Kena taaskohtumist, nii see meie võimuiha uurivas sarjas kord juba on, et lisaks poliitik tulevad jutuks ka teised eluvaldkonnad kus inimlik valitsemissoove samuti ilmutab tänagi. Ja kui enamjaolt on meie saadetes juttu olnud mängu ilust läbi teiste tegevuste siis seekord räägime muuhulgas mängu ilust läbi mängu enese täpsemalt öeldes läbi seltskondlikku mängu. Seltskondlikke mänge mängitakse tavaliselt kõikvõimalikel pidudel, seega tuleb juttu üldse pidudel, vallanduvatest, võimu ihadest ja nende realiseerimispüüdlustest, sest ei maksa hetkekski arvata, et need seal puuduvad. Nii kõlab siis alanud saate teema ja stuudios on valmis selsamal teemal rõõmsalt mõtteid vahetama staažikas õhtujuht Mart puust ning psühhiaater Viktor Sergejev. Mina olen Haldi Normet-Saarna ja kõigepealt selline. Ma ei tea, võib-olla lihtsameelne tõdemus, et ainus olukord, kus valitsemissoov endast märku ei anna on siis, kui võimujanune inimene on üksi. Sest isegi pidudel ja muudes kohtades, kus võiks lõõgastuda, on see inimene pinges ja püüab teisi endale allutada, nii et ainult siis, kui ta on üksi on see nii. See on raske küsimus, ma arvan, et kui inimene on ikkagi väga suure võimuiha ka väga ambitsioonikas, ääretult eneseimetleja, selline suurt huvidega ja valitsemistahteline siis ka üksinda, ta võib ju mängida üksinda, sest mäng alati ei eelda, ei ole seltskonnas mängida, võib ka fantaasias mängida võib ka täiesti üksinda olles, nüüd tegeleme mängukavas, kujutame ette nii nagu oma riigis seal kutsikad möllavad isased, seal kaklevad pulmatantsuaeg, mis on ka omamoodi mängulise elemendina või siis ütleme tõesti nii nagu siin staažikas ütleme, õhtujuht on enda kogemus kindlasti näinud igasuguseid huvitavaid situatsioone, mis mänguga seotud tegelikult mängida viku üksinda, oma fantaasiatest. Jajah, aga no mina nüüd ei, ei ole nii palju kokku puutunud selle individuaalse või sisemängu üksinda, aga rohkem kui kohutav muidugi siis peol, kus inimesed oma küünalt püüavad hakata enne, kui see on inimesele niivõrd omane, see ju miks mängitakse tegelikult selleks, et ennast ennast avad ennast näidata ennast. Nagu te ütlesite, et ka see pulmamäng nagu loomade juures on seal inimesel täpselt täpselt sama sama vajalik või ennast näidata ja ja kahtlemata siin ka vallanduvad siis need nii nagu looma punamängu ajal üks püüab teist üle üle trumbata ja see on nii-öelda ürgajast, et mehed püüavad ennast näidata rohkem ja et siis siit see tuleb. Aga ma ütleks, et võib-olla tõesti, et et ilmselt inimesed jagunevad ka erinevateks indeks, mida meil mängujuhtidel õhtujuhtidel tuleb väga-väga vaadata ja ja üks üks nagu kõige raskem tüüpõhtu jaoks võib-olla, või ongi see just see riider appi liider nagu noh, temaga on kõige suurem probleem õhtut ei ole, kui ta on harjunud, ütleme, oma seltskonnas liider olema ja juhtima vahtida, kui nüüd tuleb võõras inimene nooti, maantee tuleks mängujuhti õhtuid võõras. Ja vot siis on sellel inimesel raske taluda seda, et mäng võetakse tema käest nagu ära, et need on need kõige kõige raskemad tüübid. Aga minu meelest sellest teie selles jutus, mis ta ütles, et ta on minu meelest üldse see on üks ääretult huvitav teema loomulikult ja see, mida teie töö teevad, seda teie tööd oleks, ma kujutan ette ääretult huvitav kõrvalt vaadata. Ja näiteks sama situatsioon, millest räägite kui üks selline