Üks variant on reisida, tähendab ringi käia, aga selle peab eelnema nagu paigal olemise kunst. Mina, kes ma sündisin Hiiumaal kõige väiksem maakond, mis moodustab siis Hiiu saar ja Ma mäletan küll, et seal oli küll niimoodi, et kohalikud inimesed elasid seal, kus nad elasid ja kui oli vaja, siis võib-olla käidi Kärdlas. Kärdla oli nagu pealinn, aeg-ajalt oli vaja sõita Kärdlasse. Aga see, et kui sa elasid seal suuremõisa kandis, et et millegipärast sa sattusid Emmastesse või, või taevas hoidku veel kuhugi Kõpu otsa. See ei olnud nagu mõeldav. Sest mis oli meil sinna asja, mis asju oli näiteks minna puu või Käinasse või Emmastesse, kui sa elasid seal Suuremõisas, käisid veel termoujumas kõige rohkem soli-Nõmmes vaates ümber külades ringi ja inimestel puudus vajadus kuhugi minna. Nüüd on kuidagi nii, et lähen Hiiumaal, et oo kõik see on minu kodu ja lähen Kaleste randa ja lähen poja sõidan Sõrule. Nii see ei ole. Aga siis, kui sa äkki avastad, et maailm on suuri, igale poole võib minna, ma mäletan väga hästi oma esimest, sellist laksu, mis ma sain. Sõitsin Aasiasse, Kagu-Aasiasse meel sealt kunagi käinud ja seepi Glenud nonstop umbes 12 tundi jõuad sinna ja siis lähevad lennuki uksed lahti, konditsioneeritud õhku kaob ja siis see kõige suurem elamus oligi esimene see laks, mis sa saad sealt kohaliku sõõmu õhku, see on niisugune leitse. Ja annab nagu sihukese olukorra sulle paugupealt nagu ette. Et nüüd on selline õhk, selline kliima ja ilmselt kõik on teisiti kui meil kodus. Ja nüüd ma olen juba Tarklima, oskan alati oodata, et siis, kui see lennureis lõpeb ja lennuk, uks tehakse lahti, mis pahvak mind vastu võtab, see see häälestab juba täiesti teistmoodi olemiseks. Inimese. Ma olen nüüdseks käinud seal Kagu-Aasias kolm korda, aga see mälestus või see laks, mille ma sain esimesel korral see oli, see oli nii suur ja teistpidi mõelda selle käies ringi, siis saad aru, et see maailm on nii kohutavalt väike ja ikka nagu mulle meeldib öelda ju. Et tegelikult igal pool avastad seda, kui vähe on tegelikult elamiseks vaja. Reisimise üks suuremaid võlusid on see, et sa planeerid ja sa ei tea, mis tegelikult juhtub. Kuhu sa võid sattuda. Kui sa isegi pärast analüüsida, et miks üks või teine hästi meeldejääv asi on sündinud, siis siis ei ole suutnud tegelikult seda ju ette planeerida. Ja see on reiside, kõige impulsiivsed külg, et juhtuvad need seigad. Mitte miski ei ennustanud, kui ma läksin sellele aasiatripile, kus ma siis külastasin hulk riike Singapuri ja Malaisiasse, käisin Indoneesias Bali saarel. Et ma satun kohaliku pulma, Malaisiasse muslimi pulma, aga see juhtus, elasin mina hästi turvaliselt kuskil, nagu inimene ikka ette kujutab, mingisugune tore väikene onnikene vaade merele, Meri kergelt 30 kraadi soe ja kõik oli hästi. Ja siis mulle tundus selle Polimist lankovi saarel ja siis mulle tundus, et ta aitab, mul siin meredes vedelemisest, läheks, vaataks, mis mujal on, et ma ei pea nagu siin olema. Ja see oli kõik minu jaoks natukene kallis ja tore, et seal ka. Ja siis ma läksin, võtsin selle motorolleri, mis kuutri, nagu nad seal ütlesid ja läksin sõitma. Ja siis ma mõtlesin, et kas leian keset saart ka midagi huvitavat, mitte nagu vee ääres. Ja ma olin nagu mingi mingit vihjet kelleke saanud, et jaajaa, et mine otsi, et seal midagi on ja seiklesin aga seal Aasias on niimoodi, et kui hakkab vihma sadama, siis ei ole niimoodi kõik taevas pilve ja siis hakkab tibutama ja Sistuliseptuul ja siis hakkab vihma sadama. Minu arust seal oli niimoodi, et oli päike, päike 35 ja siis sõidad korraga. On ikka 35, aga sajab nii kohutavalt, ma tean, sa peaaegu ei näe, võtad kiivri peast ära, sest kiivri visiir on täiesti märg, sa ei näe midagi ja siis sõidad mingi kiirusega edasi, ikka sa ei näe midagi, sest silmad on vett täis ja siis ma ühel hetkel lihtsalt vaatasin, et, et huvitav, kas mõned inimesed, kui ümberringi on ja nägin, et keegi mingisuguse hoovis maja ees askeldavad ja ma pöördusin sinna