Vaata siis seda maailma täis vilkuv vaikivaid, mõistatusi ja lähenevaid sest taevakehade vahel seilavad sputnikuid, satelliidid, tehiskaaslased ja uudishimu. Teame, millal, milleks ja mil viisil nad sinna Sailt. Aga kuidas suur vanker taevasse sõitis? Kosmoselendude ajastul ei usuta ennevanasti sündinud lugusid kuid kuulata tasub ikka. Ennevanasti läinud peremees Peedu läbi metsa. Härg oli temal vankri ees. Oli pime sügisene öö. Järsku kargas hunt metsast välja ja härja turja. See oli aga vanaisa seaduse vastu hunt tohib küll härga murda, aga mitte iialgi siis kui härg või loom on töös, videos, nii tähtis oli töö eesti vanarahvale ja vot selle kalistuseks tõstiski vanaisa peremehe Peedu kogu vankri ja härjaga ja hundiga taevasse. Vaata neli tähte seisavad nagu neli ratast vant Realis. Ja kas ei ole seal vankriais ja selle küljes härg. Ja kõige eesperemees Peedu. Aga härja kõrval on väike täheke algkoor seal hunt, keda karistuseks vankrit vedama pandi. Et vanale kriimule säärane asi sugugi meeltmööda pole, kisub võsavillem ikka metsa poole. Mis ime, kui sedasi sõites koormast midagi maha pudeneb? Kujur Lagle Israel leidis langenud tähti teisal. Tema korjas neid mererannalt. Otsis lainete poolt lihvitud ja kaldale heidetud kaunimaid kive. Kive on umbes 22000. Kive korjasime viie inimesega kolm päeva. Ja peale selle on need sorditud pestud, suuruse ja värvi järgi. Rannas ei sortisin ja pesin kivid ateljees. 22000 mitu vagunit siis neid kive Tallinnast Tartu poole tuli alt lihtsalt vaata kastides. Nüüd on koormatäis kive taevaks laotud. Tähekaart viis sammu pikk Tõravere observatooriumis seinal. Siin on sputnikutel vaatlusjaam ja vanarahva tähetarkus. Hoiatuseks taevasse tõstetud suur vanker hundiga. Sätendav sõell helkiv koot ja reha, look luugerias, lend, madu, jääd taevaservast teiseni, valindav Linnuteeränne kive korjata. Tunamullu maipühi sai taevakaart valmis. Taevaehitamine võtab aega. Ainulaadse enam osa Eyckide hulgas pälvib Lagle Iisraeli taevakaart kunstiteadlaste tähelepanu. Niina Raid. Kivimus äike endast anna väga vanatehnika. Seda on teostanud juba neljandal aastatuhandel enne meie aja arvamist sumerlased kes Anna oma väikesed savi kepikeseta valmistanud, põletatud savist ja nendega ehtinud oma seinu ja sambaid. See Sulerlaste Mosaic anna kasutanud ainult geomeetriliste ornamendi. Hiljem antiikajal Kreekas ja Roomas. On hakatud mosaiigis laduma ka figuraalseid kujutusi. Ühte kuulsamat antiikajast pärinevat mosaiiki, niinimetatud Aleksandri lahingut tunneb juristiga kuulaja seanna teostatud erilises tehnikas. Eks vabamas ladumis viisis looklevate kividega, mis on väga väikesed. Aleksandri mosaiigi ühele ruutsentimeetrile on paigutatud 125 väikest kivikildu. Meie oludes on Iisraeli tähekaart väga erakordne töö. Kuigi ka Nõukogude Eesti kunstnikud, esmajoones Valli Lember, Bogatkina on valmistanud mosaiiki siis erineb praegune töö eelmainitud test juba põhiliselt materjali poolest. Kui seltsimees lämber on kasutanud keraamilist mosaiiki seal põletatud väikesi koerapäraseid kivikesi siis on kõigepealt väga originaalne idee taevakaardi jaoks valida mere kive mis on looduslikult lihvitud lainete poolt jama värvidelt siiski lõpmata rikkalikud. Kui seda valmis tööd vaadelda, ei jõua just küllalt