Seekordses saates me oleme võtnud endale eesmärgiks natukene lähemalt rääkida võltsist võiks lastest ja nende kultuurist. Põhjus on see, et Krista kaer käis hiljuti võltsis ja nii me saame värskemaid muljeid. Minul isiklikult on niisugune ettekujutus, et šotlaste ja iirlaste eest me üht-teist teame ja me nende kohta midagi arvame. Aga võistlused on jäänud eestlaste jaoks nagu kuidagi kõrvale. Kas Krista kaer, teil on ka niisugune arvamus olnud? No eks ta põhimõtteliselt on jah jäänud nagu kõrvale ta tundub nagu mingis mõttes esmapilgul olevat rohkem Suurbritannia osa, kui selgemini eristuvad iiri ja šoti iiri, seda enam, et nad on omaette saare peal. Ja isegi üks valsi kirjanik luuletaja menna Elfyn ütles umbes samasuguse küsimuse peale, et mis eristab veel see asi, et inglased respekteerivad šotlasi kardavad iirlasi ja ei pane tähelegi välslasi. Teisest küljest tamm väikslased oma keele paremini säilitanud šotlased või iirlased seda kõmri keelt ikka räägitakse seal tunduvalt rohkem, vaid umbes suurusjärk võiks olla vist, et pool elanikkonnast. Üks kolmandik umbes kui võiks öelda, et valsi elanikkond on kolm miljonit siis võise keelt aktiivselt kasutavaid inimesi on umbes miljon. See on tunduvalt rohkem kui Iirimaal või Šotimaal oma keelt kõnelejaid. No ma ütleks, et see on isegi igal juhul suurem kui eestikeelne elanikkond. Eesti keele kõnelejad. Üks asi tuleb kohe selgeks teha. Kõmri keel ehk võltslastekeel ei ole inglise keele murre, vaid see on täiesti iseseisev, keelda kuulub kilti keelte hulka, kuskohast tulid kelti. Päris selgelt, kust nad jõudsid Briti saartele, seda ei osatagi siiamaani ikkagi öelda, aga arvata võib, et nad Euroopa mandril tulid. Seal on igasuguseid erinevaid teooriaid, iirlastele on teooriad, tulid Kreekast paaniast ja kandsid endaga mingeid antiikkultuuri sugemeid. Igatahes keldid levisid üle terve mandri, jõudsid nad ka saartele. Ja võiks öelda, et mingile seal oligi valdavalt keldi elanikkonnaga kõik Briti saared. Ja see hakkas siis taanduma alles anglosakside pealetungi ees. Tähendab keldrid tulid neljandast kuni esimese sajandini enne meie aega ja siis juba uuel ajal hakkasid tulema saksid normannid mandril. Jah, vahepeal oli muidugi ka Rooma vallutus ja vanad rooma asunduste kohad, sõjaväelaagrid on ka veel siis olemas täiesti kohad, mille näiteks Chester oli üks suuremaid roomlaste tugipunkte, mis jääb põhja võisi. Ja võikski öelda, et enne Angla kaks sidetulekut ja põhja poolt siis põhjarahvaste viikingite, Skandinaavia sõdalaste tulekut oli niisugune võrdlemisi lühikene aeg, kus seal siis valitses Rooma seadust püüti maksma panna rooma impeeriumi tavasid ja ka seda Nende poolt kaasa toodud kultuuri. Ja pärast seda nähti anglosakside tulekut kui tõelist barbarite rünnakut. Aga peab siiski arvestama, et nendel on olnud ka omavalitsejad, oma kuningad ja, ja need on olnud mõnikord ka mitu, kes omavahel siis taplevad ja siis, kui aega jääb, siis võitlevad ka suure idanaabri vastu inglaste vastu. Aga vähemalt nende omariikluse vormid on täiesti olemas olnud. Meil on muidugi olemas olnud ja kui seal olid ka keldid, siis olid seal täpselt samuti keldi sõjapealikud ja sellest, mismoodi omaaegsed kuningad ja pealikud elasid nende tavadest ja sellest annab muidugi tunnistust jälgigi mütoloogia veis ja samuti täiesti keldi elanikkonnaga koormul olid väga rikkad just keldi mütoloogia legendide poolest. Just