Brebimetena Bondi rolli Eesti raadio arhiivist pärit Lindi karbilt. See saade on kavas olnud jaanuaris 1963 pealkirja all interpreedi tööpäev. Aga muidugi arvasite kõik õigesti ja sedasama oleksid teinud paljud paljud muusikasõbrad ka Moskvas Leningradis, Riias, Helsingis, Ukrainas, Jakuutias, Kaukaasias ja kaugemalgi. Laulab ju NSV Liidu rahvakunstnik Georg Ots. Laul ise on ehk pisut võõram, kuid seda ainult teie põlvkonnale. 15 16 aastat tagasi, kui ka kõige pikematest siputasid alles hällis, teadis seda Tallinnas iga vana ja noor Rumbergi operetiga kõrbe laul tol ajal veel kõrvelaul alustaski oma interpreedi teed laval ja estraadil Georg Ots. Ja meie kooliraadiosaadet tema tööpäevast. Kuid tööpäev ei ole veel alanud, on varahommik ja interpreet alles magab. Ainult raadiojaamad ei maga ja kümnetel lainepikkustel kõlab juba eetris Georg Otsa laul. Georg Otsa esitlemas usutlemas Valdo Pant 17 aastat tagasi. Aeg, millal sündimust sirgunud keskkooliealine kuulaja aeg, mille sees jõudnud õhtusse mõlema usuteldavat ja usutleja tööde. Tookord saates aga keriti laulja tööpäevatund-tunnilt kuulajate ärkamine hommikvõimlemine kõrvalteema sportsõjaaegse elupäästjana ehk nagu ütleb pant. Üks tubli krool päästis 1000 aariat. Hommikune hääle, lahtilaulmine ja proov Estonias. Vadi päeva tänaseks on pruu levi, surete. Kes läheb jalutama, kes kohvikusse, kes heidab tunnikeseks pikali? Ei käi, kes astub järgmisele tööpostile? Küsipõllul uudis. Jäätnadakatelt karja, seal mullas. Kas. Kassisõda. Me ei soovi sõja kuumast verest närbuks. Nii noored sõbrad, interpreedi tööpäev tõi meid raadiomajja ja viis Georg Otsa meie proovistuudio helikindlate uste taha kus jälle ootab orkester, dirigent, toonmeister, noodid ja töö. Seltsimees Ots, kas solistile tekib pikapeale midagi elektrioreli omaduse taolist, lülitad sisse uue registri ja veidi itaalia või muinasvene ooperi aarjalt otsekohe üle minna üpris kaasaegsel estraadilaulule. Mulle tundub küll, et siin mingisugust erilist raskust ei ole, sellepärast kas või näiteks soolokontserdi sky. Tavaliselt kõik lauljad valivad. Üksteisele järgnevuses väga erineva karakteriga paladid, et tuua vaheldust ja sellepärast me oleme harjunud ennast ümber lülitama. Räägitakse näiteks Shaljaapin olevat vill lavale minekut poriscudunufis enne seda hullu, millise stseeni võinud vabalt rääkida kõige lõbusamad anekdooti ja sedasama selleks lavale ja mängis traagilist stseeni. Aga enne esimest etteastet olevat alati siiski väga tõsine olnud, üldine kontsentratsioon oli vajalik ja ka selle anekdootlike seda rääkis juba suure viljal. Mina nähtud, ei olnud lõtvumine. Nii. Üht abimeest publikut ei ole. Seda küll, aga selle eest on raadio lindistamise juures on tavaliselt teine hõlbustab asjaolu see, et kui ebaõnnestuks, siis võid uuesti teha ja paremini, nii et tavaliselt ma olen nii märganud kogemuste põhjalik. Näiteks ühe kolmeminutilise laulu sisselaulmiseks kulub tavaliselt kolm tundi, niiet. Saab lindistada ühe minuti kvaliteetset muusikat, kas te teate, missugune on kõige vanem teie heliülesvõtte Eesti Raadio fonoteegis? Ma ei tea, ma usun, et vaatame kohe ühed esimestest on vist seal selle või ei tohi laulud või siis Tautsi või. Või oja kärv praegu momendil teised ümber lindistatud hiljem Solovjov toi laul lenduritest. Prado