Maalehega maale. Tere. Tänane saade maalehega maale on selle hooaja viimane suvi on kätte jõudnud, jääpangad merest sulanud ja liiv pleegib jalataldu põletavalt tuliseks. Oled sinagi, armas kuulaja, suvise pühapäeva hommikuti enam toas raadio juures istuda vaid näiteks peenralt või metsa alt maasikaid otsida. Tänane saade on õnneks siiski veel ees, selles räägime mehega, kes lehmade üle teeajamiseks maanteeametist eraldi loa nõustas. Ning perest, kes oma muru niidetakse, bensiini kulutades kurdset àra kallast korras hoiab. Veel soovitame spordimeestel naelkingad kapist välja otsida ning Märjamaale võistlema minna. Ja kõige lõpuks anname teada. Maalehte tasub ka suvel lugeda. Stuudios on Maalehe ajakirjanik, sule Voll. Kena kuulamist. Oleme praegu Ida-Virumaal Lüganuse vallas Jaanika talus ja küsime Jaanika talu peremehelt Kaido roosilt millega ta oma talus tegeleb, millega oma pere elatab. Tähendab elatanud oma peret piimakarja kasvatamisega. Müün piima Rakverepiimale ja sellest nagu elatu mägi. Kas piimakarjakasvatamine on üks tulus ettevõtmine ja palju selleks peab loomi olema, et te saate nii ennast kui oma peret elatud? Sellega ma arvan, et ükski maa ettevõtmine ei ole nii tulus, et nüüd võrrelda mingi vahendustegevusega. Aga piimakarja suurus räägitakse 100 100 lehma peaks nagu olema. Hoonet majandab ka natukene väiksema kogusega. Viis kuus, 70 juba midagi investeerida annab sellega millesse te investeerinud olete, seni siin talus. Esimene suurem investeering oli naabritaluga koha peal, investeerisime rullsilotehnoloogia peale, ostsime pressidkiletajad, mängud. Nüüd kaks aastat tagasi sappardi programmi abil võtsin Valtra traktori ja olen teinud ka sel aastal investeeringutoetuse taotluse. Tegelikult nelja asja peale on see saladus, mille peale ei ole saladus, on mürgiprits, pöördader, uus roloon, press ja üks frontaaltõstukiga Valtra traktor veel juurde. Kuidas nii väikse majapidamise puhul sellised suured investeeringud ära tasuvad? Juba kaks traktorit ja 300 hektarit maad. No tasuvus tähendab muidu ei saa ju pidada ilma traktorite, ta ei tee mitte midagi ja kuna ülejäänud on juba niivõrd vanad, et remondikulu hakkab ületama nende mõtet on hoida väga vanad tehnikad. Olete sõitnud nii nõukogude aegse traktoriga kui praegu Valtraga, milles on kõige suurem vahe? Kunagi esitati mulle sama küsimus ja küsiti, et milles oli see tulu, kas saite töökohti juurde või midagi, ma arvan, et kõige rohkem annab see tulu inimese tervisele. Sellepärast noh, sõit on ikka hoopis teine Biote punast tõugu karja või kuidas peaks küsima? Jah, ütleme niimoodi, eesti punane tavaliselt mööda Eestimaad liikudes, eriti siin Põhja-Eestis on ikkagi musta-valgega kirjud. Miks teil punane ei tea, minul ei ole see Moskari nagu peale läinud ja kõik mul mul on ka musti, mõni üksik, aga millegipärast langaldama karjast välja, kas ma ei oska nende eest hooldada õieti või? Kardan, et see on minu enda viga olen jäänud punase peale nagu kindlaks, kui saab asi korda, hakkavad punasega lüpsma. Kui palju te teil punnid punased lüpsavad ja kas on ka mingi edetabel, millega võrrelda teie väljalüpsi ja mõne teise firma väljalüpsipunaselt karjale? Edetabelid on ikka mingisugused välja