sellest piirkonnast, tegelikult pärinevad ka kuningas Arturi lood otseselt valsi. Kangelaslood on nelja ossa, jaguneb Mobinogion. Aga võiks öelda, et Mobinoogjanud haakub väga paljus kuningas Arturi tsükliga, nii et ühed ja samad tegelased esinevad mõlemates tsüklites. Kuningas Arturi koht, ajaloolisi allikaid ei ole vist väga palju, aga tema surmaaeg on teada. Ta võitles inglastega, et ta suri vist 537 oli nii. Ta ei võidelnud inglastega, sest ta võitles just nimelt anglosakside põhjast tulevate pektidega, kes Šotimaalt tulid. Tuleb arvestada, kuningas Artuid peetakse brittide kuningaks ja see tähendab, et britid tol ajal olid keldid. Täpselt samuti nii nagu võltsis, elavad keldid iirlased. Ja kuningas Arturi kohta on muidugi väga mitmeid teooriaid selles mõttes, et ta arvatakse olevat keldi rooma sõjasalga peal, kes siis püüdis tagasi lüüa pealevalguvat barbarite horde. Öeldakse, et tema valitsemisaeg, ümarlaud ja Camelot ükskõik, mis kujul nad võisid kunagi olemas olla, oli erevalguses juhatus enne pimeduse saabumist võitu jätta püüdis säilitada midagi sellest rooma kultuurist, mis veel tol ajal oli Briti saartel. Samal ajal muidugi kõik tema tsükliga seonduvates lugudes tegelased käivad samuti ka Iirimaal, nende käigud ulatuvad välja kuni roomani. Ühe variandi järgi läks kuningas Arturi ise sõjakäigule Roomat ja algsed legendid, mis seostuvad Arturiga katusega ja võlur Merlini ka ei ole kristlikud. Hiljem on sellele lisandunud väga tugevalt kristlik teema. Teda on nimetatud ka kristlikuks kuningaks ja loomulikult on sinna hiljem lisatud kogu Püha Graali otsimise teema mille sisse ei leida ainult kõige puhtam kõige parem rüütel. Aga fakt on siiski see, et on tegemist ajaloolise isikuga. No nii arvatakse, jahi arvatakse ka, et, et kui ta oli pärit, oli ta korvallist siis tegelikult ta maetud on siiamaani kuningas artre haud, mida on otsitud, et see asub just nimelt valsi kõrgmägedes. Ja väga mitmed-mitmed, legendid, mis seostuvad kuningas Arturi tsükliga tegevus toimub just nimelt või siis ja reisist on pärit ka legendaarne Merlin ja samuti tee on pärit sealt. Chafjov, mon, Mous, kes tegelikult oligi ajaloolane, kes oma niukse mitte just päris tingimata tõsiteadusliku ajalookäsitlusega Briti kuningate ajalugu panigi aluse kuningas Arturi legendide taassünnile, nimelt selles raamatus. Ta kirjutas kuningas Arturist nagu tõepoolest olemas olnud ajaloolisest isikust, kes tegutses siis Briti saartel. Seal on ta toonud ka selle tsükli kõik põhihetked ja sellele hiljem tuginenud peaaegu kõik kuningas Arturi legendide tõlgendused, kaasa arvatud Thomas Smelari oma ja Schmidti oma. Nüüd, kui rääkida veel keeltest, kui erinevad on šotlaste keel sisse võistluste kõmri ja iirlaste ajalooline No võiks öelda, et keldi keeled on ka kahes harus vähemalt Briti saartel, kahes harus ja veisi keel asub eraldi iiri ja šoti keelest, võiks öelda tiri käeli keelias. Käärikeel on omavahel sarnasemad, kui nad kumbki on kõmri keelega kõmri keel, mida siis räägitakse Walesis. Aga samal ajal muidugi tuleb ka tunnistada, et seesama kõmri keel on praegu ikkagi võrdlemisi heal järjel ja heal järele on ta tõenäoliselt just seepärast, et ta ei ole lasknud kunagi muutuda niisuguseks surnud klassikaliseks keeleks, vaid Ta on jäänud ikkagi suhtlemisvahendiks inimeste vahel. Ja jällegi, nagu ütles üks, üks valsi praegu kõmri keeles kirjutav luuletaja et selles keeles