Unustan väikesest ajaloolisest tagasivaatest, millal jõudis priviata Eestis lavale. Verdi gravjaata esietendus oli 1853. aastal Veneetsia teatris lasenitseja kus, nagu me ajaloost oleme lugenud, ta läbi kukkus. Esmakordselt Estonias lavastati 1916. aastal. Ja esimene Eesti Violetta oli ida Aabloo Talvari 1933. ja hiljem ka nende 141. aastal. No ei julge praegu öelda, mitmes lavastusse nüüd Estonias on see, mis ühesõnaga meil praegu käigus on. Need andmed on erinevad. Aga kas teie enne oma violetne sündi olete kuulnud meil ka kellegi teise peljata? Ja ma olen kuulnud Veera neeluse ja Margarita võttis. 12. aprillil laulsite pealetad sajandat korda millal, kellega koos ja kelle lavastuses oli aga esimene kord. Minu esietendus oli kolmandal märtsil 1974. aastal. Partneriteks olid Hendrik Krumm jahtimännik. Selle lavastas Arne Mikk. Kas siis neljanda aasta lavastus on käibel tänini? On küll. No selge on see, et me kõik oleme muutunud. Ja mõningasi parandusi on tehtud töö käigus, aga põhimõtteliselt on ta jäänud samaks, nagu ta oli. Kas ka Alfred on jäänud samaks? Fredo hind on jäänud samaks, aga osatäitjad on teised. Nende krõmu teda enam ei laula. Laulavad nüüd Ivo kuuski, Rostislav, Gurjev kõige rohkem on laulnud Rostislav Gurjev. Mis aste te teatrisse tulite? 163, Ma tulin koori, olin siis esimese kursuse üliõpilane konservatooriumis muusikakool suunas mind teatrisse tööle, siis ma tulin ooperikoori ja paralleelselt hakkasin siis õppima ka konservatooriumis, kui nad enam ei saatis teadlikene Violetta. Eriti siis tuligi Traviaat esimene verd, juute, milles laulsite ei, esimene oli Brigoleta. See oli minu diplomi. See oli 68. aastal. Ja seal olid jällegi minu partneriteks Hendrik Krumm ja Georg Ots. Kui palju Verdi oopereid on tulnud lauldasini? Muidugi neid palju ei ole, sama Rigolettot, Ravjaata siis ma tegin kaasa kahte pisirollid on Carnosest Luisa Miller. Ja kas ongi kõik? Kas niisuguse Aroni 100. etenduseni on jõudnud ainult jälitab iga mõni teine? Mina arvan küll, et teised ei ole kuigi peale, et, aga see on nüüd natukene kunstlikult tehtud, neid oleks võinud olla rohkem. See mõte tekkis mul siis, kui võib-olla isegi mitte minul endal, vaid keegi küsis mu käest, et millal on siis sinu 100. kui oli meil teatris selle lavastuse 100. etendus ja see oli viiendal juulil 81. aastal, siis panin huvi, pärast hakkasin kokku lugema. Mul siis neid tuleb ja tuli välja kaustikust, kus teatris kirjutatakse üles kõik etendused ja osatäitjad. Et täpselt sellest ajast olid 50 minu omad, nii et pool oli mul Me lavastustest pluss sinna juurde siis väljaspool tehtud etendused. Ja siis tekkis niisugune huvi, et jõuda selle oma 100.-ni. Ja nendele aastatel pärast teda 80 esimest läks teda Estonias palju vähem ja kuidagi juhtus nii, et väljaspool vabariiki külalised tuli ka teha kaasa rohkem Lutšiieti, lammermoria, sillad, Rigolettot. Kui te olete nii, et see nagu ühest küljest selle pärast nagu nihkus ja nüüd, viimasel aastal, ma ütleksin ka, ma olen üksjagu neid ära öelnud, ma arvan, et peaaegu kümmekond vist oleks olnud nagu juures. Viimasel ajal tekkis neid pakkumisi palju, aga kuna tahtsin niisugust numbrit nagu tähistada ikkagi kodus seismas spetsiaalselt