Nüüd algava saatega me järgime head, et traditsioon, et me räägime ka väiksematest rahvastest Euroopas, mitte ainult inglastest, prantslastest ja sakslastest me räägime täna nimelt võiksist eestlastest ja minu kõrval on inimene, kes seal elab ja seda piirkonda hästi tunneb. Tere tulemast, Siiri Merila. Habart. Kõigepealt. Keeleküsimus tuleb selgeks teha Te, töötate seal informatsiooni büroos ja peate andma informatsiooni valssi kohta selle piirkonna kohta. Mis keeles te seda teete? Ma teen seda ikka inglise keeles, sellepärast et velgi keelt ma ei räägi, natuke ikka kunagi õppinud olen, aga ei saa öelda, et nad räägiks kohe kindlasti mitte, noh, mõnest lihtsamast asjast saan arujaamu, lihtsama lause ehk oskan kokku panna. Aga põhiline suhtlus on ikka inglise keeles. Aga teie inglise keel ei ole ka emakeelt, räägite aktsendiga. Kas nad on pahurad selle peale, kas siis inglise keele oskajad ja leida sinna? On küll inglise keele oskajaid leida, aga seal selle kohaliku maakonnavalitsuse poliitika on nagu selline, et inimene peab olema kakskeelne või kolmkeelne või mida rohkem mogeene, seda parem. Ja kui mina sinna tööle sain, siis mina ütleksin küll, et ega ma veelgi keelt eriti ei oska õppinud olen, natuke oskan, aga mitte eriti, aga siis, mis neile tookord meeldis, oli 98. aastal, oli see, kui mina ütlesin, et mina oskan vene keelt ja see oli siis selline võluvits nagu asja juures. Ma arvan, et veelgi suurem võluvits oleks, kui te oleksite öelnud, et režkatega eesti keelt Ja seda ma ütlesin ka jah, aga eesti värk oli tookord veel nii kauge ja niisugune ebamäärane, et sellest nagu ei osatudki midagi eriti arvata. Aga vene keel oli ja on ikkagi praegu veel Lääne-Euroopas küllaltki eksootiline asi. No nii, aga nüüd selle valssi või kõmri keelega, kuidas siis sellega seal üldse on? Sellega on seal niimoodi eksida, kõmri keelt räägib elanikkonnast umbes noh, täpselt nagu ei osatagi öelda, noh umbes 30 protsenti eri allikad annavad selle protsendi erinevalt, vahel öeldakse kuni 50 protsenti, kes on vist natuke üle pingutatud ja on väga mitut sorti inimesi. Selle kõmri keele rääkimise suhtes on sellised inimesed, kes kirjutavad seda keelt õieti ja jälgivad kõiki grammatikareegleid. Ja muidugi siis ka loevad, räägivad igal võimalikul juhul. No need on niuksed, ma ütleks, võib-olla ehtsad veisused siis teine sort on selliseid kehtedele räägivad jaam. Aga kirjutada enam hästi ei taha või ei oska või nagu raskustega seotud ikka kirjutatakse inglise keeles, kui võimalik on no ja siis kolmas seltskond, kes siis räägivad ka, ütlevad, et nad ikka räägivad, aga soni varu jutul rohkem inglise keelega pooleks ja grammatikareeglid on aeg hoopis ära niimoodi enam-vähem ununenud. Nojah, aga üks tõsine inglane, kes seal elab, see vist ei vaeva eriti ennast selle keelega. Teete nii ja naa, eriti vaevaga on siiski ka selliseid, kes tahavad teda õppida ja on õppinud ja isegi täiesti on võimelised, ehkki maa ja kui mina seda keelt õppisin aastat 10 tagasi nagu alustasin ja siis oli jälle vahe väike ja siis ma jälle tonksisin edasi. Siis üks daam oli seal küll, kes oli täiesti pesuehtne inglane vist isegi Londonist, kui ma nüüd õieti mäletan, et ema oli veesi keele õpetajaid oli ikkagi asja täiesti korralikult ära õppinud. Need teie kui eestlane seal, kui te jälgite