Algab kirjandussaade tõlkes leitud saatejuht on Peeter Helme. Kas vanasti käisid ka Küttepuuvargad? Kahjuks küll. Kas sinult on ka varastatud? Ei ole, vastas vanaisa, kallutas pea taha. Ta liigutas sõrmi, nagu mängiks õhus klaverit. Ma oleksin vargale lõksu seadnud. Seda te, lapsed ei tohi katsetada, hõikas ema vahele. Marie ei jõudnud ära imestada, kuidas ema teisest toast kõiki kuulis, aga selline ema juba oli. Seekord aimas ema, millest vanaisa kavatseb rääkida. Mari hõikas emale vastu. Papa peab rääkima, kui ta juba alustas. Ema ilmus köögiukse leia, jäi käed puusas Mariette seisma. Kui sa lubad, et ei katseta midagi niisugust, siis võid papa rääkida. Luban, tõotas Marija, kiirustas vanaisa oma saladust avaldama. Papa, räägi, noh. Minu isa rääkis sellest vargalõksust mulle siis, kui ma olin alles tatikas. Ta ütles, et kelleltki tema tuttavalt oli varastatud pidevalt küttepuid ja lõpuks sai tol mehel villand. Mees oli siis ehitanud sellise lõksu, et võttis mõne puuhalu, puuris nende otstesse augud ja täitis augud harva ära, millega ei tea, räägi ära, kiirustas mari püssirohuga, vot siis oli see mees pannud aukudesse puupunnid ja sättinud püssirohuga täidetud halud tagasi riita. Paar päeva hiljem oli kostnud naabermaja korterist ilge pauk. Pliit oli plahvatanud 1000-ks tükiks, sest varas oli pannud oma pliidi alla ühe püssirohuga halu. Õudne, sosistas mari hirmunult. Mina olen Peeter Helme, sellega algab kirjandussaadet tõlkes leitud ning äsja lugesin ette katkendi Miga Keräneni raamatust Küttepuuvargad. Ja minu külaliseks täna muidugi ongi miga Teremiga. Tere, Peeter. Sa esindad nüüd seda Rida tõlkijatest siin saates, kes on ühtlasi ka kirjanikud. Eelmisel hooajal käisid mul siin külas näiteks Maarja Kangro ja Igor koti uhke ja olles eelmises saates oli Rein raud rääkimas siin jaapani tõlgetest, aga kõik need kolm inimest olid ka. Ja sina samuti. Ja nüüd see Küttepuuvargad on meil selles mõttes eriti ebatraditsiooniline katkend antud saatesarjas ettelugemiseks, et see ei ole tõlge, sa oled kirjutanud selle ju eesti keeles. Ja kuigi ma olen soomlane, kirjutan ma tõesti lasteraamatuid eesti keeles. Et ma ei kujuta ette, kuidas ma kirjutaks supilinnast oma naistejuttudest, nende sõbrannadest, oma sõpradest, tartust mingis muus keeles kui eesti keeles. Ja alguses omal ajal oli see väga suur väljakutse minu jaoks. Et kas ma ikka saan hakkama. Tollal Wimberg aitas mind väga, tema ikkagi mõnes mõttes tegi minust kirjaniku, andis mulle nagu keeled juba, kui tema toimetas mu kaks esimest raamatut siis kolmandat raamatut oli mul juba lihtne, kirjuta siis ma kirjutasingi, nii nagu ma juba kirjutasin. Et alguses oli see ikka väga raske, kuna ma olen oma ise lammutama perfektsionist ja olin tõlkinud mitu raamatut varem soome keelde. Omamoodi sealt tuligi idee hakata ise ka kirjutama, et tõlkisin Mehis Heinsaare härra Pauli kroonikad soome keelde. Ja millegipärast häiris mind see, et mees polnud kirjutanud supilinnast, kuigi tegelikult tegevus toimus supilinnas. Sest ma tunnen mehist. Jaa. Jaa, ja kõik need lood olid tema enda elust sellisesse sürrealistlik, KUS augustis kirjeldasite Supilinna korteri probleeme ja aga ei olnud supiline kuskil see seonduva tänavate hernetega Mariaga midagi. Ja ma mõtlesin, et kui ma midagi kirjutan, siis ma tahan kindlasti kirjutada Supilinnast ja, ja lapsele ette lugedes õhtuti loomulikult soome keeles, ma olen ikka oma soome tütardele, soome keeles õhtul muinasjutte. Siis ma lugesin talle selle loo soome keeles ette varastatud oranž jalgratta, selle süzee ja pärast, kui ma kirjutama hakkasin, siis ma kirjutasin ta eesti keeles jaoks eesti keele, soome keel on tänapäeval ikkagi nagu võrokestele võru mulle murre ja kirjakeelelt, ma kuigi nad on erinevad keeled, siis minu jaoks vahet enam ei ole, et ma võtan neid läänemeresoome murded ja mul on lihtsalt vedanud, et ma, ma olen saanud elada sellist elu, et ma olen õppinud mõlemat keeled. Aga sina jõudsid ühesõnaga, kirjutamise juurde tõlkimise juures, nii et alguspunkt oli seal ikkagi tõlkimine. Jah, et eesti luule on väga kõrgel tasemel, oleks maga tõlkijana sama kõrgel tasemel, siis poleks võib-olla tõlkijaks jäänudki. Et ma tõlkisin eesti sillina luulet keelde ja põhiliselt oma sõpru. Nad mulle läksid korda ja nende luule, nende looming. Samas mul on väga kahju, et ma ei ole saanud kontrat tõlkida soome keelde, sest ma lihtsalt ei saa