kuna enne seda Rootsi sõita ei olnud, ei ole võimalik, siis ma lükkasin need teised pakkumised tänuga tagasi ja edaspidiseks, et praegu just üks Riia ootabki kergi. Laeva. Kui mõelda kogu selle 11 aasta peale, mis on Traviate sisse juba mahtunud, kui paljudes meie teatrites, liidu teatrites või ka väljaspool olete jäletati laulnud. Vaadata see register on mul olemas. Riia, Kaunas, Leningrad, Jerevan, Vilnius, Kiiev, Moskva, Minsk. Ongi Nõukogude Liidu piirides kõik, siis sinna tuleb veel lisaks veel suveriin pro väljaspool nõukogude liitu. Olete tutvunud väga paljude ooperigruppidega. Missugune on hinge läinud kõige enamast? Seda on raske öelda, sellepärast et need erinevad etendused ka ühes samas kohas on olnud väga erineva hingusega toonusega, kui nii võib öelda. Kahtlemata jääb alati meelde, ma tegin just Niukest väljavõtet, selles, nagu ma ütlesin, esietendus oli mul üldse kolmandal märtsil. Esimene koht, roll oli juba 23. Riias, seal olid minu partneriteks Anatoli Ševtšenko, Anatoli Vassiljev, dirigendiks heaseps Lindbergh. See oli kahtlemata üks niisugune külade ärev etendus ikkagi esimest korda väljas. Ei teadnud ju, kuidas see kontseptsioon sobib ja hiljem juba nagu, nagu harjus, nii mõnegi asjaga ära. Nad on ju väga erinevalt lavastatud isegi erinevates väärtustest, ma mõtlen puhtkujunduse ja kostüümide mõttes ainult Vilniuses. Kuna seal tegi ka kostüümid. Eldon Renter on samasugused krinoliinid, igal pool mujal on väiksemad. Näiteks Moskva suures teatris on ta lahendatuks turniiri stiilis. Kõik see jänesest kas paneb juurde, võtab maha või lihtsalt teeb nagu mingisuguse teistmoodi liikumise ja käitumise joonise. Selle puht niisugune noh, olustikust tingitud. Ja mis on muidugi palju tähtsam ka sisuliselt värvid on, on ka vahetevahel oma aktsentide poolest erinevates kohtades erinevad, seal on see liin, mida ma ütelda tahan, on ju nüüd ikkagi seesama, eks ole, aga aga just need nüansid ja mis ei ole mitte ainult minust tihtipeale lihtsalt köstrikõlast neil rohkem partneritest. Need ju kõik nagu toovad midagi uut. Pealegi veel niisugused asjad nagu proovid enne külalisetendusi. Ma peaaegu reeglina on see niimoodi, et saadakse kokku diiligendiga. Hea on, kui saab dirigendid koos ja kontsertmeistriga läbi laulda, kuid on ka nii, et lihtsalt Üligendiga levitatakse ooperi läbi, üksikud kohad nagu lauldakse või lepitakse kokku. Vahest on siiski see võimalus, et, et tulevad ka teised osatäitjad, ainuke proov orkestriga on olnud Riias 13. novembri sõitmine neljandal aastal etendusele. Siis me sõitsime sinna koos Hendrik Krummiga ja see oli põhjustatud sellest, et ka dirigent oli võõras. Temal oli väeorkestriga, proovisi oli Kuubast, Roberto Sanchez, Ferrerz. Kas on tulnud ette ja ma arvan, et miks mitte ja ega see ei olegi paha, kui kui partneril näiteks on läinud sõnad ja, ja mõtted ja, ja muusikalised fraasid nii oma rada, mitte nii nagu võib-olla kompaniist on kirja pannud. Kuidas siis olete suutnud reageerida? Noh, eks me kõik ole inimesed ja kõigil juhtub nii partneritele kui ka minul endal. Kodus öeldakse, et kaitsevad jah, ühest küljest küll, aga millegipärast ma olin ühes eelmises intervjuus, rääkisin seda ka millegipärast, nagu