siin, vaatasin, et tõutuli just välja, see jõudluskontrolli aastaraamat 2003. Nii et ikka sinna 30 sisse kuidagi ära mahtusid. Sinna üheda üsna tahab poolega ikka sinna mahtusid. Mis selleks tuleb teha, et üks eesti punast tõugu lehm lüpsab siis peaaegu kuus tonni piima aastas? Kuus tonni ei ole nagu mingi piir, nüüd, kui mõni ütleb, et kuus tonni piima aastas saada, piisab korralikust põhitoidust. Aga mina näen, et millest minul on puudu jäänud, minul on puudu jäänud Ast jõusöödast, mineraalidest jõusöödas. No ikka olen kasutanud neid mitte selles kogudes, kuna tõesti, ütleme, et olen taha nagu rohkem pannud tehnika peale saada, korralikud söödad, ütle varuda. Teie talu asub siin Tallinn-Narva maantee ääres ja kari käib ka üle tee. Kuulsin, et teil oli varem suuline luba karja ajamiseks üle tee, nüüd lausa kirjalik. Milles probleem oli? Probleem tekkis eelmisel aastal, kui üks suur auto sõitis veel karja sisse ja politseist eeldid suuline suuline luba ei kehti. Meie Eesti vabariigis on vaja ainult kirjalik paber ja nüüd on õnneks mul see. Õnneks on see paber ka käes, et ma saan täiesti oma piimakarja edasi pidada, kuna maad on teisel pool Tallinn-Narva maanteed kes selle paberi välja andis. Maanteeamet. Ja ma kuulsin, et see ei piirdunud ainult mittepaberiga, vaid, vaid tuleb ka teatavaid tingimusi täita, selleks, et karja üle tee ajada. Ja kindlasti tähendab, on märgid, on instruktsioon siis on stoppmärk. Ma võin täitsa kahelt poolt sulgeda, tegelikult peangi sulgema karjaületamise ajaks pean sulgema Tallinna-Narva maantee. Ja kasutama spetsiaalseid märgistutega beste stoppmärki. Ja nüüd liiklusmärgid, mis kari ületamise jaoks on rohkem, nagu ei olnud neid. Kuidas te suhtute nüüd tulevikku Euroopa liidus, kas olete spetsiaalselt Euroopa Liidu nõuete pärast millessegi investeerinud, kavatsete lähiajal teha, või olete täiesti rahuliku südamega siis nii-öelda uues riigis? Mina ei tea, kas ka mulle nii väga palju muutusid juurde tõigi ma tean, et üle Eesti on see kõige suurem probleem vasksõnnikumajandus kui nii võtta. Aga õnneks on sinna aega veel kuni 2010. aastani, loodame selleks ajaks nendega korda saada. Te olete investeerinud tehnikasse üsna palju ja kavatsete seda veel teha. Kas te olete investeerinud ka näiteks puhkamis Kanaari saartel või mujal? Kindlasti mitte. Aga on see plaanis või teil on päris ilus ümbrus siin puhkate kodus? No plaanis ikka on sellepärast et noh, inimene, iga inimene vajab natukene puhkust Maalehega maale oleme praegu Ida-Virumaal Purtse, Liiva külas ja tara kalda linnamäel ning räägime juttu valda Essopega, kes on üks neist, kes tara kallast ja linnamäge oma jõuga korras üritavad hoida. Miks te seda teete? Meie elustiil on selline, et ümbrus oleks korras, oleks hooldatud. Ilu on meile tähtis, keegi ei ole huvitatud selle objekti korrastamiseks ja eskame riigipühadel, lippusin, Kippariaan on selle ülesande enda peale võtnud ja meie siis teeme muru niitmist ja võsa raiumist ja objekt on korras. Te teete seda omast vabast tahtest ja oma taskupeolt saama niimoodi aru omaalgatuslikult omast tahtest, oma tasku pealt oma bensiiniga. Muruniiduk võtab bensiini. Kas te olete teinud ka mingeid arvutusi, et kui palju teil on siin aega