noh, ütleme ükskõik, ennast liidriks pidav ja, ja seal on tõestisündinud liider, kes on igas grupis frakis liider, kes kipub ka selles peoõhtul lisaks peoõhtujuhile kipub sellesse liidrirolli tulema. Tegelikult see näitab selle inimese ääretult sellist kitsarinnalisus, tema vaesust, temma, mitte kohanemist uue situatsiooniga. Ükskõik kui hea, ütleme, liider, ta ei oleks, ütleme mingisuguses noh, töö määrus või, või tööpostil või, või kuskil mujal, kus tõesti tal on seal liidri rolle, kus sellest on ka kasu. Siis ta peab samas oskama teatud mängulises situatsioonis olema just see kõige viimane võib-olla kõiges hallim hiireke seal nurgas ja kuidas ta ei suudaks minu meelest näitab inimesele sellist kitsarinnalisus ja, ja see on raske tüüpiliselt seal inimesed on enne raske ja temaga on raske toime tulla, see on mõlemapoolne raskust, teistel temaga vahel raske ja ta on isegi pahalane. Ja väga õieti te ütlesite, kui Jan sellel intellektuaalne inimene siis ta taipab, et teine inimene oma tööd ja ta ei sega või, või aitab või noh, kuidagi nii. Aga vot just see kitsarinnalisus on, mõnele on see, kes ei suuda taluda seda, et teine nagu ka midagi esineb, ta seal on rohi on see, et tuleb anda neil siiski võimalus, las nad esinevad oma asja ära, las nad teevad oma, tähendab, täidavad oma rolli ära, mis nad siis teevad, loevad mõne luuletuse või tantsivad ja, ja ma usun, et on see ka, et, et need inimesed on tegelikult enda suhtes väga tundlikud tegelikult, sest nad on harjunud teisi inimesi nagu natukene alla suruma, et ise tõusta. Eks ole, ja kui nüüd Nad on harjunud sellega, et need teised alluvad neile ja võib-olla mõni nutab, vahetavad Sollas onla niuksed, naised hakkavad nutma, mõni tibla tunneb, naudib seda, et ta on üle ja kui teda panna nüüd näidata talle, et ma ei allu sellele tema selle survele siis ta varsti taldub, ta tõmbab ise tagasi, sagedamad tuleb paika panna, mitte nüüd häbematult mõne mõne lausega kogemustest rääkida on siin üks seltskond tegelikult olemas, on võib-olla isegi mitu olema, kes on mulle rääkinud, pärastlõunal tuleks jumalast vabandama, käitud alasti terve kambaga ja ja nad ütlevad siis, et meil on ka eesmärk, niiet näiteks pulmavanemate me tambime mutta. Et see on meie eesmärk, tulla pulma seal ja see pulmavanem, kes tuleb see mees, et see, et kell 11 Me kogume talle taksoraha ja saadame ta koju. Demonstratiivsed. Eesmärk on inimeste selline. Mis taseme inimesed need on, kes sedasorti naljadest ja ja sedasorti oma võimuiha realiseerimistest rõõmu tunnevad? No missugune võiks olla nende haridustase? Kõrgem need mehed olid isegi oli seal Tartu Tartu lõpetanud tohtreid ja. Huvitaval kombel ma ei arvanudki, et sa ütled, et nad olid mingi neljaklassilise haridusega või kolm talve külakoolis käinud tegelased tähendab, haridustase võib olla täiesti rahulik, kõrgem ja enamgi veel, aga siis on tegemist mingite kompleksidega. Sõit või on lihtsalt teatud selline, noh, ma ei oska öelda. Vaata, eks me igaüks naiste maailma oma mooni, oma silmade läbi igalühel, seal on meil siis teatud omad tunded, mis tekivad teatud situatsioonist näiteks teil on ühed tunded tänases saates kuulajal teised tunded ja mul võib-olla hoopis kolmandad tunded sedasama saadetki kuulatuseks. Nii, vaata, on osa inimesi, kes saavad tõesti sellise noh ma ütleksin isegi naudingu sellest, et