isegi nendel teistel etendustel. Ma olen suutnud ennast, ma ütleksin, rohkem lahti mängida, vabamaks. Võib-olla sellepärast jah, et ma ei ole pidanud kinni alati riist ja et mul on võimalik rohkem nagu realiseerida olnud oma mõtteid. Aga mis puutub sellesse sõnade segiajamisse või eksimisse, siis seda väga palju Te ei tule, sest näiteks mina ise olen harjunud teda laulma kahes keeles. Ja vaatamata sellele tihtipeale partner, vastab mulle ikkagi kolmandas üks niisugune kõige kirjum etendus, see küll ei olnud. Ta juhatas Juri Rigolettot, etendus on olnud nelja keele peal. Oli ka üks niisugune periood, nagu, nagu praegu niisugune kevadine haigestumiste aeg ja ja väga palju niisuguseid asendamise oli. Ja ma laulsin Vilniuses. Sildebartiidriga oletus itaalia keeles, peegoletto laulis keeles. Suur ja teised solistid laulsid leedu keeles ja viimasel hetkel haigestunud hertsogi asendas Anatoli Savtšenko Riiast, kes laulis läti keeles. Ja siis läks, ei saa öelda, et selle Paabeli segadus, selle, nagu me teame ajaloost siiski katastroofe järgnenud. Öeldakse, et Verdi on lauljate kõrgkool ja et üks Verdi ooper võtab lauljalt väga palju verd, ei olevatki võimalik väga tihti laulda. Ma mõtlen seda, et kui Eedeedes ennast liialt tihti peab see väide paika. Ja see peab paika mitte ainult Verdi, vaid ka kõikide teiste puhul, kui inimene laulab liiga palju, siis ta paratamatult ainult realiseerib ja ei suuda akumuleerida. Ja igasugune masin sellisel juhul väga kaua vastu ei pea ja noh, niisugune asi nagu kunst kaotab oma värskuse ja mina leian, et näiteks ideaalne oleks teha üks etendus nädalas ühte rolli, kui, kui, kui see roll mündi lausa jookseb ja käigus on, mitte rohkem siis jõuaks sinna veel teisi asju teha ja, ja uut repertuaari õppida. Verdi ju nõuab väga palju lavalist liikumist, lavalist dramatismi pinget, seisite ka omamoodi uusi nõudeid. Ja kahtlemata sellepärast huvitav ongi. Lauljad ütlevad niimoodi, et Vergi vajab tingimata kooli ja tehnikat. Et putsiinid saab laulda ka siis, kui kui on lihtsalt looduse poolt inimesele väga palju antud ja suudab sellega hakkama, saadakse veel ilusa emotsionaalsus ja, ja loomulikkus. Aga Edwardit ilma tehnikat ei laula. Muidugi, see ei tähenda seda, et, et vaktsiini puhul ei oleks vaja kooli. Ja tõenäoliselt ta niimoodi on. Kuigi ma pean ütlema, et minu praktikas nagu ei ole, ta ei ole Vergi kõige raskem roll näiteks Luisa Miller on minu jaoks palju raskem. Võib-olla sellepärast, et et ta ehitab siiski rohkem erinevaid nõudmisi, ta tahab nagu kahte sorti häält saada esimeses vaatuses, nagu nagu tahaks nihukest liikuvat kerget häält. Keskmises vaatuses päris kindlasti rohkem dramatismingu minul olemas on, sellepärast ongi mulle see vaatus kõige raskem. Ja kolmas vaatus on juba juba jälle niisugune puhtlüürika. Eriti lõpupoole. See on jälle kergem ja omasem ja iga igas mõttes ka hingelähedasem. Nii et ühest küljest, see Nooper on nagu rohkem proovikiviks minu jaoks, kui hüdra veata. Rita ju on ooperi juht tegelane, kellele alluvad kõik muud liinid. Ja ta on väga muutuv tegelane. Ja ta on arenev heas mõttes, muutub, tal on noh, ühesõnaga selle selleks on nii palju materjali. Nii palju allteksti. Ma ei mõtle