Kõigepealt minu vestlus tuleb väga, no selles mõttes, et meie reisihull ei näinud ühtegi tööstust, ma ei tea mitte midagi Ameerika tööstuses meid ainult oma reisil, ühtegi farmi ma ei tea mitte midagi rääkida Ameerika põllumajandusest. Kuid võib-olla rohkem kui tavaline turist, ma võiksin rääkida Ameerika kultuurielust, võib-olla eelkõige filmi, televisiooni, raadio ja ka teatrielust rohkem kui tavaline harilik turist, sellepärast et need kuus inimest, kes moodustasid meie trupi, need olid kõik seotud kinofilmiga või televisiooniga ja raadioga jääb teatriga sealt. Ma käisin ainult kahes osariigis. Kahes, see tähendab, et ma võiksin olla, kas nad on väga naiivne inimene, kui ma ütleks oma kogemuste järgi, seltsimees, mul on täitsa selge pilt Ameerikas, Ameerikas on niimodi Ameerikasse. Seetõttu ma saan rääkida ainult seda, mida ma nägin New Yorgi osariigis ja California osariigis, kuigi need kaks on vast kõige tähtsamad osa reisid Ameerika Ühendriikides, kuid kõige jaga kõige, kõige tugevama niuksem kultuurilise vaimse nivooga ja nendesse kahesse osariiki mahuvad kaks niisugust tähtsat linna, nagu New York ja Los Angeles. Peale selle niisugune kuulus linn, mitte nii suur kuulus lind, San Francisco, et need kolm linna olidki terve meie reisi marsruudist teema. Peale selle on turisti muljet püha päevinlikud selles mõttes, et nagu ma ütlesin, turist ei, lähed sinna, kus ta tahab, et ta läheb sinna, kus teda viiakse. Ja seetõttu kindlasti. Ma olen täitsa kindlalt, me nägime väga palju Ameerika pühapäevast poolt. Ja see printsiip võib-olla mu käest on tihti küsitud, et mis on kõige ilmsem erinevus meie elupildi elulaadi Ameerika elulaadivaheldus, mulle tundub kindlasti raha. Samas kõigi seal kõige nii. Kõige suurem erinevus, mis nii esimesest hetkest kuni viimase hetkeni saadab rohkem silma, hakkab meile kõige rohkem kõige vähem haruldaselt kõik väärtused arvestatakse raha peal, kuidagi sellest ammu võõrdunud kuidagi rahast ei räägita. Sõnad business tähendab midagi sellist ebamugavat, seda suurepäraselt, vastupidi, rääkida rahast, raha kõigilt, kes sõnab, business on kõige parem sõna. Pistis mees, kes tegi ta ja pisikesel aumees number üks loll lasi omal nahal kõrvade tõmmata, kuskilt see väärtuste ümber hinnata, see on kõige-kõige imelikum kõige kõige harjumatu. Siis tundub, et kuidagi ma oma lapsepõlves kuskil hakkab koitma, mingisugune mälestus kodanlikus kasvada ei olnud kunagi ka siin veel niisuguses trastilises niisuguse drastilise vormiskusi. Palun, jah, täna seda ma teen ja ei taha, miks see on mul kasulik, aga jah, palun, ja see mul kasulik, nõus. Ja see, see printsiip. Pritsis reisist endast panustame New Yorgist, New York, see hiigellinn kaheksa poole miljoniga, ta toetub kuskile viiele, viiele valas kalale. Ja üks nendest viiest osast annab nime Manhattan. Manhattani saar. Saarte tasus kaljusaared, millele New York on ehitatud pronks Brooklyn Queens. Pritsman. Ma lähen. Ja ma olin ainult ühel nendest osast Manhattani saarel. Kuskile teisele saarele me ei loe, ainult üks programm oli, kus tekkis mingisugune ettekujutus New Yorgist laiemalt seal sõit ümber Manhattani saare laevaga. Sõit kestab kolm ja pool tundi umbes 35 miili, kus tekib sõidetakse siis läbi kõigi nende sildades allust ligi 30 silda hakati ühest punktist peale jõuab pärast samasse punkti tagasi, tab alusta kuskilt Hudsoni jõelt, kus sa sealt umbes 12.-st riidi juures sõidetakse, siis see suurem kuulsa vabadussamba juures mööda Longaylandi juurest mööda see, kus varem asus see kuulus ja kurikuulus tiin, mille läbi kõik sisserändajad Ameerikas said tulla, millest Vilde kirjutab oma mälestustes ja siis kuskil pärast esimest silmi läbimas kuuldust Brooklyni sild, mis ühendab Wall Street osalist Manhattani nurka Brooklyni linnaosaga Brucle, mis on niisugune tööstuslinnas umbes nagu Tallinna, mis ma ütleksin nagu New Yorgi Kopli salgavad vabrikute vabrikutele, Jakus kaovad, kõrgehitused algavad telliskivist viie-kuue korruselt, suured kasarmud ja kõik