Tere sõnade erinev esinemiskontekst see, missugused sõnad ümbritsevad põhisena, mille keskel on see põhisõna, see annab aimu või mõnikord kannab teadust sellest keelekasutajate hoiakutest, arusaamadest keelekasutajate kogukond, ühiskonna omavahelistest suhetest. Mida saab järeldada inimest tähistavate sõnade esinemiskontekstist, sellest on tänane keelesaade. Saates on Eesti keele Instituudi teadlane Liisi piits, kes on uurinud, missugused sõnad esinevad inimest tähistavate sõnade ümber eesti keeles. Tere päevast. Tere. Minu nimi on Piret Kriivan Liisi piits doktoritöö, mida te kevadel kaitsesite kandis pealkirja sagedamate inimest, tähistavate sõnade Colokatsioonid eesti keeles. Me peame nüüd kõigepealt, enne, kui me saame sellest asjast rääkima hakata, saama selgeks, mis on need inimest tähistavad sõnad ja mis on kollokatsioonis. Kui see pealkiri ütles, et uurisin just sagetamaid inimest tähistav vaid sõnu see tähendab, et ma võtsin 10 kõige sagedamad, mis korpusest välja tuli. Ja need on siis inimene, mees, laps, naine, ema, poiss, isa, tüdruk, poeg ja tütar. Et need olid kõik sõnad, mis kuulasid 100 sagedama nimisena hulka ka välja arvatud siis tütar, mis jäi natuke kaugemale, aga selle ma võtsin sisse, kuna tahtsin sõnale poeg antonüümi võtta ka uurimise alla. Ja sagedus oli oluline just seetõttu, et kuna mind huvitasid ka just see sõna ümbrus et siis mõne harvem esineva sõna puhul see ei oleks võib-olla enam nii hästi see ümbrus avaldunud või et kui ma tööd alustasin, siis olid ka korpused väiksemad ja ja ütleme nii, et see tütar oli selline veel viimane sõna, mille puhul võis nagu sellist suuremaid järeldusi SÕNA ümbruse kohta teha ka. Millal te tööd alustasite ja, ja mis on see materjal, see keele korpus, mida te uurite Jah, et tööd alustasin juba 10 aastat tagasi 2005. aastal ja siis ma alustasin tõesti, see suurim korpus, mis siis saadaval oli, oli viis miljonit sõna ajakirjandustekste. Et korpus jah, tähendabki sellist tekstikogumit, et et nüüd hiljem see korpuslingvistika areng on väga tormiliselt, et toimunut ja need korpused on aina suurenenud ja nüüd siis lõpus ma juba sain kasutada korpust, mis sisaldas 205 miljonit sõna ja see oli siis juba mitmeid kordi suurem ja ja see sisaldas ka mitte ainult ajakirjandustekste, vaid ka natuke ilukirjandust ja ka uue meediatekste ehk siis internetitekste foorumite tekste. Aga kõik oli siiski kirjalikud tekstid, just et suuline kõne ja nende nimetasite, et selle 10 inimeste tähistava sõna hulgas tütart on kasutatud kõige vähem, aga inimene ise, see on kõige Tundeliselt, ja et ma loetlesin neid sageduse järgi tõesti, et inimene on kõige suurema esinemissagedusega ja siis järgneb mees. Ja edasi laps ja naine ja ja nii edasi ja kui vaadata jah, just sellest soolisest aspektist. Kui võrrelda soo vastandusel põhinevaid antonüümipaare, näiteks mees võrdluses naine, poiss, võrdluses tüdruk, poeg, võrdluses tütar siis sel juhul alati mees tähist või meessoost isikut tähistav sõna on sagedasem. Ainult siin on ühe paari puhul erinevus siis ema võrdluses isaga, sel juhul ema on alati sagedasem kui isa. Kas teie eesmärk oli ka sellest järeldusi teha? No ütleme nii, et see oli võib-olla asi, mida võis eeldada ja kui ma vaatasin ka sõnu, siis neid nii-öelda konstruktsioone, kus esinevad mõlemad Anthony Mid, ehk siis näiteks ema ja isamees ja naine, et siis see järjekord. Mind huvitas, et kui ma vaatasin, et kumb on siis sagedasem, kas mees, esikohal mees ja naine või naine ja mees, et siis et sel juhul ka see meessoost isikut tähistav sõna oli esikohal. Aga jah, et