läinud, kui palju te olete vaeva võtnud või kui palju bensiiniliitreid on, on selle muru pügamiseks kulunud? Kokku meie oma territooriumi pügamiseks, mis muruniidukiga on üle käidud? On kaks ja pool hektarit territooriumi. Ja noh, palju sinna võiks minna paari 1000 krooni eest ikkagi bensiini läheb pill. See on siis ühes aastas ühes aastas. See on meie huvides ja me leiame oma säästudest selle raha. Selleks läheb palju aega ka kui nüüd. Rohukasv on täies hoos. Palju päevi selleks nädalas kulub, et ja selle maa-ala saaksite üle käia, see muru oleks niisugune, nagu ta tahab. Tõsine ettevõtmine, peremees tähendab kalju tema ühesõnaga terve suve igal nädalal ühest otsast alustab, teisest otsast lõpetab, sest ühe päevaga ei tee siin mitte midagi, nii et meie ei ole tunde kokku arvunud, meie roomame, meie niidame, meie ainult tegeleme. Elame suvel selle selle nimel, et oleks kord majas, kus teised. Kas siis naabrid või külainimesed või muud huvilised teid natukene imelikeks inimesteks ei pea, et nüüd oma elu ja tervist mattate ümbruse ilu nimel? Jah, oleme küll imelikud ja peatakse küll mees nagu nagu erisugusteks me oleme ja pane halvaks seda, nii et see on meile väga oluline. Linnainimesed siin suvilaomanikud käivad, ainult teevad prahti, lehti riisuta. Meie seisame selle heaks, et oleks küla ilme natukenegi näha ja samal ajal on teedi valitsuse firmat alter teeb omaalgatusliku prügimäe külasse sissesõiduotsa, kohe oleme kaks aastat sedasi ajanud, ei saa vald nendest jagu. Ühesõnaga, keegi ei ole huvitatud, et me elame maa, et küla oleks ilus. Firmad tahavad ainult rahakulutusi tehta. Ainuke asi on, siin on väga tänuväärt, on põllumees, roos, Kaidu, siis on külas veel, noh, ei saa kurta, on sigarifirma, sigala on, siin on tublid inimesed, aga ülejäänud ära looda mitte midagi, tee ainult ise. Selle linnuse või ajaloolise objekti ajalugu olete ka ise uurinud, siin olete jälginud varasemaid uuringuid, et kas keegi praegu üldse tunneb selle vastu huvi, siin. Ei huvi ei tunta siin absoluutselt ei tunta huvi, nii et täitsa maha jäänud objekte ei ole mina näinud tale Tamla siin kedagi teisi võttamas, kuidas objekt on, rääkimata veel maakonnaametnikest, nii et keegi ei tunne huvi, mis meie muinsuseestlaste pärandist veel järgi on jäänud. Nii et kuigi see Ta on inimasustusega juba 1000 aastat kokku puutunud on meil selle asja vastu üsna vähe huvi, tänapäeval. Jah, vähe huvi, kõik räägivad turismist, turismiobjektidest, kõik, samal ajal on vald teinud siia matkaraja, mis hakkab Purtse hiiemäelt ja käib siis mööda jõe kallast ja siis on seob Ta on siin üks matkaraja objekt, siis on silmallikas. Aga see on üks asi, aga teine asi on see, et oleks siis ka matkarada korras hoitud, keegi siis teda korrastaks või antaks ülesandeid, kellelegi seda ei ole. Ja et räägitakse, turism ja turism, meil on ainult sõnadesse jutt. Kaste. Muidu oleksite näiteks nõus juhendama mõnda ekskursiooni, rääkima selle paiga ajaloost, on teil materjale kogutud ja oleksite valmis, et kui tõesti see grupp tuleb ja keegi ütleb, et vot täna tulevad niisugused inimesed, et mina räägin, mis siin oli. Ja kuidas siin oli. Jah, miks mitte, kui ma veel täiendan ja materjali saan, aga mul ei ole raske, ma