olemerra tavadele. Ainult ses suhtes. Meil. Aega menna istuda Pallo aga taevasele toiduna. Suurim au, suurim au olla-le, toormeeleavaldajad. Kõige kallim, kõige kallim meelele. Aga neiukese. Kõige kallim, kõige kallim Ja olemegi jõudnud teemani. Georg Ots, Ringhääling kuulaja. Stuudiovestlusest võtavad täna osa Viktor Gurjev, Peeter Saul ja Harri Kõrvits. See võis olla ikkagi nii 44 44, lõpp 45 algus, mulle paistab, et see võis olla ikkagi juba sel ajal, kui, kui meil oli juba asutatud niukene, korralik kester pida Rostid, ahv, märkuulov, kes tuli ka tagalast ja seal juba tükk aega tegutses orkestrijuhina ja, ja noh, nii teatud koostöö või küllap märkurov seal ka juba silma heitis tema peale. Nii et ma arvan, et, et need esimene esimesed raadioesinemised olid seotud kindlasti meie orkestriga. Aga siis aga noh, nii 45. aasta varakevadest peale, mille ma raadiosse tööle tulin ja millal meil veel see võte stuudiod olid merekoolis sellest ajast ma mäletan hästi, kuidas, kuidas seal nendes kitsastes tingimustes. Aga noh, kas seal toimus plaadistamine või ei, need olid kõik otseülekanded. Tol korral veel ei olnud ju helisalvestusvõimalusi, nii et selles mõttes oli ta alati kuidas ütelda, nii nagu meie teatrikriitikuid jätvat kordumatu esinemine selles mõttes, et ta oli vastutusrikas ühelt poolt ja teiselt poolt muidugi, tuli mitu korda ja mitu-mitu korda laulda sama laulu. Ja oleks muidugi haruldaselt tore, näiteks kui neil oleks võimalus taastada need variandid ja ja nii edasi, nii et selles mõttes oli iga esinemine teatud mõttes niukene. Uus loominguline, loominguline etteaste. Taastamine laulu taastamine ei ole meil enam Maialdab võimalik külal, aga võiksime mälestusi, ta näib küll. Esimesed esimesed laulud olid, mida York laulis, olid meie heliloojate sulest varsti pärast seda koige parkesteri nii pidevalt tööle hakkas ja, ja repertuaari vajadus algupärase repertuaari vajadusel rest tõusis küsimus alguses muidugi märkulov kes juba Jaroslavli ärka orkestriga töötades väga palju noh, puutus kokku Nõukogude laulu loominguga sõja ajal. Seal oli ju meie solistideks, olid. Olid Viktor Gurjev ja Marta Rumgi. Nii et seal teatud ettevalmistusrepertuaari osas oli ülevaade ka. Ja nagu me mäletame, et pärast seda nagu sõja ajalgi Nõukogude heliloojad kirjutasid väga palju häid laule, mis olid täiesti lauldavad ja läksid ka täiesti rahva hulka. Nii et meie esimestel solistidel oli väga suur teene jalg otsa muidugi eriti Viktor Gurjevi. Et need laulud eetri kaudu Rafolkalevitsid. Ja noh, see toi laule Macrosof sest off ja palju-palju näinud neid Nõukogude laulis, tol korral peab ütlema, et oli neid laule vähem palju, võib-olla mis meil siin ka tõlgiti ja aga need olid igaüks niuksed nagu ütelda, sajaprotsendiliselt laulda. Sest praegu võtta neid laule, et kui me näiteks ühe teise käest küsida, mis on näiteks praegu üks nõukogude populaarsemaid laule, mis raske on vastata, laulan tohutult palju laadija stiile, väga palju iga igale eale, aga tol korral olid laulud olid. Neid oli vähe, aga nad need kamis, need läksid ikkagi jäid tükiks ajaks. Kumu oo. Muuga linn. Et, et al-Karl Otsa poeg, seda ma modi teadsin iga varem, enne kui ma teda kuulsin. Nimelt 1000 942. aastal, kui mind, tema piliseeriti ja tulin Jaroslavli, kus asusid kunstiansamblid, Georg Ots