Tere õhtust, kell on kuus, Päevakaja võtab kokku teisipäeva seitsmeteistkümnenda novembri olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta, otsmaa. Euroopa Liidu liikmesriigid on üksmeelselt heaks kiitnud Prantsusmaa palve osutada Pariisile sõjalist ja julgeolekualaste abi eest, mida prantslased meilt tahavad, siis saame ka vastata nii, sõnas kaitseminister Hannes Hanso. Moskva kommentaatorid peavad terrorismi levikut maailmas ennekõike USA läbikukkunud poliitika tulemuseks. Peaminister Taavi Rõivas ütles riigikogus Eesti Euroopa Liidu poliitikast rääkides, et praegusest siis rändekriisist tuleb õppida ja kasutada seda ära muudatuste läbiviimiseks. Euroopa Liidu sisepiiridel kontrolli vastamine on üldise lahenduse nõrkuse tulemus, ütles rõivas. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski möönab, et plaanitav alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise eelnõu piirab ettevõtlusvabadust, aga kinnitab, et rahvatervise eesmärke silmas pidades on see õigustatud. Kolm D printeriga loodud kirjanikke peakujud iga Alt, et neilt ka tsitaat on Tallinna lennujaamas alanud rahvaraamatu tänu projekti eesti kirjanikele, kirjandusele ja kultuurile. Ilmunud on raamat ENSV teatriühingu lavakunstistuudiost aastatel 1961 kuni 71. See on teatrikoolide sarja seitsmes raamat. Eesti jalgpallikoondis peab täna oma selleaastase viimase kohtumise, kui kodusel lilleküla staadionil võõrustatakse maavõistlusmängus Saint kipsi Janelise koondist. Ühtlasi on tegemist pikaaegse koondise esiväravavahi Sergei Pareiko lahkumismänguga. Ilma on nii öösel kui homme päeval pilves selgimistega ja mitmel pool sajab vihma. Õhutemperatuur on öösel null kuni pluss kuus, homme päeval neli kuni kaheksa kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda. Prantsusmaa kaitseminister Jean-Yves Le Drian palus Euroopa Liidu riikidel toetada sõjalisi operatsioone välismaal ja võitlust islamiriigi vastu Süürias ja Iraagis. Prantsusmaa palvel lasid Euroopa Liidu kaitseministrid esmakordselt käiku Lissaboni lepingu. Artikli 42 lõike seitse käsitleb liikmesriikide solidaarsust rünnaku korral, neist ühe vastu 27. Kaitseministrid kiitsid Prantsusmaa abitaotluse ühehäälselt heaks. Johannes Tralla räägib lähemalt. Prantsusmaa president Francois Hollande'i pidas eile parlamendi ees kõne, mida alustas sõnadega Prantsusmaa on sõjas. Riigipea lubas, et Prantsusmaa taotleb esimest korda ajaloos Lissaboni leppes sisalduva vastastikuse abiklausli käivitamist. Tänasel kaitseministrite kohtumisel Brüsselis viidi Hollande'i lubaduse ellu Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini. Prantsusmaa on palunud abi vastavalt alusleppe artiklile 42 lõige seitse. Euroopa Liit avaldas kaitseministrite tasemel ja liikmesriikide nimel ühe häälselt täit toetust ja valmidust pakkuda abi, mida Prantsusmaa vajab, ütles Mogherini Lissaboni leppe artikkel 42 lõige seitse ütleb järgmist. Kui liikmesriik langeb oma territooriumil relvastatud kallaletungi ohvriks, on teised liikmesriigid kohustatud andma talle abi kõigi nende käsutuses olevate vahenditega kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 51. See ei mõjuta teatud liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära. Hannes Hanso sõnul ei tähenda täna käivitatud solidaarsusklausel seda, et Euroopa Liit läheks Prantsusmaa eestvedamisel Süüriasse ISISe vastu sõda pidama. See klausel ütleb väga selgelt, et abistada võib, sõjaliselt võib abistada, poliitiliselt võib abistada, aga tsiviilvahendeid kasutades, nii et see ei ole mingisugune kutse sõjale, olgugi et Prantsusmaa valitsus ja ka president on välja öelnud, et nad on antud hetkel