see, mis toimub Brucklist, millest ma pärast ka hiljem raadiost lugesin, kirjeldada, mis need Brooklyni urkad neid ühtegi, ainult ettekujutus tekkida. Kui ma heidan pilgu Brucklybetsad, algas ootuseks teine Ameerika. Hudson sisse ja pidi Laivoogadal saab kohutavalt aidata, tuletab meelde verd otse meelde, seda pidi uuesti sinna sadamasse tagasi kus ta sõitu algasime, kuna Kasel igast triidi juures Valeri Tokitelt terve New Yorgi hiigelmaailmasadamasse moodustab prantsuse dokkida päikesekiire igast triidi juurest Street pidi kaubavedu ja reisijate vedu võimalik seetõttu igast riide juurest algab dokkide Merestik. Seda toome muidugi, kui võimalus näha tervet seda sadama ulatust, möödusime suurtest ookeani hiiglastest. Franz ja Queen Mary Sparasse seisid seal nii, et need ainult sedakaudu tekkis ettekujutus, missugused piirid võivad olla. New Yorgis. Mäletan nii, saar ise ongi see osa, see New Yorgi süda ja New Yorki loeme Ameerikat südameks, siis see päris südames seda see, kuhu püüab igaüks pääseda sest sattuda mitte Manhattani saarel, see tähendab sattuda kuskile provintsi. Nad ei ole kummist, saar on see, mis ei saa paisuda, sest ümberringi on kuut Iisriveria haarlime. Siis on leitud ometi üks paisumise tee, mida mööda saab paisuda Lähme, lähete Saarson õhku üles ja seetõttu jäeti mulje. Lähete saarest, et kõik nagu kikivarvul terve New Yorklastel kikivarvul. Sest õhk, kui ma sõitsin üleval Empire State Building'u otsast, seal teisel korrusel, seal kõigi maailma kõige kõrgema maja otsas, vaatasin ülevalt alla. Tesla pilvelõhkujat, öeldes mul tuli nii selgelt meelde, kuidas Bizuennas Vestval ütleb esimeses otsas Sanderile õhku pojuke õhku, sest õhk ei maksa mitte midagi. Ja tõepoolest, õhk ei maksa mitte midagi, aga e-kaar ruutmeeter maamulda mäel hätti saarel maksab kogu tavalt palju. Mees, kellel on niisuguse ulatusega maatükk Manhattani saarel, nagu see saal. See mees võib rahulikult homsesse päeva vaadata. Ja seetõttu andmelähedal järjestus pidevas muutumises pida pidevas uuenemises. Son tellingute ehitust, linnaosa ühtlasi. Lepp pilvelõhkujate, mis on? Need ei ole mitte igavese. Neid sigid järjest juurde nagu seeni, 10 15 korruselised, pisikesed majalobudikud, lõhutud, võetakse maha, makstaks kinnisei, maksa, mitte midagi tahtis saada kätte selle maja alt maatükk, mis maksab kohutavalt palju, et rajada uus, 60. issakene korruseline metall ja klaashiiglane. Ja nii et see giid dets, Tarm, kui ma küsisin, kas te teete, sõitsime, lähete nüüd teete sellest turiste sõidataksel igaveseks, kas sa kolme ja pooletunnist sõitu saad, ütleb, ei ole siin järjest, ma lähen uut verst, lavastan midagi pidevas muutumises on New York. Nii nüüd siis võib-olla paar sõna sellest kõrghoonest Empire State Building, mis endast, kus ma esimest koordi heitsin pilgu ulatuslikule, laatuslikud sellele hiigellinasel hiigelkivihunnikule New York'ile. Tähendab sinna maja otsa võib igaüks minna, kell on poolteist dollarit raha. Kuidagi imelik ja igaühe kohus ja sinna üles minna, ja kuna ta oli ka meil plaanis, siis anti veel igalühel piletiprogramm kätte vabal ajal, millal tahate, käige üleval ära, soovitati õhtupoole minna, sest New York on õhtul kuratlikult ilus ja päeval on ta kuratlikult inetu. Seda maailma kõige kõrgemasse majja. Muidugi see on kohutav sissetulek, pilise New Yorgi kõige rikkam mees, kes maja ehitas. Ta saab päevast päeva, kujutage ette, mis siuksed, hiigelinimeste hulgad, kes päevast päeva, aastast aastasse liiguvad igaüks poolteist dollarit heidet läbi mõeldud etavate. Suur lift, midagi 30 inimese ümber võtab pealise, kihutab kohutava kiirusega ülesse 60.-le korrusele. Tähendab ainult kõrvade sealt midagi näha. Kõrvades on tunda, tõuseb hiigla kiirusega liftides patsist, lõperessatka, ümberistumine ja järgmisse lifti. See sõidab 87.