Vikerraadio. Ja kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele on laupäev. Kell on saanud 11 ja viis minutit läbi. Nagu ikka sel ajal vikerraadios kolm kolleegi ajakirjaniku istuvad laua taga. Täna siis seltskond, kes rahvast teenib, Mikk Salu, Eesti Ekspress, tere hommikust, Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht ja mina, Aarne Rannamäe. Eesti televisiooni toimetaja, saatejuht. Nii loomulikult, meie jututeemad on saanud hoopis teise pöörde, mida me siin veel eile arutasime, et et mis olid need nädala kõige olulisemad asjad, mida võiks rääkida, mida võiks rohkem sügavuti võta lahti lahata ja nii edasi. See terrorirünnak Pariisis, millest just ka uudistes kuulsite üsna pikalt ja põhjalikult on siis loomulikult see see teema, mis, mis meid kõiki on on raputanud ja eks me siis sellest peame ka alustama. Ausalt öeldes, kui mina, mina magasin öösel korralikult ja, ja kui ma hommikul varahommikul seda seda uudist kuulsin, siis siis mu esimene selline ilmselt ma olen nii ära rikutud nendest nendest uudistest ja niivõrd palju tegelenud nende asjadega. Et esimene esimene reaktsioon oli, et ahah tuli jälle ära või, või midagi taolist. Ja tuligi ära ja ma võin ju me võime täiesti kindlad olla, et neid tuleb veel Jušele läheb mõni kuu või aasta mööda ja ja on järgmine nagu, eks ole. Et see, see ongi selle, selle asja õudused. Et need, need asjad ei, ei lõpe enne, kui enne, kui ma isegi et enne, kui midagi tõsiselt või, või, või ütleme, üle kogu maailma poolt koordineeritult ette võetakse, aga, aga need asjad võivad ka siis mittelõppe? Jah, et nagu sõnu ei ole praegusel hetkel, et see, mis toimus, on ju kohutav ja ja suurim terrorirünnak Euroopas pärast Madridi 2004 oli metroos toimunud rünnakut. Et selles mõttes noh, see ongi see praegusel hetkel on kõigil nagu emotsioonid üleval ja ja, ja võib-olla selline arutelu, et mis nüüd edasi saab on võib-olla natukene mõistlik teha mõne aja pärast on ju, et et aga kindlasti seda juba nakatunud õigustatud võrdlema naine leeveniga. Ja, ja nüüd on selles mõttes nagu huvitav ka seda, et millised sammud siis väga konkreetselt siis lääneriikide poolt nagu vastandatakse. Jah, noh, eks need võrdlused on alati niisugused, nagu, nagu nad on, et et tõenäoliselt Naili levelit noh, see kalašnikovide tähistamine ja, ja pommid tööd ja, ja siis lõhkeseadeldised, mis seal staadioni juures plahvatasid, et, et noh, et naine oli ikka show, ütleme nii, et no mitte mitte mingis heas tähenduses, aga, aga see oli ka ikka võimas lavastus ja ka selle puhul ka selle rünnaku puhul ei saa öelda, et see oleks olnud mingi selline noh, mingid juhuslik asi, et see oli väga-väga põhjalikult meeritud, et vähemalt kuues erinevas kohas et üheaegselt sisuliselt kogu strateegia oli välja mõeldud, mis siis saab, kui tuli avatakse nende pihta? See oli ikkagi väga põhjalikult planeeritud protsess. Et ma mäletan seda, et kui oli seal Hebdo nagu juhtun siin jaanuari algusesse, et siis ju olid palju juttu sellest, et kuidas kuidas kõik Prantsusmaal rakendatakse meetmeid, et midagi sellist korda ei saaks? Jaa? Jaa, ja ma ise käisin ka ühes Prantsusmaa telekanalis näiteks vaatamas, mis on seal nagu muutunud või juhtunud ja, ja tõesti nagu turvameetmed olid olulised nagu nagu suurendatud, aga näed, toimus et noh ja, ja selge on ka see, et kuigi ametlikult pole islamiriik võtnud veel vastutust enda peale siis see, kus oli kõige suurem omandanute arv sellel rokk-kontserdil siis seal oli üks Rahanduspressi ajakirjanik, raadioajakirjanik disraadiosse teeb kaastööd, oli seal kohapeal ja ta ütles, et see, mida siis need terroristid karjusid, oli, oli siis noh võib-olla üks kokkuvõttes otsetõlkes see, et see on teile selle eest, et teie Hollande'i saatis oma sõdureid või, või siis ütleme, need need hävitajad On ja Süüriasse ja karjutiga araabia keeles veel Allahid ülistavad nagu loosungeid, et et noh, selge on see, et see on väga üheselt seotud sellega, mis praegu toimub Süürias ja, ja kõige muuga. Jah, ei sedagi, seda kindlasti selliste tegude puhul ma siin enne kolleeg mees süldiga ka rääkisin natukene meie meie tänasest saatest ja, ja tegelikult ma pean seda, seda mõtet nüüd nüüd kordama, et. Alati tekib mul küsimus, et, et kuidas see ikkagi nagu võimalik on. Tähendab, see küsimus, ma esitasin selle küsimuse juba 14 aastat tagasi siis toonastes uudistes ja, ja et, et kuidas on võimalik, et kõikide nende luurete, eriteenistuste ja eriseadmete ja erilise valvsuse ja kõige kõige selle juures viimati Pariisis ei, ma olen seal käinud korduvalt, see asi ole Pariisis. Ma tookord küsisin seda nagu, nagu New Yorgi puhul ja Washingtoni puhul. Et noh, kui ikkagi tookord me rääkisime ikkagi lennukitest, eks ole, mis olid, mis olid õhus ja, ja paanika isegi isegi valges majas oli, oli nii suur, et ei teatud, et kuusejärgne lennuk siis sisse põrutab. Et kuidas see on võimalik ja ma küsisin seda ka otse-eetris ühelt meie diplomaadilt. Ja tema, tema vastus oli väga lihtne, tähendab, riiki ei saa lukku panna, mida demokraatlikum ja liberaalsem on riik, seda, seda kergem, mida tegelikult haavatavamad tegelikult iga terrorirünnak ongi oma olemuselt rünnak sellise laiemalt põhjalt nagu läänelik väärtuste või vabaduste vastu. See ongi ju soo, selleks et me hakkaks piirama neid asju mis on niisugused demokraatlikus ühiskonnas nagu olulised nine eleven tõi väga suured isikuvabaduste kitsendused kaasa Ameerika Ühendriikides ja mitte ainult kogu lennundus sellesama aeg ja siis, kui hakkas asi nagu ära ununema, eks ole, või noh, see, see, see lennukite torni põrutamine muutus nagu selliseks nagu meedia või meelelahutuse osa iga kord, iga päev praktiliselt. Me peame me, see on kohutav, mis pandi nende nende 120 või 140 inimese. Väga jõhker tapmine on