sõjas, siin on oluline mõista, et see ei ole nagu NATO artikkel viis, millest me räägime, et rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu ja sellega kaasneb automaatselt kohustusse või minna. Nüüd me oleme teinud ettepaneku, et me võime Prantsusmaad vajadusel toetada, see nüüd lähinädalate küsimus, kas Prantsusmaa soovib näha meie abi ja millisel kujul see on, nii et vastus sinu küsimusele, et kas me tahame nüüd kohe sõtta on antud hetkel kindlasti heited. Kas te kaitseministritega ka arutasite, et selle seda küsimust tegelikult viia NATO vihmavarju all kõik õige Euroopa liit ei olegi sõjaline organisatsioon ja ma arvan ka Prantsusmaa selline abitaotlus, selles formaadis on ennekõike sellise poliitilise avalduse tasemel, et neil on, nad ei taha olla üksi ja neil on tuge tarvis ja ma täiesti mõistan neid selles küsimuses, et nato diskussioonid tulevad siis, kui õige aeg selleks valmis on ja milliseid võimekusi tegelikult saab Eesti pakkuda Prantsusmaal Euroopa Liidu koostöö raames kahepoolselt. Me peame ära ootama, mida prantslased meilt tahavad, siis saame ka neile vastata. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla, Brüssel, Indrek Lepik võtab nüüd kokku olulisemad päeva sündmused samal teemal. Venemaa president Vladimir Putin andis Vahemerel paiknevatele Vene sõjalaevadele käsu võtta ühendust Prantsusalustega, et võidelda ühiselt Süürias äärmusrühmituse islamiriik vastu. Samuti teatas täna Elysee paleed prantsuse president Francois Hollande'i, kohtub Putiniga Moskvas järgmise nädala neljapäeval. Kohtumise sisu puudutab peaasjalikult terrorismivastast tegevust. Varasemalt oli vene riigiduuma kutsunud Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida ja teiste riikide parlamente tegema kõik endast oleneva, et luua rahvusvaheline terroritõrje koalitsioon võitluseks islamiriigi ja teiste terroristlike struktuuridega. Nii Venemaa kui Prantsusmaal viimastel päevadel viinud läbi arvukalt õhurünnakuid islamiriigi sihtmärkidele. USA välisminister John Kerry ütles täna pärast kohtumist Hollande'iga. Pärast rahvusvahelisi kõnelusi Viinis võib Süürias juba mõne nädala pärast alata suur üleminek. Kerry sõnul on praegu käimas tõeline võimaluste protsess viis aastat kestnud Süüria sõja lõpetamiseks. Me jõudsime kokkuleppele põhimõtetes ja kontseptsioonis, mis annab võimaluse läbirääkimisteks, nii, et laua taga on ka Iraan ja Venemaa, ütles Kerry. USA välisminister rõhutas veel, et tsiviliseeritud maailm peab andma islamiriigile hoobisele keskuses punktis, kus nad oma rünnakut planeerivad, prantsuse võimude sõnul antirünnakutes käsk just Süürias. See valmistati ette Belgias ning viidi prantsuse kaasosalist abil täide. Pariisis prantsuse politsei korraldas täna hommikul 128 haarangut haaranguid korraldatud muuhulgas Lyonis, Duluusi sekrenooblis. Pariisis leiti auto, mille rentis kahtlustatav terroriste. Tagaotsitav Salah apteeslam. Uurijad on kindlaks teinud, et tema auto Renault Clio oli registreeritud. Belgias prantsuse kodanike kaitsmiseks on mobiliseeritud 115000 politseiniku sandarmi sõdurit. Saksamaal arreteeris politsei viis inimest, keda kahtlustatakse Pariisi terrorirünnakute läbiviimises. Belgia on toonud tänavatele aga veel 300 sõdurit ehk praeguseks valvab suuremaid Belgia linn. Üle 500 sõduri. Rünnaku tõttu sattus kahtluse alla ÜRO kliimakonverents, vist John Kerry sõnul siiski toimub. Tema hinnangul on need kõnelused oluline sõnum, et mitte keegi ei takista globaalse kogukonna tegemisi. ÜRO kliimakonverents peetakse Pariisis 30.