Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Ütleme, 848. aastal koostasid Karl Marx ja Friedrich Engels Pampleti nimega kommunistlik manifest. Selles oli kirjas 10 sammu, et muuta riik kommunistlikuks. Kommunismist pidi saama maailmakorralduse helgem variant. Asja ebaõnnestumise üle on kõik seni siiski kergendatult hinganud välja arvatud 2008. aasta. Nimelt on manifestis viienda punktina kirjas krediiditsentraliseerimine riigi kätte läbi pankade natsionaliseerimisest kasutades selleks riigi raha ja 2008. aastal võisidki esikommunistid pidada peenikest hauatagust, naeru. Kui riigitasusid natsionaliseerima kriisi sattunud panku. Töödega oled surnud mehed taas muheleda, kui Inglismaa keskpanga peaökonomist andi häldein andis mõista, et ühe neist Engels sil võis olla õigus. BBC märgib, et alates 1750.-test aastatest on tööjõudu tootlikkus kasvanud keskmiselt 1,1 protsent aastas. Seega on põlvkonna jooksul tootlus Kus suurenenud umbes 30 protsenti? Protsess pole olnud siiski liugejalt sile, vaid hüppeline. Ja iga taoline hüpe on Euroopa hulgas põhjustanud tööst ilmajäämise, hirmu ja ängi. Siin on hirm korral osutunud alusetuks, sest pikemas plaanis on juhtunud kaks teineteist täiendavat protsessi, millest üks on võitnud. Esiteks on tõhus tehnole Georgia osa töölistest vabaks teinud ehk tööd. Tänud ja seejärel on uudne tehnika Looge pakkunud uutmoodi töö tasemele. Autod asendasid kutsereid, kuid lõid juurde massiliselt autode ja teedeehitajate töökohti ja nii edasi. Seni on uute töökohtade kompenseeriv efekt ületanudki töökohtade kadu. Mõneti võib sama märgata, kui näiteks organisatsioon kavatseb osaleda. Tööst automatiseerida rääkides siis kulutõhususest vajadusest kulusid kokku hoida. Kuid päeva lõpuks on inimesi juurde palgatud. Miks siis oli Engel sil vaja kommunismi ehitada? Engels oli nimelt märganud, et tema senise teadliku elu raames ületades tehnoloogilise tööstusrevolutsiooni järel töö häving, töö asendus. Mõõdetuna palkades tähendab, et palgad jäid pärast masinate kasutuselevõttu madalamaks. See sättis töölised kitsikusse, isegi kui neil oli tööd ning madalad palgad, kammitseksid tööhõivet ja langenud tarbimise kaudu pidurdasid majanduse kasvu. Engelsile paistis tööliste ekspluateerimine tõusis ning ta pakkus asemele asendada riigi elukorraldus. Teadusliku kommunismiga, milles tööd ja tootmist reguleerib, leitakse keskse võimu poolt sihitis. Muuhulgas vajadus pangad eraomandi, muu taoline ratsionaliseerida. Ainult et pärast kommunistliku manifesti avaldamist hakkasid lõpuks palgad tõusma ja majandus elavnes. Sest saab. Kus baas, kui masinad asusid sünnitama uusi töökohti? Paraku oli selleks ajaks juba manifestist saanud maailmavaade koos kõikide täna teada tagajärgedega. Lootkem, et seekord nii ei juhtu, aga muus osas võib korduda sama pilt, nagu kardab andi hääldein. Pilt, et kui ennustuste järgi kaob Suurbritannia tööturult robotite kätte 15 miljonit töökohta ja enne, kui uued asendavad ametid asemele tulevad võib kuluda nii pikk aeg, et Engel sile sarnaselt paljud inimesed manifeste koostama. Hetkel ei taha keegi seda tõsiselt võtta, sest brittide tööhõive on rekordiliselt kõrge ning tootlikkuse juurdekasv rekordi sarnaselt. Madal, aga kui tootlikkus ei kasva, siis tulebki palju tööd teha. Selline olukord aga kasvatab omanike seast pinget ja stimuleerib tootlikkust, suurendama robotitel arendamise teel. Ja see hirm pärsib elanikkonna ostlemist ning suurendab ohtlikult deflatsiooni. Hetkel liigubki inflatsioon null protsendi juures. See tähendab, kaubad on homme sama palju väärt kui täna mitte siis kallimad. Deflatsiooni puhul oleks kaubadega homme. Odavamad pidurdades ostuhimu ja selle kaudu tänast majandust. Kumbki asjaolu ei suurenda majandusaktiivsust. Keskpank loodab inflatsioonile siiski hoogu lisada, lootes, et palgad ületavad tootlikkuse. Aga mis siis sunnib tööandjaid palkama? Kui suurendama põhjuseks graafia tööealise elanikkonna arvukuse langus mis tõstab töötajate väärtust juhul kui tehnoloogilise uuendusprotsessi tööde hävitamise tõhusus seda ei ületa. Demograafia ja tehnoloogia töötavad siin vastassuunas ja saabumas on põnev tasakaalu otsimisega periood. Võimalik, et pikas vaates demograafiline trend võidab ja palgad tõusevad, sest tänases ebamäärases olukorras on ju laste sünnitamine pärsitud. Seda teemat laiendades siis, nagu ütles Briti majandusteadlane Käinud on pikas vaates kõik lõpuks surnud välja arvatud robotid.