rahvustevahelisi suhteid, kas on pingeid, kas inglased loevad ennast paremaks? Ikka jah ja veelsused ikkagi tunnevad, et neid on ahistatud ja ikka veel ahistatakse. Ja inglased loevad ennast jah, paremaks väike nagu üle või kuidagi ikka niimoodi. Ja kusjuures ikkagi inimesed, vodka haru, need inglased jälle 1000-ga meid siin hästi ikkagi ei sallita, osa saab sellest aru ja saab aru nendest põhjustest, miks ei sallita. Aga teine osa ei saa eriti sellest ka haru, lihtsalt, et imelikult veislased jaam, mis neil viga, nagu venelased imestanud, miks meile seal jah, suhted on, noh, mingil määral nagu samad, aga mitte nii teravad siiski, aga põhimõtteliselt küll sinnapoole, jah. Sellel teemal mõnda aega tagasi oleme me ka varem rääkinud siin vikerraadios, nii et see temaatika on võib-olla mõnele juba tuttav ja kordame ainult ületusi, kõmri keel on täiesti teine, keelt on üks keldi keeltest ja ta ei ole mingisugune inglise keele murre. See asi pea pysti kahel nüüd selge. Jaa, absoluutselt, see on täiesti omaette keel, inglise keelega ei ole ta midagi seost lingvistiliselt. Pigem on seosed ladina keele, prantsuse, hispaania, võib-olla ka portugali keelega, itaalia keelega võib-olla rohkem just nendele ladina keelest otseselt välja kasvanud keldrikontol tihedamat seosetu inglise keelega. Siiri Merila, Habart. Te olete õppinud bibliograaf kõrgema haridusega. Miks te ei tööta oma erialal, võltsis. Sellepärast, et alguses, kui mina sinna sattusin aastat 12 tagasi, siis ma üritasin küll ja lootsin kõigest hingest, et äkki saab raamatukokku tööle nii ja naa, aga, aga ma ei saanud sinna sellepärast, et ma ei osanud seda keeld. Ja muidugi võiksid ikkagi püüda õppida, aga samas ma leian, et igati ta ikkagi niimoodi selgeks ei saa nagu seeni räägib, kellele ta on emakeel ja selleks oleks ikkagi vaja tohutult tööd teha ja õppida ja ajalugu tunda. Noh, enda arvates midagi tean ka, aga mitte piisavalt, et seal rahvusraamatukogus töötada. Ja teiseks see moment, et seal raamatukogus on tõesti väga siuksed suured õpetlased ja kohalikud vaidlus, et kõik tunneksid ennast võib-olla seal lausa halvasti, et ma ei kuulu sinna seltskonda. Te nimetasite Rahvusraamatukogu, nii et see ei asu üldse kaardifis, vaid teie kodule. Ja see asu kaadifise sõnade rist Eestis keskveitsis seal linnas, kus mina elan, kasutatud on tema aastal 1907. Ja seal on siis neid, nagu see põhiline hoidla kõikide vanade Weilsi dokumentide, käsikirjade, raamatute, kõik asjad on sinna kokku kogutud ja see on ka üks briti saarte neid kopirait või neid autoriõiguse raamatut kogusid, kuhu siis tulevad nende veelsi materjalide kohal kokku ka kõik raamatud üks eksemplar igast raamatust, mis Briti saartel välja antakse, tohutu unid, postimisena raamatukokku, igal hommikul saabub. Te ütlesite Rahvusraamatukogu, tähendab, see on siis nagu, ütleme, võltsi niisugune vaimne. Ja linn väga jah, midagi, kaadid, niukene, moderne kommertskeskus pealinnana Saigaadis alguse 1953 ja ta niukene moderne kommertskeskus, nagu ma ütlesin. Tal on jah, suured ostukeskused ja lõbustuspargid ja kõik selline tingeltangel nii-öelda, aga ristist on suhteliselt tagasihoidlik selles suhtes, aga seal on see rahvusraamatukogu, seal on veelgi kõige vanem ülikool asutatud 1872, sellised institutsioonid, mis annavad sellele linnale nagu oma niukse