vot sai asi ära rikutud sai midagi tehtud, sellist, mida noh, mis ei sobinud teistele ja inimesed tundsid piinlikkuses piinlikkusest, tema tunneb mingit rõõmu. On ju väga palju, unusta ühte olulist asja, umbes 10 kuni 15 protsenti tavaelanikkonnast on psühhopaat, temaatilised isiksused, nüüd enam seda sõna ei kasutaks, on isiksushäire all kannatavad isiksused kelle, kelle noh, ütleme tundemaailm on noh, meie mõistes tervete või normaalsete inimeste mõistes rastunud nemad saavad oma sellise positiivse emotsiooni või naudingu sellest, milles teised kannatavad või tunnevad piinlikkust või midagi muud. Ja piisab kahest kolmest sellisest tõesti väärastunud isiksusest, kes võivad sellise asja läbi viia, arvestamata seda, mismoodi see võib mõjuda näiteks kas või pulmapari jaoks ainukene selline väga, väga ajalooline tähtis sündmus, omaksed seal ja nii edasi. Neid see ei huvita, neid huvitab ainult see tema isiklik nauding, alatu inetu, aga tema saab oma, nagu öeldakse, lihtsas eesti keeles, sihukse mõnutunde ja sihukese naljaga. Ta kaif ib seda asja, piisab kahest kolmest inimesest, ega see ole massiline, aga neid inimesi on, neil ei olegi nii, vähemalt tervikuna isiksushäirete all kannatavaid inimesi on meie populatsioonis ka kuskil kümnendik isegi rohkem. Ja tähendab tundemaailma mõista, tavaline seisukohast on praktiliselt võimatu. Tundub praegu, et isegi see võib olla kuulge, see tasandunud või enam nii ei ole, aga ütleme siin 90. aastate alguses olid tunda tundavad seda, et see oli nagu tendents teha nii-öelda käki teisele Sõbrale nagu käki, et panna ta selle institutsiooni, kuidas ta sealt välja rabeleb, tegelikult nendes pulmades, praegu ma lugesin alles hiljuti ühte artiklit lehes. Eilses üleeilses lehes oli, et need poissmeesteõhtuid ja eks ole, kus pannakse sellele peigmehele nii-öelda tehakse niuksed, võimatu, peaaegu Norra üles, Sander ühesõnaga, et kas on mõtet ja näiteks seesama pull, millest ma räägin värske puhul, mis oli. Teate, see hakkas juba nii, et sõbrad viisid selle peigmehe eelmisel õhtul tahtsid, oli ostetud Moskva rongi vilet, et viivad joodavat täis ja panevad rongi peale Moskva rongi peale piletil olemas. Et noh, et hommikul seda nagu ei ole, kuidas ta välja vingerdab, sealt. Siis oli tehtud talle ajalehekuulutus pandud, selle tema aadressi peale müüakse mööblit, odavalt mööblit, see tähendab seda, et hommikul, kui teine valmistab pulmadeks, eks ole, helises pidevalt telefonides teie müüte, kes teie. Noh, niisugune vot vot niisugune õhkkond oli seal nii-öelda oma semude vahel ütlevad peigmees ise ei olnud ka mitte paremast klassist, selles mõttes, et ka tema tegutses sellisel moel, et noh, pidevalt pidevalt hoida niisugust noh, üksteise ärakeeramise tendentsi. Vaadake, igaüks mäe räägi ja käitu oma rikutuse tasemelt, aga minu arust see kahjuks selleks detailikene meestel tuli ka välja, et tegelikult see grupp oli kogu tema maailmakäsitlus oli selline ärategemine, käki keeramine millegi sellise, tõesti ebameeldiva teisele korraldamine siis selle nautimine nende ütleme otse välja see maailmakäsitlus või see maailmatunnetuse tase oli see ja ka selliste naljade puhul, kui inimene teeb nii rumalat nalja, teeb seda korduvalt, mis panevad teised äärmused piinlikust, olukorra tekitab ääretult ebameeldiv situatsioone, see näitab selle inimese rikutuse taset ja