Pariisis laiub ilmatu suur Kangoordi väljak, mille keskel kõrgub Luxury templist pärit iidne obelisk. Kahel pool obeliski sädelevad aga eksootiliste figuuridega purskkaevud, mille eeskujuks peetakse Püha Peetri väljaku purskkaevu Vatikanis. Roonastan Pietro väljakul on samuti obelisk ja kahel pool purskkaevu kannavoona väljakule võrratud purskkaevud. No Roomas on neid pea igal väljakul. Londoni südames Trafalgari väljakul obeliski ei ole, on suurt basseinidega purskkaevu ja 52 meetri kõrgune admiral nelsoni sammas. Trafalgari väljakule andis nime 1805. aastal Edela-Hispaanias asuv Vahtra Valgary neeme lähistel toimunud merelahing, kus admiral Nelson võitis Napoleoni. Nii oleme jõudnud Hispaaniasse. Madridis leidub igasuguseid väljakuid ja pursk kuid üheks linna tähtsaimaks sümboliks on saanud vägevalt suurel Plarsades. Sibeles ilutseb kässibele siburskaev, kus Frögia jumalanna stiibele istub kaarikult, mille ette on rakendatud kuninglikud lõvid. Nii et seekord jääme Madriidi ilusat pühapäeva vikerraadio, Helgi Erilaid. Ja mis muud, kui. Aeg peaks tuhandeid aastaid minevikku tiksuma, sealt leiaksime iidse Anatoolia jumala Naši v-le, kes oli tõenäoliselt ka ainus ajalooliselt tuntud Frögia jumalanna tema kultuse tõid kreeklastest vallutajad ka oma kodumaale ning Kreeka kaugematesse läänepoolsetesse kulooniatesse ja seda umbes kuuendal sajandil enne Kristust. Ajaloolased teavad paremini, aga küllap niimoodi jõudis siibile kultus ka Hispaania aladele. Ta oli kummaline, võõras, eksootiline ja müstiline jumalanna, kes saabus inimeste kujutlustes kohale kaarikus, mida vedasid lõvid veretu võõralt kõlama muusika ja eriskummalise veini nautima seltskonna saatel. Tema juurde kuulusid mäed ja linnamüürid, lopsakas loodus ja metsikud loomad, eriti lõvid. Madriid seisab sobivasti lausa Pürenee poolsaare keskel Ajaloolises kastiilias. Aastal 852 ehitasid Maurid siia tahulise jõe mansanaari säärde kindluse ja asula, mille nimeks sai Mairik. Allika järgi matšerit siin Kastiilia jagar agoonia aladel võitlesid kristlased mauride vastu eriti ägedalt. Kastiilia saigi pikapeale kristlaste kantsiks ja just koordileeride keskel asus kamairit, mis sai linnaõigused 1118 juba Kastiilia linnana ning mõne aastasaja pärast Hispaania pealinnana. Seekordse ajarännaku järgmine peatus Madriidis leiab aset 1500 kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel aastatel 1561 määrast tollane Hispaania kuningas Felipe teine riigipealinnaks Madriidi Madriid oli noil aegadel juba päris arvestatav linn, kus oli umbes 2500 maja ja 30000 elanikku. Kõrgia alama maadlit rüütleid ja nende armule ivalisi. Hispaania oli oma võitude tipul asumaade Ameerika ja Aafrika mandritel juba olemas ja sealt rändas emamaale tohutult varandusi. Samas oli see salapärane ja karmide inimtühjade Püreneede taha peidetud. Omaette elu elab maa, uhke ja kinnise kirgliku rahvaga maa, rüütlid, aadlikud, rõivastusid siin musta, kõik kandsid lumivalgeid tärgeldatud rataskraesid, markest otasid. Sellise asja oli 1562. aastal välja mõelnud keegi itaalia marki, et varjata oma lümfisõlmede paistetust. Millegipärast sai sellest jäigast korrutatud ratas kraest kõrgkihi kohustuslik etikett terveteks aastakümneteks. Kraed muutusid kohati laiadeks, oreoolidekset tuli pikendada, lusikat sabasid. Muidu poleks toit rüütlite suudeni jõudnudki. Aastast 1600 on pärit kuningas Felipe, teise nimel kirjutatud määrus markes ootade tohutute mõõtmete kohta. Selles mõeldud tohib kanda