Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tänasel pühakutepäeva õhtul vestleme preester Vello Salo ka, kes saab viiendal novembril 90 aastaseks. Tema südameasjaks on piibli tõlkimine eesti keelde. Uurime, kuidas ta Pirita kloostris elab, millega tegeleb. Kuidas meenutab tööd Vatikani raadios ja mis on tema hinnangul elu mõtte. Saame teada, et isa Vello Salo ei usu juhustesse ega kahetsusega seda meta omal ajal vallalisena otsustas pühenduda üksnes kirikutööle ja saada katoliku kiriku vaimulikuks. Minu vestluskaaslaseks on Vello Salo. Pirita kloostri vaimulik, katoliku kiriku preester, kes tähistab viiendal novembril oma üheksakümnendat sünnipäeva. No mina ei tea, kas te pensionile olete üldse saanud? Pensioni mingisugust rahapuudus mul ei ole, sest siin ma elan jumalamuidu õdede arvus. Kui mõtlen seda, et kui pensionile lähen, siis ma lähen puhkusele, siis seda on mul nii palju, kui ma tahan võtta, aga ma ei ole kuskil nii palju tööd teinud kui siin millega te praegu keerata olles siis varsti tähistas oma üheksakümnendat sünnipäeva. Tegelikult ikka minu kutsumus on piibli tõlkimine ja selle asja ma pidin otsustama juba 1948, kui ma hakkasin Vatikani raadio juures eestikeelseid tooteid tegema, sest ma avastasin, et see piiblitõlge, mis olemas oli ei olnud hea sees üles ja selle kallal ma olen siis tollest ajast saadik töötanud ja töötan edasi arvatavasti kuni surmani, sest piibel on paks raamat. Ja selle tempo juures, mis minul pole, raevu on kuluks noh umbes 800 aastat veel. Et kogu piibel ära tõlkida. Nii et päevad on täispiibli tõlkimist ja ka selle kloostri vaimulikku teenimist. Päevad on täis tagakiusamis, mind tahetakse 90. sünnipäeva puhul surnuks pidutseda. Nii et kolm saatus on juba olnud ja kaks tuleb vähemalt veel. Sooviksin ka oma perekonnaga sünnipäeva ümmargust sünnipäeva pidada siis kuskil niisuguses kohas, kus on aega rääkida. Aga kui me räägime piibli tõlkimisest, siis kui suur osa tööst on teil ära tehtud? Seda võiks nimetada kiriku piibliks või pühapäeva piibliks. Katoliku kirikus on välja valitud palasid kogu piiblist. Kolme aasta pühapäev Ma ja suurte pühade lugemisse jaoks. Ja see on nüüd jumal tänatud, siin Pirital valmis saanud, lõpetatud ja kõigile kätte saada. Aga see on muidugi väga raske töö, sest iga kord, kui hakata ühte, ütleme, Prohvet Jesaja raamatus tarit tükki tõlkima. See peaks olema kogura raamatuga kooskõlas ja seda nüüd ükspäev ühte raamatut, teine päev teist raamatut või tükikest sealt. See on äärmiselt pingutad, tegevused on kohe Strassina tunda, aga jumaldan matud, see osa on valmis saanud. Ja meil on ka oma päris kloostri helilooja Margo Kõlar, kes on viisistanud pühapäeva salmis samuti kogu kolme aastane tsükkel, nii et see on nüüd see, mida kõigepealt maja oli. Ja selle kõrval ma nüüd tõlgin seda, mis mis on võimalik ja mida saaks ka avaldada. Praegu ootan, just seal tuleks trükis Matteuse evangeeliumi kovi tõlge sest ma ei usalda enam ennast päriselt. Et vähemalt proovidagi oleks vähe. Piibli juubeli huvides see tuleb 2039, kui keelne piibel 100 300 aastaseks ja praegu on ülim aeg järgi mõelda, kuidas me selle juubelipiibli teeme, missugune tõlge tuleb, kes tõlgivad, sest siis tuleb koosolekuid pidada ja hääletada ja nii edasi ja nii edasi. 