näo või eripära, see nimi hästi meelde, eestlased, on ta suur linn, mis seal verbitavatel. Ta ei ole suur linn, elanikke on umbes 12 või 13000 pluss siis tudengid, noh, mingi seitse, 8000 ei olegi muud midagi, seda huvitavaks teebki. Nojah, raamatukogu ülikool siis on seal haigla on küllaltki suur ja oluline haigla jah, sest haigeid inimesi jätkub ikka. Põllumajanduse seisukohalt on seal üks taime aretamise instituut ja siis on seal ilus loodus. See on seal selline kõige suurem atraktsioon nagu. Jäär näed, meri, kas sa mere ääres ja mere ääres kohe vastu Iirimaad? Iirimaale on umbes niisugune vahepeal, aga meil Soome või noh, natuke rohkem. See, kes oletab, et te sattusite sinna abiellumise teel, sellel on õigus. Teie abikaasa on surnud, aga mis ta tegi? Tema kogus raamatuid, tema kogus raamatuid koertest ja tema oli suur koeraraamatu fänn, mitte enam niivõrd koerte fänn kui koera kirjandus, kõik raamatut seotud koertega, teaduslikud, populaarteaduslikud, ilukirjandus, kõik, mis vähegi puudutas mingit koer. See oli tema jaoks põnev ja huvitav. Eino raamatute kogumine nõuab raha, see anna leiba, kuidas ta leiba endale. Siis ta ostis ja vahetas neid ka tähele Pariisis raamatu raamatukoguja ja kaupmees ja ja mul on ületari sellel alal ikka tunnustatud tegija ja maailmas ikka üks tuntumaid nimesid, nagu ma hiljem veel olen teada saanud, alguses ma ei saanudki sellest niimoodi aru. Me jõudsime nüüd ühe inglaste harrastuse hobi juurde. Nende jaoks on koerad väga tähtis asi. Koertenäitusi on palju. On koordi, näitusi toimub, ma ei teagi, palju neid aastas on, aga igal juhul sadu maakonnanäitused maakonna tasandil siis seal mitmed maakonna tasandil kokku ja siis kõige suurem näitus on igal aastal märtsis. Märtsinäitus on saanud alguse aastal 1889 ja alustas seda Charles Krafts, noh, tema oli ka selline koerafänn ja tal olid endal koerad ja tema siis nagu võttis selle idee üles, et koldeks üle inglismaaline suur näitus, kuhu siis tulevad kokku need kõige paremad koerad, tšempioni koerad nii-öelda ja alguse saidki Londonis tööl, skoodist ja nüüd hiljem üks aastat, viimased 10 või 15 on toonud peeningamis. Noh, inimesed, kes on seal varem ja rohkem käinud, ütlevad, et tal ei ole enam seda karakterid ja hingust, mis tal Londonis oli, ta liiga suureks paisutanud ja liiga kommertslikuks läinud nagu tihti paljude asjadega siin elus on, aga koeranäitused jäetakse ikka üle maailma ja sealt tulevad, kui inimesed ikka üle maailma sinna näitusele, Jaapanist, Ameerikast, Austraaliast, kust iganes koeri vaatama ja, ja inglise inimesed siis oma uhkeid kutsusid aitama sinna, et see on ikka koeramaailmas tippsündmus. Ja ta on ju nüüd juba 115 aastat vana, see üritus nagu, et tal on traditsioonid-juured. Kas kassid on ka tähtsad? Ei oska, Öelda? Ikka vist on? Ma ei ole selles kassimaailmas niimoodi nagu olnud, aga ikka on jah, ikka tõukassiinimesed peavad ikka, kas kodus inimesel siis kodust ära minna ja mure jälle, kus sa kassi paned ja kassid on ikka niuksed, padja kassid, mitte niuksed õue kassidega, meil jooksevad väljas ringidega padja kassikesed. Me jõudsime kodu juurde, kuidas on kodueestlased tihti elavad mingisuguses kortermajas paneelmajas ja siis peavad mingid suvilat või maakodu. Kas veel siis ka niimoodi olnud? P, siis päris nii ta nagu ei ole, inimesel on maja