kaheksandik, vaaralisid Ärgeldatud kaeluseid, mis meid küll kuigi palju targemaks ei tee. Aga noodsamad viirastuslikult Ärgeldatud kraed jõudsid muidugi ka Madalmaadesse, sest aastast 1556 kuulusid tallmaad Hispaaniale. Sellist eriskummaliste kraede rännakut teame ilmselt tänu kunstnikele, kellel maalidel 16. sajandi musta rõivastatud ja suurte või pisut väiksemate rataskraadidega ülikuid imetleda saab. Näidetena Feremeeria, Rembrandt, Madalmaadest ja muidugi mõistiline El Greco Hispaaniast. Kreekas sündinud säravas Veneetsia stiitseni ateljees õppinud El Greco saabus Hispaaniasse Madriidi Felipe teise ajal 1572 avastas enda jaoks selle kummalise kontrastide maa. Jäi kuni lõpuni selle avastuse vangiks. Hispaania oli noil aegadel igas mõttes suur riik. Impeerium ja siin soosite kunsti. Avastades siin salapära ja dramaatika kahvatud, üleni musta rõivastatud, uhked hida Algo diarüütlid. Ta maalis nende kirge hingestatult ja unenägusid, nende surma, fanatismi, hirme ja nägemusi. Inimesed tema maalidel on väga pikad, neil on pikad käed ja pikad jalad. Kahvatud kinnised piklikud näod ja valged krookraed. Nad on uhked, kuid alandlikud oma sügavas usus, kirjutab Ell Kreeka biograaf Ramon koomest. Neela Serna Tõlle ja Hispaania kunstnikud maalisid piiblistseene ja pühakuid, portreesid ja grupipilt. Nad jätsid meile mõtestatud ja isikupärased stseenid oma ajastu Hispaaniast kuid linnu ja väljakuid nad eriti maalinud ei maalinud. Stiivilasi väljakut Madriidis ei saanudki maalida, sest noil aegadel, kui näiteks seal Kreeka Madriidi jõudis, polnud seda veel olemas. Kuningas Felipe teise käsul hakati seda linna piirkonda välja kujundama alles aastal 1570. Neerijatel sõel MSM. Kõlbreenril. Evie põievedelik. Et. On päris keeruline ette kujutada, milline võis olla Madriid aastal 1570 küllap vist ikka veel päris väike tundunud oma kuningapalee taha mille eelkäijaks oli mauride rajatud võimas kindlus Al Caesar. See keskaegne kindlus muudeti 16. sajandi alguses kuningliku õukonna vääriliseks renessansi stiilis lossiks. Väikeses linnas olid risti-rästi tänavad, kitsad tänavad, madalavõitu majad aegsed kirikud linna ümber laiusid aga metsad ja aasad praegusest Tseevile. Se väljaku piirkond paiknes noil aegadel linnast päris kaugel. Seal seisis piklik metslane alatelg, mis eraldas linnast mitmete kloostrite ja losside maid. Nimetagem siin kolm põhilist, mis on andnud nimed ka praegustele Madriidi piirkondadele. Raadadelas, Rekoletos, aku stiinas, Raadodelos, Hieronymus ja praadode, Atotsia Prado tähendab aasa. 1570. aastal alustati siis kuningas Felipe teise käsul selle pikliku metsase teljega plaane pidama et linn hakati laiendama ida ja kirde suunas. Seitsmeteistkümnendal sajandil ehitati palju uusi kirikuid ja paleesid, kuid praeguse siibilise piirkonnani jõuti alles 18. Islandil. Hispaaniat valitses kuningas Carlos, kolmas. HDMI. Prada tähendab aasa hoone, millest pidi saama üle maailmakuulus Prado muuseum, seisiski keset kaunist rohelist aasa ja selle laskis ehitada kuningas Carlos, kolmanda peaminister Rida Blanca krahh Hozeemania red anda, kuid alles 19. Viljandil toodi sellesse hoonesse Hispaania kuningakoja kunsti kollektsioon. 