25 aastat või see on jäänud väga lühike aeg. No võib-olla mõne inimese jaoks on küsimus, et miks on vaja tõlkida praegu piiblit eesti keelde, kui eestikeelne piibel on olemas? Ei ole olemas eestikeelsed, see on meie senised tõlked on olnud kuidas öelda originaali asendajad, aga praegu on igaühel sellesama kuulsa rublaga kogu raamatukogu taskus, Ülikooli raamatukogu on heebreakeelne originaal najal, näiteks on tõlked, on kommentaarid, kes ei viitsi heebrea keelt õppida, see peab edasi küsima, missugust tõlget ta tahab. Kas täht tähelist sõna saalist, kus tähendab on siis heebrea keeles eesti sõnadega? Raamilist tõlget, nagu praegu öeldakse ja neid on mitut sorti veel. Nii et see tuleb kõigepealt ära otsustada. Keel tähendab, kõik elavad keeled nagu on eesti keel, kasvavad, arenevad, muutuvad, nii et umbes iga 25 aasta tagant tuleks teha piiblitõlke või igasuguse muudalke revisjon. Nii et selles mõttes meie vana testamendi tõlge on täiesti ajast ja arust. No niimoodi ma ka ei ütleks, on vaja nendel, kes ei saa või ei viitsi heebrea keelt õppida, et mis seal originaalis õigupoolest seisab näiteks niisugune asi nagu püha vihaga jumal seda tiim, mis ei ole, see on sisse tõlgitud, pagan, niisugust asja piim või siis ei ole, viivis, on rahvad, üks rahvas on ära valitud, teised ei ole äravalitud, aga nii edasi ja nii edasi on väga vanad. Eksi puhul on vaja selgitada väga palju. Kui meil on see kuulus, esimene piiblitõlge 1739 kus on siis suurejooneline esimene lehekülg? See on heebreakeelses piiblis ka, aga see ei ole joonistatud, see on seitsme päeva lugu. Seitsme päeva, ütleme niimoodi, mille lugusid tegelikult on. Et jumalal ei ole kiiret. Et kuus päeva kulus korra loomisega, aga tegelikult see on pühitsetud päevased, seitsmes päev on Klooja poolt pühitsetud päev, et seal on mitu dimensiooni, aga see on see suurepärane, esimene lehekülg, siis tähendab see lugu, kuidas jumal tegi inimese põrmust. Lugu sealt algab siis, kuidas öelda Piival peale, kuidas metsa tahame teha ja Matteuse evangeelium võtab sealt eeskuju, aga seal on mitmeosaline algus, nagu oli vana testamendi algus oma tõlkeprotsessis. Ma saan aru, et te siis taotlete sellist lihtsust ja võimalikult eestipärast sõnastust? Ei. Meil on kõigil suur raskus ennast tagasi mõtelda. Möödunud aegadesse, kui vanad mõned sõnad tähendasid hoopis muud asja nagu näiteks Jeesusele rääkis ilma pikemata aramea keeles selles vormis nagu Palestiinas tollal oli. Ja kui nüüd praeguses tõlkes on, et ta ütles asjade, kes tulid, ütles, rõõmustage ei, kindlasse soon. Aga kuidas seda nüüd eesti keelde panna, mina ütleksin tere. Et niimoodi, et nii, nii nagu asi tegelikult oli samuti, mis meil on, noh, peamine tõlkeviga ütleksin aga mis ei anna enam heaks teha, et jäeti tõlkimata. Sõnamäng Kalju ja Peetrus, kreeka keeles on Pedro, see on kalju. Ja kui nüüd Kristus ütleb, et sina oled kalju ja selle kalju peale, Ma ehitan oma kiriku siis on otsekohe arusaadav, millest on juttu. Kui ma ütlen, sina oled Peetrus ja selle kalju pääl mehitava kirikult mis, mis kalju. Ja seda saaks nüüd tõlkega ära ütelda. Aga üks veel suurem võimalus on trükitehniline kujundus. Et praegu on meil võimalik