ema, ema ja isa sel juhul jah, rohkem esineb konstruktsioon ema ja isa kui isa ja ema. Nii, aga võtame nüüd siis need sõnad, mis nende 10 inimest tähistava sõna ümbruses on. Et need on siis kollakatsioonid, mis need täpselt on? Jah, et neid võib nimetada tõesti Kollokatsioonideks, ta on erinevaid võimalusi kollakatsioone leida, et sellest ma praegu ei hakka pikemalt rääkima. Aga võib-olla siis, et mind töö teises osas huvitasid just Kollokatsioonid, mis oli juba teatud kuidas selle sõnaga või ütleme nii, et mind huvitasid tegusõnad, mis kuulusid inimest tähistavate sõnade juurde ja omadussõnad, mis kuulusid inimeste tähistamata sõnade juurde. Ja siis ma võrdlesingi võtsin kõigi sõnade juurde 30 sagedasemat omadussõna ja siis võrdlesin, et milliseid sarnasusi või erinevusi on. Nii, aga hakkame siis pihta. Missugune oli kõige olulisem, kõige kõige põhjapanevam järeldus, mille te oma töös teete. See puudutab mehe ja naise kollakatsioone. Mind uurisid, nii huvitasid niisiis et kuidas sugu avaldub kollokatsioonidest kui ka see, et kuidas näiteks manus võiks avalduda. Ja mulle endale tundus kõige üllatavam, et siis näiteks sõnade poiss ja tüdruk ja poeg ja tütar ja kõigi selliste, kus me eeldame, et tegu on alaealisega. Et siis nende puhul oli ka suur hulk just vanusele viitavaid sõnu, et kui me võtame 30 sagedasemat omadussõna, siis näiteks sõnade poiss ja tüdruk puhul nad peaaegu kolm veerand neist omadussõnadest tähistas siis vanust näiteks Kümneaastane, 15 aastane 12 aastane väike erinevus oli, et kui poiss ja tüdruk puhul olid need just teismelistele viitavad omadussõnad või teismelise-eale viitavad siis poeg ja tütar puhul olid need sellised alla kümneaastaseid, vanust tähistavad sõnad. No kolme aastane, nelja aastane. Et see oli päris hämmastav, et nii palju tahetakse määratleda vanust just nende nii-öelda alaealiste puhul. Ja kui omadussõnade puhul ei tulnud võib-olla välja see poisi ja tüdruku erinevus või et Neil oli väga suur ühisosa siis tegusõnade puhul võis juba näha, et tüdrukule olid siis eriomased rohkem emotsionaalset käitumist tähistavad verbid nutma ja naerma, kiljuma ja samuti vaimseid tegevusi tähistavad verbid. Samal ajal kui poisile olid eriomased agressiivseid tegevusi tähistavad verbid ja ja siis aktiivseid füüsilisi tegevusi tähistavad verbid rohkem sellised jooksma ja ehitama. Loob piima tassima. Ja et seda võib öelda nagu jääd sõnade poiss ja tüdruk võrdluse kohta. Ka nende omadussõnade juurde, ma tuleksin korraks ikkagi tagasi. Kas ei ole selliseid omadussõnu, mida poiste juures rohkem kasutatakse või tüdrukute juures rohkem näiteks? Kas öeldakse ühe võrra? Ilus poiss, ilus tüdruk. Tõesti, see ikkagi tuleb välja. Tüdruku kohta kasutatakse selliseid atraktiivsusele või ilule viitavaid omadussõnu viis korda rohkem. Oli vist nii ja et kena tüdruk, ilus tüdruk, et kuigi kasutatakse ilus poiss, aga just see sagedus on erinev. Et tüdruku puhul tõesti seda ilu, nagu rõhutatakse rohkem. Ja poisi puhul on suur ja tugev on see, mida rohkem kasutada. Aga kui me nüüd võtame teised põhisõnad poiss ja tüdruk või, või poeg ja tütar ja võrdlus ema ja isaga või, või mehe ja naisega. Sõnade mees ja naine, omadussõnad erinevad siis rohkem kui sõnade poiss ja tüdruk või poeg ja tütar, omadussõnad. Ja siin tuleb välja just need erinevad grupid, et kui tegelikult füüsist kirjeldatakse sarnasel hulgal, siis tegelikult kasutatakse erinevaid sõnu, et kui ühised sõnad sõnamees ja naine on valge, tugev ilus siis naist kirjeldatakse veel sõnadega kaunis, kena, paljas ja meest selliste sõnadega nagu suur