ega tahetakse elada ikka omas majas kohe raudselt korter on ikka niuke hädavariant ja linnad on suhteliselt väiksed, Weilsis vanad majad on ikka väga populaarseid, neid tehakse ümber ja no iga endast lugupidav inimene tahab ikka elada vanas majas naisukese 100 aastat vanas ja rohkemgi. Just ongi väga suur tendents neid vanu maju siis osta, ringi teha ja ümber teha, mugavaks teha, kaasaegsed mugavused sisse teha. Aga sellega on muidugi see asi, et on olemas need listid pilding eesti keeles siis vist muinsuskaitse all olevad majad ja seal on kolm astet nendel esimene, teine ja kolmas. Ja see esimene aste on kõige vingem selles mõttes, et seal ei tohi peaaegu midagi muud. Ta ei sisemist ega, ega välimust. Noh, asjad käivad väga rangete reeglite järgi ja iga endast lugupidav inimene tahab elada selles vanas majas, kivimajad on need enamasti kõik ja kus on ikka nii palju neid originaalasju sees kui võimalik. Jah, see on ikka see suur niukene moetendentsi kogu aeg muidugi und. Ma olen näinud tee maja pilti. Kirjeldage oma maja, kus te elasite. Seal hääberist listis elamine sihukeses majas, mis on ehitatud aastal 1900 300 aastat vana, siis neid. Ja selle kohta öeldakse niimoodi arhitektuuriliselt leit. Victoria on või? Wordian Inglismaal loetakse neid ehitusperioodi ja kõiki ajalooperioode üldse nende valitsejate järgi. No okei, see selleks majas on neli magamistuba, indene, loegi üldse via Weilslane loegi, majade suurust magamistubade arvu järgi, need ülejäänud toad nagu polegi ruumid, et kuule, nad kuulavad naguniikuinii asja juurde ootamatult ja siis on seal majas söögituba elutuba või niuke istumise tuba, köök päris suur. See on siis nüüd esimesel korrusel, teisel korrusel on kolm magamistuba ja vannituba. Neljandal korrusel on B1 magamistuba, vannituba ja veel üks niuke väike ruum, mida noh, toana nagu ei loeta, aga, aga ruum ikkagi on neid kokku on jah neli magamistuba, suur köök, istumise tuba ja söömise tuba. Ja see on siis tüüpiline elulaad ja siis sinna juurde enam suvilat ei käi. Üldiselt ei käi arvama, kuulen, et kellelgi on suvila või, või keegi on kusagilt pärinud mingisuguse vanatädi maja või niimoodi selle ülesse teinud mingi koditsi, sellise jah, aga niuke suvila tendentsi eriti ei ole. Ja asi on võib-olla ka selles, et Inglismaa üldse ja Suurbritannia ei ole selline ujumise ja mere äärest esimese maa nagu Eesti on, meile ostetakse suvila põhjarannikul ikka selle mõttega, et seal saab ujumas käia, Inglismaal käida niimodi ujumas ja siis seal suvilas nagu noh, teha võib-olla oleks, aga siis käiakse jalutamas ja niimoodi, aga noh, nihukest massilist suvila tendents ei ole nagu Meinud. Kas juurvilja ka maja taga kasvatada? Vähe vähe, seal on enamasti lilled ja muru ja mingi tilli, Heinar võib-olla on, aga, aga ikka vähe, meil on ikka veel õnneks rohkem palju seda kraami, mis oma aiast tuleb. Kirjeldage niisuguse maja päevakorda, mida seal majas tehakse? Te, mõtlete nüüd tööst vabal ajal või üleüldse no ütleme siis tööst vabal ajal ja mis nad teevad, tulevad töölt koju, söövad või lähevad välja sööma, siis vahivad telekat õhtul ja ongi kogu lugu, ega Nateegi seal suurt midagi, kui on väike tükk muru seal maja ees, seda siis niidetakse seal niukene viis ruutmeetrit, noh, võib-olla rohkem 10 seda niidetakse. Võetakse vahel vastu külalisi, keegi