hakkama sellega. Ja priimis luulet on Eestimaal väga palju, mis, mis oleks, et tõlkida mitte ainult soome keelde, võtke kindlasti teistesse keeltesse. Kui ainult oleks võtta kuskilt neid tõlkijaid. Selles mõttes igatepidi, riigi seisukohast julgeoleku seisukohast kui kultuuri ja Eesti riikluse järjepidevuse seisukohast oleks väga oluline, kui me tegeleks ka oma omakeelse kirjanduse levitamisega niimoodi, et tõlkijatel oleks võimalus taotleda kultuurkapitalist stipendiume üha rohkem, mis, mis pakutakse. Produkt on olemas üks fond, aga tegelikult oleks vaja veel ja veel rohkem, et võiks jätta ühe helikopteri ostmata näiteks või mõne mõne tanki, et aga see on, see on ju poliitikutel väga raske niimoodi otsustada. Et sa tunned, et sa ei saanud nii palju tõlkida, kui sa tahaksid. Ja see on ka omamoodi jah, minust sai lastekirjanik seetõttu ka, et tollal ei olnud ka raha lihtne leida, sest see on ju täiesti naeruväärne mõte, et Eestis või Soomes või siin Põhjamaades oleks mingisugust kultuuri, kui riik seda ei toeta. Et niikuiniimoodi töötab Hollywood ja seda kultuuri Me teame, mis seal on. Et aga väikesel riigil peab ikka ise hoolitsema selle eest, et oleks oleks tõlkeid ja kes veel neid kinni maksab, kui mitte see riik ise. Aga need sinu Supilinna salaseltsi lood on ju soome keeles ka ilmunud. On jah, paar tükki, et seal seal Soomes on üks kaisu lahikainen, üks väga hea tõlkija kes, kes mind tõlgib, et iseenda tõlkimine on kohutavalt, et raske ma ei, ma ei saa, ma ei tundnud ennast hästi ja ma andsin hea meelega eestikeelse tekstiga isule. Vaatasin küll üle seal mõned kohad, eriti mis puudutavad jalgpalli, kus Kõksimis võistlus toimus ja löödi pealt, et siis ma siis ma aitasin natuke kaisud, kes on kuuekümnendates põhikooli õpetaja ikkagi. Aga seda tunnet sul ei olnud, et sa tead täpselt, kuidas peaks see raamat soome keeles olema ja, ja et seda ohtu ei ole, et sinust saaks selline vastik autor, kes tõlkijal nii-öelda näpuga rida ajades järel käima Ei, ei, mitte mingil juhul, sest tõlkijana kuna ma olen ise tõlkinud, siis ma tean, et see on tegelikult juba mõnes mõttes on teine teos, ongi tõlgendus, see on juba see on juba kaisulahi kaineni tõlgendus minu raamatust ja iseseisev kunstiteos. Nii nagu teatritükk või mängufilm. Et ma ei tunne vajadust, et ma peaksin sekkuma kolleegi või teise inimese töösse. Et ma andsin ka kai sulle ikka vabad käed, me arutasime võib-olla, et kuidas kasvõi seda tõlkida soome keelde papat, sest on võimalusi, on väga palju. Vanaisa Paan soomekeelses raamatus UCI, nii nagu ta on minu kodumurdes ja juhuslikult ka kaisu, on oma vanaisale öelnud Hukini, et selles mõttes ei ole seal meil probleeme ja me oleme ka kaisuga mõlemad samasuguse keeletaustaga, et pigem Ida-Soome inimesed turulasele võib-olla poleks andnud tõlkida, et seal oleks võib-olla tekkinud kultuurikonfliktid juba keeleliselt. Aga miks seal oli selline tunne, et just supilinnast on vaja kirjutada? Vaata, see oligi Mehis Heinsaar kirjutas võrratu raamatu härra Pauli kroonikad, see oli minu jaoks tollal üks parimaid raamatuid, mis ma üldse olen lugenud. Ühed, eesti kirjandus on maailma tipptasemel ja siin ei ole midagi mõtet põdeda, et võib-olla jalgpallikoondise MM-il ei ole, aga kirjanikud on küll juba MM-il. Kujundlikult ja tõesti, härra, pole kroonikat. Mulle hirmsasti meeldis ja mind lihtsalt lihtsalt kuidagi ajas närvi see, et miks sa juba ei kirjutata. Ta Emajõe tänavat sisse, kuna niikuinii sa kirjutad Emajõe tänaval oma korterist midagi ta pobises põdes, ei öelnud, miks ta seda ei teinud ja, ja kuidagi kuidagi see jäi lihtsalt hinge. Et minu käest küsitakse, kas sellel nädalama nädalal küsitud vähemalt kahes koolis laiusel ja ja laevas, miks, kuidas minust kirjanik sai kust, kust ma seda nüüd enam mäletan ja tean nii täpselt, et kuidas need asjad käivad, et et see ei ole nii lihtne, et ühe-kahe lausega vastata või miks supilin? See kõlab võib-olla kummaliselt, aga, aga võib-olla supilinn ikkagi valis mind, võib-olla Tartu vaim otsustas, et sina kirjuta supilinnast, et võib-olla see on sinu töö või see, mis, mis mina Tartule pean andma, et vastu selle selle eest, mis ma olen Tartut saanud, et Tartu on väga vahva linn. Aga kui sa kirjutad, kas sa mõtled selle peale ka? Kellele sa kirjutad, kes sinu lugeja on, kas lugeja nüüd eestlane või soomlane, kas lugeja on täiskasvanu või laps, kas lugeja on keegi, kes tunneb, või