oli juba seal. Juhtus nii, et sattusime temaga koos ühte ühte tuppa elama mind, nii et me olime kohe saime hästi lähedasteks ja võib-olla ka sõprus, esimese sõprussidemed olid ka säält. Ja juhtus ka nii, et me läksime temaga koos kohaliku lauluõpetaja juurde laule õppima. Georgil üldiselt muidugi heast laulmisest oli juba küllaltki kesine arusaamine olemas, kuna kasvas Karl Otsa perekonnas ja tal muide meeldis meenutada neid lapsepõlveaegu, kui ta ooperis käis esimesi mehi, suur lauljaid kuulis sellest armsast palju rääkida. Aga mis puutub temasse, siis tema oma võimetes oli küllaltki. Isegi ma ütleksin, väga tagasihoidlik, teate, niivõrd tagasihoidlik, et ta, kui me käisime koos tunni, siis ta isegi natukene pelgas minu juuresolekut nagu, nagu häbenes minut teha ja seepärast, et minul iva Peikenenišers solisti töös taas oli juba olemas, ma olin juba aastaid konservatooriumis õppinud ja ja minu kutse oli enne sõda ka selline vaiba natukene laulsin ja seepärast natuke nagu nagu häbenes. Ja oligi isegi, niiet kui minu tund oli läbi, siis ta viisakalt palusin mind, et mine sa nüüd ära, et kas ma jään üksinda tulidki. Aga leppisime siiski nii kokku temaga, et ta kunagi siiski minule minule laulab vannid ja oligi sellised, et ma sõitsin küllaltki pikale ringreisiga, olin solistiks estraadiorkestri kuuluvi straadiorkest jõudsime, sõitsime pikale reisijale Volgama, Uural ja Kesk-Aasia, sõitsime kõik täppi, tulime tagasi alles, mida seitsme kuu pärast. Ja siis ma tuletaksin kõigile meelde bullet vend, et parim laul olid ja ta tööpoiss laudis ja saatjaks oli ka meie tuntud ja teile kõigile tunduv kontsertmeister Thekla koha. Ja ta laulis mulle ja nii palju, kui minul selle all see aasta autost aimu oli. Muidugi seal kohe juba võis nii eksimatult öelda, et siin on midagi ilusat ja mis kõige rohkem muidugi võlus. Juba alguses kohe oli tema tämber ja mul on isegi meeli, mis ta, mis ta laulis, ta laulis. Tol korral oli oma õppi opejõuga ära õppinud Rubensteini romanssi matu. Siis see ei ole väga nõudlik romanss ja ta seda esitas tol korral ja mina ja seal, kes seal veel juures olid. Multika meil oli, kolisime kuidagi juba poolsine, kindel, saime kindlasti ülevaated, siin on tegemist väga ilusa häälega ja andeka noormehega, kes tema, õpetaja, teie õpetaja ütles. Ivanovna see oli meie esimene. See oligi nii nagu esimene minu sinna esimest korda, kus moguzini Giorgi. Ja pärast siis juba kohtusime, kuna mees sõitsime erimarsruutidele, siis ma pärast kohtusime juba temaga juba Tallinnas. Määrati Estonia ooperikoori koori esialgu mina läksin organiseeritud organiseeritud meeskoori koosseisu. Aga ühine tee oli meil kõige leid konservatoorium konservatooriumis siis ühised mured, üliõpilasmured ja ühised rõõmud ja nii nagu nii nagu üliõpilase elu tol ajal oli. Kuigi muidugi, kui rääkida üliõpilaselust sellest toredatest traditsioonidest, toredast miljööst, üliõpilasi, menüüst, siis meil muidugi sellist ei saanud olla, nagu asi tänapäeval, see oli puhtalt sõja ja, ja eks me olime juba küllaltki täismehed, et nii lüüa kaasa kõikidele nende üliõpilas. Hüplaskas traditsioonidele või tempudele. Riivi. Millal kujunes see omal ajal nii populaarne duett kurje ots? See kujunes välja meil kusagil 1951, viiekümned 51. 