-le korrusele, seal tuleb veel ümberistumine, võiks väikenelist. Väike lift viib teisele korrusele. Seal teisel korrusel, see on kõige viimane kõrgem, kõige viimane tuba enne seda. Televisiooni maskist. Malaisia lõpeb televisiooni maskiga. Seal ei ole kuigi palju huvitavat vaadata, sest ta on võrdlemisi väike ruum. Nelja kant on aknad läbi, akende vaatate alla linnale. Lennuki pealt tab kõrgemalt veel palju huvitavama, 87. korruse väljavaade, sest see on viimane korrus selles pajas, kus maja Lion ja sale on lahtine rõdu, niuksed betoonbarjääriga, mida mööda saab jalutanud näljakant ringi seal 87-l korrusel, seal tunneb korraga seda, et sa oled kõrgel, saab korraga värskes õhus juba all oli soe, tõuseb üles ja tunned, lähete rõdu pealt määratud tuum, see maja kõigub seal neli meetrit, muidugi Sa tunda ei ole. Tuul tõmbas kuskilt trellide vahelisel raudvarbad kolmemeetrised, umbes nagu raudaial teravate otsadega odaotstega sissepoole pöörata, nende trellide vahelt kõnnid ringi ja vaatad siis nelja kanti sellele hiigellinnale ja kõik vajadusele tundusid pisike või hästi suured olevat korraga selle suure kõrge hiiglase juures muutuvad hästi pisikeseks. Ma otsisin oma hotell, mulle tundus, et me elame võrdlemisi soliidses hotellis, oli midagi niisugune 20 seitsmekorruseline maja korraga nägime, sugune käts on. Ja see on, sa mõtlesin, et elus on tihti meie oma, selle telli tagant, kuna me olime ainult üks, 200 meetrit tempel staid pildingist eemal, elasime, et see pisikene maja, meie maja, see varjas selle hiigelmaja ära ja see siiga maja momendil tundub olematu olevat. Ja hindad seda, mis väga ligidal, mida sa otse ninaga näpata, küll see on suur. Ja kui sa siis avastad selle hiiglase hiiglase tippu tõused, siis korraga hakkad nägema, kus kõik kõrgused lähevad kuskile omasse paika, mis on tegelikult suur ja mis ei ole suur. Selleks peab olema distantsi. Nii need seal trellide juures, seal on ka pikksilmad, seal tuleb 25 senti panna, sisse hakkab surisema, suriseb ainult üks minut aega, sa täpselt saad vaadata, kui tahad sõbraga vaadata, mõtled, et hoiame 25 senti kokusse. Valuutat on kallis, aga suris hakad, vaata sa võrreldes oma vaatan karutu sõbraga vaatamas, on juba läbi. Ja siis need trendid on enesetapjate vastu pandud, sest nad on kuratlikult tore ennast alla upitada. Ja arvestades seda, missugune suur protsent Ameerika elulatsioon, enesetappe sa pead, lihtsalt ainult statistika andmed räägivad sellest. Siis on arusaadav mikspärast, et trellid sinna on tehtud. Ei ole mingisugust seadust, et ei tohi deklameerida einestada. Mis te teate, kaks aastat tagasi märylon Mandrov täht number üks, kes Elizabeth Taylorit etapis enda ära. Ja reklaam oli niisugune. Mis mõtet on teil veel elada? Kui te võite saada Meie firma poolt maetud 500 dollariga ainult 25 meetrit Marilyn Monroe hauast eemale Nii teine paik mida kindlasti iga turist New Yorgis külastab, on ühinenud rahvaste organisatsiooni maja ja seal hobuseraua kujuliselt lähevad need ista passi tähendab kindlasti ka läinud kinodesse televisioonis, seda ees on siis presiidiumilaud järsti paisuvat niukses, hobuseraua, kujulises ampli, teatrlikus ringis istuvad kõikide rahvaste delegatsioonid. Laudade peal on nimega kaart, kes kus kohale istub ja siis on olemas rõdu väga maitsekalt ehitatud pruun puu ja sinine. Riies ametist nähtavasti. Põhitoonid on valitsevad pärast istungjärk, kui veis oleks 25 minutit, me läksime Velliste huvitavasse tuppa koridorist liikuda. Võrdlesin päike, ruum ja selle ruumi ukse peale on kirjutatud vaikuse tuba. Siin ruumis kõnelevad ainult mõtted. Ja siis on märgitud juurde, et see ruum on pühendatud neile kes langesid teises maailmasõjas võitluses fašismi vastu. Kummaline mõju, mida võiks ruum avaldada inimestele Saruman musta põrandaga, musta, mustade seintega ja musta laega ruumi otsastandlike pikergune ruumi otsas on abstraktne seina illustratsioon. Reljeefne ja ruumi keskel on ristküliku kujuline niisugune kõrgendik kitsas umbes poole meetri laiune ja pooleteistmeetri pikkune, mille pealmine pind on hele, valmis ja kõik pool must ümberringi. Kontsert mustab nihukese tume seinakaunistus otsas järsku ele valge pins reljeefi pead. Sellele langeb