kirjutavad oletusi ja veisi. Poeedid on tihtipeale inimesed, kes ei ole mitte kusagil ülikoolide juures kirjanduse ajakirjade juures rahvast suhteliselt kaugetes sfäärides, vaid selles keeles kirjutavaid luuletusi näiteks postil Leonid või poepidajad. Ja see kõik kokku moodustabki veisi, kõmrikeelse luule päris rahva hulgast. Seda räägitakse iga päev omavahel ja see pannakse luulekeelde. Nii et see ei ole köögikeeleks taandunud Küsimusega, kuidas keel taandub köögikeeleks, siis ta ikkagi mingil määral elab vähemalt rahva hulgas, aga ma kardan, et iiri keele puhul oli, oli see häda just, et teda koolides õpetati kohustuslikus korras ja õpetati vanu klassikalisi tekste mis jäid lastele tohutult kaugeks, jäi niisuguseks võõraks peale pandud sunduseks. Kui võib-olla lastel oleks õpetatud, kuidas selles keeles omavahel rääkida, jäätist ostma minemisest või igapäevastest elu asjadest, siis see oleks võib-olla kergemini elama jäänud. Praegu püütakse küll seda kogu aeg rikastada ja tuua sisse uusi sõnu, mida iga päev nõuab. Aga sellegipoolest selle olukord ei ole eriti häirimal. Velzis on tunduvalt parem, neil on omakeelne telekanal. Koolides õpitakse vene keelt ja mitte sundisega, vaid hea meelega. Ja tõepoolest on olemas väga tugev reisikirjeldus. Kas on niimoodi, et nad tunnevad pigem sugulust ja vaimu ühtsust iirlastega kui inglastega? No seda muidugi, sest et šotlased, iirlased kui ka šveitslased olid teatud mõttes ühes olukorras käed olid surutud impeeriumi osadeks, keskvõim oli Londonis ja see tunne, et nende asja ei otsustata mitte kohapeal, vaid neid otsustab kusagilt kaugelt keegi teine, see tunne on neil ikka endiselt väga kõvasti olemas. Ja see muidugi teiega kaasa väga suured probleemid just nende oma kultuuri säilitamisel, sest inglisekultuur on olnud väga elujõuline ja tugev. Ja samal ajal ka väga ahvatlev. Nii et selle kõrval püsimajäämine on ikka tõeline kunstnik olnud. See nõuab tahtmist ja pühendumust. Noorel inimesel, kes näeb, kui suured võimalused on näiteks Londonis Ja seda kindlasti muidugi nad ise ütlevad, et, et nad on oma suhtumisel võõrastesse väga lahked ja Nad ise hea meelega liiguvad edasi-tagasi ja võtavad vastu inimesed, kes neile sinna tulevad. Mõnes mõttes hakkab neil nüüd natukene kurjasti kätte tasuma, sest tihtipeale need, kes tulevad, ostavad ära ja maakohtades majad mille ostmiseks kohalikel noortel inimestel raha ei ole ja nad tulevad, toovad kaasa ikkagi koduse inglise keele ja tihtipeale vanemad inimesed, kes otsivad niisugust rahulikku maakohas elupaika. Nad ei hakka enam õppima ära kõmri keelt ja tekivad niisugused saarekesed, kus enam kõmri keelega hakkama ei saa, ka endistes puhtalt kõmrikeelsed Nendes piirkondades. Samal ajal ei saa teha mingeid seaduslikke takistusi niisugusele asjale. See on nagu üks põhimure võib olla varasemal ajal ka inimesed, kes on läinud Inglismaalt sinna elama. Väga paljudel juhtudel õpivad ära kõmri keele, õpetavad seda omakorda ka oma lastele meelde muutuvad ka kakskeelseks. Olevatki olemas tendents, et otsitakse juuri, leitakse kolmandast, neljandast põlvest oma esivanemaid, sealt valsist. Ja isegi kui keelt ära ei õpita, tuleks ikka kohale ja tuntakse mingit ühtekuuluvustunne. Ja seda ma usun küll ja tegelikult noh, kui võiks öelda, et Euroopa turistid ja ka Ameerika turistid võib-olla ei ole veisi veel väga põhjalikult avastanud, sest tõesti, kui me käisime