Tere eetris portaal tehnoloogiakommentaar esitab Kristjan Port. Tänapäeval kui paljud seni suureks peetud mõõtkavad on devalveerunud, tundub teada, on USA ajaloo suurimast küberkuriteost natukene argisena. Isegi kui sellega seoses mainitakse 100 miljoni inimese isikuandmete vargust tundub seegi suhteliselt tavalise tähelepanekuna nagu ka uudis, et kuriteo taga oli kolm häkkerit Iisraealist sidemetega. USA-s, Venemaal, Gruusias ja mujal. Vahestaga äratab huvi kuritegeliku sissetuleku suurus. Seda hinnatakse sadadesse miljonitesse dollaritesse. Näiteks selle aasta veebruaris oli organisatsiooni tegevuse puhaskasumiks üle seitsme miljoni dollari. Kolme mehe loodud organisatsioon alustas tööd 2007. aastal. Lõppeva aasta suveks oli see kasvanud 12. riigis tegutsev aktsia enam kui sajaliikmeliseks. Tegevus kondadeks sissemurdmised, rahandus- ja ärimaailma vägevamad turvaliseks peetud arvutisüsteemidesse. Suurt raha teeniti ka online kasiino aris erinevate legaalsete maksete, vahendusteenuste, börsimanipulatsioonide ja rahapesuga. Harukordse jultumuse saadetud edu harjal kasutasid nad oma jälgede varjamiseks paaridel. Ta võltsis dokumenti, sealhulgas 30, passi, mis olid pettuse teel neile välja antud. 16. riigis. Kuritegeliku organisatsiooni loojaks peetud 31 aastane kärvishalon oli pärit Gruusiast, kus tema nimeks oli kari salalist. Viili mõnes riigis teatakse teda ka pelga kui Filipp musseed või Christopher heegenhami. Kaks tuumiku rühma liiget on Aron Janci orenzdhi häkkimiskunsti meistri ja organisatsiooni ajuks olnud Shalon sale Spylin. Süüdistuskokkuvõtte koosneb 68-st leheküljest. Näiteks õnnestus tal sisse murda tõutšoonzi arvutisüsteemi ja varastada sealt miljonite klientide andmed. Analoogne edu saatis teda veel mitme börsitehinguid vahendava ettevõtet turvaliseks peetud arvutisüsteemi loata tungimisega. Omades aga nüüd suure hulga väärpaberitega tegelevate klientide aadresse müüsid neile erinevaid odavaid aktsiaid kruvide taolisel moel kunstlikult nende hind ülesse et siis enda käesolev odavalt hangitud väärtpaberid suure kasumiga maha müüa. Linde siga taolise tehinguga miljoneid. Samal ajal jäi aga suur hulk investoreid oma rahast ilma süles hunnik väärtusetu ide aktsiaid teenisid kasuga kaaskurjategijate arvelt. Näiteks on illegaalsete kihlveokontorite probleemiks krediitkaardimaksed, sest neid kontrollivad pankade ja riikide järelevalveorganid. Kõnealune gruppaga rajas omaenda kaardimaksete vahendamise teenuse. See koosnes mitmetest libakauplustest, nagu näiteks lemmikloomad, poed võib pruutpaaride rõivakauplused. Nomiljele paistsid maksed. Normaalsete kaubanduslikke tehingutena pulmakleitide ostude või lemmikloomale kalli toiduhangetele. Loomulikult võtsid nad ülekannete eest vahendustasu, teenides sel teel ligemale paarkümmend miljonit dollarit. Kahju. Kannatajateks osutusid SIND pangad, mis pidanuks kaardi väljastanud ettevõtetele tagama, et nende kaartidega sooritatakse legaalseid tehinguid. Kui pettus tuli välja, nõudsid elektrooniliste maksevahendajate väljastavad pankadelt miljonitesse dollaritesse ulatunud leppetrahve. Grupeering läks koguni nii. Jultunud sett ründasid riikide ja pankade finantstehingute järelevalveorganisatsioone mis pidid jälgima. Maksisüsteemides tehingutelegaalsust nad lugesid näiteks nende organisatsioonide kirjavahetust, et mõista vastutegevuste sisu nagu näiteks. Milliste krediitkaartide jälgimisega üritatakse tuvastada kuritegelikke tehinguid? Kuigi taoline info peaks olema väga hästi varjatud? Sest neil nüüd tükk aega püsida jälitajatest ees. Huvitavaks spekulatsioonid, seadmed, küsimus, miks? Kolm meest oma äri õigel ajal kinni ei pannud. Neil oli kogunenud sadu miljoneid dollareid, mille kulutamiseks vajab päris palju vaba aega ja ausa kodanikupuutumatust. Ameti jätkasid nad oma tegevust kuni selle aasta suvel toimunud arreteerimiseni. Noh, võib-olla oli nende suuruse taju samuti devalveerunud ja 100 miljonit tundus liiga piskuna.