Stuudios on Eerik ja stuudios on Mart ning meil on hea meel öelda tere Hanna-Liina Võsale. Tere hommikust. Tere hommikust. Tere tulemast, meie üritasime teha kõvasti riis, söötšiia, uurida sinu tausta, et mis seal viimasel ajal ikka teinud oled, aga sa ei ole eriti intervjuusid andnud. Siin seletan. Kõik kroonikad otsisime läbi ja kõik õhtulehele ja tagasi hääli kraanik, et ma just. Aga kuidas sa saad sellise pausi? Ei no ega ma ei ole vist eriti põnev tüüp, keda nagu jälitada jahtide ja kuidas intriige kerida. Praegu Eesti Nokia, sa oled ju Ameerikas koolitatud muusikalistaar? Nojah, eks ole, ma ei tea, noh tõesti ei olegi nagu palju küsitud ja üritan ikka ära nihverdada. No näed, aga nüüdisühesõnaga uuriva ajakirjanikud asuvad asja kallale, et mis sa oled teinud terve selle viimase aasta meil on olnud. Seda viimast aastat ma olin Los Angelesi. Põhimõtteliselt, miks mitte võtta lihtsalt üks pool aastat ja mitte midagi teha. Elada säästudest niimoodi, et säästud on nullis põhimõtteliselt. Oi kui lahe. Ma proovin, proovisin see suvi umbes seda teha sel suvel mitte midagi, et. Väike kare jah ja jah, aga miks sa läksid elama Los Angelesi? Sellepärast et pikaajalise. Me põhjendus ongi, aga Los Angeles on ju kohutavalt suur linn, eks ole, ta koosneb nagu väikestest tükkidest. Mis seal nagu see lemmiktükk. Sest mulle ikkagi nagu mere ääres meeldiv ikka palju jää. Mulle meeldib. Mulle meeldib, et saab minna nagu kannionitesse niisama jalutama ja. Et Ameerikas, ühesõnaga sind ei huvita niivõrd Miki hiire hamburger, kuivõrd loodus just. Ja seal on ikka täitsa täitsa ilus loodus, et mida, nagu tegelikult ei usukski, et ta on nii ilus. Mis sa tegid seal mere ääres, käisid surfamas ja ei käinudki ujumas käinud. No mis ta ikka hambad, fotokon, ilusilla randa, midagi poegivad ja ajan äsja. Aga muusikali, muusikali elu. Ameerikas see kriis oli sul, eks ole, peamine projekt ennast järje vaikselt niimoodi juppide kaupa kogu aeg käib edasi, vahepeal on jälle kapsast pausi vendagi, siis tuleb jälle väike jupp. Sõnaga seal sind ei ole välja praagitud, peaosast ei ole ja ma lähen uuesti Hiinasse oktoobris Hiinasse, oktoobrit sama sama trupiga. Jah, no sealt mõned tulevad mõned. Kuule, aga mina jälle lähen ja seal tehakse seal mingi teatrifestival, midagi mesilane nagu külalistrupina seal. Üks ei mingi 10 10. Meil ühel päeva, ühe päeva ei nüüd ikkagi kümnepäevane väike päeva 10 etendust, kas see kriis on tõlgitud siis ka hiina keelde? Ei ole, aga kui me Koreas tegime, siis oli küll need tõlkijad rooma veidike kes püüdsid kaasa laulda ja isegi nagu kurtidele on tehtud, etendas niimoodi, et siis selgitada, tegeleda rohi. Ma tulin, tulen veel korraks sinna Los Angelesse tagasi, et tunnista üles, ta tegelikult käisid kindlasti ka ennast kuulsatele filmi produtsentidega näitamas. Käisid filmiga? Absoluutselt ei käinud? Ei käinu, ei emotsioon, sümptotsioon. Ma käisin selle Johann nur. Tegi seal, tema on seal seenefilmi tegelinski ja tema mingisuguses filmis korraks korraks kestrolli tegemas, aga, aga põhimõtteliselt ei käinud jah. Ja selge, et need, ühesõnaga, et sinu ambitsioon ei ole selline, et seda ta tunneks nagu igal hetkel. Ei, absoluutselt, ei teki, huvitav on nagu mitte midagi teha mingi aeg. Ja sa ütlesid, et see oli nagu üks sellest poolaastast mis vahepeal ma ikkagi selles mõttes. Kuidas kunagi oli siin räägitud, et tegin ühte Eimsele nimelist uus muusikali ka ja noh, sellega on ikka ka aeg-ajalt olnud selliseid investoritele esinemisi. Ja mingeid workshop värke. Ja siis pead ühesõnaga istuma jälle Eeerr passi või Boeingus lendama kaheksa või isegi üheksa tundi. Viis seal nükkis jää, okei, ma mõtlesin, et sa pead lendama jälle sinna kumb siis on lahedam koht New York või Los