must ja pikk. Et siin see erinevus tuleb samuti välja, et kuigi tundub, et sama palju kirjeldatakse välimust, siis sõnad on ikkagi erinevad. Või siis eriti suur erinevus nende omadussõnade puhul, mis kuuluvad mehe sõnade mees ja naine juurde on veel, et sõna naine puhul tahetakse rohkem kirjeldada seda perekondlikku seisu, näiteks kas on üksik naine, vallaline naine, endine naine või rase naine samal ajal kui mehe puhul tahetakse rohkem kirjeldada sotsiaalset staatust, et kas on vaene, rikas või on tähtis, et neid sõnu kasutatakse mehe kirjeldamisel rohkem. Soorollid on siis meie keeles meie keelekasutuses ikka selgelt näha, võis sugudevaheline erinevus, erinev suhtumine. Jah, võib nii väita küll, kuigi kollokatsioonis suhete puhul on alati tegu justkui üldistusega või et see on. See ei näita nüüd iga inimese individuaalset keelekasutust, aga, aga see näitab ja üldistust või üldist pilti. Üldises pildis kipuvad esile tulema just sellised stereo tüüpsed mallid või stereotüüpne pilt. Et võib-olla see seetõttu ja on siin ka selline nägemus, tuleb esilesoo. Esitamine on siis ikkagi eestlaste jaoks oluline? On jah, ilmselt kategooria, mis kannab endas kõnelejate jaoks olulist informatsiooni. Ja kindlasti see ei ole ainult eesti keeles nii. Ja seetõttu siis üritada taks tegijat sooliselt määratleda. Juhul kui tegijaid on üks, et kui nüüd tegijaid on rohkem üks ja seal võib olla nii mehi kui naisi, et siis kasutatakse rohkem sõna inimene või siis alaealiste puhul siis sellist soo üles terminit nagu laps. Et see näitab, et suhtlus PEAB keeles olema nii informatiivne kui võimalik, aga mitte siis informatiivsem, kui. Vajalik ühesõnaga, kui on palju isikuid, siis on inimesed, kui on üks isik, siis pigem mees või naine. Jah, et sel juhul oleks keeles justkui loomulik sooliselt määratleda ikkagi et ei öelda, et inimene läks üle tee, et pigem tahetakse öelda, kas läks mees üle tee või nainele, tee. Need tekstid, mida te uurisite, kas need on kõik 10 aasta tagused tekstid või te võtsite ka hilisemaid tekste, kui palju on selle ajaga muutunud, võib-olla inimeste keelekasutus? Ja see on väga hea küsimus, et tekstid on küll 2000.-st kuni 2008. aastani. Aga sellist diakroonilist uurimust ma ei ole teinud sellist, kus võiks võrrelda eriperiood, et see oleks tegelikult ka päris huvitav. Just võrdlused, kuidas keelekasutus on muutunud, et inglise keele puhul ma tean, on tehtud uuringuid küll ja leitud, et näiteks mehe puhul on rohkem hakatud kasutama atraktiivsuselt viitavaid omadussõnu nagu rohkem handsam tähendab kena ja elegantne ja rohkem selliseid sõnu. Aga eesti keele puhul ja ei ole sellist võrdlust tehtud. Kui palju, siis võib-olla, et see keelekasutus on meil traditsiooniline, et Me oleme traditsioonides kinni ainult keelekasutust tegelikult, aga võib-olla juba enam niimoodi ei mõtle. Ja see on huvitav, eks ole, mitme mitmesuunaline protsess, et ühest küljest Colokatsioonid näitavad, et kuidas justkui milline on see stereotüüpne pilt või mõtlemine aga teisest küljest keelekasutus mõjutab meie mõtlemist sama moodi, et kui me mõtleme üldse, kuidas me keelt õpime, kuidas laps õpib siis ta kuuleb sõnu erinevates kontekstis ja selle põhjal. Tal tekib arusaam mingi sõna tähendusest. Et seetõttu mind just need Kollokatsioonid huvitavadki, et et kui me mõtleme, et mis siis sõna tähenduse loob või et millest me teame, et näiteks inimene tähistab seda või et mis on ema või isa et siis tuleb tegelikult teiste sõnade konteksti kaudu ja nii nagu laps õpib konteksti kaudu meie samamoodi lugedes mingisuguseid tekste, kus naine