kujundusega edasi anda asju, mida 2000 aastat tagasi ei olnud võimalik. Sest siis oli kirjutusmaterjali röögatult kallis, et oli 100 korda mõelda, kas üldse kirjutada ja kui siis kirjutada, kuidas võimalikult palju ära mahutades vaba ruumi ei saanud jätta, see oli kohe kole kallis, meil enam ei ole. Kuidas me seda kasutame? Kas me teeme nii, et on näha, et siin on loetelu kaksteistkümnenda apostlit kaks 70 rida ja valget ruumi ümber, kus lugeda, seal on otsekohe hõlpsam arusaadavalt ja siin tuleb nüüd loetelu ja nii edasi. Me saime ju hiljuti alles Jehoova tunnistajate tehtud uue maailma piiblitõlke, mis on jälle omal printsiibil tehtud ja niisuguseid, kuidas öelda stuudiumi piibleid, kus on hõlpus kätte leida salmi ja peatüki ja neid on edaspidigi vaja. Aga et meil oleks niisugune ilu piibel, kust on hea lugeda, nagu ütleme, kui me võtame üks ausalt öeldes Marie Underi luuletused, no me võiksime ju tema luuleread ära numerdada ja kokku pressida, kes seda, seda me ei jõua iialgi. Ja aga miks me seda siis pühakirjaga teeme? See jah, see on kurb ütelda, aga nii see siiamaale on olnud, et meil on ainult niisugune tükikesteks tehtud ja kokku pressitud piibel, mida on hea tega taskus kanda. Aga me ei loe ju neid salmi numbreid, mis on teksti sisse trükitud. Neid seal ei olnud, need on inimesed pannud, et oleks selgesti näha, mis on jumala sõna ja mis on meie seletuses sinna euroalapealkirjad, allkirjad või tõlgendused. Aga see ilu piibel, mis siis võiks olla välja antud, seal ei peaks olema numbreid või kuidas maa peal. Nii et on otsekohe näha, minul on kavatsus välja kuulutada piiblit iludusvõistlus. Ja kandidaat number üks on üks Itaalias välja antud Jeruusalemma piibliväljaanne niinimetatud jalus abi siis minimaalkommentaar juures. Ja selle kohta on mul veel ütlemist, aga ma arvan, et see küsimus tohiks huvitada kõiki piibliseltse. Et kuidas vahendada jumala sõna kõige paremini. Nii et sellel, kes loeb, oleks selles kirjapildis, mida ta näeb kõige rohkem kasu. Ja seal on palju probleeme, nagu näiteks kuulus seitsme päeva luu piibli alguses, et on seitsmeosalisena trükitud, aga kuidas, kas vasakult paremale, päev on sirge või on seal salmid või rütmiline proosa, kuidas seda anda? Seda tasub täieszi arutada rahvusvahelisel tasandil. See on kõikide probleem. Kuidas vahendada jumala sõnaga, selgesti peab olema näha, kus on jumalasõnana ja, ja kus on meie kommentaarid, kui see on saavutatud, see on minu arust peamine küsimus. Aga Vello Salo, te mainisite Jehoova tunnistajate piiblitõlget, mis nüüd alles hiljuti ju tuli. Missuguse hinnangu annate sellele kõige värskemale tõlkele? Tuleb üksikult üksikult vaadata. Nende põhimõte on jällegi, neil on üks keskus, suur üleilmne keskus, kus on väljaõppinud piibliteadlased ja kellega konsulteeritakse siis aga eesti keelt need ei oska. Need Turnatiivne ideoloogiat. Kui palju nüüd tee peal kaduma läinud, üks asi, mis mulle juhuslikkus silma torkas, ühes kohas oli läinud sassi minu arust kadakas ja kübress seda aga seda juhtub iga igaühele seal, võib-olla ainult trükiviga, ma ei hakanud seda uurima. Aga kõiki niisuguseid asju tuleb tähele panna, läbi kaaluda. Ja see on ikkagi niisugune konsulteerimis piibel, mis seisab ime Hässi