keegi sind ei tunne näiteks siitsamast küte? Varastest? Ma lugesin küll välja vihjeid, et siin sa natuke ikka räägid, ilmselt oma sõpradega, sa oled siia talveks paljajalu ringi jooksva kontra sisse kirjutanud näiteks ja, ja siin on mingeid teisi vihjeid veel, mille puhul mina tundsin, et siin natukene teadlaseks tunnen sind ära. Ja nii ta on, et oma sõpradest kirjutan ma väga hea meelega. Just seetõttu, et ükskord kontra seesama juhtunud kontro tuli paljajalu Vändrast minu juurde Tartusse ja detsembri algul Vändra maratonilt talijooksnud kaks viimast ringi, 14 kilti paljajalu. Minu jaoks oli see nii absurdne. Ma mõtlesin, et nojah sihukest asja, ma isegi ei mõtleks välja kirjanikuna, et keegi võib niimoodi teha. Ja selline ongi üks, üks hea detall, mille vip panna kohe raamatusse. Et ma panen raamatutesse päris palju niisuguseid asju, mis on elust enesest. Ja tõenäoliselt inimesed seda lugedes ei, ei tea ja ei mõtlegi selle peale. See mõjubki liiga absurdselt elust enesest ongi ongi ja. Et elu on päris põnev. Et jah, sõpru sellest oma, sest ma ei tea, kui palju ma nüüd tahan. Tahan oma saladusi. Hälli Räkk. Keda no miks mitte, sa ei pea oma salatit võib-olla välja rääkima, aga et kas sa mõtled lugeja peale ja kas sinu jaoks on erinevus, kas lugeja on nüüd eesti lugeja või soome lugeja ja kas on erinevus, kas seal laps lugeja? Ikka ta on, ta on, ta on eesti lugeja ja kui mina kirjutan raamatut, siis tegelikult ma olen salaseltsi kuues liige, ma olen seal nendele, kusjuures ma panen kirja, mida nad üksteisega räägivad ja need sündmused leiavad minu silmades aset. Ja ma lähen nendega kaasa selles mängus. Ja minu meelest ma muutun päris sageli seal tõesti vaatlejaks, kuigi ma mõtlen selle loo välja. Aga see lugu tuleb ka kuskilt kuklast, et ma tõesti usun, et kunstnikud on filtrid, et, et ma olengi minuga on juhtunud ka niisugune lugu, et ükskord ma kirjutasin teksti ja lugesin uuesti üle, vaatasin oi kui lahe tsitaat, kust ma siukse mõtte peale tulin, aga äkki ma peaks ütlema, et see on tsitaat ja siis mõtlesin, kust see tsitaat tan? Ei ole ju tsitaat, kuidas kosmosele ise mõtlesin välja või mõtlesin jah ise välja, et kunstnikuna loovinimesena, kui sa satud hoogu ja kirjutad sellest, kuidas seal kasvõi lumesõda käib lepiku tänaval, siis ma tunnen, et minu. Ma olen üks laps, seal, istun, vaatan, mis nad teevad, mis nad räägivad ja üks lastest ja ja räägin seda kas või oma, nagu ma räägiks seda oma sõbrale kodus pärast pead supilinnas ma nägin, oli niisugune asi, et ma ei, ma ei tunne, et mul oleks mingisugune, ma ei oleks kuskil, ma ei tunne ennast täiskasvanuna, kui ma kirjutan. Aga samas see on selline üks osa, võtame, sest üks selline faas, teinekord, kui ma sama teksti üle loen, siis ma võib-olla loen seda juba nii nagu emakeeleõpetaja, vaatan õige kirju ja niimoodi, et kuidas keeleliselt, kas nad ikka räägivad nii, kas, kas vanaisa ikka räägib seda, kasutab selliseid sõnu villand või taktikas, kas vanaisa võib sihukest sõna kasutada, kas ta kasutaks või mitte? Ja, ja niimoodi vaatan oma teksti jälle teise pilguga. Pean ka loomulikult vaatama ka struktuuri tega igaks Egiptuse tekst ja loen ka ette oma oma raamatuid alati lastele oma tütardele olen lugenud. Nüüd on mu kõige väiksem deta on üheksakuune, tema tema silmadest midagi veel eriti välja ei loe, mis kohta, miks mitte. Aga kui ta natuke suuremaks saab, siis juba loeb välja küll. Ja kui huvi kaob, lapsel, kellele sa ette loed, raamatut sisse tuleb ära koristada ja ma olen ka väga palju ploki ära koristanud, kus ma olen kirjeldanud Supilinna paplialleed või midagi, mis on täiskasvanute teema. Sellist vana head Astrid, Clint Granliku, Bullerby heaoluühiskonnavärki, mida, mida ma olen kogemata sinna kirjutanud lasteraamatusse, vot seda olen ma sealt küll ära koristanud siis kui ma olen aru saanud ette lugedes, et lapsel kaob huvi raamatu vastu, kui ma kirjeldan liiga palju mingisuguseid detaili täiskasvanute jaoks, kindlasti ülipõnevad aga lapse ja selle loo seisukohast täiesti ebavajalikud. Sa ütlesid, et lugu tõmbab endaga kaasa ja sa muutud justkui vaatlejaks ja ilmselt kui sa midagi tõlgid, siis päris nii vist ei saa, eks. Tõlkijana ma muutun selleks kirjanikuks ja see on ka üsna hull vahel see tunne, sest et kui ma olin mehis tõlkisin Seinsalt soome keelde, siis ma olingi mehis ja lihtsalt soome keeles nagu, nagu, nagu mehis kirjutaks. Või Andrus