tegelikult see, mis sellega kõik nüüd edaspidi kaasneb, kaasneb see on väga selgelt lööb nüüd selle pihta, mida me oleme nagu harjunud sellises demokraatlikum saaduse oma avalduseks on ja see on see, see, ma ei taha üldse neid nagu panna kaalukausile. Aga, aga see asi mõjutab meid pikas plaanis veelgi rohkem. See on tegelikult väga lihtsalt võimalik, et kuidas see võimalik on, sellepärast et et nendel terroristidel on suur ja lai toetus. Kui naini leeven toimus, sa tead, eks ole. Mitmes Lähis-Ida riigis tulid nagu sajad tuhanded inimesed nagu hurra kahjujatega tänavatele. Ma saan aru, et need, kes siin Pariisis, eks ole, nüüd toimetasid nad kõik olid Pariisi kodanikud vähem prantsuse, vabandust. Et, et järelikult neil on oma kogukonnas, noh, ma ei ütle seda, et need kõik on terroristid, aga neil on mingisugune mingi mingi vaikiv toetus, mis, mis võimaldab. Ta islamiterrorismiga, aga, aga midagi pole teha, et et käies Pariisis võib-olla minnes kesklinnas natukene nagu välja, kui mina viimati käisin, ma nägin sellist noh nagu see palvetatakse, kummardatakse Achi poole, et see ei ole mitte midagi ebatavalist, see on see ongi juhtunud. Et ja, ja ei maksa ka unustada, et, et ISISe ridades sõdib väidetavalt paar-kolmkümmend 1000 Euroopast pärit inimesi nii-öelda valgete ja kusjuures siin siin uudistes, eks ole, oli meie välisminister juba rääkis, et sellel teemal ei ole mitte mingit seost nagu pagulastega, mis mulle tundub nagu erakordselt naiivne, nagu naiivne lähenemine päris kindlasti see mõjutab seda, seda debatti lõppkokkuvõttes, et kes need terroristid nad kunagi olid ka pagulased, pagulaste järeltulijad või? Ma just enne mõtlesin, et millal, nagu keegi esimesena ütleb need välja, et selle alati sihukseid korrektse fraasi, et islami ei ole seal mingit seostata. Sotsiaalmeedias on seda juba täna hommikul mitmel poolt välja öeldud ja sellega nagu järgmine on see muidugi, et, et need on üksikud hundid. Need on sellised üksikud. No ja ma olen jätkuvalt seda meelt, et, et kui me räägime islamist kui religioonist, et islamiga ei ole sellel midagi pistmist, tähendab kui sa lähed ja karjud, midagi kellelegi maha lööd või mingisuguse kuriteo toime paned ja võtad selle nii-öelda kattevarjuks, siis on, see on see üks asi, aga ja me võime tuua, oh jumal, see on see nii lootusetu väitlused miljoneid kordi korratud, et et usk iseenesest ei, ei käsi midagi, midagi sellist teha loomulikult inimeste peades need asjad, need asjad seostuvad ja, ja mida rohkem selliseid tegusid tuleb, seda rohkem siis ka vastavalt noh, see meie, meie sellist mõtte, avaliku niisugused mõttemaailm muudab, see on täiesti selge. Aga ikkagi ikkagi see nii-öelda riigi lukku panemise küsimused, et küll me sind kuuleme, igasugused, ka eriteenistused tulevad lagedale oma oma infoga ja see on paratamatu nende, nende asjade puhul me saame rohkem teada. Aga, ja noh, küsimus ongi selles, et, et Pariisi sugust või, või, või, või olgu see siis Londoni sugust või Madridi sugust Suurlinna on, on tohutult raske panna lukku. Tähendab küsimus ei ole ju selles, et et mingeid inimeste nagu, nagu vabadusi, aga, aga inimesed ise ei ole veel piisavalt nagu noh, tähelepanelikud mul on, mul on lihtsalt olemas konkreetne võrdlus Iisraeliga, kes, kes elab juua aastakümneid sõjaseisukorras. Miks, miks Iisraelis praegu on käimas nii-öelda see pussitamise intifada? Sellepärast, et pommivööd ei tule enam kõne alla, tähendab, kui kui inimene on normaalsest paksem, kõik inimesed tähendab, on ettevaatlikud, kõik vaatavad niimoodi silmanurgast, et mis ümberringi toimub ja, ja kui inimene astub teistmoodi või ta on ebaloomulikult kuskilt keskkohalt, on taaramäe, eks ole, kus ta ei peaks olema. Ja, ja noh, rääkimata kõikidest muudest turvadest, tähendab, noh, ma olin nädal aega tagasi alles Jeruusalemmas ja ja noh, sellist sellist valvet nagu, nagu seal praegu on, et sealt ka hiir läbi poe. Ja see valmisolek nii-öelda võimalik potentsiaalne terrorist lihtsalt koha peal maha lasta ilma halastuseta, ilma küsimata ilma hoiatusasuta vaid kohe ja maha. Et see, see riik on nüüd, ütleme noh kui, kui, kui ainuke demokraatlik selles mõttes riik Lähis-Idas siis see, see riik on, on sõna otseses mõttes lukku keeratud. Aga aga meie, Meie ei ole veel sinnamaani jõudnud, tähendab, me endiselt viriseme lennuväljal, eks ole, kui meil kästakse seal näiteks kingad jalast ära võtta või või, või läbi nende turvaväravate marssida kaks-kolm korda, sest ikka ta kuramus, piiksub ja ja, ja see pahandab meid endiselt ja nii edasi, eks ole. Et kõik see on nagu inimese kõrvade vahel kinni ja see on niisugune psühholoogiline värk, kusjuures. Me me ei võta seda ohtu nagu reaalsena ikkagi veel. Ma just lugesin siin mõned nädalad tagasi paari lugu, mis rääkis sellest, kuidas Prantsusmaalt prantsuse juudid nagu üha rohkem emigreeruvad Iisraelis, et see on jälle nagu tõusutrendis, vähemalt mingid viimased paar-kolm aastat juba. Ehk siis no mingi mingi tood siis, oli ju selgelt suunatud ka väga palju nagu pääsu. Aga see ei olnud nagu mitte nüüd Charlie Hebdo, vaid see on juba noh, see on juba mitu aastat see trend, sest Charlie Hebdo nagu seda küll see oli seal, see, mis, mida me näeme, aga see, mida nad rääkisid, kuidas neid pidevalt tänaval sõimatakse, mõnitatakse, pekstakse, eks ole. No ja samas olnud ju põlvkondade kaupa idiootidest elanud Prantsusmaal ja Pariisis ja ja vaatame, missugune reaktsioon oli, kui Netanyahu kutsus neid tagasi oma esiisade maale, siis nad ütlesid, ei, aitäh, et me me tahaks ikka siin edasi elada, aga kui need asjad jätkuvad? No praegu ei ole nagu seostu juutidega, selles mõttes vähemalt ei ole avalikus infos kuulda olnud, et et mingitki sellist seost oleks. Ja, aga tegelikult see asi on ju palju laiem, nii et see