Angeleses. Ja New York tundub ikka lahedam. Lähemal ka, nagu ma aru saan, viis tundi, ainult. Eks näis, noh, mis ma siin ikka ja sul on ikka mingit plaanib, tundub, et selleni. Aga Eesti Eesti tolm on su jalgade küljes siis praegu nagu tugevalt kinni või hakkad seda ära pühkima. Nad on kogu aeg niimoodi vaikselt on kinni, jah, aga, aga ikka mul on ka see, et rohi rohelisem nagu seal, kus ma parasjagu ei ole. Eks ole, et praegu igatsed. Seal olles tahab saada Eestisse? See on üsna tüüpiline situatsioon, kujutan seda hästi, õudselt nõme situatsioon, ei saa rahulikult olla ka, kogu aeg on pisike tunne. Aga Eestis Sali Tügiga poplaulja mitte lihtsalt, eks ole, muusikalilaulja no päris, ma ei olnud ikka väga poplaulja, aga sa poplauljaks ei püri, ei selles ei ole midagi keerulist. Laulda ja oskad ja bänd bänd sulle niimoodi muretseda ja, ja mõned lood kirjutada juba käidki mööda Viljandit ja Pärnut esinemas. Eieieiei see kõnegi 10 aastat tagasi korraks sai tehtud, see oli päris naljakas. Mis seal siis oledki, mõelnud oma elundid siduda muusikalidega nagu puhtalt või, või millega vot? Et tuleb jääda omade liistude juurde, et siis on nagu kõige parem. Ja noh, selles mõttes võib-olla siin ongi natuke raske siin ta ei ole ikkagi väga selline noh ta ei ole väga austatud ja suguse muusikali sõna on juba selline natukene siuke, et inimestel käib mingi värin läbi, et. Mingisugune odava meeleme, mingi odav mingisugune käsi ja noh, seda on ikka väga tunda ka, sellepärast. Võib-olla ma ei tunnegi, nii et ma pean siin nagu kogu aeg seda ajama, siis ei ole nagu aga teisest küljest Eesti inimesed käivad ju massiliselt muusikale vaatama, käivad ja siis ehi tulevad massiliselt ei räägi ju. Noh, ses mõttes ikkagi halvasti suhtele. No meil on selline mulje jäänud, mul on jäänud jah, aga kui, kui see foon on selline sinu sinu arvates siis miks sa oled muusikali valimas? No sellepärast, et minu arvates ta ei ole nii labane ja mageasi ja noh, näiteks Ameerikas kindlasti on ta rohkem au sees, kui siin. Selge muusikalist räägime kohe natukene edasi, sest et fantoom ooperifantoomi fantoom, ta lihtsalt anatoomia on õige pea tulemas lavalaudadel. Ja ta tuli hommikul. Raadio kahe hommikustuudios on külas, nagu te isegi kuulsite ja kuulete Hanna-Liina võsa. Ilusti laulad ju. Peaks ikka rohkem poplugusid tegema? Ei pakuta, me ise ei olegi käe nagu selle selle koha pealt agressiivne ka, nüüd küll produtsendid lihtsalt haarasin telefoni, aga me võime öelda, et tal on praegu hetkel telefoniga stuudiost väljas ja nii et laseme pini, saime, siis ta valib, keda ta üldse jutule võtab, aga räägime varsti, jõuame siis selle muusikalini tagasi, aga räägime vahepeal hoopis ilusast teleprojektist, mis on praegu päris põnevalt käivitunud, seal talendijahisaade, kus sa oled žürii liige, Kanal2 saade, siis, kus erinevad kollektiivid ja inimesed näitavad oma erinevaid oskusi, mis nad on elu jooksul või siis viimasel ajal omandanud ning sina istud seal siis Mart Juure kõrval ja, ja siis muudkui muudkui möllata panete, seal smailisid või siis mites mainisid inimestele, kuidas sinna sattusid, sinna saatesse täitsa huvitavalt lihtsalt kutsuti. Vahi dramaatika. Ja sina kohe muidugi nõus, jah, tulen esimese hetkega. Ütleme, et kas mul tõesti on nagu, miks ma peaksin nagu inimesteni mingeid asju arvustama ja kes ma selline olen arvustama näiteks mingisuguseid? Ma ei tea, jojo, mingeid meistreid või mingeid iluuisutajaid, aga noh natukene. Siis natuke kahtlesin ja siis natukene räägiti ikkagi ära, et ikkagi on väga tore, oled rahunenud? Ei no eks see ikkagi on niimoodi. Et kui saade on tehtud ja kellelegi nagu on liiga tehtud minu poolt, siis on küll paha tunne ikkagi. Pealtstuudiost väljudes, et inimesed vaatavad ikka kurje näoga