praegu mitte ainult seda kirjanduslikku ja ka meelia daami, vaid ma mõtlen just nimelt nimelt Verdi muusikalist seda ridade vahelt lugemist nagu võib öelda. Ja tihtipeale eriti kui need etendused olid väga tihti tuli nelja daamiga kui ka klaveri peituda uuesti ja uuesti värskendada neid aktsenti ja. Olete kuulanud kindlasti paljud laatide ja võib-olla ka elavate etenduste vahendusel palju Verdi muusikat. Ja kuna tänane saade on Travjaata teemadel, siis ma küsiksin, keda peate enese jaoks nii-öelda maailma Yaletaks maailma Alfriiduks ja miks mitte ka maailmas remondiks. No neid on kindlasti kõiki rohkem kui üks. Aga ma tahaksin praegu rääkida viimasest elamusest, mida mul on toonud just nimelt Travjotav, seekord küll filmina, mitte mitte puhtalt ooperi etendusena, et meil õnnestus sind vaadata CTRL-i filmi, kus veeretad kehastaste erinevast ratas. Ma arvan, et ideaalsemad tüüpi Oleks vist üldse raske leida? See tähenda jumala pärast seda, et ma püüaksin teda kuidagimoodi matkida või järele teha. Tema olemus, tema temperament Lähenemine on hoopis teistsugune juba puht? Nii võin öelda puhtpäritolu. Ma mõtlen selles mõttes, et ta on kreeklanna ja hoopis teistes tingimustes oma ülesandeid täitnud. Selles mõttes aga väga palju. Põhjust mõtlemiseks ja oma Violetta täiendamiseks andis film küll siinsamas võime rääkida ka nendest samadest osatäitjatest sellest klaasida Domingo. Alfredo, kas Hermoonist? Siis on ju veel terve rida linte ja plaate. Olen omale üks kassett, paraku ta hakkab küll nüüd juba oma kvaliteeti kaotama, mille ma ostsin Milanost. Partiid üldse õppisin, see on tehtud maalse Ratkavaleega. Läks väga, väga kõrgeklassiline, väga-väga ilus emotsionaalses mõttes lint sel alal Freedot laulab Karla Bergantsi siis on üks, kus laulab, anna morfo jällegi väga huvitav lint, siis on eraldi veel üksikuid fragmente või kasvõi ainult aariate toettidega plaate. Oih, maailm on rikas nendest headest häältest meelde. Hästi läks. Et ainult vastava laasi unes Käin ma teist õigesti aru, kas Milanos valmistusite. Jah, ma hakkasin seda õppima ja seal oli natukene maadlemilt, mul ei tahetud seda partiid alguses mitte anda. Me läksime sinna Milanosse siis meid kõiki nagunii kuulati üle, mida me keegi endast kujutame ja kõikide meie käest küsiti, meie soovid. Mina soovisin siis kõigepealt saunambulat ja siis seda Lamboti kohta öeldi, et jah, kahe käega, aga, et ei, see pole teie partiidile, jätku selleks häält. Sind, kuidas meil kõik Oloratuurid laulavad? Vangutasid selle peale väga peateed, koloratuuriga pole siin midagi pistmist, seda saada korralikku sopranit, et mitte öelda lausa dramaatilist sopranit. Ja kui mina ei tahtnud sellest mitte aru saada, siis mulle löödi lahti teise vaatuse keskne stseen, kus ta jätab jumalaga eduga ja kördi mind seda laulda võeti võrdlemisi aeglane tempo ja päris niisugune noh, tugev orkestri kõlajõud antud juhul küll klaveriga kujutad on, eks ole. Kemeensuslik lausa vahele jäi niimoodi meelejaks, ta ütles, et vot nii, paneme selle kaane kinni ja et me sellest rohkem räägi. Ja noh, kahju oli, aga mis siis teha, õppisin siis korritaanlasi ja kordasin dutseedi lammermouri ja ma ei mäletagi, mis seal vahepeal veel õppisin. Ja