Pariis on nüüd, jah, see on öeldud, et seal nüüd pärast teist maailmasõda kõige suurem terroriakt, mis on siis Prantsusmaal toimunud. Ja, ja eriolukorda ei ole kehtestatud, et minu teada Pariisis pärast 2000 viiendat aastat. Aga, aga tegelikult need asjad ja kõik on ju omavahel seotud, ega me peame siia juurde võtma ka veel vene reisilennuki, eks ole, allatulistamise või vabandust, pommi pommipanemise. Ja need, see, see on nagu pärlikee, et iga iga selline sündmus on järjekordne sündmus selles suures ahelas. Jah, et lihtsalt nagu meenutuseks, Prantsusmaa on olnud Süürias ISISe vastases võitluses ju üks kandvamaid jõude. Et siinsamas veel 10. novembri paiku oli rahvusvaheliselt meediast võis lugeda uudiseid selle kohta, et Prantsusmaa pommitas ISISega seotud neid nafta Ta kohti, et neid nagu halvata seal ja novembri alguses nad üldse nagu intensiivistasid. Et, et Prantsusmaa ja Venemaa kindlasti on, on need, kes on olnud siis nagu nüüd viimasel ajal nagu selgelt nii-öelda ISISe või Süüria Süürias tegutsemise nagu, nagu selgelt, nagu esiplaanile tõstnud. Ja selles mõttes kindlasti on, on Moskva kui selline, kui linn kindlasti ka väga-väga noh, nagu suure, nagu märklauaks praegusel hetkel kahtlemata Venemaa, Moskva, kõik, mis on seotud Venemaaga kremliga. Kahtlemata see, see on suur oht ja seesama see president lennuki alla allakukkumine näitas seda ka väga-väga-väga ilmekalt, et piisab ainult ühest-kahest tüübist, kes on kas siis ära ostetud või lojaalsed, tõenäoliselt oli tegu, me ei tea veel keegi pole seda ju niimoodi avalikult ja. Mulle tundub, et lennujaama töötajad lihtsalt. Aga noh, vaata kui samas peaks nagu sellega nagu arvestama ka, et pärast seda nine eleven'it karmistati nagu kokku ennekõike siis nagu kogu maailmas, aga ennekõike siis Euroopas Ameerikas nagu lennundusreegleid väga palju. Aga mina näiteks sattusin lendama mõne mõne aja eest Põhja-Aafrikas ja, ja kui ma pidin Marrakesh'i lennujaamast, hakkasin lahkuma, läksid nagu turvakontrolli, hakkasin võtma oma kotist arvutit välja, siis ametnik, kes selle julgestus. Aga siis ma hakkasin võtma oma pintsakut seljast ära, kus mul olid võtmed ja mingeid münte taastavad, harjunud on harjunud niimoodi tegema, ta lõi käega, et mida sa mind segada ja mine sinna peale, aastasin, astusin sellest turvaväravad läbi, nüüd hakkasid piiksuma ja siis ta tõusis püsti, tuli natukene, katsus mind, nägi Ahed võtmena, mine edasi. Eks selle erinevates kohtades vaadatakse erinevalt. Neid asju, et sellest on küll aastaid möödas, kui mina Marokos lendasin, siis seal neid kõige enam häiris see, mis oleks peaaegu takistanud mind sinna ühte see ei olnudki turismipiirkond. Seal ida pool jah oli, et ma olin oma mingisse ankeeti märkinud ajakirjanik, et ma olen nagu töötan ajakirjanikuna ja noh, see, see tekitas neil sellist. Ma usun, et mida ma siin nagu ema jaagu kirjutada seal dissident mõnes mõnes riigis absoluutselt kunagi Hiinas käies ka soovitati niimoodi, et ära panema, mina panin ka, et ma olen ajakirjanik. Mul oli olemas jah ja tegelikult me peame ju ka ajalukku vaatama selles mõttes, et prantslastel on Süüria puhul oma kindel roll olnud mängida ja Süüria ja Liibanon pärast esimest maailmasõda olid ju prantslaste mandaate territooriumid, nii nagu kaks suurt London ja Pariis selle asja siis lõpuks kokku leppisid ja ja, ja, ja mõlemal riigil on selles selles piirkonnas nii-öelda vanad karmavõlad venelastel hoopis hilisemast ajast ja seoses Nõukogude liidu tegevusega ja, ja nende piirkonna riikide relvastumisega ja, ja muude selliste asjadega, nii et aga noh, Venemaale on muidugi on otsustavaks ilmselt praegu saanud see, et nende Nende ISISe poiste viha on, on lihtsalt sellepärast üles köetud, venelased pommitavad mässuliste positsioone, kes on just nagu nende nende omad poisid, kuigi, kuigi noh, ei ole ütleme, otseselt seotud ISISega. Ja, ja, ja ei, ei ei ole selgelt öelnud, et, et president Assad teeb põhimõtteliselt ära minema ja nii nagu teised riigid on seda teinud, on öelnud, et nemad ei näe Süüria tulevikku, siis koos koos Assadiga. Aga jah, et tagasi tulles veel tegelikult selle juurde, et, et psühholoogiliselt on jube raske oma oma vabadusi piirata. Aga me peame vaikselt sellega harjuma ja ma arvan ka Eestis me peame tegelikult sellega sellega harjunud, sest et praegu meile tundub küll, et me oleme siin vanakuradi vanajumala selja taga ja kuskil ääremaa perifeerias, aga aga meie meie trikoloor on, on tuntud meie poiste missioonisõdurite käevarre pealt mitmes riigis juba ja ja, ja meid pannakse juba üsna järjest rohkem samasse punti koos koos nende teiste suurte ja. Peame on ka eestist ISISe ridadesse läinud vähemalt ühte eksale inimest, keda kelle puhul, eks ole isegi nimeliselt teada. Ja et huvitav on ka see, et et ma ei tea, kuidas Ekspress Grupis on, et kui Charlie Hebdo juhtum siis oli väga palju räägiti noh, nagu meediaringkondades ja jõustruktuuride vahel selles, et kas ka Eestis peaks väljaannete turvalisust oluliselt parandama. Aga minu teada midagi, mida ei, eks me üli ülitõsiseid samme nagu ei ole küll asutud, et üheski ei ole kuskil nagu tänavateravist ajaliste Liidustest Mart Raudsaar. Siis ta on seal tegema endiselt veel, et soovitas, et vist lausa, et palgata igale toimetusele relvastatud turvamehe on ju, et see ongi see, et, et sa hakkad loovutama mingi tamine oma oma vabadusi, oma oma harjumuspäraseid nagu tegevused, kui sa peaksid iga päev, ma ei tea mingist asjast nagu läbi käima nõnda edasi. Aga selles samas Pariisis on see täiesti tavaline juba mõnda aega. Et suurte toimetuste ees näiteks TV1 on ja on mitu turvameest väljas on ju relvastatud, sinna sissepääs on ülimalt keeruline ja täpselt on seda, seda ka teistes maailma suuremate meeldimine, jagame seda, võtame mätta