imetleda toonide rikkust mis selles esineb. Eta taevapõhi ilma tähtedeta pind ei mõjuks, iga vana on kunstnika linna musta sinaka varjundiga kivimaterjali hulka asetanud väga rohkesti punakat kivimaterjali. See võte aitab teha elavamaks seda pinda, aga ühtlasi annab talle sellise liikuva virvendama mulje. Seda liikumise muljet on kunstnika taotlenud Ta ka näiteks põhjanaela ümbruses kus sa väikesed sinakad, kivid on sõõrialt laotud sugereerides vaatajasse. Põhja naes. Põhjanael oli vanade eestlaste tähtsaim tähtkuju. Naelaks nimetab rahvas seda tähti ja seepärast, et ta alati seisab samas kohas nagu nael seinas. Põhje mäel on taevapõhi põige naela järgi määratakse ilmakaari taan rändaja ja laevamehe kallis kompas. Nii kirjutab Jakob Hurt. Juhituna põhjanaelast ja teiste tähtede seisu järgi oskavad eestlased väga hästi orienteeruda ning lühematel meresõitudel oma laeva tüüri ja purjesid seada mis tahes ilmakaare suunas. Nii räägitakse esimese eesti kirjandusseltsi arhiiv materjalides, mis on kogutud Saaremaal aastatel 1817 kuni 1820. Missugune ettekujutus oli maarahval taevast üldse? Maarahva taeva ettekujutus oli väga naiivne, kujutati, et taevas on nagu pajapõhikummis meie pea kohal. Ja et taevas puutub kokku maaga. Väga kaugel. Seda kauget kokkupuute kohta nimetati taeva ääreks. Aga teda on väga raske kätte saada. Jakob Hurt eesti rahvaastronoomias kõneleb, et ma vanarahvas rääkinud, et Türgi sõja ajal olla siiski mõned sõjamehed jõudnud taevaservale. Nad on naelad löönud taeva sisse ja Omaranitsad sinna üles riputanud. Taeva püüdis kätte saada aga vägilane Kalevipoeg. Ta rändas laevaga lennuk mööda vahutavat merd. Aga pärast pikki otsinguid pidi kurbusega tagasi tulema ja märkima, et taevaäär jäi siiski kätte saamata. Maailma lõppu ei jõudnud maailmalõpu kalevipoeg. Oma vägeva laevaga ei jõudnud. Mida pilvedest arvatakse? Pilvede kohta on rahval väga omapärane arvamine, arvatakse, pilved on nagu sülditaoline kogu, mis liiguvad müüride peal. Tuul puhub pilvi, edasi-tagasi pilvetükid kukuvad vahest kama peale. Vanarahvas märgib, et kui koer pilveteki sööb, siis läheb tema marru. Pilvetükid on ise härrased, taimed, mis niiskuse käes, paisuvad ja tõesti meenutavad pilvetükke. Tähtkujud olid eestlasel võrdlemisi lihtsad. Nende nimed võttis vas enamasti põllutööst. Eesti astronoomi järgi paistab taevast põllutöö ja maamehe majapidamine meie peale maa. Meie rahvaastronoomias puuduvad fantastilised jutustused jumalatest ja vägimeestest, mis on iseloomulikud Vana-Kreeka astronoomiale. Tähed olid vanarahva Kell Viru rannikul Paldses. Vanavara Tõndja on meikar, kõndis nii hästi tähistaevast et tema kella üldse ei tarvitanud. Ja tähtede käigu järgi ütles. Kas kell on ees või taga. Kes on siis mees, kes nagu käisest puistab kõiksugu lugusid tähistaeva kohta? Dotsent Paul brüller? Tõraveres on ta samasugune külaline nagu meiegi. Tema teadmised on kogutud rahvasuust pikkade aastate jooksul. Sestap peab iga tähe kohta vanasõnu ja lausumisi. Tema loeb tähekaarti, kus töö ja maarahvamajapidamine meie peale paistab. Nagu raamatut. No vaatame näiteks kuhjalavatähed on pulgad mida peremees kuhjalava tehes on maa sisse löönud. Aga me näeme, et põhja pool puuduvad tähed. Rahvas räägib selle kohta nimed, nii et ennevanasti