elan siin käe-jala ulatuses ja siin oli ennegi. Suviti on eelmisel suvel hästi palju turismigruppe käidi ja me vestlesime nendega ja täitsa meeldiv oli. Välituudi vaikselt sosistavad. Intelligendid naeratus. Mu hinge tärkab ärevus tulema välja ei paista. Ega ma ei looda, et siin juhtuks palju. Sinult ei oota, et oleks truu. Aga öö on sume jaani ära vaata, näita ja tulema väljapaistvatele. Ja lai naer. Tuules taeva all löö öised tantsulaager tuleb aga välja. Mehega maale 26.-st 27. juunini toimuvad Märjamaal Eesti valdade kaheteistkümnendat suvemängud. Võistluste peakorraldaja Matti Reimann, mis on tänavu erilist, mis on tavalist? Kui päris aus olla, siis uut ja erilist ei ole võrreldes eelmiste aastatega midagi. Programm on praktiliselt olnud muutumatu. Viimased 11 aastat on programmis traditsioonilised maa harrastatavad spordialad. Kergejõustik, võrkpall, meestele, naistele köievedu. Ja kui näiteks vaadata kas või praegu seisu, siis eelturniirid võrkpallis on läbi. Finaali pääsesid 16 paremat naiskonda ja meeskonda, siis võib lihtsalt rõõmustavalt märkida seda, et võrreldes eelmiste aastatega oli eelturniiridest osavõtt märksa elavam ja arvukam kui varasemad aastad. Palju üldse rahvast Märjamaale ennustajate kokku tulema. No raske on olla küll nüüd nii nagu öeldakse, etega nägija või, või ennustaja amet on keeruline, aga ma ise arvan, et kuskil 1000 inimese ringis Kas praegu veel mõni inimene, kes on hoolsalt harjutanud ja ei ole temaga ükski kohalik omavalitsus ükski vallavalitsus ühendust võtnud võiks ka oma naelkingad kaasa võtta ja tulla staadionile hommikul. Ja miks mitte sellepärast, et mandaat toimub laupäeva hommikul kella kaheksast 10-ni Märjamaa ühisgümnaasiumi võimlas ja kõik soovijad on teretulnud. On ka mõni niisugune auhind, mis mind võiks motiveerida peale sportimisrõõmu. Noh, peale sportimisrõõmu on ka muidugi olemas medalid igale ala kolmele paremale ja võistkondlikud nii üldvõitu kui kalakarikad. Üldvõitjad on pigem olnud aastati samad kui erinevad. Kes need on ja mis võib olla nende edu taga? No eks siin ma mängib väga suurt rolli ikkagi see inimene, kes seisab antud vallas spordi eesotsas ja kellel on organiseerimisvõimeid ja, ja tahtmist seltskond kokku korjata ja välja minna, jõudu proovima või katsuma teiste meestega. Kuidas hinnata sportlikku taset, noh, Ateena olümpia on tulemas, see on selge, et see võrdlust ei kannata ka üksikud tippmehed käivad kindlasti teie juurest ka läbi. Käivad ikka, sest on ju tulnud kui noori tippsportlasi põhimõtteliselt ju Eesti koondisesse alati maalt ja noored on ka meil praegu programmis. Noorte kergejõustik on eraldi, kust võib minu pärast kas või kaheksa aasta pärast nii mõnigi kuuluda Eesti koondisse olümpiamängudel? Maalehega maale saate maalehega maale lõpetab jutuajamine maa, läheme vastutava väljaandja Agu Veetammega. Temalt küsisime, kas leht suvel puhkab või saab lugeja ikka oma neljapäevi maalehega veeta. No maaleht ikka puhata ei saa, maaleht ilmub igal neljapäeval ega nädal ja Maalehe vahelgi alati targu talita ja telekava tera, nii et me siin erilist vahet ei näe. Kas suvi? Mida uut võiks maaleht või Maalehe kirjastus suvel pakkuda? Tähendab, suvel võib-olla natuke suvisem