on tulnud inimesed sinu juurde mürisenud. Lörisenud on noh, mitte otseselt, aga ikkagi pilgud, kui oleks võinud täppasisale ma lännu hea tervise juures, aga samas Need, kellele nagu on hästi hääldada, on tulnud ja noh, nii innustas innustust saanud sellest, et nüüd ma kindlasti nänni seda kitarri edasi aita, et ma mõtlesin neli uut jojo trikki ja jah. Et see on nagu positiivne Dorcounist, südamlik inimene, ta on maru. Ja võtad ikka südamesse seda, kui keegi ütleb halvas absoluutselt, või kui kellelgi ise oled teinud üle kohutuses, elad seda üle. Selt ja suht arvestan sellega, mis inimesed ikkagi arvavad ja sellepärast on võib-olla ka sellepärast ma ka vaikselt kaon siit vahepeal sellepärast et siin ma tunnen ikkagi seda inimesi mingi Ja te ei anna hingata, hingata jah, natukene, aga lase vähemalt istud seal Eesti kõige suurema küüniku Mart Juure kõrval, nii et selles mõttes te olete ideaalne hinde Jan tema kui sihuke tumeda kuju Rüütlile sina heleduse kehastas, nii et kõik toimib hästi, lisaks on seal, eks ole, Laine Mägi mäeots ja Marko Luhamaa ja väga lahe puntisenese läheb aint. Nii et ühesõnaga, teleasjadest sul mingisugust suuremat eesmärk ei ole, et hakata oma saateid juhtima oma tossu või midagi uudisteankruks Aktuaalse kaamerasse või pealtnägijate siin jah, just ühelt kerjuse asemele. Noh, ei, ei, ma ei hakka, ma ei hakka. Me oleme mõelnud telepeale teleonju, hea selline kunagi ma isegi tegin laulukarusselli juhtisin, lastesaadet tegin ja see on isegi täitsa vahva, aga noh. Ma ei tea. Sind on vaja lihtsalt julgustada, nagu ma aru saan. Ära rääkida siis nimelt, et kindlasti ma arvan küll, et Vahur Kersnale sobiv asendaja oleksid just sina. Ja kõige siis nüüd värskem sinu produkt, mis te parasjagu valmistate ette on siis muusikal fantoom, bee nimiosas on seal, eks ole, äsja liis ehk Jarek Kasar ja sina mängid siis temasse armuvad neidu või, ja rohkem nagu tema, armub minusse osakoloogiline. Armud proteese on selle nimi, aga Kristiin on siis nagu ralli nimi? Jah. On see raske roll? Ei ole nüüd kõige raskem. Olla aga selles mõttes jah, rasket on selline tal ei ole kuigi palju seal seda seda enda kehtestamist nagu või noh, selline helge kuju jälle selline peata kana veidikene nagu. Okei, et nagu ühelt poolt Armastab siis seda jargi tegelast, siis fantoomi keerikut ja siis teiselt poolt. Fantoomi nimi on tegelikult Eerik. No meil on ka, toome tema nimi on Mart. Nii, ja teiselt poolt siis graaf, keda mängib Mikk Saar ja siis kolmandal pool on veel siis selle fantoomi isageda, mängib Tõnis Mägi. Räägi nüüd ära, keeles on neist kolmest suurepärasest mehest valid ehk siis seda näha, muide igas saates meie küsime oma kuulajatega seda, mis on kõige suurem erinevus mehe ja naise vahel küsima nüüd siis sinu käest ka seda, mis on sinu arvates kõige suurem erinevus mehe ja naise vahel. Ma tegelikult kohtusin selle oma pähe kuskilt, ma ei tea, kust täpselt, aga oli selline lause, et mehed armastavad silmadega ja naised armastavad kõrvadega. No näed ja see peab paika paika minu meelest täpp täiesti mõned, ühesõnaga, millal me saame fantoomi tulla vaatama? 16 november on, 16 november, sinna läheb siis, oi, siin on päris palju aega veel. Aga proovid juba käivad, käivad käivad ja kas proovid on rasked? Päris lõbusad on praegu ja kui ma istun nagu siis Jareki eksalisi ja Tõnismäe vahelisel ootan seda mingisugust improvisatsiooni ja mingeid musikaalse siukest sähvakat, et ma saaks noh, peaks ikkagi nagu midagi külge jääma ja kui siuksed kahe meistrivahelistele No mis sa ennast alahinda temalt, pigem ikka õpivad sinult nemad, nemad on tulnud muusikali õppima sinuga. Suur tänu, Hanna-Liina võsa, ilusate talendi jahtimist. Ilusat aega muusikalilaval ja kohtume kunagi jälle. Tähtšov.