peidetult valguse kiirusel valgele pinnale. Ja kindlasti ka see ehitusmaterjal on tehtud, lihtsalt summutab kõik helid. Kuskil selles vaikuses paratamatult kõikide mõtted pähe salsa valget pinda lähevad kõigi nende peale kes andsid oma elu võitluses fašismi vastu. Tihti on niisugusi huvitavaid mõjusid, mida ei oska kunagi ette aimata. Meil peale ei tule, kui ainult siis, kui läbi elanud näiteks teine, niisugune psühholoogiliselt tugev huvitav elamus oli mul kui San Franciscost laagi mammutipuud. Alles kunagi selle peale tulnud. Me näeme, et meil on looduskaitse all 200 aastased männid kolme-neljasaja aastased tammed, isegi vist 500 aastane tamm on olemas. Ta tekitab meis aukartus ja lugupidamisest näetamad jändriku, kas tunned seda vastupanujõudu elule, mis on selles elavas organismis olnud ja korraga vaatata ühte puud, seal elanud 3000 taastat? 3000 aastat elav organism? Kui nad ainult, ma olen, ainult roomas vana, müürib esimese rooma müüri, mis seal kolm, neli sajandit enne ajaarvamist ehitatud. Ja ma kujutan, ma ei ole näinudki oma silmaga püramiididega pikkivis surnut materjalidesse korraga näha elavat organismi 3000 aastase eaga. Kudagi võtad keeletuks ja vaiksesse, niisuguse au kardustab traktaat püsti tõusta nagu vanema auväärse inimese ees. Kummaline mõju sisse. Vaikse ookeani ääres San Franciscos on park ja pargis on üks mingi muuseumi taolile. Seal oli maha läbilõige sellest mammutipuust. Danske punakas roosakas punakas sugum, kampsuniga värvi ja, ja siis nagu teate, puu iga aasta annab uue rõnga oma südamest lähtudes oma sisse siis korraga need 3000 aastat kerivad lahti selle puu läbilõike juures ja Margus läksid ka datel reisivad ilus on kogu aeg kiire tõtt taga, buss ootab kellaärikogunemine. Alguses läksin sealt mööda, ma vaatasin ainult, et mammutipuu ja muud mitte midagi, ma ei pannud tähele neid paberitükki, seal olnud vaikset paberit kleebitud näppudega pandud selle puu sisse ja siis hakkasin pärast läksin uuesti mööda vaadatud, mis seal paberitele kirjutatud. Kujutage ette ühte nendest hiigelsuurt puutmine, süda asub kuskil siin. Läpakad nüüd lõpmatu ringide rida. Ja palju maad, sest puu südamesse edasi ühe ringi juures on muidu paberitükke, seal on märgitud. Siin sündis Jeesus Kristus. Siis läheb tükk maad edasi. Ja ühe riiul on märgitud, siin varises kokku Karl Suure impeerium. Seal on veel palju maad edasi ringi juures on märgitud, siin avastas Kolumbus Ameerika. Ja siis veel palju elasid üsna ääre peal, üsas servapealseks viimaseid ringe. Seal oli märgitud, siin tapeti Abraham Lincoln. Ja kui sa puuegümne siiamaani, kas nüüd maha vaidluses viimase ringi pärast märgitud, siin tapeti jonkenedi. Kummaline kummaline mõju korraga elusorganism 3000 aasta tagant vaatab otsa mis tema kõik kuulnud näinud ei suuda ütelda. Üks niisugune asutus New Yorgis Nathan uulsanud New Yorgi juurde tagasi ka veel kõik turistid viiakse, see on börs, on see, mis perse sama? Ei oska kirjeldada, sest see on niisugune sipelgapesa on täitsa väikene asi, sipelgad vaiksemalt sagivad. Aga see kisa, see tuledemeri arvud, liigud ma üldse matemaatikasse arvudes palju aru saada? Numbrite jooks, telefon, ma tegin ainult hullumeelseid nägusid ülevalt rõdu pealt vaatasime maju, niisugust pesa ma ei ole veel elus näinud, see oli niisugune kirik ja niisugune jumalateenistus, niisugune tants, kulla endale saadab ainult nägemuse peletab närvidest teda kuskile hullumeelsuse ääre peal see pinge korraga imestada, kas tõesti need samad inimesed, kes elavad ja loovad maju? Kes joonistavad pilvi ja merd raamiks oopis teise kummalisse täitsa kurratlikusse maailma, kuhu satutakse siis veel üks niisugune asutus kuhu harilikult kõik turistid viiakse, kus igaüks tahab käia, on Reidiossiti hall. See on 6300 isteplatsiga suur saal. Niisugune isemoodi rebanen Jason, nagu öeldakse, ma ei saanud päristama, otsal sattuda ei ole täitsa kontsertsaal, ta ei ole ühtlasi ka kinos Albitanud kontsert salle kilose Al kokku ta kuidagi. Kes on vanemad inimesed kuidagi