Kivirähk samuti ja Ühest küljest see on väga suur vastutus, aga et sa seal tuleb see vein oma Kivisildniku ka tõlkinud, siis olin ma sihuke paras. No kuidas nüüd öelda viisakalt? Kivisildnik klik, see niisugune, niisugune vana tõhk nagu tahan et ja, ja tõlkisin seal lauseid, millega võib-olla nii-öelda selline ontlik miga ei lepiks ja võib-olla ma ise niimoodi ei ütleks. Aga kui ma Kivisildniku tõlkisin, siis ma pidingi olema vaimselt sellises natsimundris tige, võib-olla isegi veidi veidi veidi haige end. Et siis tuli hea tõlge. Kui ma vaatan muidu nende sinu tõlgitud autorite nimekirjas, siis siin on Mehis Heinsaar Keilasse juba korduvalt, rääkisid Andrus Kivirähk, Veiko märka, Wimberg heril, Hasso Krull on ka, aga muidu need ülejäänud nimed on väga sellised, ma ütleksin, sinu moodi autoreid ka. Ma näen mingeid sarnasusi. Jah, ma olen proovinud tõlkida teisi autoreid ka ja loomulikult ka mitmeid naiskirjanikke ega ka eesti naist küll alla jää luule osas absoluutselt meestele pigem pigem ilusamat, huvitavamat keelte, kasutavadki just naised, mitte mitte mehed minu jaoks. Et omal ajal proovisin, keda muuhulgas Elo Viidingu luulet, aga ma ei ole niisugune tõlkija, et ma suudaksin päris muutuda. Elo Viiding ukse, ma ei tundnud ennast Elloviidinguna ja kui ma nägin, kuidas Katrin Meriloo ta tõlkis, elatas aru, et jumal tänatud, mina ei tõlkinud, sest ta oli, ta oli, oligi oligi soome keeles nagu nagu ela. Et Kaplinski, et ma olen ka proovinud tõlkida, seal tuli vastu jälle võib-olla põlvkondade vahe, et et kõik, kes on Kaplinski tõlkinud soome keelde aasta teinud väga hästi ja, ja minul minut see päris nii hästi välja ei tulnud. Et nad on, nad on kõik ju noh, räägime siin praegu elus kirjanikest, et ja väga-väga-väga hea on, kui sa tunned inimest, saad ka küsida, et saad arutada asjata. Vimbergil tõlkisin terve ühe luulekogu. Ja loomulikult väga palju arutasin asju ümbergiga. Et kuidas seda tehase teeb tõlkija töö lihtsamaks, aga samas huvitavamaks, väga tore on, on tore on, kui saad küsida inimese käest, et mida sa mõtlesid, kui ise aru ei saa ja kui ise millestki aru ei saa, siis ei maksa ju tõlkida, et see on ka üks põhjus, miks ma ei ole tõlkinud. Kas või Mihkel Muti, Mihkel Mutt, ka kõva Irjemit ja tal on palju fänne, aga ta on ka teine põlvkond, nõukogude aja huumor on minu jaoks üsna võõras ja ma ei saa sellest Bondist hästi aru. Siis siis loomulikult ei maksaga hakata tõlkima, kui sai, kui sa ei tea, mis seal rosinat on. Mihkel Muti on tõlgitud soome keelde küll. Ja ongi ja jõuga vana enam tõlkinud teda ja ongi, ongi väga tore, et on tõlgitud kindlasti väärt tõlkimist. Nii et sina ei julgeks näiteks hakata klassikuid tõlkima, sest sa ei saa nendega enam rääkida. Enam-vähem. Mida ongi, et see on, see on, need on noh, ma tunnen oma, tunnetan oma piire, et ma ei ja tõlkijana. Tõlkijana olime hulga väga raske leppida sellega, et ma elan ju välisSoomes, ma elan siin ja mul ei ole iga päev kokkupuudet soome keelega. Et seda enam, olin ma üllatunud, siiralt üllatunud, et kui ma kirjutasin väravajoonel raamatu käsikirja soome keeles, et veeezzoy kirjastus võttis vastu käsikirja, ütles, et kutsus mind Helsingisse. Tule räägime. Ma vist sain laeva peal aru, et küllap nad tahavad mulle pakkuda lepingud, miks nad kutsuvad nüüd Tartust muidu Helsingisse ja neil neil ei olnud ka suurt midagi öelda sisu kohta. Läks läks nagu käsikiri oli soome keeles kirjutatud ja ei olnud ka seal eesti mõjusid praktiliselt üldse võib-olla kokku mingi 10 parandust tegi keeletoimetaja, mis olite eestipärasused minu soome keeles? Tead, mis seal olid ja neid oli muidugi palju, olid sellised, mida ma tegin juba keskkoolis ka. Sellest raamatust väravajoonel ma tahan sinuga kohe pikemalt rääkida, aga enne kui selleni jõuame. Sa mainisid praegu, et nii-öelda välissoomlasena kipub see keel rooste minema. Kas on siis tõesti niimoodi tunnetatav, et kui sa peaksid midagi tõlkima nüüd siis kas sa tunned ennast soomekeelsest keskkonnast ära lõigatuna? Ja ikka tunnen, aitab muidugi soomekeelsesse keskkonda minek, et et ja vahepeal ma ju elasin lausa neli ja pool aastat Soomes, siis oli mul lihtsam kirjutada. No peaks ju piisavalt soomlasi? On jah, alad on üliõpi, lapsed, siuksed, väiksed lapsed oma koertega muidugi muidugi on, annad täiskasvanutest on pass on meil juba olemas, aga et ma olen juba sihuke vanamees, et mis ma ikka. Et minu põlvkonna keskealisi soomlasi on Sakari Tampere majas ja paar tükki veel ja ja niimoodi, noh ega, ega seal palju soomlasi minu sõpru ei ole, enamus sõpradest on ikka, on ikka ülikoolist omal ajal tulnud eesti mehed. No selleks, et sa ennast nii üksi vist ei tunneks siin Eestis sa valisid tänase saate esimeseks muusikapalaks ka ühe soome loo, milleks on siis Hallo Helsingi Park Fiction, miks just see bänd ja see lugu? Mul on, mul on õudselt hea meel, et, et võib ka. Avastada, et tihtipeale ma kuulan kodus mingisugust 80.