18. sajandil asuti aga Madriidi idapoolset piirkonda juba täielikumalt välja ehitama. See rajati basseodebraado Prada park. Palju suuri kauneid aedu jääb, nende vahele ehitati palee-sid ja muuseumihooneid ja 1782. aastal kujundas arhitekt ventuur, arvad riiges selle aedade ja pursk kaevude ala jaoks kassiibelise purskkaevu. Skulptor Francisco Gutierrez Arribas valmistas jumalanna Schibele ja tema uhke neljarattalise kaariku ning Roberto Michell raius välja kaarikut vedavad kivised lõvid. Veejoal langesid skulptuurikompleksi raamil seisvasse ümarasse basseini jumalanna Šivele. Purskkaev seisis peaaegu terve sajandi põõna vista palee lähedal. Alles aastal 1895 otsustati see äsja valminud tohutule uhkele linnaväljakule paigutada ja väljak saigi oma nime Siibelase väljak jumalanna purskkaevu järgi. Prado muuseumi kohta kirjutab Ernest Hemingway oma raamatus surm õhtupoolik küll, et kui Madriidis poleks ka mitte midagi muud peale Prado, oleks ikkagi põhjust siin ikka ja jälle käia, sest Prados on peidus kogu Madriidi ja kogu Hispaania on jah ajalugu, nii et ilmselt ei jätab raadiot vahele keegi, kes Madriidi juhtub. Ja see tohutu hoone sobib meile hästi ka seekordse teekonna alustamiseks. Kui lähed Prado muuseumis üle suure väljaku, mille keskel seisab merede jumala Neptune purskkaev, siis jõuad villa roosa palee juurde, kus asub Madriidi teine väga tuntud kunstikogu džempornemissa muuseum. Nii see kui Prado on täis Hispaania ning kogu maailma kunstiaardeid. Muidugi on mõlemas kael Greecum Maale, kellest täna pisut varem natuke juttu oli. Uus klassikaline ülla härma osa palee seisab juba basseeoo del Prado ääres. See on piklik, aedade ja parkide ala, millest sai kohe pärast rajamist moodne jalutuskoht Madriidlaste jaoks. Lilli ja rohelust on siin vanu puid, tiike ja purskkaev ning see pikk park, juhibki tulija otsesem määratulessiibilese väljakule, mis on täiesti ümmargune enam-vähem risti basseodel. Pradoga suubub sellele linna. Lai ja suur liiklustsoon Al Chlad. Tänav jätkub teisel poolsibellest ja jõuab juba uuele iseseisvuse väljakule, millel seisab uhkete sammastega algaa laverav. Ümbersibelise väljaku keskel seisva ümara purskkaevu basseini laiub ümmargune plats, viimast ümbritsev mitmerealine Al skaaladel tänavaliiklusringtee muudab kogu väljaku veelgi suuremaks. Kirglikud Hispaania lauljad, see pärase jumalanna purskkaev, mis paigutati selle väljaku keskele 1895, nagu öeldud, sai uues kohas ka pisut teistsuguse kuju. See tõsteti nelja astme võrra kõrgemaks. Jumalanna kaariku taha pandi paika ka kaks uut skulptuuri. Kaks pisut barokset keerubit. Üks hoiab amforat, millest purskub vett, teine aga merekarpi. 20 Nende sajandi keskel muutus purskkaev uuesti, tekkisid väikesed koos need kaks vertikaalset veejuga kahel pool kaarikut tõusid viie meetri kõrgusele mingi jumalanna jalge eest, hooldus ülespoole, marjuga jala, angesco pinal suurde ümarasse basseini. Milline vägev ajalooga purskkaevu uhkeldab siis keset siibilise väljakut. Kuid ajalooliselt olulised on kaneeliehitust, mis basseodel praadoja Al Chla tänava ristumisnurkadel väljakut ümbritsevad. Esseketistuste keelesi. Moonia vista palee ei asu küll otse väljaku ääres vaid selle loodenurgas metsasele alal seisval kaljuneemel. Nii et siin vilasi väljakult paleed alguses otseselt näha ei olnudki. Mets oli ees, kuid just selle palee läheduses seisis esmalt Sibeliuse purskkaev Ajaloos Saiboena Vista palee kuulsaks kui Alba hertsogile kuulunud ja 1777. aastal prantsuse ning Itaalia eeskujude põhjal ehitatud loss. Küllap kohtus just selles lossis kunstnik Francisco de Oya kauni tujukaia uhke hertsoginna ka jätaanade Albaga, keda ta maalis nii rõivastes kui ilma. Ja viimast pilti tuli inkvisitsioonikohtu eest peita. Hoia maalisema hertsoginnat kui rahva seast pärit mahlad, hispaanlannat ja mõlemad pildid nii rõivastes kui alasti maha on Prado suureskoya kollektsioonis. 