suurt midagi naudivad elu ja kui puhkus tuleks, siis sõidetakse reisima kuskile Kanaari saartele või Hispaaniasse või noh, nüüd on siis uuemal ajal avastatud siin Põhja-Euroopa ja Balti riigid võib-olla, ja niimoodi, aga ega nad seal nihukest hirmsat rabelemist ei ole, nagu meil on. Õhtul aias jah, ei, ei õhtu laias rabelemist kohe kindlasti ei ole. No teie jutust jääb mulje, et seal elatakse kuidagi tuima elu võrreldes meiega. Kas need niivõrd toime, aga elu on rohkem, pigem niukene noh, inglise keeles öeldakse, nii, läks lõdvestumine, kogu aeglane seri, läksingi igal pool lõdvestuda on vaja ja puhata on vaja mitte niimoodi tõmmelda, nagu meil siin Eestis, noh, nii, me jõuame üldise elulaadi juurde, aga noh, nii ta on, et meie eestlane tõmbleb, siin näeb palju rohkem vaeva igasuguste asjadega. Euroopas ringi liikudes inglise turistid ei domineeri ka sakslased rohkem ja pigem isegi prantslased ja ma ei tea põhjamaalased mulle mulje, et nad eriti vist ei kolama. Vot kolavad ikka eriti see noorem põlvkond ikka on vanem põlvkond, võib-olla jah, vähem. Aga näed, lähevad ju Kanaaridele siis need lähevad sinna Hispaania päikeserannikule Costa del Solli ja sellepärast, et seal on garanteeritud Time soe meri ja päike Kazad seal ujumas nii väga käivadki, kannatavad seal päikese käes lesida ja pärast pubis käia. Ja seal on need asjad garanteeritud. Sellepärast nad lähevad sinna. Nüüd oli märksõna pubi, Eestist tulevad ka juba pubiltsin moodi või on tulnud mis toimub pubis? Pubis ehk kõrtsis on üks jube lärm, mängib muusika. Aga see on niisugune, noh, selline popmuusika, selline mittemidagiütlev. Siis tulevad sinna inimesed niimoodi alates kella seitsmest kaheksast õhtul üheksast 10-st Kaavel tulla, kuidas kellelgi laega on, võtavad pindi õlut, pilt on natuke üle poole liitri 0,5 kuus kaheksa liidrid võtavad selle Pindivi pool pinti õlut ja siis lähevad istuvad lauda, sõbrad, naised, mehed, noored vanad ja siis hakkab üks niukene jutt peale, aga naase jutt tähendab seda, et tuleb üle rääkida sellest muusikast üle, tuleb üle rääkida kaaslastest lõbuks, kui seal oli ikkagi juba, ma ei oska öelda, mitukümmend inimest viga sadades suuremates klubides, no siis on seal ikka üks paras lärm. Mingisugust erilist tantsimist ei ole lihtsalt niukene õllejoomise ja vestlemise koht, siis on seal tohutu lärm ja suitsune. Seal ei saa eriti üldse hingata mina kui eriline, mitte pubi inimene. Minule seal ausalt öeldes eriti ei meeldinud. Võiks olla. Mis kohad teile meeldivad, kas te käite teemas? Mina käin teemajas ja ma käin pubis ka, jah, kui on niuke vaikne pubi, kus ei ole seda popmuusikat ja kus on see non smoking, eks ju, mittesuitsetajate pubi siis mul ei ole pubi aasta midagi, aga mina käin keemiast. No mis teile seal teemas meeldib, te olete läinud sisinglaseks ja selles mõttes küll. Teemajas joon mina teede kohvim, eelistatavalt teed eriti pärast lõunat, sest tegemist kohviga korralikult teha ei oska, Inglismaa teemaad ja seal teema ja see on, mida teed sidruniga ja jälle. Meil on siin selles mõttes nagu traditsiooni juurde, et teegia juuakse piimaga, eks ole. No ja kui mina seal teemestan, teeb saada ilma piimatav, ütleme sidruniga siis sidruni leidmisega on ikka veel raskusi, seda ei ole tavaliselt või siis tuleb teda kuskilt otsida, no lõpuks leitakse ja