-te roki. Ja, ja plaadiriiulis ei ole mul ühtegi plaati aastast 2000. Aga, aga see ansambel halo Helsingi on, on niisugune huvitav Soome punt, kus kus laulude sõnad on mänglevad ja sellel tütarlapsel, kes laulab, on selline riski passo kähe. Helsingi tüdruku hääl, niisugune kähisel hääl, natuke Neugum ka, eks kuulajad ise otsustavad, kas, kas kasvõi või mis, mis loom tema on, tiiger või mida iganes, aga ta väga võluva häälega väga head sõnad ja kitarrimängija põhilinega rentsment ehk seade on, kõik on paigas, nii et see on ka seal väga kõva bänd, see halo Helsingi. Ja tõesti, ma armusin bändi juba mitu aastat tagasi ja hea meelega kuulan kulaati halo Helsingit ja keeran keeran muusika põhja autos, kui majanduslikud raadiost seda Tallinnast, kuule, Tallinn on üks asi Tallinnas on, mida Tartus ei ole, see on. No Soome raadio Nova. Et soovitan kõigile, kes tahavad soome keeles muusikat. Aga ma võin sulle ka kinnitada, et see halo Helsingi Park Fiction, mis on siis pärit nende möödunud aasta albumilt, kiidasse ei ole kirosana, ehk siis neile, kes soome keelt ei mõista, et tänane ei ole sõimusõna. Et see, seda lugu, ma soovitasin ka vikerraadio muusikajuhile ja ta ütles, et see on tõesti hea lugu ja seda kuuleb ilmselt vikerraadios edaspidi väga lahe. Kirjandussaade tõlkes leitud stuudios on kirjanik ja tõlkija miga Keränen. Mina olen Peeter Helme ja äsja kuulasime Soome bändi. Hallo, Helsingi lugu balt Fiction. Nagu enne muusikapala lubatud sai, räägiks natukene põhjalikumat nüüd miga värskest raamatust väravajoonel, mille sünnilugu on üsna põnev. Ja ärajoonel raamat on mõeldud poistele, kes ei loe, 15 aastased poisid, kes midagi ei loe. Ja Mulle on nii palju, mul on nii palju räägiti koolides, raamatukogudes, et sa võiksid, kirjuta midagi poistele, kes ei loe, ma vastasin alati, et aga nad ju ei loe, mis mõtted neil on kirjutada. Aga samas kui ei kirjuta, siis siis ei loe, muidugi pole midagi lugeda. Ja mõtlesin oma, kirjutan midagi. Ja mis see võiks olla? Jalgpall võib-olla oleks huvitaja, otsustasin kirjutada raamatu, kus tegevus toimub ühe jalgpallimängu ajal, kui leppemäng pakutakse 4000 eurot, väravaileta laseks, peate sisse. Niipalju võin ma žüseest rääkida. Ja hakkasin raamatut kirjutama suure hurraaga, mulle tõesti meeldis see väga, kuna ma olen ise mitte ainult mänginud lapsena, vaid ka olin jalka treener ja paberitega kohtunik Soomes et sõnavara ja jalgpallivaldkond oli mulle väga tuttav soome keeles ja siis ma saingi aru raamatut kirjutades, et ma võin loo kirjutada eesti keeles. Aga kui ma kirjeldan mängu, siis tekivad probleemid, et lihtsalt ma ei ole, ma ei tea, kuidas eesti keeles jalgpallis üks või teine asi ja ma pidin ikkagi elus tuleb ka niisuguseid asju, et seda tõesti tunnistama, et jah, ma ei saa seda raamatut kirjutada eesti keeles, isegi kui ma tahaksin, et Sa võid pea, põhiline, kõige tähtsam põhjus, miks ma siis võtsin ette raamatu soome keeles kirjutamisel oli muid põhjuseid ka ikkagi ka ka väljakutse oli tollal mulle, et kuidas, kas soome keeles kirjutamine tuleks ka välja nii-öelda ma ei uskunud, et Soome kirjastus suur kirjastajad seda välja annad. Ma lihtsalt mõtlesin, et kirjutan ära ja ja niimoodi sai alustatud eesti keeles. Ja lõpuks ilmus ta originaal soomekeelsena Maali viival ja, ja mul oli ikkagi võlg eesti lugeja ees, et oli vaja hakata tegema sellest eestikeelset versiooni. Ja siis ma otsustasin, et ma tõlgin selle ikkagi ise ära, sest ühtegi sõpra, ühtegi inimest, ma ei tunne, kes oskaks väga hästi Soome keelt ja tunneks aga hästi Soome jalgpallisõnavara, nii et ma tõlkisin ta ise soome keelde, võtsin appi Kalle Voolaiu spordimuuseumist, kes tegeles eesti keelega. Ja siis Ivar Lepik üks noormees, kes kirjutab Soccernet jalgpallimängude kajastusi, tema tegeles jalgpallialase sõnavaraga seal, et et kõik kõik, mis puudutab jalkaterminoloogiat, on tema sulest ja, ja on ka