ringi, siis väga harva oli näha saksa turiste või prantsuse või, või Ameerika turiste, niisugust suurte bussidega ringi kihutavat rahvusvahelist seltskonda seal ei olnud. Samal ajal aga on, on seal põhiliseks siseturistide tähendab briti saarte siseturism. Väga palju on seal teistest Suurbritannia linnadest Inglismaalt tulnud inimesi, kes nädalavahetuseks veise sõidavad. Ja ilmselt just sellepärast, et ta ikkagi on väga idülliline, väga puhta loodusega väga kaunis, väga vaheldusrikka loodusega paik. Ja ei ole ka tööstus nii palju ka näiteks on Inglismaa poole peal ja inimesed tulevad ka sellepärast sealt ära. Jah, see endine ette kujutas reisist, kui kaevanduste maast on ammu juba kummutatud, ei ole enam kaevanduste maavara, on vastupidi, endised kaevandused on väga osavalt taastatud ja tehtud rohelisteks puhketsoonideks, nii et praegu on ikka väga suur osa, on veel siis just nimelt turismil väga palju oli näha ka igasuguseid alternatiiv eluviiside alternatiivenergiakeskusi. Nii et meri ja mäed veel ühenduses muudab selle paiga eriti ahvatlevaks. Nii et nende tulevik ongi turismis suuresti. Ma usun, et väga palju on turismis, jah, nende tulevikku praegu nad ise ka kuidagi näevad seda põhiliselt ikkagi kõik koostöös ja vastastikuses tulus ka Inglismaaga. On ka muidugi hääli endiselt, et Wells peaks saama päriselt iseseisvaks nii nagu päriselt iseseisvuse poole pürgiv. Kas Šotimaa aeg-ajalt vähemalt mõnede poliitikute väljendustes. Aga samal ajal ma ei kujuta ette, kui palju sellele on tänapäeva euroopels tähtsust või tõepoolest, samal ajal võiks kasvõi Šotimaa kuuluda Euroopa Liitu, nii nagu Suurbritannia. No aga fakt on siiski see, et teatud alaväärsustunne meil inglaste suhtes on ja inglastel on ka teatud üleoleku tunne, et see on üks meie Pravintsidest. Jah, säilinud üsna tugevasti ja seda on olnud, et tunda ka näiteks, kui ma olen Iirimaal käinud iirlased oma praeguse tohutu majandusliku tõusu ja eneseteadvuse tõusuga ka hakanud sellest üle saama ka veel ütleme 10 aastat tagasi võis seda ka Iirimaal väga selgelt tajuda. Ta lisas, et siiski on ennast mingis mõttes rohkem tundnud Inglismaa osana ka ise kui iirlased. Ja selle tõttu võib-olla niisugune otsene alaväärsus kompleks on väiksem. Ja mis puudutab neid nende kultuuri saavutustesse, siis tõesti kohe hakata mõtlema, kui palju suurepäraseid näitlejaid on pärit reisist, keda tuntakse üle terve maailma tihtipeale teadmata, et nad on pärit Walesist alates Reitset töötamist ja lõpetades tõesti Catherine Zeta-Jonesiga või riisi Fansiga. Samuti on Walesist pärit tuntud ress Pieter kriinevai. On või siis suurepärane annerresser endav Emmlin, kes teeb kõmri keelseid filme. Ja muidugi loomulik on see, et tema filmide kõlapind selle tõttu on väiksem kui siis, kui ta keelseid filme põhinedes inglise keelele. Aga nagu ta ise ütleb, et täiesti teadlikult on vältinud igasugused kiusatused, minna ka üle ookeani Ameerikasse ja püüda seal teha filme inglise keeles laiemale publikule, sest ta on sügavalt veendunud, et ta peab ikkagi kohaliku kinokunsti arendama. No teie käisite seal tööd tegemas, teil oli võttegrupp kaasas. Kellega te kohtusite seal? Kohtuda seal võrdlemisi paljude eri kultuurialade inimestega ja see tähendab, et me kohtusime seal luuletajatega, kirjanikega filmitegijate filmikriitikute, ka siis ajaloolaste, folkloristide, maalikunstnikega ja rahvamuusikutega. Kas suhtumises