1939. aastal ehitati põõna vista paleele üks korrus juurde, mistõttu palee peafassaad on nüüd ka alkaala tänavalt nähtav. Oli 1873, kui kuningas Ama Theo esimene tänas riiki tubli rahasummaga toetanud rikkast Madriidi pankurid Hušeede Murgad sellega, et andis talle aresemarki tiitli. Ootamatult aristokraadid saanud värskemarki otsustas seepeale ehitada endale kõige luksuslikuma balleti. See, mida Madriidi seal nähtud ehitustööd lõppesid 1877 ja kestusega täpselt teab, aga võib-olla polnud Madriidis tõepoolest tollal teist nii uhket barokkpaleed. Palee seisab siibilise väljaku jalgaala tänava kirdenurgal. Selle hele peafassaad avaneb väljakule on kuulsaks saanud oma silindrikujulise endi tunnete reljeefide, akende, ehisviilude ja friisidega. Kolmekorruselise fassaadi teist korrust piirab tore silindrikujuline palustraad, kuid palee peasissekäik sellel fassaadil avanes ainult väga pidulikel puhkudel. Palee siseruumides valitseb ekstravagantne rokko kuldkaunistused, Intaarseia maarjapõrandad, kristall-lühtrid, rõõmsad legoorilised freeskod siin söögisaalide palli, seal Hiina salongi Bütsants stiilis kaabel. Nende ruumide kaunistamisel on töötanud hulk Hispaania tuntud kunstnikke ning toonud siia ka erinevaid stiile, kootikat, uus baroki ja romantismi. Reaalne fuajee ja peatrepi ülevoolav toredus on arhitekt Alvarez Amorozo looming. Pärast linaaresemarki surma hääbus tema varandus õige kiiresti. Osa mööblit ja dekoori müüdi maha. Jäänuk kadus Hispaania kodusõjaaegadel. Aastaks 1977 oli palee sama hästi kui mahajäetud, kuid Hispaania valitsus otsustas selle võimalikult endisel kujul taastada. 20. sajandi lõpuaastatel palee restaureeriti ja sellest sai Ameerika Majaasutus. Tähendab Hispaania ja Ladina-Ameerika riikide kultuurisidemeid. Ülese väljaku jalgaala tänava edelanurgas on aset võtnud Hispaania keskpanga uhke hoone, mille nurgakivi pani aastal 1882 paika kuningas Alfonso XIII ise. Hoone kõige vanem osa sai valmis üheksa aastat hiljem, kui 20. sajandil on pangahoonet tublisti laiendatud ning viimane juurdeehitus kerkis aastal 2006 otsessiibelise väljaku poole. Pöördunud nelinurkset fassaa maadi ehib kaunis ümara kaarega sepisrauast värav. Sellest kahel pool seisavad sammastega peened reljeef, ornamendid. Värava kohal hoiavad sümboolsed skulptuurid suure kella numbrilauda ja selle tagant tõuseb torn, mille tipus on kuldne pall. Algne pangahoone ehitati otsessiibelesi väljaku nurgale, panga tohutu peatrepp on karrara marmorist. Selle kohal on mütoloogiliste allegooriliste tegelastega värvilisest klaasist aknad. Kesksed siseõue katab klaaskatus, mida asjatundjad võrratuks Arteko näiteks peavad. Uurijatele on avatud suur hall, mille sisemus on üleni filigraanne, on sest valgeks värvitud sepisrauast. Inga hoone kohtumisruumides ja koridorides võivad kliendid imetleda kobe läänev, vaase ja väärikat vana mööblit. Ja muidugi ka kunsti. Suures ümarasgoya saalis on mitmeid meistri kuulsaid maale. Kuningas Carlos neljanda portree on siin ja varasemaid pangajuhtide portreesid. Hispaania pankadel rajati tegelikult ju 1856. Sellesse hoonesse kolis ta 1891 on teada, et kusagil pangahoone keldrite võlvide all 30 meetri sügavuses on peidus Hispaania keskpanga kullavarud. Tänapäeval valvab neid igati kaasaegne turvasüsteem. Varem oli aga turvajaks Sibeliuse purskkaevuvesi, mis ujutas hädaohu korral üle panga kõige tähtsamat