esineb teatud kontekstis mees teistsuguses kontekstis, siis me tahes-tahtmatult justkui võtame seda üle. Kui vaadata ja neid tegevusi, mida emad teevad, siis suur osa nendest tegusõnadest on sellised, mis tähistavad lastega tegelemist ja nende eest hoolitsemist just sõna ema puhul nagu imetama, toitma, jootma, agagageelitama, tõrelema, silitama, tirima, aga isa tegevuste hulka kuuluvad siis rohkem sellised mis on seotud laste lõbustamisega või jalutama, tama, juhendama, kiigutama, patsutama ja meisterdama. Et see justkui näitaks, et lapse esmavajaduste rahuldamine on meie kultuuris emaganda samal ajal kui isa nähakse pigem lapse lõbustaja rollis. Aga kas te uurisite ka eraldi seda, missugused on ümbritsevad sõnad, kui me võtame põhisõnadeks isa ja poeg ja isa ja tütar? Vaat sellist võrdlust ma tegelikult ei teinudki. Jah, et tegelikult kõigile meessoost või mehi tähistavatele sõnadele ehk siis sõnadele mees, isa, poeg, poiss oli ühine see, et seal oli väga palju agressiivseid tegevusi tähistavaid verbe. Aga see on siis just võrdluses selle naissugu tähistavate sõnade Kollokaatidega, ehk siis just need meessoole eriomased või sellised sõnad, mis neli korda sagedamine Esinevad mehe juures kui naise juures. Ja need ja et siis agressiivset tegevust tähistavad verbid olid igal pool esikohal, nagu tapma, pussitama lööma. No neid oli päris palju ja et see oli ka päris šokeeriv. Aga see on, millega seletatav? No võib-olla just see, et kuna verbide puhul ma võtsin välja need, mis ühe soo puhul olid neli korda sagedamad vähemalt neli korda sagedamad kui teise soo puhul, et võib-olla see tähendab lihtsalt seda, et naiste puhul neid verbe ei kasutata. Ja kui nüüd vaadata, et kuidas võiks tegelikkusega kokku minna, et siis ma jah, avastasin üllatuseks, et vist 95 protsenti vangidest on mehed, et naised justkui selliseid vägivallategusid ei soorita või ei soorita nii palju. Ajakirjanduses kirjutatakse palju ka kuritegudes. Ja et see näitab et millest ajakirjanduses meeldib või millest ajakirjandus kirjutab ka ja kui võrrelda, siis millised verbid või tegusõnad siis kuuluvad veel ema sõna ema Colokaatide hulka ja millised sõna isa Colokaatide hulka siis tuli välja, et, et ema juurde kuuluvad tegusõnad tähistavad rutiinseid kodutöid nagu küpsetama, keetma, pakkima, pesema, askeldama. Sel ajal, kui isa kanda on selliseid erakorralisemat nagu ehitama ja meisterdama. Et selline verbide jaotus või tegusõnade jaotus peegeldab ilmselt, et Eesti ühiskonnas kehtivat tööjaotust, kus siis naised teevad võrreldes meestega kaks korda rohkem kodutöid. Et selline uuring on tehtud. Ja siin on näha siis, et jah, et keel võib-olla peegeldab ka seda, et mis, mis tegelikkuses toimub? Jah, et kuigi tänapäeval teevad naised meestega peaaegu võrdselt palgatööd, on siis sellised rollijaotus ja stereotüübid säilinud. Veel põnevamaid võrdlusi, näiteks kui ma küsiksin, inimene ja laps Võrreldes inimene ja laps juurde kuuluvaid tegusõnu tuleb välja sõnale laps on iseloomulikud sellised mängulisi ja loovaid tegevusi tähistavad verbid. No näiteks mängima, laulma, meisterdama, aga jonnima ja sellised, samal ajal kui inimesele on omased sellised vaimseid tegevusi, tähistavad verbid mõtlema, uskuma, lootma ja samuti on inimesele omased sellised verbid, mis tähistavad võimu omamist, nagu juhtunud Dima või siis rahakasutust nagu ostma. Ja samuti lapsele eriomased on emotsionaalsed, käitumist tähistavad verbid, nagu ma juba jonnima ütlesin, aga ka lustima ja nutma hullama. Aga ka rööv kima ja samuti aktiivseid füüsilisi tegevusi tähistavad verbid on lapsele