sealsesse õhustikku on erinevusi, kui sa oled inglane või kui sa oled vilistlane, kas sa tajusid mingit vahet? Ausalt öeldes ei küsinud, kes te olete? Ei, ei, sest et ega sellest niimoodi ei olegi väga kerge aru saada, muidugi kui kuuled inimesi rääkimas, siis veel inglise keel on ka teistsugune, ta on ikkagi aktsendiga. Ja Nad räägivad seda kasutades ka võib-olla teisi kõnekujundeid, aga nagu nad tõesti ise ütlesite, ei tõrjunud kedagi eema, nad võtavad kõik vastu, kes tahavad nagu nende eluviisist osa saada ja sulanduda sinna. Nii et seda selget vahet päris kindlasti ei ole, küll aga oli huvitav, kui vaadata seda, et kuna veis on tõepoolest kakskeelne maa, siis seal on kõik tänavanimetused, linnade sildid on kahes keeles. Ja kui hakata sõitma kaadisi lähedusest Lõuna-Walesist, siis on seal alguses esikohal inglise keel ja teisel kohal kõmri keel ja rohkem reisi sisemaale ja põhja poole, siis hakkab muutuma, siis on järsku avastad, et esikohal on on kõmrikeelne nimetus ja teisel kohal alles inglisekeelne nimetus. Kas seda nimede ja nimetuste maha gripsutamist kaob? Ja nüüd enam ei ole siis, kui panna ainult inglisekeelsed sildid siis ja seda juhtus või lihtsalt kõik need sildid lihtsalt koristati ära, näiteks lõigati maha või saeti maha. Ja põhja või siis olevat olnud veel ka nii, et kui püüti panna niisugused sildid, kus esikohal oli inglise keel, siis juhtus nende siltidega täpselt sedasama õnnetused lihtsalt kadusid. Ja nüüd siis on leitud ilmselt kompromiss, millega nad rahul. Rääkige mõnest kohtumisest mõnest huvitavast inimesest või situatsioonist. No näiteks sellesama illustreerimiseks, et võetakse kõik väga lahkelt ja südamlikult vastu, kes tulevad ja tahavad osa saada võltsi kultuurist, siis väga huvitav oli, oli omamoodi see õhtu, kui seal salvestati parasjagu ühte rahvamuusika Plaati stuudios, mis paiknes sügaval nii-öelda orgude ja küngaste vahel kaugel igasugustest suurtest keskustest. Ja huvitav oli see eriti just selle rahvusvahelise seltskonna pärast, keda me sealt leidsime, sest stuudio omanik oli sakslane, kes oli elanud vesiseks aastat. Ja ta oli pärit Hamburgist. Sattus veel siin, et ta hakkas mängima koos ühe muusika bändiga selleks hiljem laiali, aga talle hakkas see kant niivõrd meeldima, et otsustas sinna jääda, sest meeldis talle seal just ühe ellusuhtumise täielik teistmoodi olemine. Võrreldes Saksamaaga puudub igasugune saksa täpsus korralikkus ja, ja tantsupeotantsus ja tuimus, just nimelt vastupidi ja igasuguste kokkulepetesse suhtutakse veel siis nii-öelda loominguliselt. Parasjagu salvestas ta seal plaati, kus siis esinevat kaks muusikut, üks neist oli noor valsi muusike bändist nimega Boys from Kirill, kes on käinud meie Viljandi pärimusmuusika festivalil, kus ta kohtus Eesti tütarlapse sillega. Sellest kohtumisest tekkis neil omavahel nii läbisaamine nüüd silla elab ka veel siis ja nüüd nad teevad koos alati, kus siis põimuvad omavahel valsi ja, ja eesti rahvamuusikamotiivid. Ja nagu nad ise kohapeal ütlesid, et väga raske on kohata eristada, kus üks lõpeb ja teine algab. Nende produtsendiks on mees, kes on need produtsendiks väga paljude valsi rahvamuusika rottidel. Ta on ise ka muusik, mängib torupillivilet ja tema naine džauli mäsi omakorda on praegu üks kõige kõrgemalt hinnatud valsi rahva lauljatest. Asja teeb huvitavaks see, et, et see oli, on tegelikult pärit Londonist ja inglanna. Kunagi