otsast, tegelikult. Terror, terror, rünnak on oma olemuselt tegelikult ju meediasündmus, sul on vaja Anjo külvata hirmu kogu ühiskonnas ja kui seda meedia kajastab väga jõuliselt, siis see on ju ka terroristide eesmärk, et mees tohutult kajastaks seda hirmu võimendaks külvaks edasi just selles mõttes. Seda on küll isegi natukene võib-olla küüniline öelda, aga see, mis toimus eile õhtul Pariisis oli ka väga hästi jutumärkides siis noh, või ütleme, nende nende poolt vaadates hästi korraldatud ja ja väga-väga täpselt ka ellu viidud eriti rohkemates kohtades see, kus rokk-kontsert toimus, see kontserdimajas ja, ja siis jalgpallistaadion, kus parasjagu käisid kultusmatš küll vist ainult sõprusmatše, aga ikkagi, kus oli ka president kohe, kus oli president ja Saksa välisminister kohal ja ja, ja noh, kõik see, see oli, see oli tehtud nagu Šveitsi kella täpsusega ja, ja ei saa unustada seda, et tänapäeval seal sellised sotsiaalmeedia ajastul, kus igaüks on ajakirjanik operaator ja fotograaf, on seda ju veelgi lihtsam ju levitada oma oma sellist terroristliku sõnumit, et see kindlasti aitab ka nende eesmärkidel tohutult kaasa. Ja kui ainult veel korraks seda mainida, seda, seda Sharm el sheiki juhtumit, siis vaat sõitsid näiteks Maroko, eks ole. No Egiptus ju tegelikult noh, väga kiiresti kasvav riik elanikkonna poolest ja ja pole tal teisel tühjagi peale peale turismi, mis, mis nüüd siis ähvardab päris kokku kuivanud. Noh, kõik see, mis on, mis on Kairo ümbruses ja püramiidid, Niiluse kruiisid ja need on kõik juba ammu ära lõpetatud, pärast seda verist Araabia kevadet. Aga, aga need need kaks kaks kohta šeik farm ja siis saada oli, oli tal jäänud, eks ole. Aga tundub, et sellel rahval on nagu ükskama kõik ses mõttes, et Egiptus koos venelastega ju viimase hetkeni lükkasid tagasi ja naeruvääristada neid, kes, kes ütlesid, et selle lennuki pardal võis olla pomm. Alles siis, kui venelased keelasid ära oma lennud Egiptusesse Putini korraldusel, siis siis hakkas ka Egiptus sama sama laulu laulma, nii et, et noh, tähendab see korruptsioon ja, ja, ja see nii-öelda see ära ostetavus. Ja seal võib ta olla ka muidugi suur hulk ka lojaalsust ja ka maailmavaadet loomulikult nende inimeste puhul nüüd seda ei saa ka välistada, et kõik ainult nüüd rahaga ära ostetakse. Siis see vohab ja neil on, tundub, et neil on täiesti kama sellest, et kas nende riik kukub kokku ja kas, kas turistid lähevad uuest aastast, no praegu nüüd uue aastani seal paljud kompaniidi oma lennud ära ära lõpetanud Sharmi, et, et kas need taastuvad või, või mitte. Et see on, see on äärmiselt äärmiselt kummaline käitumine. Ma ei tea, on, aga no selles mõttes, et nad ei võta midagi suurt ette, eks ole. See korralagedus on, on endiselt tohutu ütleme niimoodi, et tõenäoliselt sealseid võimulolijaid huvitab pigem võitlus nende vastu, kes nende võimu ohustavad, et sinna lähevad ressursid. Eks ole, luga resurssi ei ole, tähendab, sellel riigil ei ole mingeid resursse, mida, mida mida maapõuest kaevata. Ega, ega mõtlesin pigem seda, et Egiptus on ikkagi ju väga militariseeritud riik ja kui vaja näiteks mingisugused opositsioone rünnates, nad leiavad alati nagu relvi, sõdureid ja 80 miljoni elanikuga riik ikkagi ja seda potentsiaali veel on, et seal Tahriri väljakul saaks mingitest möllavatest inimestest tankidega üle sõita, et, et see, see nagu ei ole. Seda ma mõtlesingi nagu ressursside puhul, et need ressursid, et võimu ilmselt huvitab, nagu pigem see, et oma nii-öelda riigisisese opositsiooni vastu võidelda et turistid käivad või Käina. Aga lõppude lõpuks millestki elama ja, ja tema, tema ammendamatu ressurss on see, mis paistab üleval päike ja, ja väga-väga soodne asukoht, eks ole, sajad miljonid inimesed lähinaabruses ma mõtlen ja, ja neli tundi lennata ja sa oled suvalisest Euroopa otsast, eks ole, suvalisel ajal noh, siis kui on, on, on siin ja kole aeg, siis oled kohe ma olen täiesti eos on pigem nagu lihtsalt mõtlesin, et kas öelda, et neil on täiesti kama, on õige, et noh, võib-olla lihtsalt nende prioriteedid on mujal. Nende vaatenurgast ma räägi, okei. Nonii, ja meil on. Meil on, meil on koduseid koduseid asju ka kindlasti veel üle üle lehitseda ja, ja üks nendest olulisematest on kindlasti ka seotud lendamisega. Jaa jaa, ja kogu see Estonian Airi ja selle uue uue lennufirma saaga oli siis eelmisel või lõppeval nädalal niisugune noh, täiesti domineeriv meie meie meedias ja kahtlemata meie elus, sest sest tegu on väga-väga olulise küsimusega. Kas mitte ainult see, et kas meil on olemas nii-öelda oma rahvuslikud tiivad vaid vaid asi on asi on isegi veel sügavam. Kas eesti pannakse lukku, õhuteed mööda, kas me satume selles mõttes isolatsiooni ja, ja mis sellest asjast üldse välja tuleb ja, ja see asi on niivõrd mitmekihiline, et, et ka ka see, see kogemus ja õppetund, mis meil nüüd siis sellest eesti õhu kadumisest õppida on, et kas saab midagi teisiti teha või on see nii-öelda see objektiivne faktor, nii, nii määrab, et, et me ei saa mitte midagi selle asjaga ette võtta, tegelikult ma arvan, et suur probleem ongi see, et me tegelikult praegu ei tea. Kuigi sellest on väga palju kirjutatud, väga palju räägitud, väga palju televiisoris näidatakse, tegelikult ikkagi ju ei tea, väga täpselt, mis viis aastat tehti, kuhu täpselt see raha kulutati. Tegelikkus, mina läheks ajas veelgi rohkem, võib-olla tagasi, et vaataks, et kust need suuremad jamad Estonian Airiga nagu pihta algasid ja ja ja me jõuame tegelikult esimeste jamade puhul sellesse perioodi, kui SAS oli Estonian Airi suuromanik. Estonian piiril läks suhteliselt hästi, räägiti, kas räägitud mitte nii, et Estonian Air'il oli nii-öelda nii-öelda vahendeid dist lausa mingi sajakonna miljoni toona kuni eest ja SAS tegi siis otsused