Nüüd helistab mina teadlasele, et saada vastuseid küsimustele, mis on teda juba ammu vaevanud. Küsimused on abiellumise ja pulmade nutta. Vastajaks Eesti Rahva Muuseumi teadur Piret õunapuu. Miina lood. Tere tere, minu nimi on mina ja kas ma räägin Piret õunapuuga ja mina olen Piret õunapuu? Kas teie teate pulmadest kõike? Oi, ma arvan, et ma ei tea pulmadest kõike. Ma arvan, et ma tean ühte teist. Aga kas ma võin teile esitada mõned küsimused, ikka võitja? Mul on selline küsimus, et miks inimesed Tahavad üldse omavahel abielluda? Ma arvan, et inimesed tahavad omavahel abielluda, sellepärast et inimesed meelberg teineteisele niimoodi on juba looduse poolt antud inimesel on hästi ask üksinda ja kuna inimesed peavad saama lapsi ja inimesed peavad elu edasi viima ja seda on alati lihtsam teha kahekesi, selleks peab olema kaks inimest ja aga äkki on mõnusam kuse saada, muresid rõõmusid, kellegi inimesega jagada ja oma lapsi koos kasvatada, nii et ma arvan, et sellepärast inimesed ongi tahtnud abielluda kogu aeg. Aga see on nii, et vanasti olid kõik inimesed abielus, aga nüüd enam kõik ei tahagi abielluda. Tegelikult päris nii ei saa öelda, ega vanasti ei olnud ka kõik inimesed abielus pikali niimoodi, et et mõned inimesed ei saanud mehele või mõned mehed ei võtnud naiste, seal oli hästi palju erinevaid põhjuseid. Aga vanasti inimesed kindlasti olid rohkem abielus, inimesed tegid pulmi rohkem ja tahtsid nagu seda abielus koos elada rohkem kui tänapäeval võib olla küll, seda näitab kas või see naised, kes ei ole abielus neid nimetatud vana tüdrokuteks. Ja neid mehi, kes ei ole naistvad nõndanimetatud vanapoisteks ja meil on eesti kultuuris hästi palju selliseid nalju, kus ikka nende üle naerda, see näitab seda, et ühiskond või teised inimesed hindasid ikka neid inimesi rohkem, kes olid abielluda. Aga tänapäeval inimesed vähem abielluvad. Seda võib-olla sellepärast, et tänapäeva elundit Iisraeli ja inimestel on nagu hästi palju muid asju, seda ei peeta enam nii tähtsaks, et oleks perekond. Kindlasti on hästi kahju, sellepärast et tänapäeval inimesed ka palju rohkem lahutavad vanasti inimesed ei saanud lahutada. Aga kui vanalt inimesed abiellusid 200 aastat tagasi? Suuremalt kui, kui meie kuigi tänapäevalgi abiellub inimesi hästi erinevas vanuses, aga Hakovana Kiievis ja võib-olla üks niisugune aeg, et enne mida kindlasti ei saanud abil ta oli see, et vanasti olid ju kõik käinud leeris, enne seda oli inimene, lapp ükskõik vaadata siis leiab, läks tavaliselt kuskilt 16 18 aasta vanusevahet aga siis pidi olema leerikoolis käinud, pidi oskama lugeda. Ja siis, kui oli eralleeritatud, siis ta oli nagu võetud täiskasvanute ritta ja siis juba siis sõltus, et kui kiiresti siis mehele läks. Aga kui vana mina peaksin olema, et abielluda? Vaat sellega on niisugune küsimus, et siin on ainult üks vastus. Abielude saab ainult siis, kui tuleb niisugune armastus peale, et lihtsalt teist võimalust ei ole kena. Ja seda ei oska keegi arvata. Kui vanalt niukene armastus peale tuleb? Ahhaa aga kas kõige ilusam pruutkleit on valge ja kas pruudikleidid peavad alati olema valged või võib-olla ka teisterry, kui tahad? Täiesti tänapäeval võib-olla täpselt nii nagu meeldib, puhasti on üldse olnud pruutkleidid, teist värvi ja eestlastele valge olnud hoopis leinale, aga, aga valge on lihtsalt ilusad. Tänapäeval niukene üldine kultuuriline tähendus valgele et ta on selline süütuse ja puhtuse värv, et kui me läheme, siis niimoodi lehele tahame, et näidata, et me oleme sellised avatud ja süütud ja puhtad oma hinges ja ihus, et ühesõnaga, et aga see palgega lihtsalt on väga niukene, kena, aga kui meeldib mingi muu värv, kindlasti võib ka mingi muu värv olla nii valge kindlasti ajuti peale. Aga miks pruudil peab loor peas olema, kui tavalistel peokleitidel pole Loore? Et sellele on nüüd hästi-hästi vana selline traditsioon ja see tähendab seda, et tegelikult vanasti pidi pruudina, kui üldse kaetud olema, arvati niimoodi, eks puut vanasti mehele läks. See tähendas seda, et ta nagu läks ühest seisust teise ja arvati, et igavesed kurjad jõud ja vaimud, mis on, on pruudile kõige ohtlikumad, siis see aeg just see tähendab ühe ühest oma olemisest enne tori siseilu. Tema olemus muutus, teiseks tõst sai abielunaine, et see üleminek yhest seisvusest Volekus teisi oli vanasti väga tähtis ja arvati, et kõik