olevat tigedad Tartuma karjatsed osa pulkadest ära põletanud. Sellepärast on seal tühi koht. Suurest vankrist pisut eemal on üks teinegi rattapaar näha ja ülevalpool see on väike vanker. Aga on veel üks, kolmas taevavanker, see on lüüra tähtkujus. Seda Saaremaal nimetati vanad Reinad. Leinad tähendab Saaremaal kahe rattaga vanker ja vanadeks nimetab rahvas teda nagu alandavalt sellepärast et ta kahe rattaga on vastandina nelja rattaga taevavankrite suurele vankrile ja väikesele vankrile. Samavõrd tähtis kui suur vanker ja põhjanael on eestlastele koot ja reha. Seal kreeklaste orjal. Ja minule tundusid, et need koodi Lähed helgivad siniselt ja külmalt, mistõttu ma katsusin ka siin sedasama muljet jäädvustada, mida taevas sain. Järgmine, väga tähtis on uus sõel. Juba Zeela nimi ja rahva ütelus seitse tähte taeva sõelas näitab, et see tähtkuju koosneb üksikutest tähtedest. Minu esiisadelt Põldsama sulust veres pärineb ütelus. Kui seel pole öösel pihlaka kohal, siis tuleb alustada rehepeksu. Pihlakas on kasvanud vanasti meie talu väravas. Pihlakad pole seal enam, kuid sõel teste olen vaadanud sügis öösiti kella 12 paiku on värava kohal. Ilusaid lugusi leiame meiega. Neljandas loos lauldakse juba sõela, seisis servi vardad, veerdes valgemastu keskvõis ehk käsil olla. Ja üks vana rahvalaul doktor Mihkel Veske kogust. 1000 879.-st aastast kõlab lüües silmad seelik kui otseselt laava peale odavas onu orjamärki seelikus minia märki on ilusad ka rahva ütelus tähtede kohta, näiteks Harju-Jaanis öeldi. Vartadest vaadati hommiku tulekut ja Häädemeestel lausiti. Kuid taevas oli tähine. Siis püüdsid mõrrad palju kalu. Sirius ehk orjade. Orjatäht on kujutatud orja neitsina. Orjatäheks nimetatakse seda täht ja sellepärast et orjaajal Sirius tõusis siis küll hästi orie koju. Toimus südaöösiti ja sageli varahommikut. Kaks tähe silma kui kaksikud kõrvuti mähkmetes Need on kreeklaste Kastoria põlluks, eestlased nimetavad neid kaksikuteks, eestlased üldse ei armasta, et kasutada kaksikute nime. Muidu, kui need lapsed on veel väikesed ja ühe mähkme asemel pesema kahte mähkmed. Aga kui nad juba pükse kannavad, siis ei öelda enam Eestimaal, et nad kaksikud on veel vähem siis, kui nad on juba täiskasvanud mehed ja enda eest väljas. Ja sellepärast ongi kaksikud mähkmetes. Sellepärast nad ongi mähkmetes isetu seda tööd tehes ma nimetasin end taevadittedeks. Korja tähe juurest algab helendav rada, mis viib üle taevakaare. Sellele on seadnud kunstlik lendama pääsuparved ja kivised. Kured. Linnutee ehk linnurada see nimetus pärineb sellest et vanarahva arvamise järgi seda linnurada mööda rändavad linnud sügisel soojale maale ja tulevad sealt kevadeti jälle tagasi. Mul on väga huvitav olnud jälgida selle töö käiku ja ma pean ütlema, et mind üllatab just see, kuidas kunstnik on juba algusest peale ette näinud oma kujundite mõju. Sest sellist seina laduda on meie oludes esmakordne töö ja kunstnikul ei olnud kelleltki nõu küsida, vaid ta pidi samm-sammult ta endasse otsustama, kuidas ta seda tööd üles ehitab ja millise tehnikaga. Ja iga kord uuesti astudes siia ruumi üllatab mind selle töö monumentaalsust ja ühtlasi sügavus. Originaalne idee, anda edasi merekividest tähistaevast ja seda meie esivanemate tähtkujudega. Anna tõe näolikult.