tema mõttemaailma tema maailmakäsitlust. Loomulikult me tahame nalja teha ja vahel kogemata võime naljaga puusse panna, see on tõsi. Aga kui sanitar, hei, kena oli, noh nii nagu teie siin näitaja tõite või vahel veel ka koledamaid asju ma olen kuulnud. Enamasti ikkagi näitab selle naljategijate sellist taset, ma ei mõtle üldse hariduslikku taset, siin haridust ei mängi rolli näitlejale, isiksuse, sellist maailma käsitlusliku eetilist. Isegi ma ütleksin, sellist noh loogilist, ütleme arengu ja eetilise, just minus mõtlemise tasand. Sa ikka võib kokkuvõtlikult öelda, et väikese isiksusehäire või väärastunud situatsiooniga tegemist on jah, no ma ei panestan nüüd, loomulikult nad ei oleks mina, hoidun diagnoosides põhimõtteliselt ma ütlen, et isiksusehäire omane ta lihtsalt üks väärastunud inimene oma väärastunud naljaga. Ma ütlen veelkord mõne naljaga võime täiesti puusse igaüks panna vahel eriti kui natuke napsi võetud, eks ikka, seda tuleb ette. Aga kui see on ühekordne lugu, ausen kaugelt ette planeeritud ja mõtlemata selle nagu kaugtulemuste peale ja kes selle asjaga nagu kaasas on siis minu meelest mõlemast inimestest Me ei saa öelda kõikide inimeste kohta kindlasti mitte mingil juhul, kes tahavad realiseerida oma võimuiha, kaasa arvatud seltskonnas. Et nende puhul on tegemist isiksusehäirega otsused, et räägiks nüüd neist teistest juhtumitest, kui on tegemist üldiselt ikkagi täiesti normaalse inimesega, aga sammas ikkagi mitte nohikuga ja mitte tossikesega, vaid sellega, kes ikkagi ütleme, tahab ennast teostada mitte ainult tööl, vaid ka seltskonnas, vaid ka pidulauas. Ja mida selliste inimeste kohta öelda, kuidas neid ära tunda? No siin ma, mina olen jaoks teinud niisuguse mingi liigituse, noh nagu need olid niisugused rasked liidrid siis järgmine tüüp, võib-olla on püüdlejad, minusugune leidis, püüdleb need on need inimesed, kes jah, mitte pahatahtlikud. Aga nad tahavad. Nende põhieesmärk on võita alati. Kes ei talu kaotust nagu eriti ja siis nad tulevad selleks, et võita, mitte mängulustist või nägu rõõmust tulla. Mängivad noh, nalja ei ole oma mõnusad, vaid nad tulevad võitma, need on jälle rasked. Raske probleem nendega, nad ei ole muidugi nii pahatahtlikud, eks ole. Aga nad on oma selle võidu tagaajamises. No sellised nad ajavad viimast sentimeetrite viimased sekundid, kui spordis on see kõik kohane, eks ole, selle järgi võitjaid selekteerima. Kas mängu. Konnas korraldad mingi mängu, siis nemad ühesõnaga lähevad täiesti põlema. Taga ei ajanud, tulevad iga hinna eest, nad peavad võitma. Aga nad ei lähe nii, ütleme siis otse välja, nii inetuks kätte kui see seltskond, kellest me natukese ajast rääkisime. Tahad võitavad nendega, on nüüd on see, see võidab. No tõenäolisena, vaat jälle selle inimese grupi puhul tõenäoliselt saab üks suur aitäh, muidugi me räägime, sest see on kõik sihuke natuke spekulatiivne, natukene oletuslik ja selles grupis võib olla väga erinevaid inimesi, aga noh, kui nad üldistatud natuke rääkida tahes, need on inimesed, kes ei oska esiteks kaotada. Ja, ja teine asi on see, et nendes kitsarinnalisus nad ei suuda muud moodi ennast teostada, kui, siis vot sellise mingisuguse mehhaanilise mehhaanilise tulemuse saavutamisega, sellega saada see tunnustus tähelepanu. Ja, ja samas nad ei lähe sisuliselt selle mänguga ju kaasa tegelikult nendesse mängukäsitlus