tema looming, see pole mitte ainult minu noh mitte ainult toimetaja, vaid ma ütlesin talle, et et mõtle, et sa oled ise seal mänguse, kirjeldad seda mängu raadiosse, loed seda eetrisse, mis seal toimub, et, et, et ei pea, sa ei pea seda minu minu sõnastust üldse jälgima ja parem olekski, et ta tegi väga suured ja tõi ka oma tööd hästi. Et kui ma kirjutan teise osa, juhul kui ma kirjutan teise osa sellele raamatule, siis kindlasti teen Ivariga koos ja. Võib-olla tuleb Eestisse mängima see väravavaht aga, aga eks, eks ta on näha, sest nii kurb kui see ka ei ole, siis ühes asjas mul oli õigus, et noored eriti ei loe, poisid selles vanuses ja ma mõtlesin väga suure tiraaži ja ja mul on kodus seda raamatut ikka veel väga palju riiulisse, väga halb on vaadata oma raamatuid, mis tähendavat mitu raamaturiiulimeetrit. Seda kindlasti nii et kes tahab siis sinu käest saarlasena ja ma panen varsti ikka täiesti vist tõesti, et tulge ainult, võtke kodust ja pange münt kuhugi jalgpalliliidu toetuseks, et jah, kahjuks päriprojektina kukkus see läbi. Aga samas, mis seal ikka, seda ju juhtub. Ma ise kirjastan oma raamatut, et see on ju selge, et kirjutad, annab välja erinevaid teoseid, siis üks on see, mis, mis läheb peale ja teised avastatakse kunagi võib-olla 10 aasta, 20 aasta pärast. Ja sa võtsid endale selles mõttes tõesti raske ülesanded, sa püüdsid seda raamatut tehes ühendada siis selle tõlkija miga ja kirjaniku miga ja ma saan aru, et väga hästi. Need kaks. Jah, ei, see, see oli hästi raske, aga samas noh, see on selline mõnes mõttes tagatoajutt, mida. Me räägime siin, et lugeja ei, võib-olla ei mõtlegi selle peale, lugeja ei pruugi üldse mõelda selle peale ka, et mis keeles iga üldse kirjutatud. Et selles mõttes lõpptulemus on ju, see on lihvitud, lihvitud ikka väga heaks kirjastaja seisukohast lihtsalt mitu toimetajat siis tuleb mitmele inimesele maksta ka. Et kallis ja anda ka, aga ma olen ka samas väga uhke selle raamatu ja sellepärast, et ta, et ta ikkagi ära tehtud. No üks põhjus, miks ma hakkasin eesti keeles kirjutama, oli ka ikkagi, et noh, näha, et kas ma saan hakkama, et kuidas on, et kas kas tõesti nagu tuleb välja, ma kõigepealt alustasin luuletajana. Ja siis oli siis oli ka tahtmine kasutas minister pseudonüümi seepärast, et tahtmine näha, et kas võetakse eesti kirjanikke perre muulast sihukest Soome pagulast. Siis oli ju tõesti sinu pseudonüüm selline, et selle taga ei kahtlustatud võõramaalast ja ma mäletan, et kriitika ei olnud kõige positiivsem. Arvati, et üks järjekordne halb noor luule. Ja et jah ja kusjuures ma pean, see oli tunnustus, tunnustus, just nimelt ma sain, mida ma tahtsin ja ja ega tegelikult see kriitika oli täiesti õigustatud. Aga samas mul oli ka nii hirmus tahtmine tudengina anda ise välja oma luulekogu ja andsin ka oma raha eest selle välja, müüs 60 tekkimist kokku. Võib-olla nüüs 10 tükki, võib-olla 50 tükki jagasid Kokkutiraaž mingi 100 kanti ette. Et teha, et see oli väga põnev, aga samas no on vaja elus asju teha, kuid selline ma soovitan teistele ka, et kellel on niisugune mõte, et ma peaksin raamatu välja andma või luulekogu ikka ise välja andma, siis loomulikud antke välja, mina andsin ka, kui ma olen soomlane. Aga selle väravajoonel kirjutasid, saaks osaliselt ka tõesti sellepärast, et jalgpall on seal alati väga oluline olnud. On ja see on, see on tõesti üks põhjus, et miks ma kirjutasin seda raamatut, et ma, ma ei talu, kokkulepe, mängusid enam ja ei, ei Soomes ega Eestis ega mujal, võtab ikka. Isu ära lausa vaadata jalgpalli, kui, kui tekivad kahtlused selles, et on manipuleeriv soovitud tulemust ja ja ega, ega seetõttu võib-olla mulle meeldivadki mu lemmikklubi Santose esiliigamängud käisin vaatamas just Kondraga geoloogide ja geograafide omavahelist mõõduvõtmist härma gümnaasiumi gümnaasiumiväljakul paar päeva tagasi ja kindlasti ei olnud seal tegu kokkuleppemänguga ja kuidagi see see noh, et on nii äriks läinud, jalgpall. Häiris mind, et ma mõtlesin, tead, ma võiks ju kirjutada ühe raamatu sellel teemal. Et see on mõnes mõttes küll jah kirjutatud selleks, et maailma paremaks muuta. Loodan, et mõni noor jalgpallur, kes on tipus, loeb selle raamatu, siis ta teab, et kui temaga juhtub üks kord niisugune lugu, et ta peaks osalema kokkuleppe mängus, siis oleks vähemalt mingi stsenaarium teada, kuidas, mis, mis võib juhtuda. Et see jalgpallur, kes raamatus on peategelane, tema