siis ta küsis ükskord mu käest jälle, et mida siis menüüd hakkame tegema ja ma torkasin igaks juhuks sellel Traviata uuesti, et mõtlesin ta niikuinii ütleb, et me oleme rääkinud, aga ta oli unustanud jälle selle koha lahti. No nähtavasti see on ilmselt niisugune mingisugune proovi-proovikivi niisugune koht, millega kontrollitakse, kas inimene suudab või mitte. Oleks, mul oli eelmine meile, siis tõmbasin ennast nii õhku täis ja võtsin ennast nii kokku, kui ma veel jaksasin ja ja laulsin. No hea küll, siis lõi klaveri lahti, siis alguses hakkasime seda. Nii et jah, ta on niimoodi, kuna ma seda, seda teadsin, siis noh, nüüd ma siis ma nagu sellest lähtusin ka, et ühesõnaga ta on ikka niivõrd täisvereline, et seda ei saa võtta, noh, kuidas ma ütleksin. No palun mitte minust valesti aru saada koloratuuri pealiskaudsusega, eks ole. Muidugi saab laulda hingestatult ja sul on õigus, aga aga ometi me nagu tahame tihtipeale öelda, et see, mis kergelt kuuldub seega kergena mõjub. Nii ta ei tohiks olla. Mis on ükski riik kokku? Kui täna püüda meenutada seda esietendust tol korral 1974 Tallinnas koduteatris ja äsjast etendust 12-l aprillil sajandat jõledat. Mis eristab neid, jälitasid teie enda hinges? Ma usun, et sellele või niisama raske vastata, kui teil küsida Aeg eristab neid. Bloni on kõige õigem öelda. Sest mitte ainult mina ei ole muutunud, on muutunud roll koos minuga on muutunud roll koos lavastusega just nimelt aja mõttes. Ma ütleksin isegi raskuspunkt võib-olla on jaotatud nüüd hoopis teisiti? Päris kindlasti, siis ei osanud ma seda rolli analüüsida niimoodi. Ja teda nagu välja viia, ühesõnaga seal oli nagu Aarne Mikk mõtles minu eest. Muidugi kõigepealt nüüd ma olen nagu teadlikumalt iseenda jaoks leidnud, sellel ei oleta ja ise teda laiendanud. Sest ma arvan, et mistahes roll, kui ta esietenduseks jõuab aga ei saa öelda, et valmis, vaid nii palju valmis, eks oletada võib rahva ette tuua. Ei ole ennast kunagi isegi mitte poolt ammendanud sellest, mida ta võiga. Ma ei ütle, et see praegu on nüüd täis resultaat, mis me tast on saanud, seda enam, et ma ei pea seda kõige paremaks etenduseks. Loomulikult niisugune Afysseeritud etendus, see palju suuremaid nõudmisi ja kohustab palju rohkemaks. Ja kuigi serveerimine on alati olemas, ei ole ta mitte alati doseeritud just sellises annuses, et oleks kasulik stiimulite praegu liiga palju. Ta ei olnud otsekohe segav. Aga ta ka ei aidanud mind. Eks ei kes ei. Oota seda. 100 õhtut. Aga kui sedapidi nüüd vaadata missugune neist ajast ja kas kõik on võtnud mälujälje konkreetse mälestuse? Kindlasti mitte näiteks praegu, kui ma siit sellest registrist vaatan näiteks ühte niisugust kuupäeva, Leningrad 13. veebruar 1009 76. Absoluutselt ei tule meelde, missugune oli seedinud. Te olete, no mõningad jah, mis, mis need kindlasti nagu rääkisin siis esimene Riia etendus, siis on mul väga selgelt meeles üks, üks etendus, neid me tegime Kaunases koos Georg Otsaga. See oli küll üks üks väga hea toonuse ka väga, väga meeldejääv ja minu meelest ilus etendus. No muidugi võib öelda, et Georg Otsaga tehtud etendustel kõigil oli niisugune hea etenduse pinge. Siis tuleb jälle meelde, mul üks väga, väga tore etendus, neid