mingil määral. Sarnaneb mingil määral ainult mingid assotsiatsioonid tekkida meie kunagise grand marinaga tab, kus näidatakse silm ja filmile järgneb eeskava ja siis hakkab uuesti see film jooksma. Ja kui üks teatud kindel film lõpeb, rakendakse teine film selles majas raidesse tihol, siis muudetakse järgiga eeskava näiteks avama kirjeldan paari sõnaga see kava, mis näib olevat võrdlemisi tüüpiline ameerika elu pildile alguses klast filmiga meri, meri võrdlemisi idiootlik, naljast film. Värviline, millele siis järgnes? Kavaline osa algas tema orelikontserdiga. Võimas orel on seal ja kuna see suur hiigelsaada arhitektuuriliselt on väga huvitavad, on ehitatud jumaliku akustikaga Snap see huugade torm, mis hakkas korraga seal nende võlvide vahel liikuma, jooksnud võrdlemises, ruumi värisemise oli suurepärane elamus, siis lõpes orelilugu, kunstnik tõusis püsti, kummardas, istus uuesti mängu, pulli tahe, mängu pults sõitis seina sisse. Siis läks eesriie lahti, seal suur lava võrdlemisi lai, avar, tehniliselt hästi sisustatud, sest ma võin säutsud otsuse selle järgi, et see kava, mis alguses haldas revüü see oligi rajatud, nii et alguses näidati nagu revüü äripäeva revüü harjutusaega, seetõttu kõik kettad ja, ja pinnad, kettad liikusid, pinnad tõusid, langes täidate nagu lava köökis võrdlemisi suur, ulatuslik, väga hea valguses. Natuuriga. Päras orelikontsert hakkas korraga 50 kuni 60 60 jah, kuskilt alustavad oma tantsu, kujutage ette, kui korras, 120 kintsu tõusevad korraga ühes taktis langevad täpselt ühesugused ühe mõõtega sentimeetrise millimeetrise täpsusega. Ma kõrgustes on suurepärane treeninud Trineeritud suurepäraselt valitud kujud, siis lõppes see ära. Siis tõusis maa sellesse sümfooniaorkester, sümfooniakontsert. Siis läks lahtel jälle uuesti 60 Köl nende frakkides paljaste säärtega silindrites liikuvat treppidest, nende pealt taltsid suurepärast drillegi, lastakse mingisugust leegid, suits, udu, tantsisid läbisel leekides, suitsesid väga efektestaks eesli kinnisalgas uuesti filmeri meri, on see niisugune meie mõistes ebaloogilisusi, see on hirmus tüüpiline ameerika elu pildile. Ka ärid jätad ses mõttes kummalise mulje, päriselt? Kõige ebaloogilisemaid asju kõrvuti näha ka toiduainete poes ERA poodi liigud sa ringi, väikene lastekäru on käes, sellega sõidad ühest kohast teise, valid sa tahad seal kõik asjad segi krikas peal see muidugi sfääris võib süüa ja apteekis võib siinses apteegis kõige paremini napsuga sealsamas juures ja siis ta päris kõige kõige ebaloogilisemas seotud kõiksugused kaubad, sealsamas te võite ostan õlut juust ja sink ja vorst sihukeste õhukeste Slofan paberit sajagrammistes, pakendites sealsamas kõrval. Aspiriin, hobuserauad. San Francisco s võiks vahakujude muuseum seotud kuidagi selle tüüpilise ameerika ebaloogikaga, mis loogika, millega, millest nad siiamaani lõpuni aru ei saanud. Kõigepealt see vahakujude muuseum oli seal ka siis kalasadamas mikspärast vahakujude muuseumi kalasadamas on see juba esimene, sest seal seal ta siis hiigelsadamalinn Vahemere kaubandus koondub San Franciscosse kalasadamas on kohutavalt suur ja seal on kõiksuguseid, loomi ja kalu ja molluskid, vähki müüakse, sabasid, praetakse, keedetakse seal sadamal luusida konte ja soomuseid täis ja ta haiseb võrdlemisi seal kõiksugused, väiksed sadamabaare ja sul kunstnikud, siin imelik, väikseid nisukesi ateljeesid ja pool boheemlaslik restorane poolateljeesides hirmuslikul värvikas kohti seal järsku nende kalaluude keskelt tõuseb järsku suur vahakujude muuseum. Ja läksin ma seda vahakujude muuseumisse. Seal ees oleks luge, ruum istub seal sees esimeses ruumis, seal lilli oli lilledega kaunistatud, istus üks mees, jalg põlve peal, ma küsisin, palun, kus kassa? Mul mitte midagi nata kuskil kassal. Suuruses pahast riietuses igaks vastad oma iseloomulikus poosis geneedeelasse Lalvel, ta istus tugitoolis vaid kirju kohe ridva jalgade ees. Siis oli, kellede järgi tuli. Howerasse golfikepiga. Ja siis oli truuman, seisis niuke palve, vennab