või kui sellest mängus ka seltskondlikust mängust on jällegi äärmiselt kitsarinnaline vaatavad jälle maailma läbi nagu mina ütlen, vahel läbi lukuaugu ukse lukku augu, et nad ei näe, milleks tegelikult see üritus on mõeldud selleks, et tekitada teatud elevust, et seal isegi vahel vaataja saab suuremad, võtleme plusspunktid või ütleme aplausi osaliseks, kui sa võitja. Aga vot nende jaoks nad ei näe muud mehhanismid on selline natuke jälle mustvalge maailmakäsitlus nende inimeste jaoks omana üldiselt ja tema näeb ju sulle mängu ilu, jahend selles ainult võitlused seal nagu Temaski kohal. Kas seltskonnas on, kas sümpaatseid liidreid, sa ei saa seda eriti vist sallida, sest et sa pead seal ise olema liider, vähemalt. See oli minu jaoks on äärmiselt sümpaatsed sellised liidrid, kes, kes tulevad kaalsest komade, teevad kaasa, loomulikult ma nende peale toetugi otsingi, tegelikult ma otsingi selliseid liidreid tegelikult, kes on, kes on nõus sinuga mängima koos ja siis me alati oleme võrdsed. Tähendab on olemas sellised liidrid seltskonnas, kellel on positiivne mõju inimestele, ühesõnaga kes on head liidrid, kelle ümber on niisugune positiivne aura ja inimesed tulevad nendega sellepärast kaasa, et mitte ei tulda kaasa mingitest haiglatest. Asjadest lähtuvalt sellest, kui sa seda tüüpi nagu sõbrad rääkisid, on, ütleme, sellised inimesed, kes vägapalju taidlus tegelevaid inimesi tähendab tantsijad, lauljad, kes muusikaga tegelevad, nemad on need vabad kompleksis, sellest hirmust. Ja ta oskab laulda, oskab tantsida. Ta võib alati tulla juurde ka, esitada oma numbrid hästi, ta on tugev omal alal, ta tunneb oma ala ja siis ta võibki vabalt lõbustada, lustida, eks ole, aga tavaliselt need mõtlen, et liidrid, kes tahavad nagu peale tulla, press, nendele kitsastel ampluaa neil väga kitsas, nad ei oskagi eriti mitte midagi. Jutt, mida nad on rääkinud igas seltskonnas, anekdoodid on needsamad, mida ta 10 korda rääkinud. Toostid on 10 korda, mida kõik teavad. Ja sellepärast ma ütlen, et alati tuleb anda neile võimalus sisenemiseks tule lõpeta ära. Lasteni. Niine teeb oma töö. Kas seltskonda, pidu, seltskonda me räägime täna seltskondlikust koos viibimistest ja seal vallanduvatest, valitsemisihadest ja võimusoovidest. Niisugust seltskonda see on küsimus teile mõlemale pole üldse olemas, kuhu näiteks Mart või mõni tema kolleeg läheks kui õhtujuht kohale. Ja ta võiks tõdeda, et huvitav, et siin ei ole nagu ühtegi sellist inimest, kes tahab valitseda, kes tahab natukenegi liider olla, kes tahab kuidagimoodigi oma võimuiha realiseerida alati kuskil midagi toimub. No ma kardan, et ma natuke liialt palju siiski räägime sellest ikkagi võimust ka teine üks mehhanisme, mis on vist sama oluline, on see, selline märtsitsistlik, see tähendab enese imetluslik. Härra iseeneseimetlus on üks asi, aga see, et teised mind imetlevad, sellega ei käi kaasas võib-olla selline võimuiha ja võib-olla täiesti ratsutamise soov vaid soov olla iga hinna eest tähelepanu keskpunktist, saada kogu see tähelepanu enda peale fokusseeritud. Ja vot stsenartsitistlik tüüp või see ennast imetlev tüüp, ta ei talu seda, et keegi teine on siis tagatud või on mingi ameti poolest on siis kosutada mingisse teise rolli, et see tähelepanu tema peale koondatud sa nii nagu noh, äärmiselt armukade inimene näitab üles, armukadedus teevad