oli tegelikult kaks türgi baritoni tuuguriga, üks nendest oli 23. märtsil 10 viiendal aastal Riias. Ja teine oli nüüd mõned aastad tagasi Tallinnas. Otsisin seda, aga ma ei leidnud, sest mul on kahjuks tehtud registri ainult külalisetenduste kohta ma koduseid etendusi märkinud, seal on suur viga, kõik oleks pidanud olema kirjas. Noh, need on niisugused kui tookord see türklane mulle ütles, et oh, et ma nüüd saan sinuga laulda, teised tädi on see siis ma tean täpselt, mis sa teed ja mul on palju lihtsam sind, see oleks tore küll, kui ma ise teaks. Ja noh, muidugi need pärast ütles ka, et jah, sa ütlesid õigesti, et need olid niivõrd erinevad ja et noh, selle järgi rehkendada küll ei saanud. Kuidas etendus kujuneb Tallinnas, pealegi veel aastate vahega, kui ta oli Riias. Nii et need on mõlemad olnud niuksed, meelde jäävad identsed. Siis kahtlemata minu esimene etendus suures teatris seitsmendal märtsil 76. aastal. See oli üldse üks huvitav päev, seitsmes niinimetatud eestlaste pealsel minu etendus oli päevane ja õhtul oli Hendrikul trubaduri etendas. Sealt jääb meelde Boris haikin dirigendina. Suurte kogemustega, huvitav dirigent, isegi rohkem kui ma ütleksin, partnerid, kellele ma muidugi olin lõputult tänulik, et mind väga palju aitasid. Sest mis siin salata, suur teater on ikkagi suur teater ja ennast maksma panna. Ei ole nii kerge. Siin, mis mul veel on meelde jäänud, on, on etendus Veriinist. Seal oli mul natuke kergem, sest seda etendust dirigeeris Eri Klas. Ja kuna see oli sõprusrongi, sõitsin Feriini ja kaasas oli meie kammerorkester siis sõpruse sildi all ka osa meie orkestrist. Ühesõnaga mängisid kaasa. Kolleegid loovutasid neile omad kohad selles etenduses. Ja üks väga huvitav etendus, üks minu halvemaid etendusi kahjuks oli Prahas 11. veebruaril 81. aastal. Seal olid mul väga head partnerid, jälle Mirust, Schweida ja dirigendiks oli Hirschi Irus. Selleni lavastanud Peeter peegel ja väga modernselt. Raske selles mõttes, et seal oli nii palju sümboolikat, seal tuli nii kohutavalt palju meeles pidada igasuguseid pisiasju. Ja minu jaoks väga ebaloogilised kärped olid seal sees. Nii siuksed hüpped ühest kohast, teise, teinekord isegi niimoodi, et isegi helistiku jäänud, see tuli ka kusagilt veel leida ja üle minna. Selleks astume tendentsi, kui tulid aega, saite enne seda Ühe päeva sel päeval, ühesõnaga sa ei võetud läbise kärbetega tervisepartii ja ühtlasi kannu lavastuslik osa. Lavale minnes selgus siiski, et asi ei olnud nii, nagu ta oleks pidanud olema. Nii et kuigi ma sain väga hea kriitika, see tähendab, et ma seda väga hästi oleksin teinud siis on veel üks etendus, see on praeguse Leningradi Kirovi teatri Traviata 600. etendus. See oli 82. aasta detsember, see on nende nende 600 etendus ja ühtlasi Jürimäe roosin esietendus. Kas teid kriitika on hellitanud selle osaga küllaltki hea. Aga huvitav, millises vahekorras on publiku pisarad, ooperi lõpus ja laulja enesetunne, selles mõttes enesetunne. Kas suutsite anda kõik tol õhtul? Ma ei usu seda sest tihtipeale minu ja minu ütleksime minu, kus ja publiku vastuvõtlikkuse varsti ei pruugi sugugi olla ühel lainel, kui nii võib öelda, kuigi see ei ole ka mitte pöördvõrdeline