poosis korrektselt kitiga ja prillidega ja aga mitte minu moodi. Ja sisse siis oli, Ruusvelt Ruuselt istus sellesse halvata tulises kihk ratastoolis, siis terve rida presidente, keda maid tundnud ja uusi, keda ma tundma tundma hakkasin, oli Lincoln sloti. Tüüpilise poos tugitoolis, hoiab kahe käega kinnisse väga tahtejõulise näoga. Ja siis oli José Washington Washingtonis pidulikus riietuses see 18. sajandi riietusega rokokoo parukaga jänkas, sinaka siidikostüümis, niisugusesse aurahadega. Kujude kõige huvitav omadus on see, mitut inimese sarnasuse võid kätte saada ja, ja vaha vaha võib ka nii tooni tabada, nii et inimese Moosun, riietusest rääkimata. Siis ära petab, sest inimene hakkab elama silma kaudu eelkõige. Ja nad on kuidagi, ma ei tea, mis aines on meiega sillakile on kaetud, aga suurt osa mängib valgus, kus kohad, mis padi, valgust langeb silma peal ja see on kõige kaunim ja kõigeni. Huvitav. Kas sa hakkad nägema, et see olite, kui valgu jubedam näed, et sa elav inimene siis tulid filminäitleja filminäitlejad, keda just nii minuealised inimesed väga hästi tunnevad ja hakkas ta peale selle Valentino orientiir oli kuskil niukses kõrbeb Berliini kostüümis nagu Georg otsese kõrve, laulsime siis kaks naiste rahvastik põlvili maas ja vaatasid temale otsa jumaldavalt ja siis tuli. Klakeiblile Vivian lee tuulest viidud, eks see kõik kostüümides deklaratsiooniga kahekesi. See siis selle järgi. Shelli templi väikesena olles piiri viiva pillan Panso villalses sul Mexico kaabus ja igatsed kuskil oma kõige iseloomulikumaks Busheriti naiste puhul püütud tabada näiteks karboli kangesti sihukse ratsa kai niukse, mustvalge toolidega ja trosel riietusel. Nahk seal ümber oli kuskilt läänest ratsionaalsust ja hoitust ja seal kõrval Marlene Dietrich oli. Blond pealisi juuksed tal avarates silmade suure Vaher, Marlin tüüpiline põskede joon. Õhturiietuse kuskil ästik kriiskav, tume, raske, niukene, erootiline, punane ja kant musta katlas siidi peal. Aga see kleit õhturiietuse lõpes kuskil puusade juures järsku ärasõit võrksugaga Marlevi maailmakuulsad jalad, smanni, niuksed missugusesse. Aga siin näitavad. Niukses poosis. Ja siis. Kõige võõram. Mulle tundus filmis pikemana ja ma selleks kõige võõram ja lõppes kõik Boris Carlohviga Frankenstein võiks niisugune roheline valgus oli, seisis mutrid, kaela ümbritseb kunstlik inimene, kokku klapitud peaga. Tagada oli muumiana. Ja siis tuli Siis Adolf Hitler Talis mustas-mustas vormis SS vormis ja kangistanaatilise näoga seisvaga sõjakalt ja kuskilt nägematus kohastiku algkeeles tema vist eriline kriiskav kõne. Sellelt üks lõik see lõppes, siis tuli itaalia keele Mussolini kale kõrval seisiski Mussolini. Mussolini kõrval olid shampessi. Ja siis oli üks laud, laua taga istusid Roosevelt ja Churchill. Sulle sigari laua otsas seisis Stahlil marssali mundris südamlikkust konverentsilt. Teheranis konverentsilt soetud. Ja siis tuli Püha Franciscus. Siis oli veel mitu pühakut, pesu, neid, mida ma ei tundnud. Ja siis järsku, Albert Einstein. Alver teise kõrval oli üks kuulus gängster sealpool nägu oli verine, käed raudu, mis pärast? Tee kõrvale ja selle gangsteri kõrval oli ookeanilendur Kleinberg interkõrvale naislendur kuulus lendur teisest maailmasõjast, selle nime ma ei mäleta. Ja siis oli veel üks terve rida pühakuid. Ja siis tuli eks eraldi, kuna nurk püha õhtusöömaaeg Leonardo da Vinci maali järgi. Muide kõige huvitavam kõige parem see oli, kes ma lihtsalt, ma mäletan, selliseid asju saab maali, kes, kes seda praegu silmadeta, nii püüab manada kõik, isegi lina, nii nagu ta Leonardo on niisugusesse korrapärases perspektiivis maalitud linama Nende järsku nagu triiki sealt tulnud murdekohtadega see mulder ruutudega kõik täpselt nii tehtud seisnes, kristlase istus keskel jüngrit, igaüks täpselt samas poosis nende kätega, kõik näoilmed ladvad eri valgus ja kõik see korraga hakkas elus igaüks oma oma tere siis juudas oma patumõtetega ja siis need 12 tükki ümber piinliku täpsusega. Ma lihtsalt