sellised ülemineku ajal on, on see niuke Gurjevi pruudile külge hakata ja sellepärast pidi puhud kaetud. Aga nüüd tänapäeval inimesed seda nagu eriti ei usu, aga sellest on jäänud, kuna see on kunagi olnud sellise kindla tähendusega, nüüd ainult kaunistus hakata on ju ilus ja kena ja siis on kindel, et ka sellest, et teil on mingid lihtsalt niisama peokleit vetika tegemist on pruudi kleidiga. Aga mis tähendab laulatus? Laulatus tähendab seda, et siis kui inimesed paneb paari kirikuõpetaja, sellepärast et maailmas on ju hästi palju erinevaid, uskusid tegelikult ja, ja hästi palju ka võimalusi koos elada ja väga palju erinevate kultuuride juures on neid tavasid, kuidas seda toimetada ka ristiusu seal niimoodi, et inimesed paneb paarist kirikuõpetaja ja seda tehakse tavaliselt kirikus ja siis seda nimetatakse laulatuseks. Eestlast ajaloos on olnud väga erinevalt, sellepärast et vanasti oli niimoodi, et eestlased ei pidanud seda kiriklikku laulatust nii oluliseks kui seda, missugused need vanad eestlaste endi kombed olid. Nüüd tänapäeval peetakse seda ikka abielu alguseks just seda, kui inimesed veitsis kirikus laulatatud, aga meie riigis ka praegu ei pea laulatama, kui ei taha laule. Ta võib ka täiesti selle kohta öeldakse ilmalik abielu. Et inimesed lähevad, registreerivad oma abielu jei laule. Ma ise ütlesid, pulmades varastatakse mõnikord pruut ja kas see on õige? See on küll õige ja tegelikult on see väga jama vana komme, sellepärast et tal on andnud täitsa tõsine tava taga siin noh, on olnud päris kohe niukene põhjus omalajal, kui mitu võimalust oli, et kas siis näiteks poolt ei armastanud seda poissi, keda poiste naiseks võtta või siis oli nii, et näiteks vanemad ei olnud nõus või väga palju selliseid õnnetu lõpuga armastuskirju siis hästi palju, kõik me teame, Romeo ja Julia lugu ja kõik niimoodi ja siis oli selline võimalus, et noored lihtsalt, kes põgenesid või siis ka see poiss lihtsalt lavastas selle tüdruku tuli poiss või mees oma sõpradega ja siis vaatas, valvas, kas see tüdruk käib ja ja võttis ta hobuse peale ja sõitis minema katsetes minema ja kui teda ei olnud saadud tööpäeva jooksul kätte, siis oli niisugune komme, et pärast seda siis juba pidi olema nii, et tüdruk, isa pidi andma nõusoleku ja siis tuli väga veriseid võitlusi vahel selle kvoodi pärast, nii et siis võib väga kurvalt lõppeda ja siis võiks ka nii olla, et ei tulnudki pärast seda õnnelikku abielus olla. Mu sõber rääkisid Vormsil pidi vanasti pruut pulmas peigmehel peast täisid otsima, kas see on õige? Igasuguseid pulmakombeid ei olnud, mis tänapäeval väga kummalised tunduvad, mismoodi on pidanud näitama siis nii pruut peigmehele kui peigmees pruudile, et nad on valmis teineteise heaks kõike tegema? Aga mis tähendab kosjas käima? Kosjas käima tähendab seda, et tähendas nimetatud, kui siis ikkagi sellele poisile see tüdruk meeldis, siis ta läks selle isa juurde sinna koju ja siis nagu laps küsima, et kas nad võiksid abielluda, tema tahab seda tütart omale naiseks. Kui oli iso nõusuguri tütar, nõus, siis olid kosjakaup koos. Aga kui ei olnud nõus siis lihtsalt järgse kohtamise ootama, kui lõpuks keegi tõuseb? Ahah, aga mis tähendab Ehal käima? Ehal käidi neil enne kosjaskäimist, üldiselt tellis Eestis niimoodi, tavaliselt neljapäeva õhtuti käid ehale, tüdrukud viisid oma voodid, aitad sellel mõnus magada, siis poisid käisid ukse taga ja laulsid ja puhusid seal jutu vahel lasteaia sisse ka ja vahel ei lastud ja jäävad selline, mismoodi siis see oli lubatud ja seda peale pandud üldse tahakski, siis kui olid juba tüdrukud leeris käinud ja, ja siis vahel isa niimoodi tassis, nii kehalisi hakka, seda peeti paaks kisa ja kehalised ära. Et kui mingi niuke kuri isa, kellel nii palju tütreid siis vahel karistuseks need poisid tõstsid tal vankri katusele ja tegid muid. Nii et tegelikult tohtis Pill ikka käia ja aga mul vist rohkem ei olegi küsimusi, aitäh. Teine palun. Nii et tead seda nihukest mõtlemist asja üle ja õnnelikku lehele minemist kunagi kaugeks. Tulevikku äitäh kaalu. Mina rääkis Eesti Rahva Muuseumi teaduri Piret õunapuuga Miinaga, kohtume sel kevadel ainult ühe korra veel järgmise nädala alguses, aga siis uuel laste lugude suvisel ajal. Esmaspäeval kell 18 30 kordus teisipäeva hommikul kell üheksa. 45. Mina lood, kirjutab Eeva kov, jutustab Külli Teetamm. Toimetab Virko Annus. Ninalood.