-st novembrist 11. detsembrini. Konverentsile oodatakse üle 115 riigi- ja valitsusjuhi. Kõnelustel loodetakse sõlmida uus rahvusvaheline lepe kasvuhoonegaaside emissiooni piiramiseks. Pariisi terroripõhjuseid otsitakse ka Venemaal ja pärast nädalavahetuse leinapäevi on sealne poliitiline retoorika tagasi endistes rõivastes. Moskva kommentaatorid peavad terrorismi levikut maailmas ennekõike USA läbikukkunud poliitika tulemuseks. Neeme raud jätkab Moskvast. Nädalavahetusel leinas Moskva koos Pariisiga prantsuse saatkonna ette kerkis lillede mägi. Isiklikult tulid kaastunnet avaldama mitmed Venemaa juhtivpoliitikud, teiste seas Valentina Matvijenko, Vene Föderatsiooni nõukogu esinaine. Täna on selge, et terrorismil ei ole piire, et seda kurjust, mis maailmas levib nagu vähktõbi, saab ainult ühiste jõupingutustega alistada, ütles Matvijenko laupäeval prantsuse saatkonna ees. Kuid siis sai nädalavahetus läbi ja Venemaa on tagasi tavapäraste süüdistuste juures, et kõik halb maailmas, kaasa arvatud terror, on USA läbikukkunud poliitika vili. Ameerika süüdistamises tegi otsa lahti Riigiduuma välisasjade komitee, kes märgib oma avalduse projektis, et islamiriigi tekke on USA demokraatia ekspordipoliitika otsene tagajärg. Varasemad režiimid Lähis-Idas kukutati ja nende koha haarasid äärmuslased. Samasuguste seisukohavõttudega tuli kohe välja ka Moskva analüütikute armee, kõneleb politoloog Sergei Mihhejev. Potjas. Sketš. Juurudi unustatud õnne tammedest sibannastas astuvad. Lugesin hiljuti kolme Euroopa tipp-poliitiku avaldusi, kust jäi kõlama omamoodi solvunud, üllatav tonaalsus, et miks meie, me tegime ju kõik nii nagu ameeriklased ütlesid ja nad lubasid, et meiega on kõik hästi. Me arvasime, et ISIS ei ole üldse meie probleem nagu kõik seegi, mis toimub Lähis-Idas ja üldse on kõiges süüdi Putin ja siis korraga plahvatused Pariisis, ütles Mihhejev. Jätkab julgeoleku ekspert Juri nagernjaak. Pravlini vus nõrus Lääne välispoliitika prioriteediks ei ole mõistagi võitlus terrorismiga, vaid selle suunamine vajaliku kanalisse. Nii kaua, kuni ei toimu selle lähenemise täielikku ümbervaatamist ja ma ei tea, kui palju terrorirünnakuid peab Lääne-Euroopa riikides aset leidma, et see toimuks, jääb kõik selliseks, nagu oleme näinud juba mitte vaid korra üldiselt kaastundeavaldused, üldised ähvardused ja kõik jääb samaks, ütles Nogernjak. Venemaal leitakse, et muudatuse terrorismivastases võitluses maailmas võiks tuua just nimelt Venemaa kui jõulise mänguri ulatuslikum kaasamine. Aga tegelikult on Moskvas toimuvates aruteludes tunda närvilisust. On ju ISIS ähvardanud ka Venemaad ning president Putin tunnistas täna, et Vene laineri häving Egiptuses oli ikkagi terroristide kätetöö. Siin Moskvas on igatahes suurendatud turvameetmeid, ennekõike on seda näha metroos, mis on ka varem olnud terroristide sihikul. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, Moskva. Edasi läheme kodustel teemadel riigikogu sai ülevaate valitsuse Euroopa Liidu poliitikast ning Uku Toom vahendab. Tänane arutelu oli otseses seoses asjaoluga, et Eesti valitsus on ette valmistamas dokumenti Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015 2019, milles plaanitakse muuseas kujundada seisukohad umbes 70 omaalgatuse kohta. Ja muidugi on oluline see, et selle aja sisse langeb Eesti eesistumisperiood 2018. aasta esimesel poolel. Kuid täna rääkis peaminister Taavi Rõivas muidugi palju julgeolekust minnes Prantsusmaa ja Pariisi juurest üsna pea Ukraina teema juurde. Me teeme kõik vajaliku, et võita religioosset äärmuslust, terrorismi ja vihkamist. Euroopa ja euroopalik eluviis ei ole mitte kellelegi ohuks. Sõda, missioon ei ole rahvusvahelise õiguse instrumendid. Ebaõiglusest ei saa sündida õigus. Ja mingit kauplemist