52. aastal nimelt tol korral oli nii, et siis teie veel asusite juurde Merre koolis tähendab Eesti Raadio Eesti raadio osas aasta Asas veel merekoolis selles väikeses ruumis oli, oli orkester sees, sealsamas olid mikrofonid, mis olid paigutatud pahest hariliku riidekapiuksed eest ära võetud Nathaniel isoleerida ümberringi siis sealsamas Isoscatool, meister, kes sealsamas kõik käis, ka see laul ja x ja esinemisi oli tol korral palju punaläks, kõike elavas saatis. Elavas saates läkski esimese otseülekandes ülekandesse neli vaest neli-viis korda nädalas ja aga siis me otseselt orkestri 10 duetti lauludega tuttima hakkasime laulma. Siis me tegime ka soolosooloprogramme ja ükskord oli meil kahe peal üks soolosaade, kus saatjaks oli Gennadi Bodekski kava juhtus sellised olema. Et meil nagu jäi seal mõned minutid jäid. Teatud ajast jäid meile nagu üle ei olnud, millega täita, nõudsime tol korral muid romandusega seal. Ja, ja siis koseid oli meil hangitud noodid. Üks niisugune tore Uljas Morozovi laul, rinde poiste laul, rong Tambovist. Ja proovisime, saime päev, päev varem võis, saime selle noodi kätte, ütlesime meil parasjagu kolm minutit, puudub, et torkamisele sisse ja veel oli midagi oli veel, aga ma seda teist asja ei mäleta, aga see, seda ma ei mäleta, sellepärast et see laul oli meil palju aastaid kabasi, alati väga, väga Toredat võeti vastu Nissani uljas tore laul, kuigi ma kardan, kas meil praegu enam seda laul on, sest kui need kontserdid olid enamasti otse kontserdid, kas see sai kliendile hoidjat? Ei ole, kindlasti ei ole see üldse üldse meie trendides on, on üldiselt ainult need meie, need paljude võttis, mis me lootsime näinud, võib-olla säilinud need, mis on spetsel otseselt tehtud liinist, mis, kas Moskvas või siin. Ja see oli viimastel aastatel, aga need esimesel aastal, mis, mis meil oli terve hulk löiti, need, need jäid korrigi, lingistamaten läksid, ei hakka, tõuseb ja need, need on selle tol korral oligi nii, jah, ja siis laulsime need kaks duetti ära ja oli toe vastukajad, tähendab kiri. Kirjeldage meile koheselt toimetuses raadio, süüdikulget seal meeldis, et kas teete veel kabajad ja muidugi peab ütlema seda, et et meile endale ka meeldis. Vastu mis viib ja ma ka see Moskva on Ei. No see ja too Ilu. Luu. Jooga. Ja siis, kui Triti seal, kus siis me laulsime, muidugi laulsime kar raadios kuid rohkem sõitsime tol korral mööda meie vabariiki ringi, tol korral oli ju. Koodi solistidel oli eelis selles, et kuulaja raadios kuulis, aga kuna ta kunagi olnud teda solisti näinud televiisor puudus televiisor ja siis raadiost seda ka nii tihti ei antud ja sellepärast muidugi üle nii rajoonis rahvas. Rahval oli väga huvitav näha meist nii-öelda näost näkku ja ja kuulda neid laule otsekohe. Kusjuures me väga palju Me just nõukogude heliloojaid. Need laul oli muidugi palju nüüd laul oli palju, mis, mida publik võttis hästi vastu ja aga siis juba eriti muidugi peab ütlema juba nii kusagil 50 mille, mille Padiski kirjutas oma laulu. See On kallis, mulle kodupaik siis Boris kõrveri, mis sina maanes merest tead, arrol oli üks tore laula kott Rootsis sõnadele mis algas sõnadega, mis seal kaunim kui kevadpäev Ukrainas. Need laulud olid meil kõik 56. aastal võetud kavva. Selle konkursi kappa jutt on nõukogude laulukonkursist Moskvas aastal 56 ja jah, ma mõtlesin praegu seda, see jõudis