Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Võimalik, et üheks internetiga kaasnenud suurima mõjuga nähtuseks on Vikipeedia. 2001.-le lastele alustatud projektist on kujunenud viiendaks enim külastatud veebileht. Peaaegu 300. erinevas keeles eripalgelist infomaterjali käiakse kuus-keskne uudistamas paarkümmend miljardit korda umbes poole miljardi unikaalse külastaja poolt. Juhul kui Vikipeedia omanikud sooviksid teha äri, pakkudes päringute juurde reklaami linke. Hinnatakse, et ettevõtte hind võiks olla kusagil viie miljardi dollari juures ning projekti käivitanud Chemi Vuelis oleks rikas mees. Ka ei juhtu. Meedia ja selle asutaja olukord on paradoksaalselt. Tegemist on ju vabatahtlikkusel entusiasmil, rajanema majapidamisega ning Chemi voelson sellise maailmavaate eestkostja. Juhul kui ta tahaks muuta entsüklopeedia rahamasinaks, jookseks sisuloojad laiali ja selle sisu muutuks väärtusetuks. Ninkimid tabaks massiivne usalduskriis, mille positiivsed tagajärjed ulatuksid kindlasti Vikipeediast kaugemale eksitama Vikipeediat pidada ka onlain teatmeteoseks, kõrvutades sedasama omalajal modedes mõne kuulsa entsüklopeediaga. Omal ajal toimus juba taoline vaidlus seoses 1768.-st aastast välja antud entsüklopeedia Britannica. Ka kõnealune episood leidis aset 2005. aastal, kui Simmi pudelist tunnistas, et Vikipeediat ei ole sobiv koolitöödes ja teadusartiklites tsiteerida kuna selle sisu puhul raske tagada piisavalt garanteeritud kvaliteeti. Kuid ta lisas, et ei soovita vigade rohkuse tõttu tsiteeridega. Britannikat öeldule reageeris teadusmaailma arhetüüpne tööallikas. 1869.-st aastast trikitab teadusajakiri neja. Ajakirja toimetus palus ekspertidel analüüsida mõlema info kogu kvaliteeti. 42 artikli baasil jõudis järeldusele, et vikipeedias oli 42 artikli kohta 162 faktiviga puudust või valesti tõlgendatavad sissekannet. Britternikas oli neid 123. Segan õigemini ilmselt rääkida meediast kui inimkonna teadmistekogust, pidades silmas, et inimeste teadmised ei ole ammendavad lõplikudega vigadeta. Tänaseks on paljud toonased Vikipeediast eemaldatud ja uued asemele loodud samaga Isaimset väit aeglased sündiva Britannica kohta. Kohane ongi küsida, kas Vikipeediast paremini on üleüldse võimalik. Valiksid 1000 euro eest 120000 inglisekeelset artiklit või mitu miljonit artiklit ilma midagi maksmata. Valimiste aeg on tegelikult möödas, sest Britannica omanikud loobusid kolm aastat tagasi teatmeteose trükkimisest Šveitsis asuvatele omanikele. Tõidu kuulus entsüklopeedia sisse Vaidiga Seitsmenda käibe dollari. Vikipeediast tekkimise põhjuseks on aga novembri algusesse sattunud märgiline sündmus. Laupäeval, esimesel novembri keskpäeval lisas austraallane Kaus leiber teatmekogusse artikli sealsest taimes persoonia terminaali, sest väsimatus masinavärgis käividusele peale protsess ja ilmselt hakkas kusagil Wikimedia fondi peakontoriarvutiekraanil vilkuma punane kiri teatega et 30 teraboidisest ja kahest ja poolest miljardist sõnast koosnevas inforuumis ületas inglisekeelsete artiklite arv viie miljoni piiri. Ilma pausi pidamata kuluks sul Vikipeedia artiklite lugemisele järgmised 19 aastat. See on ebapraktiline mõõdikuid sa nabaimu sooritatud töö suurusest, arvestades, et kirjutamine on lugemisest kordades suurem vaev. Sabuduse erakordsus saab vaadata ka varasemat miljonite saavutamisele kulunud ajaga. Inglisekeelse miljoni artikli piiri saavutati viis aastat pärast alustamist. Tagasihoidlik artikkel kirjeldas ühte rongijaama ja tähtpäeva tõttu satusse tugeva 250 erineva toimetus juhtumiga revisiooni tormi kätte. Kaks miljonit saavutati 2007. aastal. Kolme miljoni artiklini jõuti 2009. aastal, neli sai täi 2012. aastal ja nüüd on kõige mahukam osa enim kasutatud tabas inglisekeelses osas viis miljonit iseseisvat diaga ühikut tähistavat kirjet. Asjaolu, mis on omakorda käivitanud paelva poleemika. Nimelt osutavad mõned tähelepanelikumad Vikipeedlased faktile, et need ei ole inglisekeelsed artiklid. Enamus on hoopiski America inglisekeelsed. Kes ütles, et Vikipeediast kui inimkonna teadmiste kollektsioonist.