otsekohe. See on niisugune roll, et muidugi seda ei saa kunagi teha ükskõikselt ja ja ma olen püüdnud sinna panna ikka oma maksimumi. Aga ka kõige parema tahtmise juures ei tule alati kõige paremini välja. Nii et küllalt siiski on näiteid, kus publik võtab väga hästi vastu ja ja elab läbi. Mitte just halba, aga ka mitte kõige paremat etendust. Milliste osadega praegu töötate? Praegu hakkavad olema käsil kolme asja korraga. Ja siis juba hakkasime õppima Händeli ooperit Altšina, seal on mul Morgana osa, see on mõeldud välja tulema juunikuus. Siis selle aastanumbri sees on tahtmine veel ette kanda Bachi kohvikantaat, Liiženit ja aasta lõpuks toob Hendrik Krumm lavale maskiballi Elmulenoscarias. Kuidas peaks lauljale soovima, kui tahaks talle südamest kõike head soovida? Okas kurku, aga kas see nüüd kõige õigem on? No igal juhul halb ei ole. Traviata lavastus teatri peanäitajast, ehtedeisveedee, kellena, Aarne Mikk, küsin teie mõlema käest anokaali Arni Mikk, teine on see tänane õhtu väga tähtis mõlemale. Missugune tunne ja teil on praegu hea tunne, ma arvan. Tunne, ja kui nüüd mõelda tagasi, et siis kused raviata seitse neljanda aastal välja tuli, ei olnud mina mitte mingisugune peanäitejuht ega teeningunstega Anuliga tavaline lauljanna veel. Ja meil oli suur hirm mõlemil selle eest, sest see oli minule esimene selline suur klassikaline teostuse üldse, neljas lugu ja Anulikel juba laulnud, härrasid, nutsin, lammermoria, mõned teised osad, aga, aga ta ise puht nii psühholoogiliselt kuidagi Travjaataja, sest ma tean tundi siis ka hirmu ja nüüd on nii palju aega mööda läinud. Etendus läks tänasa 40 teist korda, On ta üldse on minu arvates Anu puht vokaalses mõttes oli, oli parimas vormis võib-olla üks kõige parimaid, mida ta teinud. Lavalise mõttes me võime vaielda, sest meie enesenõudmist natuke muutunud ja kasvanud ja sellisel juubelietendus alati üks väike nostalgia juures siin võib-olla mõni asi võib natuke sentimentaalseks ja ka üldse veel, mille kerel puudust tunda, siis ma tõesti tundsin puudust Georg Otsast selles etenduses, kelle nimelist muusikanädalat ka meid koos tegema. Ja see on võib-olla minu peaks kõige hellem koht, sest seega Geordile viimaseks etenduseks viimase Krolliks meie laval ja samal ajal meil on suur rõõm, et me mõlemad saime selle töö juures olla. Anu pärast eraldi võttes mul on tõesti väga suur rõõm, et see etendus läks tal nii korda, publikut oli palju ja ka vastuvõtt väga hea. Vastuvõtt oli erakordselt soe, lilli oli erakordselt palju. Kodupublik koduleva, Anu, aga kuidas te valmistusite tänaseks õhtuks pikalt närveerisite, palju? Väga palju, kuigi noh, on teda ju nii palju lauldud ja nii erinevates olukordades ometi tundus stseen jällegi eksamile ja see oli nagu nagu ikkagi teistmoodi etendus kui teised ja ta nagu kohustus rohkemaks kui tavaline, et võib-olla sellepärast ei realiseerunud ka tema plaanitsesin ja muidugi mitte ainult sellepärast, et kunagi ma realiseerida 100 protsenti, mis ma tahaksin. Aga, ja noh, üht-teist oli sinihaka. Saates eespool õpetasite mind veidi, et kui me tahamegi väga head soovida, siis tuleb ütelda okas kurku. Ma ütlen siis kõigi tänaste kuulajate-vaatajate nimel teile südamest okas kurku.