorkestri marsis saamiseks, siis ma esialgu ei kavatsenud sellega tegelema, hakkad lihtsalt ei olnud selleks aega ega võimalust. Töid oli palju, aga siis ma sel õhtul koju minnes kukkusin ja jalgse pisut vigastatud ja kukkusin just selle valgustusposti alla. Ja ja seal järsku istusime taas öeldu koheduste saanud, tärkas mul mõtted, et ma võtan siiski võistlusest osa. Millegipärast ärkasin mõttega, kas kukkumine nüüd mollusk kukku kuidagi? Ei anna ma sellel meie nalja pärast. Ja siis võtsin taskusse märkmikku. Ta tõmbas pliiatsiga joonestiku ja märkasin motiiv üles, mis muidu läheb meelest ära, järgmisel hommikul ei mäleta enam mitte midagi ja siis kaeba. Ma tegin selle marsi valmis ja saatsin võistlusele just just viimasel momendil, viimasel kuupäeval just. Ja siis ütlemas. Nädala pärast siis teatati minule, et see on Marss on tunnistatud preemia vääriliseks. Seal siis selle koduma kaitses marsi loomislugu. Kauaaegne pillimees Raima kihingu. Millised on kokkupuuted muusikaga ennem kuulasin marsse ja sõja ajal. Need kaunistasid meie rivi, igal pool terves Eesti korpuses mängiti kahtedele märssi. See oli kodumaa kaitsjad, võiduteel marsse on ju kirjutatud palju. Aga need kaks märssi on eriti mis on oma kõlavalt rütmilt väga hästi üles ehitatud. Kuidas te sõjaaliaid noodikate saite? Natisi meil ei olnud, need said kõik mälu järgi kirjutatud pärlid ei olnud chis, joonistasime seal ise need jõupaberi peale. Mul on veel kirjutatud sajaaegsest tema kodumaa kaitsjad, käsitsi tõmmatud jooned, tumedad paber. Ja Rein ise imestaski veel seda, et päris täpselt on maha kirjutatud peast mälu järgi. Kuule, Linda Teetri, Win nokk pidavad lill. Kas teil on olnud ka muid huve peale muusika? Paksud venekeelset raamatut käsitles ehitustehnilist külge ja ja väiksel joonisid autodest ja nii ma olen väga-väga huvitatud, uurisin kuidas autoehitaja toimib ja mis teda käima paneb ja, aga eks see ole siis samamoodi, nagu uurime, kuidas orkestri partituur on üles ehitatud, ainult son võib analoogilised sky küll öelda. Et siis hiljem olin sellest sellest huvilised. Isegi kui ma võtan organisatsioonid, et siis ma pean partituuri uurima. Olete teinud siaadide lugusid ka Eesti raadio estraadiorkestrile. Peamiselt olen tegelenud orgu, streerimisega, sõlmer kuulab, andis noodi minuga orgustreeriks tema koosseisule ja siis oli palju ja üldiselt selle tööga rahul. Esialgu muidugi oli see elamul. Kuidas ma sellest raadiol muusikaga tegelenud, aga pärast harjusin ära, seal õppisid selgeks, kuidas tuleb paremini teha. Ja meie siis väga palju oli tegemist töid teha seal laulusaartele kus tuli omal poolt palju juurde lisada ja siis niisid, kulges mitu aastat järjest. 48.-st aastast mängisime Rain ploomiga filharmoonia puhkpilliorkestris. Seal ta tegigi vahepeal abidirigenditööd. Ja siis ta orkestreid ERR-is välja, väga palju asju seal tik laulu, saadetu, pillide repertuaari, temagi, see oli seal väga tõhus, kui me 62. Levisse. Ja siis hakkas Peil räin plaamiga jälle tihe koostöö. Ja siia ta on meile kirjutanud, ta võttis omale kohustuseks aastapäevaks kirjutada meile uus pära. Ja seda ta on täitnud kogu aeg. Siis ta tuleb siia, proovib läbi vaesti kolm korda ümber, ütleb, kuulab, ehis ei ole ikka nii kuma taha. Ta on ise väga nõudlik mees oma vastu. Kuna nüüd meil tuleb 25. aastapäev selle orkestri moodustamisest, siis läheb tema kaladest ettekandele mälestus. Selleks, meil on otsus vastu võetud, et nüüd võtame asju, mis me oleme 20 meie aastapäeva puhul mänginud ja me ei saa tema uut asja võtta praegu kavasse mida Rein kirjutas oma lubadusi