elab üle niisuguse kokkuleppe mängu ja kuidas ta välja tuleb, sellest, eks, seda on lugeja lugejana, et kuidas ta raamatu kätte võtab. Et väga-väga oluline raamat on värava minu jaoks ja ja väga lahe oleks see tuua ka Eestisse mängima, et et see, see Eesti, Eesti on, ikka on ikka väga inspireeriv. Siin juhtuvad niisugused asjad, et kirjanike elu sees ei mõtleks välja. Jan Fleming tsents Bondi looja elu sees poleks suutnud välja mõelda niisugust lugu, mis juhtus. Lugupeetud Tavakaitsepolitseiniku Eston kohvriga. Eesti on Eestis on väga põnev elada. Tegelikult, kui ma enne küsisin, et kas sa kirjutasid väravajoonel sellepärast, et jalgpealsele tähtis on, siis mul korraks käis peast läbi selline mõte, et vahel mõni inimene kirjutab mõne raamatu selleks, et see teema enda jaoks ära lõpetada, et sa ei kirjutanud seda raamatut nüüd selleks, et jalgpallile joon alla tõmmata. Ma saan su mõttest aru küll mitte jalgpallile joon alla tõmmata, aga küll, aga tõmmata joon alla sellele, et mind ajas närvi see kokkuleppemängude teema. Et kui ma kirjutasin sellest, siis enam mind see ei vaeva niimoodi, et noh, ma olen omamoodi ise siin maailmas oma sõna öelnud, mis ma sellest Ma arvan ja kuidas, kuidas sellega fiks toime tulla ja et on, on, on mul mul kerge praegu, et see, see lihtsalt mõni asi mõnikord jääb samamoodi nagu see supilinn kohana tundus selline, et kõnetas mind, et sellest on vaja raamat kirjutada ja pearaamat oli kirjutatud juba mehiselt poolt, miks ta supeline sinna sisse siis seesamamoodi supilinn ei andnud mulle rahu ja ei andnud ka see teema, kopulate mängud või luuletamine päris noorest east mõtlen tudengina. Et see oli ka selline väljakutse. Aga tõlkijana ei ole, nii et sa tõlgid mingi asja mingi teema kohta ära ja siis on sul ka süda rahul. Ei no ikka tõlkijana tekib niimoodi, et kui ma loen midagi väga head, mingi kasvõi ümber kirjutama mingisuguse luuletuse, mis on tõesti nii lahe, ah et miks ma ise ei kirjutanud seda vabasväärsesse ja Maigadestade Mariimis luuletusi? Teadega rivis luule on, on siiski teine teema ringis luure jaoks võiks minu jaoks ikkagi viisiga teha sinna otsa siis talutavamaks. Et aga Wimberg on kirjutanud geniaalseid luuletusi. Ma oleks tahtnud kirjutada mõne luuletuse, mis tema on, kirjuta, mis on tõesti superhead ja ja siis, kui loed mõnda niisugust luuletust, mis on väga hea, tahabki jagada seda, ma tahan soomlastega jagada rõõmu, väga, väga lahe luuletus, kuula kuula ja siis tõlgin ära soome keelde, näe kuidas on, ju lahe, ei ole. Ja siin ei olegi niivõrd tegu sellega, et kas ma nüüd siin eesti kirjandust tõlgin, vaid see on lihtsalt on lahe lugu ja ma tahan seda lugu rääkida kellelegi teisele. Ät Facebookis piisab, kui ma jagan Wimbergi luuletust, aga ma olen ka teinud seda, et ma olen ka Facebookis mõnikord ma olen lihtsalt mingi lahe asi on tulnud ette. Et siis ma olen tõlkinud selle koha soome keelde jaganud soomlastega ka. Võib-olla on üks, kaks laike tulnud üks õel ja üks tädilt, aga vähemalt oleme ära teinud selle ja mul on endal hea meel, tekib selline tung, et nüüd ma pean seda jagama luuletuse tõlkimisega vahel on niimoodi. Raskem on muidugi, et kui loed mingit head raamatut, noh, seal siis ongi juba päris see, kui vaatad, et et Rehepapp lahe raamat, siis seda ikka Facebooki, tõlgi ära. Õhtul sõpradele, mis te arvate, oli ju tore lugu. Sinu raamatutest on ju tehtud ka näidendeid ja ja lausa film ja kui palju sa ise nende tegemisel osaline olnud. Raamat. Eriti ei ole, ei, ei tahagi, et ma pigem soovin, et nii teatris kui, kui filmis tunneksid need, kes teevad oma teost, tõlgendavad minu raamatut oma oma kunstivormis, tunneksid ennast vabalt, ei oleks mingisugust kirjaniku varju kuskile hõljumas või veel hullem, reaalne miga kuskil kaamera taga, kes ütleb, et tegelikult võiksid tal olla ikkagi hoopis sinised dressid, jalased Olav ei käi roheliste dressidega, vaadake raamatusse, kui, kui ma seal niimoodi kõõlux kaamera juures, siis ju pärast ei saaks ju režissöör üldse aruanne, mida tegema. Ega sedasama sama kui ma ise kirjutaksin. Raamatut ma ka ei tahaks, et need teatriinimeste filmi nimest oleksid mul selja taga. Et nõu andmas, mis sa kirjutad praegu lumesõda käib siin. Ahah. No kirjuta siis nii, misasja? Mul on kirjutanud, kuule, ma kirjutas, ei ole vait ja samamoodi on ju filmi juures, et Mandsin et me rääkisime ikka päris palju, vaatasime stsenaariume ja kohtusime