neid inimesi on tõesti küllalt kerge paika panna, sest nad ei talu üldse kriitikat. Pisikene kriitika, mis võib tulla kuskilt altpoolt, on see, mis paneb temaga mossita. Kas õhtuks aga vähemalt ei sega teiste teiste mängu ilu ja mängurõõmu, sest mis suurt võimuslikesele mängus sealt, kui päris aus olla, seal on rohkem see tähelepanu, sa tahad olla tähelepanu prožektorivihu valguse keskel, olla rohkem, võib-olla. Aga me võime seda, mida mina nimetasin kimbuks, eks ole ümber nimetada, aga selleks tähelepanu sooviks. Aga mul on praegu vastupidine nagu noh, kuna on jumalal pidudes jupperis päris palju käidud ja ei tea kus igast tempe tehtud ja ise võib-olla ka kuskil natuke riided rollis oldud sest minas kui selliseid noh, heas mõttes eestvedajaid, vot kui nimetamine imetlesime natuke panevalt pitsati otsa ette juba, aga ma nimetaksin seda siiski natukene eestvedajaks ja kus ei muutu teistele häirivaks, kus ei ole teistele pealesurutud ja kuidas suudab vahepeal ka ilusasti olla taga, rivis keskel kuskil tõmbuda tagasi, siis mina silma selleta ei lähe ükski pidu käima, ükski pidu ei õnnestugi. Et kui me oleme kõik siin nohikud koos kulgema, mis pidu, see on kohendama, sööme sülti ja vahepeal joome limonaadi. Andke andeks või see ongi nüüd see liider, mees jälle nagu rääkisime, natuke negatiivselt, see ongi vajalik. Ega kui teist liidrit ei ole võistlusmängu juhtne, mida mina praegu esinen, kes tuleb nagu võõrasse seltskonda, siis on ta roll suurepärane, nagu ta, tema ongi see, kes edasi viib asja, eks ole, ja siis ta on oma rollis ja siis ta ise ka võib-olla häiri ka. On need liidreid ka mitmed sõna otses mõttes on teatud asjad, mis sobib ühele, teine päiksele show siin, teine seal, noh, meil on kõik olnud pidudes, ma usun, kõik raadiokuulajad olnud, me teame suurepäraselt, millised üritused jäävad hästi meelde, kus on igasugused vahvad nalja tehtud, kus on tõesti mängulisi elemente küllalt palju, vahel ka natukene noh, piiri peal oldud, ma loodan piirist mitte üle mindud, noh ükskõik seal tehakse igast asju, naised esinevad ja mehed tulevad ja tantsivad ja no mis kõik küll küll balletti, ooperit ja noh, kes mida välja mõtleb, kes kuhu küünib. Ja ma arvan, et see vana ütelus ise tehtud, hästi tehtud on ikka õige ju, sellepärast et alati on mina isikut kogu mängujuhi võõra inimese, kes tuleb või juhi õhtujuhi seisukoht on, see on väga hea, kui publiku hulgas tuleb esinemisi ja mina isiklikult küll alati soosinud neid ja pakun neile esinemisvõimaluse ja võimalikult rohkem, et nad ise saaksid esineda ja teha oma oma rolli täita natuke veel, see täidab oma ülesande ära või selle saab rahulduse kätte ja ongi kõik korras. No me jõudsime oma jutuga nüüd sellise kena ja optimistliku pildini, et liidrid, oinad on normaalse psüühikaga inimesed ja kui nad on sellised ettevõtlikud ja toredad, et siis on nad ju väga vahvad pidustustel ja, ja miks siis mitte näidata üles aktiivsust ja seejuures ka miks mitte aidata õhtujuhti, ühesõnaga kõik see on tegelikult väga armas seltskondliku koosviibimise juures, aga küllap on ka nii tee mardi ja tema kolleegide puhul, aga ka inimese puhul, kes lihtsalt läheb peole mitte tööle, vaid läheb peole kui külaline, kui osavõtja, nii üks kui teine. Peab siiski igaks juhuks alati valmis olema, et sellest seltskondlikust üritusest koosviibimisest võib kujuneda. Ta