soetama Estonian Airile, siis need uued Bombardier olid. Siis tuli majanduskriis. SAS'il hakkas halvasti minema, Estonian Airil hakkas halvemini minema. Need lennukid olid soetatud, pankadega tekkisid ravimid. Ja, ja sealt see asi nagu alguse sai. Ma siiski ütleks, et esimesed kahjumid olid siiski juba enne seda, neid otsuseid. Millal viimati Estonian Air kasumis oli 10 aastat tagasi? Et aga kindlasti on, seda on ju kõik osapooled tunnistanud, et pumbarieerid olid see, mis oli nagu täiesti vale otsus tollel hetkel või noh, ütleme, et oli tollel hetkel võib-olla õige otsus, aga kuna tuli ka majanduskriis on ja peale siis SAS otsustas siit Eesti turult nii-öelda väljuda. Ja tol hetkel Siis Eesti riik hakkas siis süstima Estonian noh, ma räägin väga üldistatult ja mingeid asju, nagu ka meelega nagu utreerides otsustas hakata siis andma nagu Estonian Air'ile nii-öelda rahaliselt süste. Ja seda tehti siis ilma, et oleks. Konsulteerinud haritud või kokkulepitu Euroopa komisjoniga nii-öelda riigiabiteemadel ja tol hetkel hoiatati ka nende rahasüstide eest ka Eesti sees, need, see võib meile jama tuua, aga aga noh, tol hetkel need vastutavad poliitikud siis leidsid, et et küll me nüüd tagantjärgi ära klattima Seal tuleb muidugi nüüd selle kohta, et aeg oli nii vähe, et ei olnud aega küsida ja ja kas see ongi, eks ole, ja ja siis Ma veel ära ja, ja tegelikult mingil hetkel hakati siis läbi advokaadifirmaga ja kui jõudis see oht kohal, et võib ka juhtuda, et see, mis me teinud oleme ongi siis ebaseaduslik riigiabi siis Eesti riik siis läbi ühe, siis advokaadifirmakeskustele vaidluste peal nagu spetsialiseerunud hakkas siis nagu uurima ja, ja siis selgus, et, et sarnaselt, et jah, et põhimõtteliselt on rikutud, aga sarnaste case'ide puhul on Euroopas varem vaadatud läbi sõrmede põhimõtteliselt juuti siis kuna oli volinik, konkurentsivolinik, Almunia, ET konsultatsioon Nende käigus mina olen aru saanud, saadi siis nagu nagu põhimõtteliselt nagu vist isegi nagu mingisugune mitteametlikud iilid, et, et jah, et, et esitage uued uusi äri plaaninud edasi ja kude kaasate Infortar ja nõnda edasi, et et siis on kõik nagu veel hästi minna, aga siis vahetusvolinik. Ja, ja volinikuks tuli siis Almunia asemel. Issand, ma ei suuda nüüd eesnime millegipärast nende pealtnäha aga proua Vestager kes oli, kes on ise ja kogu tema tiim märksa sellisem resoluutselt, lähtub kirja pandud nii-öelda reeglitest. Ja ta ütles, et teda ei huvita seda põhimõtteliselt, et mis on nagu varem tehtud nii-öelda ja, ja seal ei pea perifeeria alasid päästma. Tema, see oli vastus meie ajakirjaniku sõnastatud küsimusele ja see läks nagu onlain meedias elama oma elupära ja ma just tahtsin seda märkida, et see on nagu hea näide, tema ise seda ei öelnud, aga see on kuidagi nagu temale omistatud. Et aga mõte oli tal ikkagi mõnes mõttes nagu ikkagi seesama, ainult et seda niimoodi ei väljendanud. Aga tema mõte oli see, et Euroopa lennundus on liikunud liberaliseerimise teed. Teised, kas meil on väga selgelt paika pandud reeglid ja, ja komisjon hinnata siis Estonian Airi riigiabikõlbulikud või mitte, lähtus kirja pandud reeglitest selle vastu. Eksid, et meid ei huvita, mis varem on tehtud ja mis mitte. Mina olen kuulnud ka seda variant versiooni, et samas advokaadibüroo Nad olevat olevat siis andnud nagu nõue, et, et võiks ikkagi minna Euroopa Komisjoni otsuse vastu kohtusse. Et siis Euroopa kohtusse. Komisjoni otsuste vastu on kohtusse ka paremini, lennunduses vist vist vist mitte. Aga siis hinnati siis nagu sellega kaasnevaid nagu muid negatiivseid asju ja otsustati siis nagu mitte nagu minna sellest, kuigi see samana tulevad hinnanud seda, et see võiduvõimalus on suurem kui kaotusena. Ma ütleks siiski seda, et arvestage, et me oleme hetkel info lõksus selles mõttes, et me saame infot peamiselt nii-öelda Eesti poole pealt. Nemad dikteerivad seda väga palju, needsamad inimesed, kes otsuseid tegid nad räägivad teatud nurga alt teada, jätavad mingeid asju rääkimata, neil on ilmselgelt huvi nagu öelda, et vot see on nagu seal süü on seal nagu Brüsselil kuidagi nagu jätta sellist muljet. Ma olen kuulnud ka natukene nagu teisi jutte, selle sama konkurentsi oli aga mina ega mina süüdistanud maestro teiselt poolt ma ei ütlegi, et sina süüdistasid, aga ma lihtsalt noh, ma vaatan nagu pigem nagu tervikuna. Et kindlasti oli see, et Eesti tegi oma esimesed sammud, nagu selles ootuses, et küll me need asjad nagu tagantjärgi nagu ära klatime. Ja võib-olla mõnda aega oligi nagu see lootus nagu, nagu nagu, nagu sellele, et mingeid justkui signaalid seda ka Euroopa poole pealt nagu lubasid. Aga, aga jah, et, aga fakt on ka see, et viis aastat hiljem on Estonian Air kahjumis endiselt. Noh, ma kuulsin näiteks üks eesti poliitik rääkis, et võib-olla olekski läbi silmade vaadata, et kui me oleks selle viie aastaga suutnud selle lennufirma nagu ümber pöörata, jah, aga kas see. Aga ikkagi tahaksin teid kutsuda natuke laiemalt vaatama seda, seda saagat, mis siin komisjoniga see oleks võinud langeda nii ja teisiti ühele ja teisele poole. Aga ma. Ma tahaks ikkagi teada ja küsida, aga, aga aga vastajaid ei ole, tähendab Eestis, et, et kas, kas, kas Eestis üldse on, on võimalik oma nii-öelda rahvuslikku lennukompaniid omada, mis, mis oleks kasumis. Ja, ja millistel tingimustel ja, ja, ja millise strateegiaga, millise Arne, kui me oskaks neile küsimustele vastata, ei oleks, meil pole 10000 eurose palgapäeva istuks kuidas toimida ja 10000. ja vaid Tero Taskila palgaga juba. See on selge, mul oli kunagi omaaegse majandus ministriga Juhan Partsiga üks väga-väga tuline vaidlus sel teemal, see oli just see hetk, kui kui raskele hakkas oma 30 kolmetonnist palka saama, et, et minister ütles, et Eestis puudub lennundusalane