ka muideni. Et sõitsime seal kontsertidele koos kolmekesi. Georgil oli siis Popopeeda. Algul me sõitsime filharmoonia bussidega ja need sõidud olid ränka vaevarikkad. Talvel eriti külmad Kippa ja aga tol korral oli siis juba natukene elu muutus Luxustikumas, kuigi orgil oli esimene, popeedab, sõitsime kusagile, mäletlejad teelgi orgitab. Kuule, kas sa oled kuulnud, et on, et Kolkus, tule nõukoguderomansi ja nõukogude laulukonkurss? Et tingimis ma ei tea, et kultuuriministeerium saab teada, et mis sa arvad, kui läheme ega midagi kohe nõus ja ja oligi nii, et me sõitsime siis sinna ja meid keegi ei tulnud, see oli ka meile hea, omamoodi. Ja oligi selliselt, kas seal oli mitu vooru, seal oli mitu vooru ja seal oli veel nii. Meie saime siit aru kultuuriministeeriumist, et et nagu peaks võtma osa tähendab romantiline laulmisest ja nõukogudelaulude laulmisest siis leppisime nii kokku Gioridiga, mina laulan Nõukogude romansi. Georg laulab üldis soolona, siis nõukogude laule ja koos laulame duetid. Ja nimekonkursi, me me esinesime, tol korral oli väga range, muide seal Kolkorsis estraadialal oli Josof esimeheks agaromantsla alal oli veel kuulus, nii, süda annab. Kohe seal oli see suur suur silt oli väljas. Jaapanjeravitš meestu tähendab palade vahel Mitta, Bladiera lõpus võis. Ja muidugi meeldiv oli see, et kui ma Twette laulsime, esimene oli alustasime Arro Arro laulupeol, mis seal ka kui kevadpäev ukrainas sündisid temaatiline laul, silotrootsid, sõnadel tema oli käinud seal seda näosem eesti keeles. Ja mis seal vahevees oli vahepeal, ja siis lootsime seppadest. On kallis mulle kodu paissidele asja vene keeles jätatsiooni, nii seomast rabavat meenu, saajat hakkas teateid, žürii ei teinud välja kaelane sellesse tas keelu lasteni olla. Ja, ja siis. Ja pärast seda siis olid seal veel mõne tavalise kavast mingis Tautsime piiskuus, laulu pidi looma. Ja siis veel lõpuks siis oli see kõrveri, mis Ena maamees merest tead, meil seega hästi sobib hästi uljalt laulsime eesti keeles ja täpselt sama marru olin. Mis need. Teod on Kerzyndon nutta ja näeme jälle ta järve ratasteta hoogu taga takka tööta. Oi, sina maaveskit tooli. Et kes ta kates roomad vee alla, osa. Noh ja siis, aga Georg pidi ära sõitma ning raudsem Twitteri Georg oli ära, siis tal oli ülesandeid diaatris. Ja ütleb, et ma sa helista mulle, kui vaja tagasi tulla. Ja oligi nii, et alles veel oli veel päev üks päev oli konkursi vahet, siis mind otsiti üles, üldid tähendab lõppkontserdiks. Palun teie partnerid tagasi kutsuda siia siis me veel takkajärgi teadnud, aga kas ta aimas, et ta juba Me aimasime raskusi, jah, Eili sõdumit, sõida otsaga mitte teistsuguseid. Selliseid lauljaid olid seal, seal olid toredaid laule, suurepärast lauljat, kusjuures hinnati romanside ettekandjad ja nõukogude laulud kokku. Siis majad Jurgile, helistasin tanud, helistasin teatrisse, õigemini ja seal palusin inte kiustuvas tagasi, et meil sel sel päeval on esinemine veel. Igor jõudis just selle päeva hommikul tagasi, kui õhtul kontserti ja õhtul on kontsert, aga mina siis juba teadsin, koht oli ka teada ja siis oli juba kohtjad. Juriksis tuli tuli hommikul ja Me meie sobinovskis, nagu me nimetame seal oma esinduses, seal elasime. Kuidas, mis on niisugune asi, et anti esimene preemia professor George, mis orgid