näitsik seal leti taga ei saa tihtipeale aru, et kuidas võib üldse teed mitte piimaga juua. Siis ta pakub mulle mõlemad sinna tee juurde, nii piima kui sidruneid, mis on ju tegelikult nonsens. No ja siis need e juurde käivad sellised traditsioonilised koogid, niuksed biskviitkoogi moodi koogid, sihukesed traditsioonilised. Ja minule meeldib jah, seal käis seal on vaikne ja rahulik ja vahel mängib seal rahulik muusika kuskil nurgas ja aga noh, muidugi häda on selles, et need pannakse kell viis kinni. Üle 500 midagi enam ei ole ja miks neid traditsioone sellepärast et inglane läheb kell viis koju, tuleb töölt, tavaliselt minnakse kohe koju. Niukest kohvikus istumist pärast tööd ei ole ja vaat siis ta läheb pubisse. Nii et pärast kella viite. Ma kujutan ette, et need teemad on enamasti tühjad, seal pole külastajaid, inimesed on koju läinud ja turistid ka juba kuskil ennast ära sättinud ja traditsioon on selline. No aga kui te neid biskviit näeksite, kas te neile ei õpeta musta leiva söömist hoopis? See ei lähe peale, nad tahavad ikka valget saia nihukest, äärmisel juhul sepikut veel, aga tume leib on täiesti tundmatu asi, seal. Seda võib veel Saksamaalt, eide jaga veel Hollandist, aga Inglismaalt? Üldiselt mitte, nemad on ikka harjunud oma valge saiaga ja see on ikka hea. Aga arstide moraaliloengut ei mõjuta. Ega teate, Arktika sellest asjast suurt midagi ei tea, kui mina räägin kellelegi, need valge saia söömine ei ole eriti kasulik sellest kuuldud ega nähtud ka arstid mitte. Ja noh, mis ma ikka arstile räägin, sa nagu muna õpetab kana. Et traditsiooniliselt on elikese valge nisujahu ja see rukkileib ei lähe jah, eriti peale. Ja hämmedeks kehtib ikka ja ikka ja jälle mitte tervislik, mitte tervislik. Aga nii ta on. Nonii, teest ja kohvist me rääkisime ja räägime siis alkoholist ka. Seda ma ei oska öelda, et suhteliselt lahjad asjad neile meeldivad, õlu noh, õlut on ka muidugi mitut sorti kinnisson, see kangem õlu, õlu ja veini juuakse. Inglismaa ju on hakanud jah, nüüd veinisid importima küll, noh, Tšiilist Lõuna-Aafrikast, igalt poolt nendest suurematest veinimaadest, ise ta suurt midagi ei tooda. Mida siis veel armastatakse, salong viiskinozonsortimal, eriti džinn toonikuga muidugi väiksemates kogustes, aga võlud, nad võivad juua küll, mehed joovad seal õhtu jooksul oma maad ja 10 vinti võib olla. Seal on nii palju oma viis liitrit või. Mis on teie lemmikjook, minu lemmikjook, punane vein, punane majavein, kõige parem asi. Aga me rääkisime nüüd vaba aja veetmisest ühe külje pealt. Näiteks missugune muusikaharrastus, kas teil on mingisugune hobi või harrastus, seal võltsis? Minu suur hobi harrastus on olnud uurida seda maad just nimelt sellest aspektist, et näha seda maad, milliste selleks ma olen käinud ringi väga palju jalgrattaga. Kui ilm ikkagi vähegi lubab ja aega siis ma lähen istun ratta selga ja sõidan kuhugi. Ei pruugi üldse eriti kaugel olla. Päris listist kõigest, ainult mingi neli, viis miili mõni külavahe teekene, kuskil ilusa kena oja kusjuures istuda ja võib-olla midagi seal niimoodi loodust vaadata või ka mingi väike piknik kaasa võtta. See on minu üks niisugune füüsiline hobi seal, mis mulle on väga palju pakkunud rahuldust ja avastamisrõõmu. Ja kui on rohkem aega, siis ma sõidan rongiga kusagile rota kaasajaga paar päeva kuskil