vaatasin, et Me eraldi õppisime Kitises analüüsin seda maalima, mäletad lääne kunstitunnis, kas Leonardo geniaalselt iga inimese karakteri sõrmed hoida ja see on siis nii huvitavalt teatrimõtetega välja toodud. Ja siis kogu aeg kuskilt olematust kohast lõpp evangeeliumi tekst. Ja siis sealt välja uksest palju korraga kalaturul. Paari saama, kas ma lähedane plaadist räägin otsekohe, selge pilt mida kujutab endast New Yorgi süda. Lähedal kurgikujuline saar ja pikuti ta läbivat vist 10 avenüüd. Ja nad ongi numbrite järgi kõigiti lähevad striidid, tänavad, neid on umbes 150 ussi, seal, nende keskel on seal üks eraldatud pikk roheline riba tsentraalpark. Ja niisuguse malelauana ma võrdlemisi kergelt kättesaadav ja temas on väga kerge orienteeruda. See on kõige lihtsam linn, mida ma elus näinud iialgi eksida ei saa. Selles turistile on isegi väga teretulnud, et tänavad jõle nimelised padrun numbritega. Kujutage ette, kui raske on võõras keeles võõras linnas nimesid meeles pidada. Kuskohal asus tänavikus kohta, sa tahad minna? Unustad kõik hotellid ära kuskohal. Ma olen elanud. Kui inime keelt ei tunne klasse, kui raske on siis meeles pidada, kus kohas elada, kus sa minna tahad? Mulle praegu meelde. Otse pärast sõda tuli üks soldat minu juurde ja ütleb skasiidima saastatistes uulitsa. Ma ei tea, kas sul paberitüki pealtükkivalt Gonsiori tänav, noh, ma ei oska eesti keeles Gonsiori õieti välja, siis ma lõin Lomonossovi ümber tehti. Aga kas peab inimene, kes keelt ei oska, seal iseenesest sellest otsesest rite süsteem väga hea. Ja läbi selle korrapärase malelaua diagonaalis läheb täiesti ebakorrapäraselt reeglipparaat tuld, suur lai tänav, mis tõlkes tähendabki proodvaid laia tänavat. Ja see osa New Yorgist, kus prodoib, puutub kokku nende peamiste Abelnüüdega prodoid läbivat 42. kuni 47. Street. Seda osa nimetatakse Taisk vääris ja see on see suur valge tee, kus asuvad kõik Ameerika tähtsamad teatrid. Endal vast ei olegi, ma ei tea, kas on mõni maja, ma ei oska seda öelda, teatrimäel ise peamiselt on seal kinod nagu valgusreklaamide järgi naha ja lokaalid, aga kõike striidid, mis põik põikavad läbi Broadway, 42.-st kuni 47. triidi kõige elavam koht, kõige värvikam, kõigem, värvide, rikkam, kõige rekla raami rikkam, see ongi see suur valge tee nii ja sellele sellele osale sattuda. See tähendab sattuda kuskile sellesse põletuspunkti Ameerika südamest südamesse. Ma saan muidugi all pagana huvitav käia, sest just siis, kui tuled osa tulles õigustatud terve päeva jooksul ära seal on nii palju liikuvat ja muutuvat ja karjuvat ja kriiskvat juurde arvatud kõiksed, inimeste puugamine ja autode voogamine. See on niisugune on eredamaid, kirjevamaid, väsitavamaid ja niisugusi. Siin värvide pidult üks metsikumaid, kohti, mida ma elus olen näinud korraga jalutades seal seal suure valgel teel, oli juhus pilvelõhkujate vahelt vaadata ühte imelikku sõrmeküünt taevases ma vaatasin, mis asi see on, ebaloomulik asi. Niisugune imelik kõverikke pärast, ma sain aru, et seal kuu Sa mitte kusagil ei kõlba sellesse inimeste poolt loodud liikuvas silasestan nii tuhmunud, nii vana poisilik. Vaata, sellega ei ole küll mitte midagi peale hakata. Ja muidugi reklaam on nii peale pressib nii silmadesse krae vahele, põue tungiv. Sest kujutage ette, kui on olemas 1000 reklaami ja ma tahan oma asjale reklaamida 1001.-sse 1001. peab olema suurem kui need 1000, et hakkab välja paistma 1000 hulgas muidu reklaamil mõtet. Ja kui siin tihti ei maksa alati materjali headusega väärtus, palju rohkem tuleb see, kas ta on tuntud või mitte. Sest siin on massipsühhoosi määratu tähtis mõju. Tähtsamas ettevõttes olemas niisugune koht, psühholoogi koht, mis mulle täitsa uudiseks ei ole niisugust asutust, kes seal psühholoogi kohta see, kes arvestab massipsühholoogiat, ostu-müügipsühholoogiat ses suhtes vastavalt Ameerika elulaadile on inimene tema psühholoogia võrdlemisi läbi töötama vastavalt sellele selle psühholoogia, mis tekib niisugusest tootmissuhetest, nagu valitsevad salt