know-how, et, et me, me ei teagi tegelikult, mida teha. Et see on, et see on esiteks niivõrd keeruline, see on niivõrd mitmekihiline ja, ja keegi. Me peame sisse ostma, pärast selgus muidugi, et need Taskila ei olnud küll mingisugune ost ja, ja, ja mitte oma palka väärt ja läks häbiväärselt koos Heleniuse ka minema, eks ole, sai tollane nõukogu esimees aga, aga, aga põhimõtteliselt. Et, et kui vaatame nagu nagu tõele näkku või objektiivsele reaalsusele, meid on 1,3 miljonit, meie rahakott on selline, nagu ta on. Meie elatustase on selline, nagu ta on, meie ümber on kolm suurt lennuvälja. No Riia, esiteks Helsingi ja Stockholm. Et, et milline see strateegia nüüd siis töötaks või, või, või milliseid lennuliine me üldse peaksime nii-öelda oma, mis, mis lendaksid Tallinnast otse kuhugi ja kuhu meil on vaja lennata ja milliseid lennukeid meil on vaja osta ja, ja nii edasi ja nii edasi. Usaldusest Ma ei hakka üldse rääkimagi, et kui Eesti inimene ei usalda oma oma rahvuslikku lennukompaniid või selle pakutavad tingimused, piletite hind, eks ole, näiteks lendamisest Leedus ümberistumise võimalused ja nii edasi ja nii edasi. Õhtuks kojujõudmine on, ei ole, meile sobib ja siis siis inimene noh, valib selle, valib sellel lennukompanii nagu jalgadega, et ta ei lenda sellega ja ongi kõik, et kõik need praegused pisara valamisega, lennake meiega lennud jätkuvad ja kõik kõik see on väga, väga tore ja need inimesed võib-olla peavad seda tegema, aga, aga tegelikult, kui mul on valida mingisugune kaheksasajaeurose ja, ja kolmesajaeurose pileti vahel, no siis ma ei tea, tule siis valikuvõimalust. Et see, see on niivõrd niivõrd keeruline, et et noh, Ma mina ütleks, et passis turg otsustab, et et kui see ei ole nagu Eesti rahvuslik lennufirma, siis mingid teised lennufirmad tulevad ja lendavad ja lendavad niikaua kui neile tundub, et siin tasub lennata. Leemi olemas on jah, et tegelikult laias laastus öeldakse, et on kolm strateegiat, üks strateegia on see, mida Mikk ütles, et turg otsustab, onju noh, mida see Vestager ütleb on ja et avatud turg, et nõudlust siis lennatakse on ja, ja nõnda edasi. Teine strateegia on siis see olnud, et Eesti riik peaks siis nagu tellima mingeid lennuliine. Stiililt on jaa mingitesse olulistesse Euroopa sihtpunktidesse, esimene, teine ei välista teineteist ja kolmas, kolmas on siis see, et meil peaks olema oma rahvuslik lennukompanii, et et siin on nagu tohutult keeruline, et siin ei ole minu meelest nagu sihukseid reaalset lahendust, et mäletate, kui, kui sellest on palju muidugi räägitud, et kui, kui leedus nende rahvuslik lennukompanii lõpetas siis juhtus sama moodi, et algul tulid teised lennufirmad, Air Balticut ja kõik väga jõuliselt sinna sisse. Aga mõne ajama pärast tõmmati kõvasti need lende vähemaks. Oled sa vaadanud järele, kui palju tegelikult Vilniusest praegu lenda läheb, läheb rohkem kui Tallinnast ja praegusel hetkel läheb ka rohkem kui siis, kui neil oma rahvuslik lennufirma oli. Ma olen seda järgi kontrollinud jah, aga ja see, see on nii, aga mingil perioodil läks oluliselt alla, sealt on ju, et teine asi on see, et et mina, mina olen sunnitud viimasel ajal hakanud uskuma, kuna mul on Euroopas üks väikene noh, nagu mitte tasustatav töö tekkinud, siis, siis ma olen pidanud väga palju hakkama lendama ja, ja selle probleem läksid need kõrvad kikki Euroopa Ringhäälingute Liidu finantskomitees. Et et ja, ja tohutult, tohutult palju aega ja lisaraha nõudev, on see, et ma näiteks saaksin. Mäletan, et Genfi selle väga lihtsal põhjusel, et ma pean lendama kõigepealt, et jõuda sinna hommikuks suhteliselt nagu nõupidamisele peame lendama. Ma üle Helsingi, Helsingi on nagu see, kus on nagu otselende teha. Et, et ja see on nagu väga paljud inimesed on öelnud seda, et, et kui sa lähed jaht turismireisile, siis sul on aega, see, mida SAS praegu siin plaanib teha, et on ja suurendada nende, et ütleme näiteks, ma ei tea, Oslos oli Stockholm ja nõnda edasi. Et siis sul ei ole aega tegelikult seal lennujaamas passida mingi neli-viis tundi oodata oma jätkulendu. Aga tegelikult need inimesed, kes lendavad oma töö pärast, aga räägitud on ka näiteks ütleme nagu ärisektorist keski, et, et nendel inimestel ei ole aega passida seal kahe lennu vahel mingi neli-viis tundi teises linnas jaamas oodata, et, et millal ta tuleb ja, ja ja Air Balticu ju ju taktika on ju ikkagi ju see, et Riia on see sihtpunkt, kuhu, nagu inimeseta aetakse. Ja, ja see on tegelikult kaude hakkab mõjutama ka majandust. Et kui sinna riik on nagu otselennud, siis, siis kindlasti on ju igasugustel ärituristidele võimalikele investoritele märksa mugavam. Nad ei vaatanud niikuinii Baltikumini ühtse regioonina märksa lihtsam panustada juriida, seal on mõnusalt mugavad otseühendused tehtud. Et selles mõttes see kõik räägib mõnes mõttes ikkagi rahvusliku lennukompanii kasuks, kes või siis sisseostetud doteeritud või mingitel liigivad ostetud lennuliinide kasuks. Et sa saaksid ka Tallinnast otselende, ma ei tea, London. Brüssel, Berliin, Pariis, Kopenhaagen, mitte see, et sa lendad ikkagi väga selline. Noh ma ei taha anekdootide rääkima, et mina, mina lendasin. Aga meil on, seda ütlevad väga paljud, et nad räägivad seda, aga kas meil on tegelikult mingisugust veendumust väita, et see lisaväärtust tuleks? Et kas seda kusagil uuritud on tehtud, on mingi selles mõttes on uuritud. Mul on arutatud seda, et noh, nagu ka, et, et mis see nagu rahvusliku lennukompanii omamine nagu kaude nagu Eesti majandust ja ma olen näinud. Noh, see on umbes paviljonist, räime. Ma teen ise ka nagu kollase postiti peale samasugusel tasemel uuringuna koerana. See pole mingi uuring? Ei no hea küll, aga, aga sõna esiteks, eks eestlased peavad saama liikuda võimalikult mugavalt ja sujuvalt ja teiseks