Pois Sander õpetas minale uue põneva mängu joonistada paberile linna kaart ja lasta sõpradel mõistatada, kus asub näiteks palli tänav või koguni Rõõmu tänav. Mina otsustas panna proovile nii isa ema kui vanaisa teadmised oma kodulinnast. Mina on kindel, et ühtviisi põnevad on nii maa kui linn. Aga mida arvab sellest sina? Miina lood? Aga kas sa tead, mina, kes mõtleb linnadele nimesid välja? Noh, näiteks linnaelanikud võimalik. Aga kuidas üldse linnad tekivad? Ehitatakse, aga miks, kuidas, miks, et inimesed saaksid sinna elama tulla. Mina ei saa aru, miks nad tahavad elada kõik koos puntras puntras. Mina küll ei ela kellegagi puntras, vaata, kui sa lendaksid helikopteriga linna kohale, siis sa näeksid, et linn on üks paras inimeste pundar. Oled sa mõelnud, kui imelik on, et ütleme 3000 aastat tagasi ei olnud selle koha peal, kus praegu on raadiomaja mitte ühtegi maja. Mõni naine on tihti pilti kust Tallinna linn nagu ta oli hästi vanasti. Seal oli Viru tänav. Et see koht, kus praegu Viru keskus ja kaubamaja, postkontor ja tead, selle koha peal olid põllud ja metsad. Ja hobused kappasid ringi ja vedasid inimesi linna poole. Linn algas alles Viru väravate juures vanalinnas. Põllud ja metsad. Hobused ja meri. Ilus. Aga vaata, vaata, mis praegu majad, majad, majad, autod, autod, autod. Kurb kohe kur saab igasuguseid asju teha ja näiteks kinno minna. Maal ei tahaks muud teha, kui kodus olla. Ei mina kolin, ole sa kolid ära. Vähemalt suveks. Ja siis ma vaatan sügisel sügisel, me pidime ju sinuga koos Austraaliasse sõitma, mäletad. Ja sügisel Austraalias kevad. Ja kui me tahame, siis me võime sinna jõuludeni jääda ja me oleme ainult kõrbes jõe ääres linnad linnale peame kõik vahele. Siis läks jõulude ajal ujumas käia. Ma vist ei saa niikauaks jääda, lahkun koju igatsema ja siis. Ma tahaks jõulude ajal oma kodus olla. Siis ma reisin üksi edasi. Kui ma ikka mõtlen, kui palju mina reisinud olen ja missuguseid Maydia linnu mina olen näinud, kas seal Veneetsias oled käinud? See on linn, ujub vee peal. Aga Pompei-is, tuhaalune linn, mis tuha seest välja kaevata. Vulkaan purskas selle tuhka peale ja juhtub, juhtub. Aga tead, tead, ma räägin sulle hoopis Lõuna-Ameerika väga kummalistest linnadest. Kuigi ma neist suurimat ei pea. Ma ennem küsisin sult, et kust tulevad linna nimed? Osnäkkis tulevad, kuula alguses alguses polnud mitte ühtegi maja, ainult põld või ilus lage väli siis panin sellele kohale mingi nimi, näiteks bataat, täis bataat, see tähendab kartulid või hoopis arrossemms all, see on ilma soolata kriis ilma soolata, riis ongi linna nimi just. Ja mis sa arvad, miks? Sellepärast, et see oli üks kauge koht, kuhu oli väga raske toitu transportida, näiteks soola. Ja siis pidigi sööma riis ilma soolata kesiseid, asjaid, siis võis näiteks tulla mõni, siis võis tulla näiteks mõni tähtis, kel, kes tahtis saada linna valitsejaks ja pani linnale uue nime, näiteks. Leopold hiina keel oli siis ise, täpselt oli Leopoteilised, mingit ilma soolata pole vaja olemas nimil, jopel, Tiinale, mina pean panema nii, just. Ja kui nimi oli pandud, siis, siis see polnud veel kõik, siis hakkas linn kasvama ja muutuma ja kõik tahtsid tulla sinna elama. Läinud on nagu inimene, ta kasvab, tead, mõni linn Lõuna-Ameerikas kasvab nii kiiresti, et linna kaart ei saanudki teha, joonistasid kaardi valmis ja juba kahe päeva pärast oli see kaart vale. Jajaa no sest vähemalt 10 tänavat ja 100 maja oli vahepeal juurde tulnud, noh, iga nädal oleks olnud vaja teha uus kaart, imelik. Ja ühel tädil juhtus ükskord selline lugu, et ta sõitis taksoga ühte päris uude linnaossa. No ta pidi seal ühe onclick ja kokku saama. Ta teeb, kui ta kohale jõudis, polnud tänadel valmis saanudki. Eesti keel niimoodi? Jah, aga Lõuna-Ameerikas saab kõik jälle nii ilus. Loodus loodus on seal lausa võimas, aga linnas? Ma pole just mingi kõige suurem linnasõber, sa tead ju seda, kas ilma soolata rees, kas see on isegi, oh, seda pole enam ammu. Sa tead, et linnad sünnivad ja surevad nagu inimesedki. Ühtäkki sõidavad kõik minema ja linn jääb tühjaks ja laguneb ära. Analinn põni nagu Pompei, natukene õudne, ka linnad tulevad ja lähevad, aga kui ma mõtlen maa sõprade peale need, kes istuvad praegu õhtuti, trepp Pealt krõmpsutavad herneid ja vaatavad päikeseloojangut, siis ei mina, mina kolin maale, aga. Mõtle line saab trammiga sõita. Loomaaias käia igasuguste müüride peal, ronida lõbustuspargis karusselli peal jäätist, süüa, sõpradega koos olla, kuidas praegu maal lõhnab, mis asi seal siis lõhnav taimestik ja maapind linnas lõhnab kommipoodi kommide järele. Mõtle sipelgate peale, kui palju rohkem on maal sipelgapesasid ja rebase Hurgusid ja kangu paid ja mutimullahunnikuid ja herilasepesasid, kas on ju null? Ära mossita? Tead, mis ma sulle soovitan, sa uuri järgi, miks inimesed tahavad linnas elada ja mis siin linnas nii huvitavat on, ja siis otsustan, mida ka, et kas sa tahad elada maal või linnas. Ma olen ju laps, tema pean elama seal, kus mu isa ja ema ja vanaisa elab, õigus, aga uurise linna värk ikkagi järele ja ütle mulle ka, sest mina ei saa aru, miks ikkagi kõik inimesed ei kolimaal? Sättad Hannes. Vaatasime aknast välja, mida ma vaatan, vaata kui ilusad tornid. Ühel on kuldkuul tipus, selliseid juba maal ei ole. Kuldkuul nagu kuuse Madin. Mina lood, kirjutab Eva Koff, jutustavad Külli Teetamm ja Anti Kobin, toimetab Virko Annus. Kuula jälle homme samal ajal. Miina lood.