Ninalood. Tuli välja, et signaal on plaan kolida Maale. Sellegipoolest jutustas ta minale kummaliste nimedega linnadest, mis asuvad lõuna, Erikas. Sina, kolimine pole minale muidugi miski hea uudis. Lõpuks lepivad sõbrad kokku, et otsivad üles mõneta targemad inimesed, kes teavad, miks ja millal linnad maailma tekkisid. Kui oled natuke targem, on ju kergem otsustada, kus oleks ikkagi vahvam elada, kas maal või linnas. Miina lood. Täna ma olen Tallinna vanalinnas ja siis on ühe väga vana ja ilusa maja ees ja ma lähen kohe sisse. Aadrisson Vene tänav 17. Siin asub Tallinna linnamuuseum. Ja nüüd mõtlesingi Tallinna linnamuuseumist üles mõne targa inimese, kes teab, miks, millal linnad maailma tekkisid. Tule kaasa. Tere mina olen mina. Tere mina olen Ando, perekonnanimi on mul Pajus ja ma olen Tallinna linnamuuseumi teadur. Tere, mina olen Toomas, perekonnanimi on abiline ja mina töötan ka Tallinna linnamuuseumis, olen sind teadur. Kas ma võin teile esitada mõned küsimused ja kindlasti. Ma tahtsin küsida, et kas vanasti ei olnudki linnu olemas? Selle peale võiks vastu küsida, et kui vanasti Alguses ei, päris alguses linnu ei olnud, aga mis siis oli, siis elasid inimesed väiksemates külades laiali üle maailma, aga mitte tihedalt üheskoos linna läks nagu praegu. Kui me räägime üldse inimesest, esimene inimene, kui me võtame piibli järgi, siis nad olid Aadam ja Eeva nagu piibliloost, linnad tekivad hiljem, kui Aadam ja Eeva paradiisiaiast välja ja siis nad hakkavad maa peal palehigis endale leiba teenima ja nad teenivad endale leiba, siis põlluharimisega juba on inimestel tekkinud. Eks viljatagavarad on tekkinud toit läbi ajaloo on inimesele kogu aeg kõige tähtsam olnud toit, et oleks süüa, et elaks üle rasked ajad jälle ja, ja siis hakatakse seda vilja vahest teiste käest naabrite käest vägisi ära võtma ja vot selle vilja kaitseks hakatakse ehitama siis niisuguseid müüre ja asutakse ise ka elama nende müüride või nende niisuguste tarade või aedade sisse ja siis me juba saame hakata võib-olla tinglikult rääkima, et ta juba on tekkinud midagi, mis on linna moodi. Põlluharimise algus oli umbes 10000 aastat tagasi, aga 8000 aastat tagasi me teame juba, et on juba leitud niisuguseid linna moodi asulaid, kus müürid ümber. Aga millal ehitati maailma esimene lind, kõige esimene linn, millest näiteks ajaloo õpikut kirjutavad, et asud siis tänapäeva Türgis ja selle nimi on katal jük ja selle vanus ongi kuskil 8000 aastat loetakse nagu maailma vanimaks linnaks ja teine on Jeeriko, mis asub Palestiinas ja seal elas juba kuskil võib-olla 200 inimest, umbes. Aga milline on Eestis kõige vanem Eestis kõige vanem linn, tavaliselt on siis esimene linn, mida täpselt mainitakse, Vene kroonikates on siis Tartu linn mille asutamist siis jorevina mainitakse aastal 1000 ja 30. Imelik Nymanjurjev ja nimi joon Jurjev, sellepärast et ajal siis tuli Eestimaale Vene vürst Jaroslav, hõivas siis selle kohta H ja rajas sinna linna, nagu Kroonikas öeldakse ja nimetas selle oma ristimisel saadud nime juuri järgi Jurjeviks. Et kas see on õige, et vanasti elasid peaaegu kõik inimesed maal. Alguses kindlasti elasid maal ja nagu ma enne rääkisin, et, et siis kui jaht Eestis ja maaviljelus algab ja see vajadus kaitsta ennast ja ennast kindlustada, et siis hakatakse linnadesse koonduma, aga, aga väga pikki aastatuhandeid on inimesed kogu aeg ikkagi elanud, elanud maal. Aga miks praegu inimesed tahavad elada linnas? Praegu elab tõesti ikka väga suur protsent inimesi linnades. Mõnes riigis on see protsent 80 protsenti, näiteks või isegi veel veel rohkem, paljud tahavad elada linnas, paljud on sunnitud elama linnas, nad tahaksid elada maal, nad igatsevad maale tagasi. Ma arvan, et linnainimesed väga paljud nendest nagu unistavad maale tagasi minemisest, aga linnas ollakse, ollakse juba harjunud elama. Alguses tullakse linna sellepärast, et maal oli raske töö, põllutöö ja talutee oli väga raske, kõigil ei olnudki ju maad, vered olid suured ja siis tuldi linnateenistust otsima, jäädakse linna elama ja harjutakse selle selle linna-eluga ära, ses linnas on nagu omad mugavused ka. Tänapäeval saab näiteks Kamaal kraanist vett lasta, aga omal ajal oli see suur asi, kui ei pidanud minema välja, kaevust vett tooma ja linnas on nagu kõik, kõik on käe-jala juures ja, ja inimesed on hulgakesti koos ja