selles mõttes, et sellist kergemat lugemist ja üritustel käimist on ehk rohkem kui, kui talvel ja sügisel. Meil oleme ju välja kuulutanud konkursi ilus puitmaja mille töid me hakkame juba tutvustama juulikuust peale. Peale selle aasta põllumehe žürii hakkab juulikuus juba mööda Eestit ringi käima ja nii-öelda nominendid on osa juba olemas sellele tusele Tootsi peenart jälgime põnevusega, mis on Palamusel kool, muuseum, mees, mida kohaliku keskkooliga me koos nii-öelda rajasime. Ja ma arvan, et teistmoodi on ka juba augus, selles mõttes, et meil on oma mees Ateenas, kes sealt kohapealt kirjutatud. Ning võib-olla kõige suurem uudis on see, et 20. juulil asub siis ametisse meie uus peatoimetaja Peeter Ernits. Nüüd raamatute poole pealt, mida seal on oodata, kas on mõtet suvel raamatupoodi minna? No ikka on eksraamatute kole nii nagu lehegagi, et lehte loetakse aasta ringi, ka raamatuid loetakse aasta ringi ja nagu suvele kohane on, on mitmeid taimeraamatuid, ilmus just äsja maitsetaimede leksikon, mis on siis teine raamat leksikonid sarjast esimene oli teada poolest vürtsileksikon. Kohe pärast jaanipäeva peaks müüki jõudma Jüri Tuuliku teine raamat, kus on tema varem ilmunud ja mitteilmunud loomingut nii-öelda kogutud mahuka raamatuna kaante vahele. Ja alles ilmus äsja Aili Paju ravimid roheluses juurde trükkisime Leida Rebase raamatut üle väljamäe, mis on väga hea vastuvõtu leidnud. Tuli kordustrükk raamatule Tuhala ja tulekul on augustis suur raamat sibullilledest. Maalehe inimesi autosid on näha olnud paljudel avalikel üritustel laatadel. Kas suvi on selles suhtes vaiksem aeg või kus kohas võiks siis Maalehe inimesi, Maalehe raamatumüüjaid, lehe tutvustajad näha? No vastupidi, suvi on just rahvarohkete, ürituste ja laatade poolest, et tihedam meile ka töö rohkem ja suurüritustest loomulikult meie rahvas on väljas nii Baltika üritusel kui, kui laulupeol. Ka oma raamatutega oleme laulupeol väljas, nii et kui keegi mõnda raamatut ei ole kuskilt osta saanud, siis tulge seal Meie Maalehetelgi juurde ja teil see on võimalik, oleme väljas meedia sponsori, Naia kaasaloyana, sõbralaadal, Kundas ja kindlasti Jäneda talupäevadel, nii et ma arvan, kõigi kõikidel suurematel üritustel võib näha meie kollast bussi ja, ja meie nii-öelda kollases uni Hormis Maalehetöötajaid ametisse. Mida näitavad viimasel ajal Maalehe tiraaži numbrid ja kus suunas Maalehest areneb? Meil on nii-öelda rõõmu või, või õigust olla natuke optimistlikum, sest see talvine kevadine periood on, on meil olnud äärmiselt stabiilne ja, ja meie nii-öelda lehe müük nii tellijate kui kui kioski müügi kaudu on olnud kogu aeg tõusvas trendis. Selge on see, et suvel on väike langus, sellepärast et paljud meie lehelugejad, kes linnast maale lähevad mitmeks kuuks, ei ole neil alati võimalik võib-olla lehte sinna kaasa tellida või siis maa sugulastel juba maaleht käib. Aga ma arvan, et augustis, kui me alustame uut tellimiskampaaniat, siis tuleb robinal lilledel tagasi. Sellega on tänavuse raadiohooaja viimane saade moolejaga moone otsa saanud. TD suvesse juhatas Maalehe ajakirjanik Sulev Oll. Saate suvise meeleolu eest hoolitses Anna-Maria korrel jälle kuulmiseni, sügisel. Lõppe kiirelt ajavoolus, siinid.