kõrgkapitalismis. Statu raamatuärides on üks niisugune osakond kõigel ulatuslikum laiemast Saikolotši psühholoogia ja, või siis ma hakkasin vaatama, missuguse hulkusin raamatuid. Ostan seal väga raske raamat on kallid, aga ma hulkusin raamatupoodides. Ringis oli palju huvitavam käia kui kuskil sitsi kinga või särgi poes ja vaatasin lihtsalt, mis sul siin raamatus kõike on, eriti psühholoogia valdkonnas. Hakkad mõtlema, oi issake, missuguse psühholoogia kõik olemas on. Ja mis seal kõik läbi uuritud, seal on rahad tegemise psühholoogia, Salon õndsaks saamise psühholoogia. Seal on laste tegemise psühholoogia, Salon taeva pääsemise psühholoogia, Salon naiste võlumise, psühholoogia, Te üle valitsemise, psühholoogia, kõikvõimalikku psühholoogiaid. Igaüks teeb suuremat reklaami, on eredamad, värvidega värvitud, kuid teine, kõik püüavad 11 üle trumbata. Reklaami osa muidugi võiks ilus pikalt seal terve hiigelteadlik Ameerika elulaadis. Kui praegu näiteks pannakse siia lauale mitu Ameerika erinevat sigaretti. Carti, ma ei ole küll suitsumees, oleks suitsumeest, ma võtaksin praeguseid kindlasti kämeli. Ja ma elasin endale aru mikspärast. See kämmeli reklaam sealsamas suurel valgel teel on mul nii eredalt meelde jäänud. Kuidagi ma teisi ei tea, võtta vaid ikka seda, mida ma tunnen juba segamini reklaamilisuke hiigelvald. Sein. Pilvelõhkuja kuskil kolmandalt-neljandalt korruselt haka seda Bagdadist seal kinni kaetud. See oli, võis olla, ma ei tea, 10 10 meetrit seda võrdlemisi kõrgel, võrdlemisi ulatuslik. Just, just päris sellesse suure valge tee tsentrisse. Poksikuulsuse Thamesi paarivastustentsi paar on moodustatud päris kõige tsentrite tsentri. Seal olla kämeli reklaam, see suur 10 10 umbes niisugune hiigelvalge pind, millele maalitud sigaretikarpmeelsele ühe tiiruga kaameliga, selle kõrval on tehtud tüks araablased, pea pean ka umbes 10 meetrit läbimõõt, eks ole, jah. Ja seal araablase lon suu lahti, suu läbimõõt, võib-olla üks, kaks meetrit kahemeetrine auk ja sealt iga 15 sekundi järgi kontrollima kellar iga 15 sekundi lahtisest suust pauhti välja, suitsupilv. Kuidagi ette. Hommikust õhtuni ööd ja päevad läbi kuust kuusse, aastast aastasse iga 15 sekundi suure pauguga suur aurupilv, kujutage ette, missugune hiigelagregaat ta pole. Kogu aeg toodab aur. Sealt lahkudes suhteliselt kahemeetrise läbimõõduga suurepalgalise suure pilve kehtima ja seetõttu on mul see nii, mu teadvus seal valdasid sigareti, näed siis ma kindlasti võtaksin ka veel. Vähe sellest, mitte ainult, et üksikud ettevõtted teevad Laamaga Ader võtta. Linnad teevad reklaami, aga näiteks Surbanistraidlad linnadest mööda. Aga mis tähendab see, kui ühele linnale, kui turistid sõidavad kõik temast mööda keegi linna sisse, turist, autod seda raha raharinglust, bensiini ostetakse sigarette, ostetakse kokakoolat, juuakse lõunas, lüüakse viskit, võetakse hotell, üüritakse kõik, igaüks teeb seda ta, kujutage ette. Viime näiteks niisuguse situatsiooni, niisugused tingimused. Kusla Ameerika olustiku, Vjatšeslav, Tallinn, Tartu maantee. Sillad sirgelt Põltsamaast mööda. Eks ole nüüd Ameerika tingimus põltsa hirmus huvitatud. Et ma ei tahaks mitte otse Tartusse oma autoga teeksin Põltsamaalt väikse tuuri läbi. Siis selles tingimuses hakkaks umbes üks, 50 kilomeetrit enne Põldsavad hakkaksite järjest tulema suured reklaamid. Palts lossis kummitab veel Haapsalu valge taandusega Põldsva valge daam, laat laste poolt ära varastatud. Pärast mu uudishimu nii üles köetud, paratamatu, kui me seal Põltsamaa lähedal keeran paremale ja see tuleb ära valada. Samas võiks lõugama, võtan. Veinis lossi ära ja igaüks saab mingisuguse läbikäigu seal kämelid ja ma sõidan Tartusse edasi. Et see on hiigelpsühholoogiline mäng. Või kas seal, kust maalt sa ei näinud, ma lugesin, kes kirjutab, tähendab, üks tähendab igal hindab midagi välja, paistaks temalt temast läbi, sõitis temast mööda, ei minda. Üks Ameerika linnaski reklaami. Ärge sõitke minust mööda. Sest see on kõige suurem väike linn Ameerikas.