õppis ta kunsti ja alustas rahvamuusikaga tegelemist inglise rahvamuusikast abiledes kolistavalsi, õppis ära kõmri keele ja on nüüd nii põhjalikult süvenenud siis sellesse valsi või kõmri rahvamuusikasse, et ta oskab seda interpreteerida läbi iseenda ja seal andnud sedavõrd hea tulemuse. Ta teenidki sellega leiba. Teda peetakse tõesti, eks, eks parimaks kõmri rahvamuusika tõlgendaja. Aga nüüd see näitab, et rahvakunstirahvakultuur on seal tugevamad kui meil Eestis vist elaks ükski laulja ära ainult rahvalaulude esitamisega. Võib-olla tõesti, aga. Ma arvan, et siin on natukene ka selles küsimuses ega ta ei ela ära ka ainult Briti saartel ja ainult, või siis vaid nagu ta ütles, reisita vahetpidamata. Sest tegelikult üle kogu maailma toimuvad pidevalt igasuguseid rahvamuusikafestivalid ja võib öelda, et võib-olla et meie, meie rahvamuusikute kontaktid siiamaani. Mul on veel päris sellised, mis võimaldaksid tõesti sellega elatist teenida. Aga see võib tulevikus muutuda, ma arvan, sest huvi rahvakunsti vastu on igal pool maailmas väga suur rahvamuusika vastu. Ja kõige selle eripära ja erisuste juures erijoonte juures kindlasti otsitakse ka seda, mis on ühist, mis on ehedat, mis seob rahvaid. Ja väikerahvastel on kergem leida kontakti omavahel. Sa oled tundlikum ja vastuvõtlikum teistele. Seda kindlasti ja noh, muidugi kui kuulata ka näiteks seda veisi rahvamuusikat nende juures on üks huvitav joon veel, mis tegelikult need eestlastega seob selle peaaegu igas mägede vahel paiknev oru külas pidi olema oma meeskoor. Ja nende koorilaul just meeskoorilaul on väga kõrgelt hinnatud ja väga tugev esimene eestlane, keda me kohtusime, tegelikult see ei olnud veel Weiziltsi jõudnudki, me olime alles Cornwalli lähistel Londonist välja sõitnud ja küsisime teed. Ja kui ta küsis meie käest, kust me pärit oleme, kust me tuleme, ütlesime Eestist, siis Ta teatas kohe, et teil on suurepärane koorilaul, aga meil on veel parem, ma olen nimelt reisist. Nii et selle üle väga uhked. Ja kui nüüd võrrelda valsi rahvamuusikat iiri rahvamuusikat, keda siis nad on kohati väga sarnased, aga Ma võib-olla rahvuslik iseloom on see, mis, mis toob sinna sisse selle erinevuse, mõtleksin, et iirlastel on sees niisugust teravust rohkem metsikust pöörasust või eestlased on ka oma muusikas leebemad, seal väiksemad kontrastid neil ei ole niivõrd musta ja sünget masendust ja kurbust, nagu on iiri rahvamuusikas ja samal ajal neil puudub ka võib-olla see äärmine sõjakus, mis on kohal piiri rahvamuusikas. Nojah, nende, see vastandumine inglastele ei ole nii järsk ja ränk olnud, sest et nad on ju naabrid siiski. No võib-olla see on ka täiesti ikkagi rahvusliku iseloomuga tegemist nagu nad ise ütlevad, et nad on ikkagi suhteliselt väga leebed inimesed seal püksis olla, mõnus puhkamas käia ja see on erakordselt kaunis koht ja tõesti igaühe tasuks seda soovitada. Ilus on nii lõuna- kui ka siis see hästi mägine põhja võis Neudõunja nõudowni mäe ümbrus. See oleks tõesti sobilik niisama väga leebet puhkust isaldajatele kui ka neile, kes tahaksid näiteks mägedes ronida. Inglise mägironijate üks meeliskohti. Ja sealt võib leida tõesti sellist vaheldust igale maitsele, selle väikelinnad, mis on erakordselt maalilised Kaardif nende pealinn on vist endine tööstuslinn või on olnud tööstuslinn, see nende vaim ja see õhkkond, see vist tuleb rohkem põhja pool esile. Jah, ütleme nendes põhjamägede