ja nii toodigi, siis tunti huvi kui meie kõikide dieetide vastu. Moskva raadio lindistas digi, Gennadi Podolski seda. On kallis, mulle kodupaik, see läks nagu. Ma ei, ma ei mäleta, kuidas saadet nimetati seal lihtsalt rähigi Dextetizaketi muusika. Laulu õppimise tund oli üleliidulises vilise raadius, kus õpetati seda. On kallis mulle kodupaik ja muidugi ma ei räägi meie kolleegidest, kellega me seal sai, tutvus, kõik ansamblid ja solistid, kes palusidki, nadid kohe palavalt paljundada ja, ja see laul sai tõesti väga-väga populaarseks. Ta oli suure südamega mees ja elutark, inimene, elutark, lavainimene oli niisugune lugu, et tema, esimene iseseisvus, niisugune sooloõhtu Moskvas. 57. aastal. Mul on see hästi meeles. 56. Detsember oli dekaad, eks dekaali muidugi. Äratas ta suurt tähelepanu, kutsuti üsna vabadusse tagasi, jõudsime siis Moskvasse. Meie elasime kogu Laansoo ansambel, see oligi Laansoo ansambli niisugune esimene vastutusrikas esinemine. Meie elasime kõik hotellist tsentraal korki tänaval, Georg elas nähtavasti teisest, selles, ma arvan, see oli Moskva. Ja oli siis öeldud, et esimene, esimene kontsert on Moskva ülikoolis. Olgu olla ja siis edasi oli juba Tšaikovski kontsert Lenini mägedel uues ülikool ja vot selles see konks ongi. Tähendab oli öeldud, et esimene kontsert on Moskva ülikoolis nii ja ärasõit kell seitse. Ja ma suures ärevuses närveerimises tõmbasin omale Siletiga natuke ülahuulde ja hakkas veritsema, nii et ma ei saanud kraad kaela panna. Kuidagimoodi ei saanud, ei saanud särki ülena, kuul jooksis verd siis niukene isa õpetuse järele, võtsime siis tüki ajalehepaberit ja panin väikse tüki peale nagu sellises kinni ema higisena sinna alla hotelli vestibüüli tormasime, pikale sõitnud. No aga sel ajal oli seal tsentraal hotellides üsnagi palju taksosid. Ja ma mäletan, ma sain ühe Simmi tüüpi Taksotsionaalsedamas Moskva ülikooli sõitsime siis maneeži väljakul ülikooli, lähen sinna sisse, ei midagi. Mul hakkas väga imelik, siis mõtlesin. No hea küll, ma ajasin segamini, et küllap tantsis Tšaikovski saalis. Sõitsime Tšaikovski saalis ei ole pime, kõik vaatasin juhatuseks oksal küll, kuid kontsert on homme. Ma teadsin, millal armee keskmaja sõitsime, armee keskmas, pime, mitte midagi seal nädala sees. Ja siis järsku sellel sohvri plahvatus, kuule sõber, et see võib olla Emdu linn, mägedes panime sinna, ma jõudsin kuskil vist. Kas viis minutit või kolm minutit enne enne jõudsin sinna aula taha mind juhatada, seal on ka suured labürindis. Muidugi, kõik olid väga-väga ärritatud, erutatud ja ainukene, kes oli rahulik, ei ütelnud mitte ühte sõna, oli Georg. Kuigi just ütleme, tema oleks pidanud nagu olema kõige rohkem erutab, see oli tema kontsert, eks ole. Ja ma mäletan, et tema oli nii vaikselt ja naarits, noh, hea, et sa tahad tulla, aga ma ei tea. Kas ta säilitas sellise rahu ja enesevalitsemise alati ka esinemistööli vastutavate esinemistel dirigendina hiljem ta ju nägi teda. Ma ütlen seda, et ta säilitas enesevalitsemise, aga mitte rahul, aga mitte rahu, tähendab ta enesevalitsemisega suutis ennast muuta rahulikuks. Ma mäletan, et viimastel kontserditel Moskvas, millele mitu kontserti kesktelevisiooni ja raadio suurest raadio orkestriga ametiühingute sammassaalis ja Tšaikovski nimelises kontserdisaalis ja ta oli nii