tingimuste täitmise üle ei saa olla. Koostöö mujal ei tähenda Euroopa jaoks järeleandmisi. Naabruses. Rõivas rõhutas taas, et sõjapõgenike otsene seostamine terroriga on meelevaldne. Ja ma kordan, piiskop Philipp, Jordaania öeldud, et see, mis terroristide südames toimub, on viha ja sellel ei ole mitte mingisugust seost religiooni või rahvusega. Peaminister ütles, et kriisidest tuleb õppida ja antud rändekriis tõstatab taas vajaduse Euroopa piirivalvest. See ei ole võimalik lühikese ajaga, kuid tänane olukord näitab, et me peame kaaluma tugevamat võimaluste ja vahendite koondamist, mis tulevikuks töötaks vaid Euroopa Liidu keskse eelarve baasil. Kui suveräänne õigus piiride valvamise tähendab ühtlasi ka valvamise ja kontrolli puudumist on tulemuseks paratamatult, et varsti meil ei ole enam neid vabadusi ja sisepiirideta Euroopat ilma milleta tänased noored Euroopat enam ette ei kujutagi. Sisepiiridel kontrolli taastamine on ka üldise lahenduse puudumise või selle nõrkuse tulemus. Sotsiaalministeeriumis kogunesid täna alkoholipoliitika rohelise raamatu koostamisel osalenud huvigrupid ning Uku toom käis ka seal. Tegemist oli iga-aastase üritusega, kus esitatakse ülevaade alkoholipoliitika rohelise raamatu abinõude ellurakendamisest ja räägitakse saavutatud edust. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Edusammudeks võib lugeda ainult seda, et sellel suvel on riigikogu võtnud vastu seaduse, millega tõstetakse alkoholiaktsiisi lähiaastatel aga muudes küsimustes suuremat edasiminekut siiani veel olnud ei ole. Minister nentis, et tegelikult on see mõistetav, kuna edu tõotav alkoholi ja reklaamiseaduse muutmise eelnõu on alles välja töötatud ja hetkel kooskõlastusringil. Täna räägitegi tagasisidest sellele eelnõule Ja on siis kahte tüüpi b ettepanekuid tulnud, lisaks on tulnud mõned ettepanekud, mille sisuks on välja pakutud piirangute leevendamine. Selliseid ettepanekuid tegi alkoholitootjaid esindav toiduliit, samuti ka kaupmeeste liit ja Eesti turunduskommunikatsiooni. Agentuuride liit ja 11 organisatsiooni on teinud omalt poolt Ta paneku tänast eelnõu muuta karmimaks, ehk siis on leitud, et väljapakutud piirangud ei ole piisavalt, et alkoholi tarbimist Eestis vähendada. Niisiis on ministri sõnul tegemist kompromissiga, mis küll piirab alkoholitootjate levitajate reklaamijate huve, aga ei tee seda ülemäärases ulatuses. Mõni teema jäi ka üles nagu võimalik, internetireklaami piiramine ja võimalused selleks. Tänases eelnõus ei ole me neid veel kasutanud, aga oleme kokku leppinud, et me töötame selle teemaga edasi. Meil on Soomest olemas ka näiteid sellest, kuidas soomlased on teinud internetireklaami siis piirata ja ka vastava Soome ministeeriumi spetsialistiga lähiajal ka kohtume, arutame, kuidas seda oleks võimalik Eesti seadusandluses reguleerida. Jevgeni Ossinovski ei eita, et seadus piirab selgelt ettevõtlusvabadust, aga tema sõnul on see õigustatud. Alkoholi tarbimise sotsiaalselt mõjud selle sotsiaalne kogukulu on oluliselt suurem kui alkoholi tarbimisest, müügist, reklaamimisest kaasnev kogu tulu ühiskonnale, nii et jah, me piirame nende ettevõtete ettevõtlusvabadust, aga rahvatervise eesmärke silmas pidades on see õigustatud. Eelnõu kooskõlastamine on plaanis lõpetada järgmise aasta alguseks, siis läheb ta edasi valitsusse ning järgnevalt juba Riigikokku. Euroopa üheks hubasemaks lennujaamaks valitud Tallinna lennujaamas avati täna kirjandusvärav, millega täpselt tegu, käis uurimas Reene Leas. Mis on ühist Anton Hansen Tammsaarel, Marie Underi, Lennart Meril ja Sofi Oksaneni. Lisaks sellele, et tegemist on silmapaistvate kirjanikega, on just nende neljas