vahel külades ja maakohtades on pärit või seal on rohkem ka ütleme, vana keldi õhustiku säilinud tõenäoliselt aga samal ajal ka teisi kohta. Ma tahaks öelda seda, et kui see linn jättis ikkagi äärmiselt meeldiva mulje, sest seal on väga osavalt ühendatud kõik uusehitised ja uus vanaga. See vanalinna süda, mis seal on, on väga armsalt restaureeritud, seal on vanad käigud, vana tarkaadid. Califi loss on keset linna palju rohelist. Ta jätab erakordselt meeldiva mulje. Et arvata, et see on toimetööstuslinn, see on vale. Jah, seda päris kindlasti kohe seal on, muidugi on tööstusrajoonid ja uusrajoonide nagu igal pool, aga see, mida seal praegu on tehtud, kõik see mere Äärgi, Marina, see on täiesti vapustav. Huvitavad olid vaieldamatult ka kohtumised just kaadiksist paiknevate kunstnikega ja õnnestus meil pikemalt rääkida kunstnikuga, kes ise on pärit Põhja-Walesist. Tema nimi oli jõuambala. Ja huvitav just sellepärast, et ta n ainult kunstnik, vaid teoreetik, ta on avaldanud mitu esseistika kogumikku Wellsi kunsti kohta. Just hiljuti oli üks neist välja ja ta on püüdnud vaadelda ka küsimusi, mis teeb siis veisi kunstist valsi, kunsti, ta arvab küll, et, et põhimõtteliselt on see enamasti seotud ikkagi sellega, et kus inimesed elavad mitte nüüd otseselt mingeid väga rahvuslikke jooni. Samal ajal talle endale ateljees üleval olev pildiseeria kuidagi eestlase silmale pakkus erilist huvi sellepärast et ta oli kujutanud valsi kaarti sellel ja veesi kaarti kui inimkogu, kes püüab ennast nagu eemale heita või eemale hüpata Suurbritannia saarest. Nii et see oli hoogne, omamoodi liikumises. Jaa, oli tunda niisugust soovi vabaneda, ära minna. Kui mõelda selle peale, kui paljud eesti kunstnikud on kasutanud samuti eesti kaardi motiivi, siis ühelt poolt sealt tulevad seosed. Aga teiselt poolt ka muidugi vendade Johansonile kuulus laul, et lükkame lahti selle väikese Eestimaa. Et seesama väikerahva soov nagu ennast lahti lükata, ära kuhugi minna. Et see oli, oli selles mõttes tuntav ka just selle kunstnikuga, rääkides soov, et kust leida endale niisugune koht päikese all, kus oleks võimalik, et meid rahule jäetakse, tahaks nagu oma keelt ja kultuuri arendada. Nii et no väga mitmetel puhkudel tekkis niisugune tunne, et, et on kõigi maailma väikerahvaste puhul mingeid kokkupuutepunkte asjad, millest on nagu väikestel rahvastel kergem aru saada või suurtel rahvastel. Samal ajal seal muidugi ei maksa ära unustada ka seda, et tõesti ikkagi kakskeelne maa on küllalt inimesi, kes, kui omal ajal koolis kõmri keelt ei õppinud, seepärast et see ei olnud lubatud. Kes on läbi ja lõhki inglisekeelsed, aga peavad ennast samal ajal läbi-lõhki väisiasteks. Ja ka nende kirjanduses võiks öelda, et on täiesti kindlalt kaks suunda, üks on siis kõmrikeelne. Teine suund on ikkagi puhtalt inglisekeelne ja vesi vaieldamatult kõige kuulsam kirjanik. Dylan Thomas kirjutas inglise keeles oli kooliõpetaja poeg ja tema luule on ühelt poolt muidugi osa inglisekeelsest luulest kogu maailmas, teiselt poolt Ta on ta ikkagi sedavõrd valsiga seonduv, et mõnes mõttes siis võiks öelda tema vari nagu ripub siiamaani kõigi valsi luuletajate kohal, sellest on raske üle ümber saada. Et ta ennast muidugi väga silmatorkavalt surnuks ja enne seda tema käitumine ei olnud ka mitte päris see, mida võib-olla korralik ühiskond oleks tahtnud ja siis tihtipeale tikub võib-olla tema elulugu ja tema