loomulikult ka välis välisraha ärimehed ja ettevõtjad peavad, peavad saama siia tulla, eks ole, ma pikemalt. Aga kuskil on mingisugune optimaalne piir. Ei, ma lihtsalt ega ma ei vaidlegi isenesest vastu. Kui ma, kui ma kaitsen turgu, siis, siis ma ütlesin, et noh, kui on näha, et turg, midagi kuued siis võibki seda nagu lisana noh, ma ei tea, kas siis juurde tellida, aga see baas võiks ikkagi olla see, et, et on, see turg toimetab, turg näitab, kuhu inimesed eestist tahavad lennata või ei taha. Ja siis, kui meil on mingisugune riiklik strateegiline huvi, siis me saame. Ma ei tea. Tellime näiteks otselennud Brüsselisse juurde või Londonisse või ma ei tea, eks ole, Kopenhaagenisse või ei, see oli ka laual, ma olen, on see võimalus, aga, aga lihtsalt see vist leiti, et praegusel hetkel see oleks võtnud nagu need konkursid ja kõikide väljakuulutamiseks võtnud sedavõrd palju aega. Et, et need asjad oleks saanud toimima hakata mõne aja pärast, aga noh, ma, ma, ma lihtsalt täpselt sedasama. Ei no ongi, aga ma ei oska hinnata, sellepärast ma nagu ennem alustasingi, et, et me teame jube vähe ja mina näiteks olen kindlasti infosulus, lähtun ainult sellest, mida need olgu siis majandusministeeriumis või selles uues lennukompass mingid paar inimest räägivad, kas nad räägivad kõigest ja kas nende nagu jutt on 100 protsenti objektiivne, eks sa jätad midagi rääkida, ma lihtsalt ei tea, võiksid juhul teema on see, kui me räägime sellest, et noh, mis ma viitasin seda, et Euroopa lennundusturg on ja liberaliseerinud, et, et küsimus ongi see, et ja, ja Euroopa komisjon on ja loomulikult, kui ta teeb oma otsust, lähtub kehtivatest reeglitest. Et kas peaks nagu Eesti poliitiline liit, kes Brüsselis toimetavad ka kuidagi algatama nagu debatti või diskussiooni selle üle, et neid, neid reegleid muudetaks selles suunas, et seesama palju räägitud perifeerne riik on ju, et selle puhul oleks mingit nagu näiteks erandit tehtud, sest midagi pole teha, on ju, et kui võrdled näiteks ma ei tea, Berliin ja ja Tallinnat on joad, deegel, lennuväli on umbes sama suur kui, kui, kui ta või noh, ütleme natukene suurem kui kui, kui Tallinna lennuväljaga mõlemaid ühendab see, et mõlemad asuvad kesklinnas on saksa Berliinis ka Tallinnas on ju sisuliselt. Et siis selle taga on ju oluliselt rohkem reisijaid, selle taga on suurem nagu turg on ju. Et kas see on nagu siis normaalne, et me võtame neid nagu nagu ühe pulgana neid käsitlema. Et nad peaksid mõlemad justkui sarnastes tingimustes võrdselt hästi, nagu seal toimuvad nagu lennud, nagu hakkama saama. Et siin on nagu põllumajanduse võrdlemine, et ühes Euroopa Liidu otsas viskad seemne mulda ja kasvab ja, ja vili konsultatsioone, rohke vili kukub suu ja see oli omal ajal suur vaidlus siin Soome Soome eestvedamisel, et juba klimaatilised tingimused selles mõttes Eesti on, on ju ikkagi väga kehvas, kui me räägime spordist ikka väga-väga kehvas olukorras, et maismaaühendus puudub. Normaalne Pean silmas kiiret normaalset maismaa ühendust, et see buss, mis kolistab Riia vahet, eks ole. Et see, see ei ole, see ei ole, lahendusteed, on kitsad, viletsad kuus kuud aastas võib-olla vihm, tuisk-lumi kiilasjää ja, ja, ja tegelikult noh võib-olla oleks see võtmevõlusõna see Rail Baltic, eks ole, mis meid põhistaks üsna üsna kiiresti Riiga ja ja saaksime ka nii-öelda noh, lennuki peale õigel ajal. Ja põhja poole vabad paadid ja ida poole hea pool ma ei hakka üldse rääkimagi, eks ole, mis noh, on olemas küll raudteeühendusega. Mulle läheb. Aga Aeroflot lennud, jah, mille, mille, mille ühe lennuki nimi Tallinna vahel sõidab, on Dmitri Medvedjev. Oh jah, äsja-äsja Jeeriko linnas ma nägin müüdri Medvedjevi nimi muide, oli pandud tänavale lausa seal, kus asub Vene õigeusu klooster. Aga aga, aga on, on selge, et ega, ega siis lennukeid ju ainult ei ole meie, meie päästeinglid hindamine, et ka maismaaühendus tuleb tunduvalt parandada, nii et et eriti eriti just, mis puudutab raudteed, aga aga, aga lendamine jah, aga kas see on siis normaalne, kui ma küsin niimoodi, et okei, Euroopa komisjon tegi vale otsuse, meie arvates? Me mõistame seda ja neid argumente, aga pealegi meile oleks meeldinud teistsugune otsus. Jah. Et kas see on normaalne, kui, kui riik peksab sisse kümneid miljoneid iga aasta sinna sellesse lennufirmasse selleks, et, et oleks nagu et firmal sisuliselt teemaga. Ja kas sa küsid seda ka bussitranspordi raudteetranspordi ja praamiliikluse koha pealt? Riigi paneb sinna samamoodi on ju maksumaksja raha ja mitte sugugi vähe igal aastal paneb, paneb, paneb, paneb jah. Aga moodi paneb jah, aga, aga vaadates seda, kui palju riik on sinna sisse pannud ja kui palju on olnud Eesti õhu puhul sellist heitlikust ja noh, see, mis, mis praegu toimub, ega see, see ei ole ka nüüd ju päris päris see, mida, mida oodati tegelikult suvest oodati Euroopa komisjonilt negatiivset otsust meie suhtes. Aga see, mis praegu lennukitega toimub ja inimesed ei saa oma raha tagasi ja kinkekaartide raha, mis neile antud Eesti õhu, nendesse. Kaartide peal ja, ja kõik muu, eks ole, ja keegi ei vastuta ja sul ei ole, kellelgi pole pöörduda ja sul ei ole kellelegi helistada, kui sa oled maha jäänud ja, või lennuk ei lenda ja edasi. Ma arvan, et see loogika, eks ole, sealt komisjoni poolt umbes ongi see, et, et see raha sisse panen, see moonutab turgu, see tegelikult takistab tulemast nendel lennufirmadel kes lendaksid Tallinnast ilma, et neile peale makstaks. Et see tegelikult kahjustab neid, et, et kui Eesti riik ei maksaks peale sellele lennufirmale, siis tuleksid mingid teised ja lendaksid ise, noh, see on umbes selline. Noh, mõttekäik on selle taga. Ma korraks on neil selle viimad meie esimese teema juurde, et on tulnud välisministeeriumist väikene õiendus Miku poolt