on ka niisugune õhtu, kus võib-olla lõõgastuse ja rõõmustamise asemel võib tulla niisugust väikest naginad. Väikest muidugi vaimsel tasemel mõistagi võimuvõitlust ja pingeid, mida nagu tegelikult noh, võib-olla ei tahaks, ei viitsikski, aga, aga tont seda teab. Valmis, pean ma olema. See on minu arust ka selle peo kordaminek, siiski sõltub palju seltskonnast ja kui keegi ikka väga olust hakkab segama, no ütleme, oletan minu tütre pulm tuleb üks mingi juhuslik inimene, keda võib-olla ma ka vähe tunne kuskil, noh, ma tea, sugulase sugulase tuttav, kes on sinna sattunud, kuidagi pidu segage, andke andeks, räägin ükskord, räägin teine kord, kus võtan tal ikka natist kinni ja tõstandliku ukse taga, eks. Nii et ega selle pärast ei pea seltskondi kannatame, kui temaga tähendab siis andke andeks, küsimus ei ole selles peohuligaani, siis ütleme niimoodi, vaid küsimus on seltskonnas, siis ma vaatan küsivalt seltskonna poole, sest alatise pidu, kuidas ta korda läheb, ei sõltu, võib-olla üks inimene tõstab väga palju ära rikkuda, aga kui see seltskond seda truiste lõpuni talub ja vahel ka irvitab ja naudib seda, no siis on teine, siis saab seltskonnas pildi ju siis suurem osa seda tahtis ja need, kes kellele ei meeldinud, Need ei julgenud siis asjale, kuidas öelda, kaasa rääkida, asjale reageerida. Sest see küsimus, et näiteks noh, ütleme kasvõi koduses õhkkonnas näiteks keda võid näiteks mõnitada koduses mängus peremängus ainult seda, kes lubab ennast lõpmatuseni mõnitada, siin on samamoodi, seltskond laseb endaga manipuleerida lõpmatult. Viktor Sergejev tõi praegu väga äärmusliku näite, kui keegi jõhkralt segab selga ohtlikud on selge see, et ühel hetkel leiab ta ennast tänaval, siin ei olegi midagi rääkida, pidasin võib-olla silmas niisugust rohkem vaimsemat laadi sellist noh ütleme kui kõik on väliselt väga viisakas, keegi ei jõhkrutseid tobedaid nalju. Keegi ütleb üle jah, keegi nagu vaikselt ja kui soovite, isegi peenelt annab regulaarselt mõista, et ta nagu seltskonnast üle ja seda peenelt ja väga viisakas. Issand ma vist vaat seda mängulist elementi tegelikult meie töös kasutan, päris palju on olemas päris mängudega, appi, mida rohkem kui laste puhul kasutatakse, aga ka väga paljud psühhoteraapia, liigitatud põhinevadki mänguelemendi Laur ja mis on siin hirmus oluline, tähtis, mis läheb automaatselt ka üle, aga ütleme sellisesse nagu peomeeleollu on ikkagi see, et kui kaua tal seda lubatakse teha. Mida sellest asjast siis lõppude lõpuks arvab see põhimass ja millal ükskord siis talle pannakse piirid ja mismoodi need piirid pannakse, öeldakse ükskord heaga, öeldakse teinekord kahjaga ja kolmas kord öeldakse juba päris kurjalt, ausalt öeldes. Või siis seesama niputajat vahel ütle kurjalt, siis mõni tõmbub kohe tagasi vastavalt sellele, kui, kui erksa kriitikameelega ja jänesekriitikaga see inimene on, aga singa major veel kord rõhutan seltskonnast sõltumatut, et paljud, kuidas ta suudab need piirid sellele etlejale panna ja kõik toimub täpselt nii kaua, kui kaua seal lastakse toimuda. Aga selts ühiskonnas on niimoodi ükskõik kus majanduspoliitikast töögrupis, kus on need piirid, ka ülemused Pannaga sätledad Pirita näiteks, mina soovitaks ikkagi anda Talle nüüd võõra õhtujuhina anda talle siiski võimalus ikkagi oma roll kuigi palju ära täita. Anda talle siiski esinemisvõimalus