skulptuurid tänasest Tallinna lennujaama niinimetatud kirjandus väravas. Kolm D printeriga loodud kirjanikke, peakujud igalt ühelt neilt ka tsitaat on rahvaraamatu tänu projekt eesti kirjanikele, kirjandusele ja kultuurile. Eesti Kirjanike Liidu president Karl Martin Sinijärv tõi omamoodi humoorika põhjenduse sellele, miks just need neli. Me oleme tõesti harjunud, et kui kirjanik monumendi sisse pannakse, kivisse raiutakse, siis peab ta selleks eeskätt surnud olema. Siin on sammukene, edasi piisab ka sellest, näiteks, et oled põhiliselt välismaal. Kõige paremas olukorras on selles mõttes muidugi Marie, sest tema on nii surnud kui välismaal, aga räägitakse, et temagi lendab peatselt koju tagasi. Nii et jääme ootama ja lootma, kindlasti saab ta iseendale singa pilgu heita. Tammsaare majamuuseumi juhataja Maarja Vaino sõnul on Tammsaare jätkuvalt üks tõlgitumaid eesti kirjanikke ja seetõttu igati sobilik lennu väravasse. Aga suur osa tõlkeid on nüüdseks juba üsna vanad ja väga hea meel on, et teda on tõlgitud värskelt uuesti prantsuse keelde värskelt soome keelde tervikuna. Suhteliselt värsked tõlked on olemas ka läti keelde leedu keelde. Ja me väga-väga-väga loodame, et aastaks 2018 tuleb lõpuks väga kauaigatsetud tõde ja õigus inglise keeles. Et me mõtlesime, ma ise pakkusin välja terve hulga tsitaate, mida võiks kasutada, aga tegelikult tõsi on, et see on üks väga tabav ja hea tsitaat, mis on ka kergesti tõlgitav tee tööd, siis tuleb armastus. Ise tegi Tammsaare oma eluajal vaid ühe välisreisi. See oli isegi ei olnudki nii väga välisreis, sest et Eesti kuulsel tsaaririigi alla see oli Eestist Kaukaasiasse ja seetõttu võib-olla tundub paradoksaalne, et ta siin just nimelt lennujaamas on reisijate hulgas. Aga teistpidi võib öelda seda, et kahtlemata Tammsaare mõte lendas üle kogu maailma. Ta luges kuues keeles, ta luges hästi palju erinevaid tekste ja, ja selleks, et maailma kohta ka teada saada, ta pidisest raamatut läbi lugemata ei saanud guugeldada. Sofi Oksanen tuletas meelde, et kirjandus ja kunst annavad üksikisikutele hääle, et rääkida oma lugu. Kirjutaval rahval on aga lootus oma kultuuriga maailmas püsima jääda. Rahvast, kes kirjeldab, ei ole võimalik kaardilt minema pühkida. Kirjutan Eesti lähiajaloost sellepärast et raamatud on üks, viis teha maad olemasolevaks muile. Ükski öö maailmas ei või pühkida ära maad ja rahvast, kes on olemas maailma kirjenduslikul kaardile. Teatriliidus esitleti täna sarja Eesti teatrilugu teatrikoolide näitlejakoolitus uut raamatut ENSV teatriühingu lavakunstistuudio 1961 kuni 71 Tallinnas Riina Eentalu digiintervjuu. Pandsa kooli kõrval või eel on olnud palju teatrikoole või stuudioid Paul Sepa teatristuudiost alates neist on kirjutatud raamatuid, mida pea eranditult on toimetanud Enebaver. Tõesti, neid koole on olnud rohkesti ja just nende loominguliste isikute, nende mõõtajate, mõttevoolude mõjude kirjusus on oluline kaardistada enne, kui saab hakata esitama nagu suuremaid kontseptuaalseid küsimusi. Kahtlemata see kirjususse paljus on meie trump. Ma usun, et on tõsi, et elujõu tagatis, et on see mitmekesisus olemas, samas ka sidusus, sest tihtipeale samad inimesed on samades koolides õpetanud. Täna esitletud raamat käsitleb siis Eesti NSV teatriühingu lavakunstistuudiot selle kümmet aastat. Selle raamatu on kokku pannud Anne-Reet margiste stuudio esimesest lennust ja Anne Tuuling anna märgist. Ta räägib, mis raamatusse on saanud õpetajad, lõpetajad ja ka mälestused ja Ilmar Tammur oligi see, kes siis sai selle stuudio juhatajaks. Ja meile tuli õpetajaks ka Ants Lauter. Kui oli Panso kool, siis miks näiteks veel tekkisid niisugused