peos, läheb imehästi lahti, mis ei ole mitte stuudiumi piibli negatiivne omadus, vaid äärmiselt positiivne. Et ta ei lähe ise ise kinni. Avatud piibliselts pole kuulnud, ma ei tea, kas suletud piibli sees, seal ka, aga kui ta on kinni läinud, siis on raske järge leida. Nii et see on küllalt keeruline küsimus, mida ei saa nagu ühe lausega vastata. Au neile etendanud, selle pingutuse teinud, igal juhul mina võtan mütsi maha, mina ei ole seda mitte jõudnud. Aga kui rääkida üldse kirjastustegevusest, siis eesti keelde mitmete teoste Kadeoloogilisti teoste tõlkimine on olnud teie südameasi, et te olete loonud omal ajal ka kirjastuse maarjamaa mis, mis motiividel omal ajal. No see oli siis, kui meil oli ateistlik impeerium siin ja juhtmõtteks oli, et teha taskuraamatute sari, kus esimene anne oleks olnud Markuse evangeeliumi tõlge, mis mul oli tollal juba valmis mis ei saanud iial teoks ja ma ei oska ära seletada, kuidas aga see on väga hea, sest oskan. Selle asemel ilmusid igasugused teised asjad, mis tõesti siis salakaubana Soomes toodi taskus Eestisse kus oli väga heaks sõnumiks näiteks Pascali mõtted, mõtete valimik, ma sain tänu kirjusid, et imesta ära, aga kuidas anti laenati välja 24-ks tunniks, mitte rohkem. Siis oli järgmine lugeja juba seda pildistada, tee paljundati ja muidugi rahva heameel, et eesti keelt ei ole ära unustatud. Et kuskil tegutsetakse selle huvides, et meil oleks vaimuliku kirjasõna. Aga jah, see on täielik niisugune paradoks, et see taskuraamatusari sai asutatud selleks, et ajakirja Eestisse smugeldada. Selles ei ole ilmunud ühtegi pühakirja osa. Aga kirjastus tegutseb tänaseni. No see on niisugune fantoom, ma võiksid kirjastuses maarjamaa on üks minu varjunimedes sest tal ei ole kunagi olnud mingisugust maja, erinevad aadressid on olnud, mõned ajutised abilised on olnud, et see on sama asi, mis Vello Salo. Ja kui mina nüüd selle maailma maha jätan, ma ei tea, kas, kas ja kuidas keegi seda edasi teeb. Ma ei ole seda nime patenteerinud. Igasugu seda sedalaadi nimetusi on olnud Kirjastuste registris. Mind siis kirjastus maarjamaad ei leia, sest sa kustutad esialgu ilma minu käest küsimata, et ma oleksin ise selle eest hoolitsema, kuidas asi käib, ma ei tea. Aga see on teistmoodi kirjastusest juurde maksukirjastus. Sel ajal, kui ma peale hakkasin, ei saanud eestikeelse raamatuga raha teenida, aga rahvas võis teenida. Nii panin mina oma raha, niipalju kui mul oli alati mängu, et tiibe hurraa, kogunes trükised raamatule ja olete tegelenud ka raadiotööga, töötanud siis Vatikanis Vatikani raadios ja just sellel samal nõukogude ajal andnud edasi eestikeelseid saateid. Jah, sõda paiskas meid üle terve maailma laiali, eestlasi kümneid tuhandeid ja kõigepealt tuli siis muidugi ulualust otsida ja mingisugune siis tuleb muretseda siis keel ära õppida ja siis igaüks pidi ringi vaatama, kuidas, mida Eesti vabastamise heaks teha. Ja ma arvasin, et juhtusin tosin promo õigel ajal. Aga praegu ma ei usu, mingisugust juust, see pidi olema, kui ma helistasin Vatikani raadiojuhatajale, et teil on läti ja leedukeelsed saated, et kas võib olla kuidagi kunagi eesti keeles võiks midagi teha, see muidugi, et me oleme tükk aega tahtnud teha, ei olnud keele