küllaltki nii erutatud, 75. aasta 13. jaanuaril oli viimane, on niisugune suur avalik esinemine publiku ees meie ja suure sümfooniaorkestriga ja siis siis ma mäletan küll, et enne kontserdi algust ta laulis või taolist teises osas tuli vahele, siis ütles nagu, et oli mul ikka vaja sul seda nõusolekut anda, et närv on nedega ikka erutanud, aga see erutus nagu ma hiljem aru sain, see on niisugune. See oli hea erutus, sest seda alla surudes muutus inimene kuidagi loominguliselt aktiivseks ja see laval see erutus, erutus päästis valla kõik loomingulised jõud ja kõik avas meisterlikkuse väravad. Ma nagu siiamaani veel mäletavad kõikide oma hääle varjunud esimeste laulude esimeste laulude esimeste meloodiliste fraaside kõla ja värsa ja kõik. Praegu viimased löövad läinud Otsa mälestuskontsertidele ja põhiliselt. Ja sai siis nüüd laule meenutatud, lihtsalt üles kirjutatud. Hakkasin süstematiseerime meid niisiis nõukogudelaul, mis oli nagu tema võib-olla üleliidulised, kõige tugevam külg Nõukogude laul, siis algupärane Nõukogude Eesti laul siis laulud tema hiilgavatest nii operetiosadest, tõbusleski, Maaritsa ja ja teised. Ja samuti ka siis niuksed, laager, laulud siinjuures peab küll mainima seda, et ta ei läinud iialgi kaasa niukse odava odavas laagriga. Mitte iialgi, kui ta valiski mõnes laagrilaule, mida ta esitas, siis seal oli ikka mingisugune väikene, niisugune mõte või iva oli sees, vot niimoodi ma nüüd süstematiseerida ja ja siis saime kokku umbes 250 tükki. Ja siis hakkasin niimoodi tuli teha valik, nendest tegin valik, ütleme teadsin, et võtame sealt 50-st nihukesest Nõukogude laulust on vaja mul 10 võtsin, hakkasin välja kriipsutama, niimoodi jõudsin siis üldse kokku 60 ülipopulaarse laulu ning mis tema esitus oli? 60-st, valisin veel 40, helistasin kõikidele tuttavatele, mis sa arvad, mis sa arvad? Kava, ja kuna iga laulmist, mis ta laulis, on nagu veel kõrvus ja ja sellele tema esitusele on niisugune suur kunstiline väärtus, siis leidsin juustuta. Muud väljapääsu kui tema populaarsust operetilauludest ja vähestest nendest laagritest ja kinokil muusikast tuli, tehakse niisugune 11 12 looline popurrii, millega ma siis lõpetame esimese osa? Mis? Georg Otsa nimele saadetud kirjadest Tiia Uppine Kirjad, mis tema nimele tulid, me tavaliselt viisime ise ära Estonia teatrisse ega, mida ta järele ei kutsunud. Ja tavaliselt tuli neid tähtpäevade eel tuli üle terve nõukogude liidu. Igalt poolt me täpselt sellist geograafilist pilti endale ei koostanud, aga tõesti igalt poolt ja eriti palju tuli kirju siis ja kui üleliidulises raadios oli olnud mõni otsa kontsert milles kirjades avaldati siis vaimustust tema talendi üle ja tänati teda ja kirju tuli kogu aeg kuni selle kurva lõpuni. Aga praegu tulevad ka mõned kirjad. Ja esimese kirja saime 76. aastal. Ma ütleksin, et nendel päevadel, mis praegu on. Ja see üllatas meid, see kiri tuli Larissa Chebanovalt toab seest milles ta palus sügava austuse märgiks panna Georg Otsa sünniaastapäeval tema kalmule elavad lilled. Ta saatis meile ka raha nende lillede ostmiseks. Ja sellised palved on nüüd tulnud igal aastal. Me oleme saatja soovi alati täitnud, sünniaastapäeval, lilled viinud ja talle ka sellest teatanud. Ka tänavu ka tänavu kiri on kohal, raha on kohal ja ma ütlen, et lilledki on tellitud.