stuudiod kõrvale? Asi oli selles, et Eesti teatris oli olnud vahepaus, kus ei tulnud professionaalseid näitlejaid ja perifeeria teatrid olid hädas, et neil oli vähe näitlejaid ja nende pärast oli see küll väga kasulik, et stuudiot luua. Kolme lennu jooksul lõpetas 48 inimest ja nendest 24 tuli näitlejaid. Sünoptik Silve Grabbi Kaiv räägib nüüd pikemalt ilmast, tere õhtust. Tere õhtust. Eelolev öö hakul toob Läänemerelt kirdesse suunduv madalrõhulohk. Meile sadusid peamiselt lõuna- ja Edela-Eestisse, hommikuks saartele ja Eesti lääneossa. Kohati võib tekkida udu. Puhub lõunakaare tuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on eeloleval ööl nullist kuni pluss kuue kraadini. Homme päeval liigub madalrõhulohk Eesti kohale ja saju võimalus suureneb kõikjal. Puhub lõunakaare tuul kolm kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur jääb homme päeval nelja ja kaheksa kraadi vahele. Neljapäeval jõuab üle Skandinaavia lõunaosa Läänemerele uus madalrõhkkond, mille mõjul sajab taas mitmel pool vihma. Reedel, mil madalrõhuala kese Eesti kohale koondub ja siit põhja-kirde suunas liigub, võib sekka tulla ka lörtsi. Õhutemperatuur jääb öösiti nulli ja pluss kuue kraadi vahele. Päeviti tõuseb kolme kuni kaheksa kraadini. Ja kuulame ära ka päevaspordisõnumit Karl Mihkel Eller. Eesti jalgpallikoondis peab tänama selleaastase viimase kohtumise kodusel lilleküla staadionil võõrustatakse maavõistlusmängus Sainkidzenewise koondist. Ühtlasi peab pikaaegne koondise esiväravavaht Sergei Pareiko Kariibi mere väike saare vastu oma viimase mängu Eesti koondise eest. Parikodi koondise debüüdi juba 96. aastal Valgevene vastu tõusis koondise esiväravavahiks alles 2009. aastal. Tänaseks on tal Eesti koondise särgis kirjas 64 kohtumist. Vastavalt kokkuleppele peatreeneriga seisab Pareiko Senkitseenewise vastu väravas teisel poolajal. Eesti jalgpallikoondis peab oma tänavuse 10. mängu. Viimati kohtuti eelmisel nädalal lillekülas Gruusiaga, kes alistati kolm. Null eelmisel nädalal mängishenkitsenevici koolis esmakordselt Euroopa pinnal, kui Andorra võideti üks. Null. Eesti koondise peatreeneri Magnus Pehrssoni jutu vahendab Joosep Susi. Vastased on individuaalselt meisterlikku, neil on atleetlik mängijad aga meeskondlikus plaanis üksteise mõistmisel oleme vastasest oluliselt ees. Kui mängime ise hästi, hoiame kõrget tempot olema organiseeritud ja agressiivsed, siis peab vastane kohanema enda jaoks harjumatu jalgpalliga sest neil on tavaks mängida aeglaselt. Samas, meil läheb keeruliseks, kui me pole piisavalt teravad, siis on eelis saanud kitsa newisele. Meie mäng valgub laiali ja nad saavad mängida enda jaoks harjumuspäraselt. Nii et kõik sõltub meist endist. Täna peetakse jalgpalli rahvuskoondiste sõprusmänge ka mujal Euroopas, Londonis Wembley staadionil on näiteks vastamisi Inglismaa ja Prantsusmaa. Brüsselis aset leidma pidanud Belgia ja Hispaania kohtumine lükati terroriohu tõttu määramatuks ajaks edasi. Iirimaa jalgpallikoondis tagas endale eile õhtul EM-finaalturniiri pileti. Play-off'i korduskohtumises suudeti koduväljakul Bosnia-Hertsegoviinad kaks. Null võita. Täna kahes viimases paaris vastamisi Taani ja Rootsi ning Sloveenia ja Ukraina. Rallisõitja Ott Tänak lõpetas tänavuse maailmameistrivõistluste hooaja Walesi rallil katkestamisega. Tänases usutluses WRC kodulehele kinnitas ta, et ei tea jätkuvalt, mida tuleva aasta toob. Eestlase sõnul pole ta kindel, kas tema selle hooaja esitused olid piisavad, et järgmiseks aastaks M-Spordimeeskonnad leping teenida. Aitäh spordisõnumite eest ja selline sai tänane Päevakaja. Saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.