oskajatel, millal sa saad peale hakata? No siis oligi minu kapsaaia, sest mina pidin siis õppima ja eksameid tegema ja selle kõrval iga nädal 15 minutine raadiosaade kokku panna. Proovige järgi, kuigi rõpusse arvudel on teine. Kas midagi arhiivis säilinud ka on, nendest vanadest saadetest? Ma arvati või kuulajad uskusid, et see on nagu Vatikani ametlik teks siis meil oli kohustus anda tekst raadio arhiivi, kus seda säilitada diviisa. Et kui midagi ütlemist, siis me võime öelda, et me ütlesime nii ja see tähendab nii, et see kes arvas midagi kuuluvatest saateid, segati. See on hoopis teine asi ja need on vist peaaegu kõik valmis, aga nagu täna tulete mind usutava, mind ei ole lastud veel välja pakkida. Ma olen alles 14 aastat siin, Pirital, aga ei ole saanud lahti pakkida, nii et ma ei oska öelda, kas mul on need saated kõik alles või ei ole, suurem osa on, neid on üle 400, siis Vatikani raadios on tehtud peale selle siis Raadio Vaba Euroopa Ameerika hääl, Eeessi ringhäälingus ja nii edasi. Mina olen nii palju noores, mina ei mäleta, mis nendes saadetes sisuks oli. Aga mis mõttega ja mis teemasid te ise pidasite vajalikuks neis saadetes käsitleda? No meil oli otsekohe nii palju öeldud, et poliitikat me ei tee. Ka kirikuasjadest tuleb kõnelda ja me võiksime siis kõnelda sel ajal, kui ameeriklased ja venelased veel suured liitlased olid. Meie võisime kõnelda otse, et kardinal Mindszenty kiusatakse taga ja mis on selle protseduuri, kuidas öelda uudised. Ja sellesse oli, nagu ma ütlesin, kiidetud olgu Jeesus Kristuse esimese saate alguses läks Eestis uue Ouo käima, seltsimehed olid valved. Aga kõike nad ei saanud, segades näiteks Saaremaal nende oma raadioluure vastuvõtjad ja see oleks seganud nende tööd. Nii et mulle kirjutas siis üks mees 50 aastat hiljem, et kui tema Saaremaale komandeeringusse läks, siis hakkas Vatikani raadiosaateid kuulama, seal ei olnud Sagajad peal. Aga muidugi, esimene asi oli meie omad, uudised, tähendab katoliku kirikusse puutuvad uudised. Muidugi siis probleem, kuidas neid eestlastele, kes katoliku kirikus suuremat ei teadnud, edasi anda, huvitaval kombel. Ja üks minu klassivend juhtus kuulma. Noh, see ei ole jällegi juhus kuskil narrõmmis Vatikani raadios nüüd eesti keeles ja hakkasin mõtlema, et kes seal võiks olla. Sest see oli traktorisside side jaamakene seal ja nende teadagi mingisuguse luksuskõla areid. Et kui palju tema kuulis, ei tundnud ära, et see oli, tuleb pinginaabri hääl aga isegi sinna ulatas ja see, kuidas öelda, siis lohutuse efekt, see, mu klassikaaslane ütleb, et sa ei kujuta ette, missugune lohutus oli, et meid ei ole unustatud. Lühilaine ulatas Siberisse Te ütlesite, et miski pole olnud juhus või te ei usu juhustesse enam, aga aga no mismoodi teist sai näiteks katoliku kiriku preester, kuidas see juhtus? No ja ei juhtunud. Üks minu katoliiklasest kommilitoon, teine üliõpilane Hollandis kutsus mind külla ja naersime õhtul pikalt juttu ja ma ei mäleta enam, millest majasime kõigist maailma tõsistest asjadest muidugi tema Ligadeldasi usklik ja ütles, et kuule, Vello, et kui sa niimoodi mõtted, siis sa pead reisideks hakkama. Ja see on mul selgesti meeles, asjat maks võtavad tõepoolest. Ja siis läksin meie tudengi vaimuliku