seifi ümbritseva kaitsekraave. Natšovee käes on see omapärane hispaania laulja, kes meil siinsele Tseevelase väljaku pilti elavamaks aitab muuta. Neljas tähtis hoone, mille fassaad avaneb Siivilase väljakule kagu poolt on siibilise palee õieti ühenduse või siis kommunikatsioonipalee, mis kõlab küll pisut kummaliselt, kuid lihtsalt postimaja nimetus ei iseloomustaks seda ülepakutult uhket hoonet küll mitte kuidagi. Paljugi ütleb see, et Madriid elanikud kutsuvad seda lossi taolist kalossi teinekord pulma tordiks. Kuid kuni aastani 2007 tegutses just siin Madriidi postiteenistuse, telegraafi ja telefoni peakorter. Praegu töötab selles palees Madriidi linnavalitsushoonet, hakati ehitama 1904 ja ehitustööd kestsid 13 aastat. Selge ja kõrge peafassaad oma pidulike sammaste tornikest, kujude ornamentidega ning peaukse kohal uhkeldava tohutu ehitud poolkaarega pole küll mitte midagi, muudkui eks ülekaunistatud, eklektiline peafassaad. Pidulikkust lisab 60 meetri kõrgune sammaste ja tornikestega ehitud peatornhoone. Tohutus keskhallis olid kahel poolpikad letid klientidele jaoks. Ruumi keskel aga seisid puust rass kaunistustega puldid, kus inimesed said kirju kirjutada või dokumente täita. Uutel aegadel postiteenistus enam tõenäoliselt nii uhket hoonet ei vajanud. Madriidi raekojaks sobib palee ja ka hästi ja viimastel aastatel on õuepoolne osa vanast Tseebilise paleest päris üllatava muutuse läbi teinud. Palee hoone on ju lõpmata suur, lisaks linnavalitsusele mahub seal hiljaaegu avatud kultuurikeskusse sentrotsentro ka hulk linnarahvast. Kuule kultuurikeskuse rajamine vanasse monumentaalsesse katedraali taolisse ehitusse võttis viis aastat hoone originaalseid lampe, väärispuust, mööblit, marmorpõrandaid, kauneid seinaplaate, kõiki väärikaid detaile tuli väga õrnalt restaureerida ja parandada, et fantastilise ehituse algne õhkkond kusagile saaks. Pika keskhalli mõlemasse otsa paigutati kaunid kaasaegse sisustusega ruumid. Hoone sisemus on väga hele ja avar. Sammaste vahel paiknevad lahtised rõdud ja toredad kaared. Alumise korruse ruumides on vahvad roosa ja tomat punase ning sinise ja lilla kattega, pehmed diivanid ja toolid. Moodne sisustus ja särava triibulised valgustid. Paleed väljaspoolt vaadates ei oskaks küll aimata, et selle sees midagi niisugust peidus võiks olla. Kõige tastilisem on aga tsentrotsentro tagaõue kohal laiuv kate, mida kutsutakse kristallgalerii katuseks. See kaalub 500. Nii seisab umbes 30 meetri kõrgusel. Koosneb kahest 1000-st kolmnurk, sest klaaspaneelist kultuurikeskuse auditooriumisse mahub ligi 300 inimest ja selle seinad ning lagi on ehitatud kolm nurksetest puupaneelidest. Vana palee sarnase hoone säilinud detaile on hästi hoitud ka läbimõeldult On ruumidesse paigutatud hoone uus sisustus. Nii et alati ei pea platsi puhtaks lõhkuma. Mõelda ja kokku sobitada saab ka. Selleni on siis jumalanna purskama Raivoga ümmargune Siibelise väljak Madriidis ümbritsetud neljast paleest. Vahest need teevadki just selle väljaku eriliseks, sest väljakuid on Hispaania pealinnas palju ja igasuguseid. Väiksematel võib mõnikord õhtuti kitarrimängu ja tantsijate kontsaklõbinat kuulda sest taanlased on teadagi rõõmuse temperamentne rahvas, kelle muusikat meil seekord ka päris ohtralt kuulata õnnestus ja mis veel Madridist meelde on jäänud. Selles linnas on tore üle tänavakõndida otsekohe, kui jalakäijatele süttiv valgusfooris roheline tuli. Algab kõva linnulaulu. Kontsert punase tulega linnud. Ella olla.