iseloomulikud. Aga kui ma küsin sedapidi, et üks ja seesama sõna mis võiks olla Kollokatsioon põhisena erinevale põhisõnale näiteks inimesele ja lapsele või inimesele ja, ja mehele või mehele ja naisele näiteks hea või tugev. Et kas nende tähendusvarjund võib olla erineva põhisõna juures erinev. Jah, see tuli tõesti välja, et kui alguses võib jääda mulje, et sama Colokatsioon esineb mõnema sõna puhul siis kui hakata täpsemalt vaatama sisse Kollokatsiooni tähendus, võib ühe või teise sõna puhul täiesti erinev olla. Kasvõi kui vaadata just nimetasite seda sõna tugev, kui me võtame tugev mees, siis peetakse silmas pigem sellist füüsilist tugevust. Kui vaadata täpsemalt lauseid, siis üks õhtulehe lause 2000.-st aastast oli, et Lembit on 110 kilo kaaluv musklitest tugev mees samal ajal kui naise puhul siis võiks tähistada rohkem sellist vaimujõudu või näiteks üks lause eesti Päevalehes 2000.-st aastast samuti. Eesti ühiskond toetub tugevatele naistele, kes kõigega hakkama saavad. Et siin tuleb just see erinevus välja. Ja just sageduse põhjal tuligi, et kui enamikel juhtudel siis päev tähistas meeste puhul füüsilist tegevust ja naiste puhul siis mitte just tähistas rohkem meile kindlasti vaimujõudu. Aga no neid sõnu veel, kui me võtame kas või sõna aus, siis aus mees tähistab siis mitte valetavat meest, aga aus naine näitab nagu pigem midagi muud tema seksuaalsuse kohta või elukommetega elukommete kohta just. Ja, ja kui me võtame näiteks sõna uus, isegi selle puhul uus mees tähistas üheksal juhul 10-st lihtsalt just mingi ametikoha täitmisega seoses, näiteks värbas sel aastal viis uut meest, on üks selline lause, siis naise puhul see tähistab pigem ikka, ehkki uus naine tähistab üheksal juhul 10-st elukaaslast, et sa pead uue naise võtma, naljatas Tiina toona, et siin jah, on erinevus olemas. Kuigi esmapilgul võib tunduda sama kollakat Kas see kollakatsioonide valik sõltub ka keelekasutaja vanusest, soost haridusest? Vaat seda ma ise uurinud ei ole, et võib-olla oleks huvitav vaadata, et kuidas näiteks naised siis kasutavad keelt ja kuidas mehed aga mina sellist võrdlastele teinud ja eks kindlasti võib eeldada, et et erinevusi on. Teie teadustöö, mis sellest edasi saab, selles mõttes, et kas sellega võiks veel edasi tegeleda ja, ja mida te ise edasi uurima hakata? Huvitav oleks võrdlus just erinevate keeltega, et see mind alguses Ennast paelus kõige rohkem, et ma kujutasin ette, et ma saan teha siin võrdluse näiteks, et kas vene keelega võrdluses inglise või soome keelega, et, et kuidas siis naist või meest ühel juhul tähistatakse või milliseid omadussõnu. Ühel juhul kasutatakse ühes keeles ja milliseid teises keeles, et just see võrdlusmaterjal oleks huvitav. Aga siin on, tuleks mõelda läbi täpsemalt? Jah, et kuna keeled on erinevad, et siis, et kuidas leida sarnast Nendel alustel see teadustöö üles ehitada või et et saada võrreldavaid materjale ja et see võib olla keerulisem. Või see küsimus tuleks lahendada, et kuidas olla kindlad, et sama reegliga on saadud siis sarnased Colokaadid vä? See läheb natuke tehniliseks ja ei taha seda rohkem täpsustada, aga teine oleks just huvitav vaadata jah, et need sõnad, mis tunduvad, et, et on samad, aga just kuidas tegelikult tähendus on erinev või tähendus muutub nagu ma neid nimetasin ja tugev või uus või, või neid on palju selliseid sõnu jõudu tööle ja tarvis. Sellest, missugused sõnad ümbritsevad eesti keeles inimest, tähistavaid sõnu ja mida sellest järeldada võib, rääkis Teadusdoktor Liisi piits. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Kõike head.