jutule ja tema ütles, et miks mitte ja siis tegin otsuse või, või kuidas seda nüüd öelda või teise pöördumise või kuidas seda nüüd nimetatakse. Ja lõppude lõpuks, õpingute ajal läksin kuulsa padre biojuurtesse vaatsesse, on väga tõsine asi, et kas ma ikka pean vastu ataki, ta saab mingisuguse inspiratsiooni saanud mulle mingit nõu anda? Ei, ei andnud otsesõnu, aga see oli, kuidas seal jälle kuidagi kuidagi määravam asi, nii et ideed ja otsused kasvavad. Aga kes neid, kes seda nõu annab, nagu see minu kaasüliõpilane, kes andis või ütles välja, et kui sa niimoodi mõtled, siis, siis sul on nagu kutsumus või et need on kõik kaasabilised teel. Nagu oli ka see Vatikani raadiosaadete algus. Ei juhtunud, vaid pidi niimoodi olema omal ajal. Kas olete kahetsenud ka seda preestril näiteks ei ole katoliku kirikus võimalik perekonda luua? On küll, see on jälle üks, üks niisugune müüt, mis käib, käib ringi. Kui ma Torontos olid, siis seal oli midagi 60 preestrit, kes olid abielus seal kiriku eri osades, nii nagu kirikukord ette näeb eriti niinimetatud idakirikutes siin näiteks apostliku õigeusu kirik kus on ka suurem osa preestreid, abiellus kui mitte mitte mitte kõik. Aga see ei ole jälle nii, nagu rahvasuu ütleb, et et õigeusu kirikus võivad preestrid abielud ei või ja neil pärast preestriks pühitsemiskõne teiseks jäävad, ei ole õigust abielluda. Ja seda nüüd noh, ei teata või soovitav teatavaks võtta. Ilus põhjendused, kes on kristluse kerge ikke kandavad, sellele ei sobi abielu rasket iget kanda võtta kui abielu raskeks, kui on juba kaelas, siis Kreestlase kergeeke sees kuidagi liiga. Nii et siin on vaja jälle näha, mis, mis on ja kuna mina olin õigeusu kirikus ristitud siis katoliku kirikutäide osadus täieliku osaduse vastuvõtmise järele, nii nagu praegu räägitakse, ei lubatud ladina Reidusse minna, nii et iseenesest mina oleksin võinud abielluda ja siiski preestriks pühitses saada. Ja see ei olnud üldse küsimus minu jaoks. Aga mina mõtlesin vanamoodi, et kui juba ja siis juba et kui ma hakkan nüüd jumala riigi tööd tegema, siis ma teen ainult seda. Nii et mul ei ole nagu midagi kahetseda. Vello Salo, te saate viiendal novembril 90 aastaseks saama siis, kui, siis kui jumal lubab, nagu muslimi Shalla kui alla tahab. Ega ega ma ei tea, kas ma sinna maal elan, see on vanajumal, kes meid ära kutsub, mitte meie ise ei lähe. Aga kas te olete oma pead vaevanud ka selle küsimusega, et mis see elu mõte on? Ei ole vaja pead vaevata ega jalgratast uuesti leiutada, see on niisugune moevool, et me peame kõigi kõigele mõtte andma. Kristlase elu mõte on vilja kanda, vaimu vilja kanda. Kes iganes armastust rahulolemist Rõõmu edendab, see kannab vaimu vilja. Nii nagu on looja poolt ette nähtud. Ja seal ei ole midagi leiutada ja see on, see on elu mõte. Taimede puhul täiesti selge. Taim. See on tema, tema vimi igalühel isesugune ja nii ka meil. Nii et siin ei ole kuidas öelda, ülearune küsimus ja siiski, nagu ka teie jutust ilmneb, küsitakse väga palju. Aitäh selle vestluse eest. Preester Vello Salo ja ma soovin teile siis tugevat tervist, jaksu ja kõike head. Ja, ja kõigile marjamaa inimestele issanda õnnistus ja vaimu viljakandmist. Kuulsite kirikuelu. Saadet juhtis Meelis Süld.