järgi, aga me püüame seda realiseerida, värski kohe, kui meil mahti tule. Praegu on teil ka midagi uut kirjutamisel või valminud? See viimane töö nüüd alles äsja lõppedes avame roheline avamäng. Ja kontsert valis džässiplaanis, nii kus domineerivad saksofoni? Kolm trump, kolm trombooni. Need peavad olema pillid juba koosseisus. Kellele see mõeldud on? Millega Calebi orkester teid võlub, kas suure puupillide koosseisuga? Just need pillid, mind huvitasid nende nimetatud ilupildid just värvi andmiseks, sellepärast et tavaline no see mõjub üksluiselt või kuidagi ainult Korn klarnet, tenor, bariton ja rohkem verre anda ei ole ikkagi midagi kirjutatud, kus on mõeldus ämbrites, mind huvitas just just see suurkuu sees, mis annab palju võimalusi igasuguste võtete jaoks teed muuseas huvitavamaks ja selle põhimõttele truuks jäänud. Olgu ka taidlejad, tahaksid repertuaari saada, selleks on praegu nüüd olemas ka teisi heliloojaid, kes väiksemates koosseisudes tegelevad. Boris Kõrve tundsite Rein Bloomi hea pillimehena, seejärel sai temast heliloojate liidu liige. Ida oleks öelda ploomist heliloojana. Järgnevalt oli tutvus tema helitöödega, mida ka mõni mõnel korral tuli juhatada. Mulle meenub väga hästi ja huvitavalt orkestreerinud doktorinõukogudemasslauludest ja paljudena endale loomingustki. Ta kodanlikul ajal pälvisid tema teosed nagu laulupidu, pidulik marss ning mitmed teised konkursside auhinnalisi kohti orkestrites mängimine. Tuleb märkida, et plaan mängis ka klaverit, arendas nii pillimängupulgal loomingut. Sõjajärgsel perioodil. Kuni viimase ajani oligi juubilar pühendanud end heliloomingule. Numbrite poolest on ta looming õige laiahaardeline, alates lastelauludest, estraadimuusikani ja kammermuusikast puhkpillimuusika suur vormideni. Laste muusikast meenub tsükkel, lapsed, loodus. Siin on Rein Rõõmu toredasti tabanud lastel äraütlemisviisi ja karakterit estraadi, noorte sõitmist tol ajal 1954 oli üks õnnestunud maid värvist Kaarkestratsiooniga estraadi, palun. Kammermuusikas on taganud rend, on ka huvitavaid värve peale selle anda ja väga hea pillitundmisega kirjutanud talasid üksikinstrumentidele. Kõige sügavamad vaod eesti muusikas on ploom. Teinud muidugi puhkpilliorkestriteostega laulupidudekavades on sageli esitatud tema laulupidupidupäevamarssi ja teisi, palju on ta koostanud põimikuid fantaasiatasuleekide ja Kalevipoja ainetel. Tema revolutsioon, kandiline avamäng, atressionata eesti raktsioloogiad number üks ja kaks toimikud Nõukogude lauludest on saanud Üleliidulise tunnustuse osaliseks ruumi loodud puhkpillimuusikat kuulates. Mängiks mitte ainult saate ja viisi osa, vaid kõik musitseerivad on minu meelest tulnud sellest, et loom suurepäraselt tunneb puhkpilliorkestri spetsiifikat ta igale pillile kirjutanud suupärased partiid ja selle tõttu ka pärast ettekandes kuuleme teda mitte mõnede üksikute pillide nii-ütelda veerides, vaid terve orkestri ühise hingusega, ühise koosmängu loominguga, rääkimata tal erilisest koodi angest. Võib nimetada on huvitavat rütmikat kasutatud, väga värvikat harmooniat. Ja ja väga tugeva ja professionaalse muusikalise käekirjaga. Me teame teda kui eriti värvirikaste orkestriga seeriat. Head nõuandjat, noortele, orkestratsiooni ja mis küsimustest. Ja see kõik on temast teinud meile väga vajaliku ja toreda kolleegi. Täna suurel juubel, Well, ma soovin ta poolt palju-palju õnne, tugevalt tervist ja ikka samasugust noorusliku loomingut. Lisame Wabariigi kukli, meeste õnnesoovid ja tänusõnad viitavate lugude eest ja soovime vanameistrile oksad sulejooksu uuteks teosteks.