Tere eetris on portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Puhkemisest on samas midagi enamat kui isiklik valik. Tänapäeval on TÖÖ informatsioonipõhine ja koormab rohkem aju kui lihast. Töö iseloom on abstraktne ja seda on palju. Tähendab, et tööd ei ole näha, aga see surub kõigi turjale. Kui üks töötaja jääb hätta, ei kao tema töö ära, vaid see siirdub teiste turjale. Seetõttu on töökaaslane, kes pole oma vaimse suutlikkusest hoolitsenud Tagaks kogu kollektiivile. Üks nõrk lüli võib käivitada ohtlikud. Töökohustuste delegeerimine kaskaadi, mille järgmine lüli väsib ja siirdub oma tööga edasi, kuni kogu organisatsioon on vaimses pimeduses. Umbes nagu 1965. aastani ühel teisipäevasel päeval tipptunni ajal suhteliselt kõrvalise elektrijaama releed läbipõlemisega käivitunud USA idarannikuelektrijaamu ülekoormuse doominoefektina välja lülitanud massiivne elektrikatkestuste juhtum tänu millele sattus muuhulgas New York pimedusse ja metroosse ja kinni 800000 inimest. Järelikult on puhkamisel isiklik. Kui heaolu kõrval oluline moraalne aspekt. Maailma terviseorganisatsiooni andmetel on seitsme miljardi inimese seas umbes pool miljardit Psüühilise häirega indiviidi. Nende arv kasvab koostöise ja sotsiaalse stressi ja ka kohutava unehügieeni tõttu. Viimase tagajärjeks on unetus ja ebaühtlane unimis. Kaasaegse töötaja üheks sagedasemaks kaebuseks, õigemini see on nii saget, sellest ei viitsigi enam rääkida. Aga peaks, sest üha rohkem hakkab kogunema tõendeid ühe konkreetse unevarga vahele võtmiseks. Pole sugugi välistatud, et sama süüalune on kasutusel ka lastele öösel liiva silma raputavast unematist jutustamisel. Jutt käib loomulik. Ekraanist värskem tähelepanek probleemi olemasolust pärineb briti lastearstilt professor Paul kringlaselt kes uuris infoseadmete ekraani valgusspektrit ja selle mõju magamajäämisele. Vaatluse all olid kolm populaarsemat voodisse kaasavõetavat tehnoloogiat. Tahvelarvuti, nutitelefon ja e-raamatu luger. Viimane kasutas lugemissõbralikuks peetvat nõndanimetatud paber valget ekraani. Esmalt uurit ekraanide emiteeritava valguse spektrit. Päevavalguses lugemise tõhususe suurendamiseks kasutatakse ekraanide valgustuses rohkesti lühema lainepikkusega sinisemat spektriosa. Inimese silmade võrkkestas käivitub sele spektriosa peale protsesside ahel, mis pildi loomises Vaide reguleerivad päevarütmi, sealhulgas. Vähendavad uinumiseks vajaliku melatoniini tootmist. Kuna tegemist on nõndanimetatud nägemisest sõltumatu protsessiga siis on sama mehhanism enamasti töökorras. Kab pimedatel. Õhtuga kaasnev hämarus käivitab melatoniini tootmise ja koos välja kujunenud ärkveloleku ja magamise rütmiga peaks algama magama. Minemise ja uinumise protsess uinumise ajaaken on ajaliselt küllaltki kitsas ja juhul, kui seal maha magatakse, ongi uni kahjustatud. See on lühem, sest magama jäädakse hiljem ja see võib olla ebaühtlane, pikitud üles ärkamisega. Järgmisel päeval ei saa inimene tekkinud probleemist aru, sest Tal on ju arusaamisega probleeme. Analoogne defekt puudutab ka õppimisvõimet. Hindamaks sinisem valgus, Petri mõju rolli uuriti seadmeid erinevas töörežiimis. Vahemikust teksti täisekraan kuni populaarne lindude ja sigade mäng samuti uurite, kas olukorda võiks parandada sinisemat valgust, filtreerivad oranzid, prillid või analoogse eesmärgiga programm, varaline ekraani kujundamine? Selgus, et kõik testitud seadmed olid uinumist segava valguse osas sarnaselt halvad. Samuti oli kasu prillidest ja on ka sellest, kui õhtuseks kasutamiseks ekraani valgustust programmiliselt ümber kujundati. Kuna kaubandus püüab iga uut maailma teadvusesse tekitatud lainet rakendada soodsaks sõiduks ongi nüüd oodata, et peagi tärkab nõndanimetatud õhtuteadlike rakenduste tegemise hoogtöö. Kuigi tarkvaraliselt lahendusest tõhusamaks ja kaelegantsemaks oleks tund aega enne uinumist. Ekraani vältida. Kui sa ei mõtle iseendale, siis mõtle oma kolleegidele. Aga ära saada neile need sõnumid küsimusega. Kas sa juba magad?