välja öeldud hinnangu kohta, et välisminister kaljurannaeetris kõlanud arvamus on naiivne. Et et välisministeerium annab siis meile nagu teada, et Marina, kaljurand on lihtsalt meie saadetis kuulanud. Et ta on. Et pagulane ei ole terrorist ja viha suunamine terroristi asemel sõjapõgenikele ei ole õige, aga kas ma olen, ütlesin, oota ära küllaga. On ta korduvalt välja öelnud, et põgenike hulgas võib olla terrorist ja ja meie ülesanne on teha kõik nende tuvastamiseks ja sajaprotsendilist garantiid ei saa kunagi nagu anda. Et selline sõnum siis. Aga ma sain ka sama. Vaata, kui tore on läbi otse-eetri vestelda välisministriga. Sa võid, sa võid Vik vastata nüüd proua välisministrile. Ei, ma tegelikult enda arvates nagu seda ei öelnud, mida võrdsustada pagulasi ja terroriste, ma pean pigem silmas seda, et loomulikult see sündmus mõjutab seda pagulasdebatiga. Igal juhul ja kui sind nagu üritatakse või nagu tahaks, nagu mingist sellisest Eestist kindlasti tõusetub teemadel. Ainult Eestist, Ma räägin tervest Euroopast mis, mida nagu mismoodi need inimesed, kodanikud valijatena näiteks käituvad, mis poliitikaid hakkavad ootama ja mitte nagu ootama, et öelda, et vot see nüüd siin Pariisis on üks asi ja siin me nüüd räägime pagulastest siin, teisel kohtumisel ja siis me üldse nagu seda Pariisi, nagu see üldse meid ei mõjuta, et see on, sellega mõjutab, mõjutab, aga mulle tundub praegu, et et see oli, see oli väike üle ülereageering Nimiku kui proua välisministri poolt, et et ütleme niimoodi, et see on, see on väga tore ja aga kus me selle eesti jutuga nüüd jäime, et, et noh, see praegune praegune seis ehk kummalise nimega firma, kes meil siis nüüd ostab neid liine sisse ja, ja, ja mis, mis ei tööta, eks ole, inimesed noh, ütleme seesama oslo on siinsamas lendamise mõttes ja, ja kui sa pead 24 tundi ootama Oslo lennuväljal selleks, et saada selle uuele lennukompanii ostetud liiniga koju, eks ole, siis 24 tundi on nagu, nagu pisut palju. Seda selliseid nagu asju siiski üle ei dramatiseeriks, et mina ütleks, et suures osas on see üleminek ikkagi toimunud nagu jube hästi, kui me vaatame, kuidas kui on olnud selliseid suuri lennufirmade pankrot erinevates riikides, seal on ikka niimoodi, et kümned tuhanded inimesed jäävad teistesse riikidesse kinni, ei saa mingit raha tagasi, ei saa koju ega mitte midagi mis viitab kõik sellele, et tegelikult oli ju see otsus juba juba mõnda aega aega nagu ette valmistada kana. Teisipidi ma olen suga nõus, aga teisipidi ma ütlen ka seda, et lennundus on hästi selgelt seotud ka usaldusega. Et, et et asjad on ja mis praegult juhtuvad iga meenutame ka tegelikult seal Heldroniteisku Elron tegelikult tuli, onju et siis iga hilinenud jäänud või täis olnud nagu rongisõit, nagu muutus ise nagu mingi mingi sündmuseks omaette. Ja kindlasti need võimenduvad need praegused, et me räägime sellest, et mingi reisija ja on ju, aga võib-olla seal on, selle kõrval on ja mingi mitukümmend reisijat toimus, et me sellest ei räägi, tõuseb esile see negatiivne asi. Ja kui need negatiivsed asja nagu saavadki nagu toimuma kuhjuma, siis ühel hetkel see, see noh, võib-olla see usalduskrediit, mida, mida inimesed annaksid oma nagu sihukesele lennukompaniile saan nagu otsa, et minul näiteks Saise Estonian Airi puhul ütleme paar-kolm kuud tagasi otsa lihtsalt sellepärast, et mingid reisidena Iraan ja, ja nõnda edasi, et ma sinnamaani väga valjuhäälselt kuulutasid sotsiaalmeedias. Jah. Mul on lihtsalt kõrini, sai, et ma varem nagu eelistasin selgelt nagu Estonian Airi lihtsalt sellepärast, et isegi selline natukene kallim on ju või natuke ebamugavam. Et see võiks olla ikkagi mingi alateadvusele, see on ikkagi meie, meie lennufirma noh, meie enda oma, noh, minul oli võib-olla loll, onju aga praegusel hetkel, et selle nii-öelda meie tundele väga kaua enam apelleerida ei saa, kui mingid jamad nagu kestavad, et siis saab valida ühel hetkel ikkagi selle, et sa lähed Air Balticu või Finnairi või, või kellegi kolmandaga on ju. Lufthansa, aga kui see peaks juhuslikult jah, tahaks kangesti öelda, et anname need uutele aega atra seada, aga, aga kahjuks ei ole veel seda adra seadmise aega väga, väga ei ole enne tegelikult ju päris tulemusi enne ei saagi oodata, enne kui oma uued lennukid lendavad. Ja, ja siis, kui on oma lennupark olemas, lennukipark olemas, et siis siis me võime hakata ootama juba ka paremaid tulemusi, aga, aga mingisugune vabandust Aadria mis olevat seest kasimata ja, ja räpane must ja mille, mille reisid ära jäävad, väidetavalt olevat pankroti äärel. Jälle seal ma ütlen, et see must nagu liialdasema loega lehest lugusid, kuidas käiakse ja siis öeldakse, et leidsime mingisuguse istme, kus mingisugune isse logises käisime, umbes niisugune mulje jääb, et nagu ajakirjanikud lihtsalt käivad naga, otsivad nagu mingit äkki on nagu midagi kusagil? Nojah, ei sega, kes mitte ajakirjanikud, vaid inimesed, kes on lennanud ja ajakirjanikud aga lennanud siin nagu ja kirjutanud, okei, meie, meie aeg on, nüüd hakkab kohe otsa saama, et minut on veel jäänud, et tagasi tulles päris saate alguse juurde, et, et Pariisi sündmused eile ja järelkajad aktuaalne kaamera kavandab erisaateid. Täna esimene läheb nüüd pooleteistminuti pärast eetrisse ja üks sadam veel 30 40, teine erisaade ja edasi sealt siis korralised ja loomulikult meie portaalid ja raadio ja kõik kajastavad neid sündmusi nii põhjalikult kui, kui võimalik ja, ja meie korrespondent Brüsselis on teel Pariisi, kui, kui ta vähegi õnnestub, kui, kui president Hollande'i ei ole piire nii kinni pannud, et Brüsselist seisa. Nonii, aga sellega siis täna lõpetame, aitäh kuulamast. Urmet Kook, Mikk Salu ja Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite saates ja soovime teile ilusat nädalavahetust.