elulookäsitlused isegi varjutama tema enda luulet. Eesti keelde tõlgitud Paul-Eerik Rummo tõlkes on ilmunud Survad ja sisenemisel piimmetsa vilus on ilmunud. Ja muidugi võib-olla inglise keeles on see luule ikkagi oma rütmi ja riimi ja sõnavalikuga kõige selgemini nauditav. Aga kui nüüd rääkida või siis kõige kuulsamatesti tuntumatest Velzi luuletajatest, siis Dylan Toomasega kindlasti konkureerib väga tugevasti teine toomas, kelle nimi oli RS Toomas. Ja kui ma näiteks püüdsin RS Toomase raamatut leida Hei linna paljudest pruugitud raamatute kauplustest, siis mulle öeldi, et see on peaaegu võimatu leida, sest see on kõige rohkem nõutud raamat. Kusjuures ääres Toomas oli kirikuõpetaja elas kõrge vanuseni temale äärmiselt korralik inimene. Ja tema luule on oma vaiksel moel levinud peaaegu samavõrd kui Dylan Toomas elule. Väga lihtne, tihtipeale veisi maaelu kirjeldav luule peavad seda paremaks isegi kui, kui Dylan Thomast ja näiteks ma valetama kohtasin ühte inimest Indiast kes teatas, et just nimelt Harress Toomas on see kirjanik, kes talle on oma luuletustega elus kõige sügavamat mõju avaldanud. Nii et väikese valsi pärit luuletaja, kes kirjutab Wellsi hekidest ja, ja külaelust tuleb välja, et ta avaldab väga tugevat mõju näiteks Indiast pärit ülikooli õppejõud. Kui me juba kirjandusest räägime, siis Eestis märtsikuus käinud luuletaja menna Elfyn tegelikult võiks öelda, et Eestis käis kaks väsi luuletajad märtsis ja omamoodi esindavad nad valsi, luule või kirjanduse skaala kahte eri otsa. Loid rapson, kes ka Eestis käis, esindab puhtal kujul praegust inglisekeelset linna poeesi, et ta on väga aktiivne kõikvõimalike ürituste organiseerimisel. Ja tema luule on tõesti nii, et, et selles luules kajavad, et tänapäeva linna rütmid ta ise teeb tihtipeale oma luulekogudele kujundused on fotograaf, disainer ja tema jaoks linnakeskkond on see keskkond, kus ta tunneb ennast kõige paremini. Elfyn on inimene, kes luuletab kõmri keeles. Ta elab väikeses Landesselli linnakeses. Aga täpselt samuti võib öelda, et tema luule on jõudnud igale poole üle terve maailma ta reisib väga laialdaselt, käib loenguid pidamas, oma luulet lugemas, enamik tema luulekogusid on selles mõttes kakskeelsed, et ta ise kirjutab nad kõmri keeles ja need on tõlgitud inglise keelde. Ja ta on ka üks neist praegustest kirjanikest, kes tõepoolest kasutad pära seda mütoloogilise pärandit, mis veel siis on olemas. Nii näiteks ütles ta, et alles hiljuti kirjutas näidendi, kus ta on toonud veisi kangelaslugude tegelased Mabinoogianist just naistegelased tänapäeva pannud neid omavahel arutama nende probleeme ja hädasid, nii nagu võib-olla tänapäeva naised seda teeksid, ainult et probleemid on pärit siis omaaegsetest legendidest. Ja omamoodi huvitav on see, et umbes samasugust võtet on kasutanud kaiks iiri näitekirjanik, kes on pannud omavahel vestlema iiri müütide maagilised kangelannad. Vestlevad tänapäeval vestlevad tänapäeval Mobinogeenigangelannad. Veel võiks öelda, et neile tehakse psühhoanalüüsi või, või üks neist hakkab süvapsühholoogiliselt käsitlema nende elu, nende valikuid ja seda, mis maailmas nad elasid. Aitäh Krista kaer stuudiosse tulemast. Meie eesmärk oli juhtida tähelepanu sellele, et on olemas niisugune maakoht ilmselt väga maaliline, väga panev mis tasuks nagu meelde jätta ja maa reisiplaanide seadmisel, aitäh. See oli maailmapildi saadeemina rematelviranud.