kui on palju koos inimeses, tekib palju häid mõtteid ja siis hakkab arenema kultuur ja siis tehakse teatrit ja ja see on see, mida me nimetame tõesti kultuuriks ja linnas on see hästi lähedal inimestele. Aga mis siin maailmas kõige ilusam. Nüüd päris hea, natuke raske küsimus ka, et ma arvan, et kui inimene on väike tanlapp ja ta elab linnas, siis talle tundub, et tema kodulinn on kindlasti kõige ilusam. Kui ta kasvab suuremaks ja hakkab reisima rändama, siis ta näeb, maailmas on palju väga ilusaid linnu ja siis ta hakkab no võib-olla mõtlema, et võib-olla mõni teine linn, mis on hoopis kaugemal palju ilusam, kunagi peetud Ateenat näiteks kõige ilusamaks linnaks ja, ja Rooma niux linn, mida on peetud kõige ilusamaks ja, ja Eestis on ju ka oma Ateenas, on Emajõe, Ateena, Tartu, mida on peetud väga ilusaks, aga tegelikult me Eestis oleme võib-olla kõige uhkemad hoopis oma Tallinna peale, mis on ikka maailmatasemel linn oma ilu poolest ja oma keskaegse vanalinna poolest mis linna maailmas kõige suurem ja seda arvatavasti ei tea täpselt, mitte keegi. Aga võib arvata Näiteks Ladina-Ameerikas asuvad mõned maailma kõige suuremad linnad, näiteks Mehhiko pealinn Mexico on hästi suurlinn, kus elab vähemalt 20 miljonit inimest. Brasiilias on hästi suured linnad, leiad šaneera. Sao Paulo. Hästi suur Lennon, tookia, kes mõtles näiteks välja sellise linnainimene talli. Tallinn, see on ju selle linna ainult üks nimi, linnal on ju veel teisi nimesid ka ta oli, kuni 1918. aastani kutsuti seda linna hoopis Revaliks ja vene keeles on teda kutsutud Reeveliks ja siis on tal veel vanad nimetused. Need on siis Lindanise ja hoopis vanades vene kroonikates hoopis Koluvan. Nii et linnal on palju nimesid, aga ametlik nimetus on Tallinn praegu seda nime esmakordselt mainitakse juba 16. sajandil kirjalikes allikates Se linna nimi Tallinn. Arvatakse, et see on pärit siis sõnast Taani linn, et siin olid võimul taanlased alguses ja et see tuleb sealt, aga mõni arvab hoopis, et see on, tuleb sõnast talilinn või hoopis talle linn. Nii et arvamusi on mitmeid tegelikult ju iga nimi ei tähenda midagi, näiteks sama tartu, et Jurjev on jahtunud siis sellest jurist või, või Georgist, aga Tartu linn, eestikeelne nimetus tuleb sõnast Tarbatu, mis omal ajal tuleb siis tarva nimetusest, et arvas, oli siis selline vana aja nisugune nagu veisemoodi loom, et siis tema nimetuses tuleneb siis tartu nimetus kaudselt. Aga miks vanad linnatänavad on kitsedega uued laiad vanad linnad olid kõik ümbritsetud kivist müüridega, mis pidid linnu kaitsma vaenlaste eest ja seetõttu oli linnades sees vähe ruumi, kuna linna piiratud kivi nööridega tekkisid hästi kitsad tänavad. Uued tänavad on linnades laialt sellepärast et juba umbes 200 aastat tagasi hakkasid inimesed arvama, et linnades on halb õhk. Niimoodi levivad haigused ja hakatigi tänavaid järk-järgult laiemaks tegema ja samaaegselt enam ei olnud vaja niisugusi akse kivimüüre ja seetõttu laienesid linnad müüridest väljapoole. Kas see on õiged, mõni linn või tekkida ja siis ära kaduda, jäära laguneda? Väga palju linnu minevikus on olnud hästi suured ja hästi võimsad. Kui nad on kaotanud oma ülesande oma funktsiooni ja ei meeldi enam inimestele või inimesed ei saa enam elada näiteks sõdade tõttu või üldise laastumise vaesumise tõttu siis võivad linna tõesti tühjaks minna inimestest täiesti ja täiesti koost laguneda ja isegi nii ära kaduda, et tänapäeval tuleb neid maa seest välja kaevata. Kas maainimesed ja linnainimesed on ühtemoodi või erinevad? Tundub, et nad on ikka erinevad küll, et kui sa ikka elad maal mõnes talus ja sinu ümber on puhas loodus ja et siis sa oled rahulikum, võib-olla sinu tegevused ei ole nii kiired ja sa nagune, märkad võib-olla enda ümber ka rohkem kui ilu ja aga, aga see võib-olla alati niimoodi ka maainimestele võib väga kiire olla, aga linnainimesi, ma arvan, linnainimesed, teame seda kõik omast käest, et et seda linnaelu iseloomustab suur suur kiirus. Mõne inimesel hoopis meeldib selline kiire elutempo, et sellepärast tulebki linn, et ma olen sust rahulikumad tegemised ja rahulikum elurütm, kindlasti aitäh. Mina oli külas Tallinna linn muuseumis ja rääkis teadurite Ando Pajuse ja Toomas abilisega. Mina lood, kirjutab Eeva kov, jutustab Külli Teetammtoimetaja on Virko Annus minaga, kohtume jälle järgmisel nädalal. Linalood.