võib olla soodustav, kutsuda ta ülesse esinema, et ta saaks, tähendab, tegelikult paljastaks oma seletu tegelikult taha ei ole midagi. Sest võisaks ennast mingis etapis ära, teostajad rahuneks maha ka see võib-olla korra siis ära teha, kus ta on ikka hirmsasti pürgid, noh, igalühel tal ikka see soov ja tung on hirmus. Tõesti, nagu mullegi tundub, andes võimalus korraks vaid seda soovida oma tungises teostuda. See on ja, ja muidugi on täiesti selliseid inimesi, kes on nagu asjast üle, kes arvab, et on parem, et temale niisugune mäng või niisugune asi siis sobi või et ta on niivõrd üle, aga ma pean ütlema, et on ka niisugune kogemus sellest, et need inimesed, kes tulevad tihtipeale nii-öelda pakis ja räägivad prantsuse keelt kella kahe ajal viiakse niimoodi nelja mehega saalist või laualt välja. Nii palju prantsuse keeles vrakist. Mida öelda kokkuvõtteks ma ütlen, siis arvamus tähendab, minu alusmäng ongi selleks, et oma oma võimuiha natuke rahuldada või ennast näidata sellesse mängu olemuse alge ongi selles, et ennast näidata ja kui sa teed seda nii, et kõik sellest rõõmu tunnevad, siis on ta õige võimuja. Eks me ikka lähem peole selleks, et ennast maandada selleks, et tunda ennast mõnusalt selleks, et sellest hetkest nautida, nautida inimestest heast toidust siis kui seda antakse, või heast joogist, kui seda pakutakse, kõik see, mis sinna juurde kuulub, muusika, tants, laul. Ja ma siiski on selle arvamuse juurde, et see mäng, taoline mäng või peoga seostuv mäng, see on fantastiline, selline inimeste kooslus, hetk, kus on ääretult olulised mehhanismid, mis seovad seda seltskonda, suguvõsa sugulasi, kokku töökollektiivi, keda kõike ääretult oluline, see on ju ajaloo jooksul mänguelement, on ju selline ajalooline nähtus üldiselt. Ja ma arvan ka see, et, et kui nüüd inimene on sellisele üritusele läinud, siis üks asi, mis minagi soovitaks mõnigi asi võib-olla vahel õnnestub paremini, vahel halvemini, kui me käime kindlasti seltskonnas, siis me enam-vähem teame ette, me prognoosime, et seal ei ole meil selliseid SS ka suuremaid asju, aga ma arvan, et peol küllaltki palju avaldub inimese iseloom. See, kuidas sa suudad ennast välja elada, võib-olla isegi täiesti erinev iseloom, mis võib-olla me oleme harjunud tavaelus nägema. Ja mina jään selle arvamuse juurde, see kindlasti peab minu arvates ka paika pandud kogemus, et see inimene, kes suudab mängida see, kes suudab mängus osaleda, see, kes suudab olla väga erinevates rollides, see, kes suudab huumorit mõista. See inimene on terve, absoluutselt. Kui me oleme läinud peole kõige paremate lootuste ja ootustega ja seal on siiski üht koma teist juhtunud, mis on meile meelehärmi valmistanud, siis proovigem seda võtta kui kasulikku kogemust. Ja võib-olla selle juurde üks ainukene kehasest mitte rusikaid viibutada ega hakata küüsi närima. Maha soovitaks kehitada lihtsalt õlgu ja edasi tunda sellest õhtust mõnu, nii palju kui sellest. Võimalik on kui suudad, siis mitte tähelepanu pöörata sellele see ainult õli tulle selle inimese tegevusele, kes seda tahavad, või selle arvelt, nagu me läheks sinna. Selline oli siis tänane saade, kus jutuks tuli võimuiha ja selle realiseerimine seltskondlik kell koosviibimistel. Stuudios olid psühhiaater Viktor Sergejev ja mängujuht Mart puust. Mina olen toimetaja Haldi Normet-Saarna ja ütlen kuulmiseni.