sisse, esiteks ma olin nii märge, ma ei saanud edasi sõita ja teiseks ma ei teadnud täpselt, et kuhu pean välja jõudma ja läksin sinna, teretasin inimesi, midagi askeldasid seal väljas ja tuli välja, et, et selles majas on homme pulmad ja seal oli, ütleme nii nagu heiteringi meeskond või keegi aga ühtlased valmistades etteheiteringi, aga nad tegid ka mingisuguseid toredaid väravaid vanikutega, sihukeste uhkeid väravaid sinna maja ette, ukse ette, kuhu pilis pruutpaar tulema. Ja kui ma olin sihukene, märg, kummaline onu, siis viibati mind uksest kohe tule sisse. Läksin sinna, seal oli üks noor tüdruk, kes ütles, et mul on homme pulmad kell 12 ja loomulikult oled sa ka kutsutud. Ja nad pakkusid mulle teed ja maiustusi seal põrandal maas Me istusime, lapsed vaatasid Tallinnast tehtud lumiseid, fotosid minu Aifonist, ma tundusin neile midagi väga eksootilist. Siis läks nii, et ma leidsin, see oli vist vist umbes 300 meetri kauguses see hotell, mida ma seal otsisin, mulle meeldis see, me leppisime kokku, et ma tulen homme sinna, järgmine päev madu lingi sinna. Ja ma sõitsin juba sellest majast mööda ja nägin, et seal on juba inimesed kõik kohal. Ja, ja ma otsustasin, et kui mind on kutsutud, et päris tore oleks sattuda nagu Malaisia pulma mitte lõugu kontvõõrale kutsutud ja see oli isegi huvitav välja, sest Malaisia pulmad nägid välja umbes niimoodi minu silmade läbi. Et kõigepealt kõik inimesed said ju kingitusi, kes tulid pulma, mida see ka kingitusi neil olid kõrte otsa pandud, värvilised, hästi ehitud munad ilmselt tühjaks puhutud munadega kõrte otsas, siis oli maiustuste kotike, siis oli veel mingisugust nikerdusi ja Nakerdusi seal, mida nad kõik mulle pakkusid ja mul olid juba peod kõigepealt asju täis ja vaatasin, et et see missis pruudile kingiti või, ja peig meile kingiti. See nägi välja niimoodi, et see pereisa seisis siis õues ja tal oli sihukene särk, kus oli hästi palju taskuid peal ja need olid väga punni tõusnud, siis kõik panid sinna sisse raha, seal olid kingitused, aga tuli moslemid ja pulmad toimusid värvilise Morsiga. See oli nagu mingisuguse barbi pidu minu jaoks, sest need olid sihukestest nagu mahla kanistritega klaasist ja sealt tuli millegipärast sihukest erkroosat, et nagu sugust Florosseeruvat jooki välja, selle peal käis pidu ja nad väljas telgialuseid õues lauad ja seal söödia söödi ja siis ühel hetkel tuli ka pruutpaar, aga nendest eriti keegi välja ei teinud, kuid ma arvan, et see oli üks 200 inimest, kes roosat morssi ja jah ja sõi ja jõi rõõmsalt, aga lähemad sugulased võib-olla inimest viis, kuus diiliselt ka nende ümber, nad olid sihukesed noored minu jaoks lapsed, kuldsed riided olid seljas, poisil oli selline nuga veel siin vöö peal ja siis nad läksid sinna eile ehitatud selle värava alla, siis tehti neist seal pilti. Ja siis loomulikult öeldi, et kase kummaline onu peab pildi peale tulema ja nii ma siis figureerisid seal. Maalin kogu aeg, kui neid pildistati, siis ma jälle seisin seal nende vahel ja ma ei ole enda arust mingisugune suur kolakas inimene, aga kui ma pärast neid pilte nägin, siis oleks nagu olnud Gulliver lilli Puttide maal, mulle tundus, aga noh, see oli midagi nii eksootilist, et, et ma käisin nende pulmas, sain kingitusi, sõin ja jõin ja pruutpaarist tõesti, mind hämmastas, et meist eriti välja ei tehtud, neil oli siis omaettelaud läinudki teiste juurde siin lauda seal kaks väikene tort, selline heleroosa ja paari lillega Nad lõikasid selle pooleks, siis nad kõik istusid ja siis külarahvas oli isu täis saanud ja läksid nagu lahku selline pulmaskäik siis mul Malaisias, aga näe, teinekord on niimoodi, et, et ideaalis mõtled, et, et lihtne oleks, et sa lähed sihukese rolleriga sõitma, leiad selle koha ja eeldada, et ilm on ilus. Aga siis saab vihma ja sa oledki nagu sunnitud oma rajalt nagu kõrvale minema ja see viib sind hoopis sellise asja juurde, et sa satud kellegi hoovi, kus parajasti on pulmad ja sind kutsutakse veel järgmine päev pulma.