mitu korda ja arutasime asju, aga ma rääkisin kõik, mis mu südame peal oli, enne kui võtted filmi juures näiteks hakkas, algasid. Või teatris samamoodi ma rääkisin Ingomar Vihmar iga, kes on teinud kolm lavastust draamateatrile, millest kaks siiamaani on seal kavas. Et ma rääkisin talle ka enne mida minugi pärast ta võib teha ja vabad käed, teeme, tee, mis tahad, ma tulen hea meelega esietendusele, ära pane pahaks. Proovidele ei tule. Et ma proovida ei tule, sellepärast et kui ma tulen, siis ma hakkan lavastama sõdasse. Sinu raamatutes on olulisel kohal ka illustratsioonid ja kas ma saan õigesti aru, et Marja-Liisa plats on sinu selline ihu illustraator? Nii on jah, et Liisu alustas umbes samal ajal kui mina et ta oli mõnele raamatule teinud juba pildid ja ma teadsin teda. Suur must pini, suur must koer raamatut Triinu Ojari raamatut teadsime, millele Iisraeli temp pildid. Ja kui kirjastaja Aivar meelinud jutulinnust keda andis välja varastatud oranž jalgratta, küsis, kas kas Liisu võiks teha pildid, siis ma ütlesin talle kohe, et jah, sest liisul on rõõmsad tegelased. Ja jah, nii peabki Rostraamates olema, et. On on raske, on öelda midagi kolleegide kohta, aga lastekirjanduses on, on ka illustraator draid, kes keda ma kindlasti ei tahaks, sest nad on, nad on suuremad kui see tekst ise, et ja ja mulle mulle. Ja, ja nad ei ole nii positiivse sõnumiga kui, kui Liisu Liisu pliisu pildita on väga lahedad ja meil kuidagi on väga hea klapp ja suudame üksteisega rääkida, mis me soovime ja, ja noh, et mis minu ootused Tomisest kirjastajana ma ka mõtlen selle peale, et isegi raamatu autorina mul on. Noh, mul ei ole nii väga palju ootusi, soove piltidele, et see on ju illustraatori rida sama moodi, et see on tema looming, ma annan talle valmis käsikirja ja ütlen, Liisluateeennet sellised pildid nagu sa tahad nagu filmi teatrirahvaga. Ja Liisu teeb pildid ära kaanest Me natuke räägime, milline ta võiks olla ja siis kaane puhul me arutame rohkem koosasse. Hästi põnev on näha, mis Liisu on läinud iga kord ja ja küttepuuvarast kaanega olen ma eriti rahul, mul on, mul on niisugune tunne, et see on kõige lahedam kaasüldse, mis nendel mis üldse on olemas minu sarjas. Aga see tunne on mul olnud varem ka. Aga kuidas erinevad sinu raamatute soomekeelsed väljaanded eestikeelsetest kujunduslikust mõttes? Ei, nad on Soomes kasutanud Avain kirjastus, kes andis välja varastatud oranž jalgratta kasutas liisuga pilti peidetud hõbedase aardelaeka puhul, Liisu tegi uue pildi, sinna sisu, pildid on kõik samad. Nii on ka lätikeelses. Chuck patsient, siis on ka Lätis on ilmunud kaks raamatut, salapärane lillenäppaja ja varastatud oranž jalgratas ja Lätis on, on väga suur lugejaskond, mul kahjum peaks äkki ikka õppima natuke läti keelt contra kõrvalt, et tema aitaks natuke, et oskaks, oskaks oma lugejatele öelda, et küll on väga tore, et ta mind loete läti keeles. Aga ma soovin sulle selles osas jõudu, kindlasti oskab Kontlasele kui mitte midagi muud, siis vähemalt mõned teravmeelsused ära õpetada läti keeles ja sa palusid teiseks muusikapalaks, mis jääb meie tänast saadet lõpetama ühe hoopis teistsuguse loo, kui oli see, mis enne kõlas. Nimelt soovisid kuulda Arvo Pärdi lugu Für Alina kaliinal, et tema 1976. aasta klaveripala. Miks just selline valik? No nii nagu ma kuulan. Hao Helsingi Trokia Aariemm, kui ma kirjutan, siis kuulan ka päris sageli Arvo Pärdi füüra Liinat ja mul võib vabalt. Ma pean mõtlema, et ega ma nüüd siin väga palju valetav ei liialda, aga noh, on juhtunud, et mul on Arvo Pärdi füüra Liina mänginud nädal aega hommikust õhtuni, kui ma midagi kirjutavad, et seal, sest seal ei ole sõnumis segaksid ja ta samas annab sellise ja vaimse rahuliku. No kas just rahulikuga? Ei, see ei ole ilmtingimata rahulik ta ta on selline nagu, nagu seinakell tik-tak, tik-tak, tik-tak, mis on, mis on mulle meeldinud taustamuusikaks kirjutamisele, taustamuusikaks? Glasgaa kõlab ka kuidagi nagu väga mannetult. Et Arvo Pärt kõlbab taustamuusikaks küll, ega päris nii ei ole, pigem on ikkagi see muusika on selleks, et ma võtaksin sellise hea tunde, et ma võin kirjutada ja mingisugune väline faktor mind ei sega, et ta on. Ta on väga oluline lugu. Seetõttu minu jaoks. Selge, aga suur tänu, Mika Keränen selle jutuajamise eest. Mina olen Peeter Helme, tõlk, kes leitud on taas eetris kahe nädala pärast ja nüüd kõlab Arvo Pärdi Für Alina kuulmiseni.