inglise Velzi piirialadel ringi. Ka üksi ja üksinda just nimelt, et mul ei ole seal siukest kompanjoni, kes rattaga viitsib, tule, kellel oleks aega, siis ma lähen üksinda ja tean ise, mis ma teen ja ei sõltu kellestki peale rongi. Mida peremees jah, öeldakse või ma olen kuskilt lugenud, et vilistlased on paremini kontakteerunud kõnglased, inglased on jahedad. Jah, on küll paremini, kontekteerivad, ikka nähakse 11 ikka on esimene küsimus kohe sõdu ei tee, see tähendab siis neid umbes niimoodi veelgi keeles, et noh, et kuidas nagu läheb. Ja kas sellest teise poole vastusest nii väga huvitatud ollaksegi või noh, eks ikka ollakse ka. Aga ikkagi on see üks niukene sotsiaalse kontaktivorm kohe hommikul vara või mis iganes ajal. Aga inglased üldiselt jah, seda ei ole, inglased on siuksed, pole eestlaste moodi rohkem niuksed, kinnisemad ja vaoshoitumad ja niimoodi, aga veislased on jah, eriti kui nad avastavad, et vastaspool on Cavelsi rääkija, siis on juttu palju. Tihtipeale ma saan aru, et praktiliselt mitte millestki, aga nad räägivad. Väga tubli, tubli ja et noh, inimesel on jah, ikkagi sotsiaalne kontakt tekkinud ja ilmselt see kuulub nagu elu ja asja juurde. Siiriti nimetasite huvi ajaloo vastu, siin on paar nime, mille kohta tahaksin saada selgitust. Me teame, et võistlused on olnud ka oma kuningate jaama riigiga ja nad on neid inglasi tõrjunud ja inglasi pidanud Parboriteks ise olid nad siis juba kristlased. Aga see kuningas Artur, mis tema kohta ütlete. Ega ma ei oskagi palju öelda, teansid aed, kuningas Tal oli selline müütiline keltide kuningas, kes võitles just nende anglosakside vastu, kes siis üritasid neid Briti saari vallutada ja noh, vallutasidki kuuendal sajandil, noh, kas kõik seepeale juba natuke varem ja see Artur oli selline müütiline keldi kuningas, kes siis nende vastu võitles legendi kuidagi sai tema surma aastal 537. Ma olen ka seda tema seda viimase lahingupaigas käinud. Ega sa praegu suurt midagi pole, kivi on väljas. Samas ei olda ju siiski päris kindel, kas ta üldse eksisteeris, võib-olla teda ei olnudki, et on lihtsalt üks niisugune ilus müüt temast. No muidugi, ta ei olnud eriti edukas, sest on teada, et need anglosakside tulid ja saared autosid ja nii edasi. Et noh, selline müütiline kuju ja ta ei olnud üldse mitte veel siis üksinda, ta tegutses üle Briti saarte ja Iirimaal ja ka Prantsusmaal. Daniels ja no ikka nendel keeldi aladel. Et selline mees tema oli jah, ja üks arvamine tema tekkimise või noh, temal tegutsemise kohta on see, et ta oli Rooma sõduri järeltulija. Roomlased teatavasti lahkusid Briti saartelt aastal 410. Eks need Rooma leegionäride sõdureid jäi sinna ja ta võis olla Ühe sellise Rooma sõduri võitleja järeltulija, mitu põlve läks mööda, aga noh, eks siis ilmselt ikkagi oli see teada, kes, kelle järel tuli, oli ja tatart võib-olla just üks selliseid, aga see ei ole päris kindel. Siia juurde sobib ka ilus fakt, et prantsuse õukonnas oli vahepeal kõmri keel ametlikuks suhtlemiskeeleks. Oli küll kunagi jah, me räägime nüüd ikka väga vanast ajast, keskaja algusest aastal mingi 800 700, võib olla umbes selline aeg ja jah, no aga üks nimi on veel mädakia mädocoli, Walesi prints, kes elas põhja veel siis sellel mädakiga on selline huvitav legend või lugu ja see võib olla tõestisündinud asi. Tema elas seal põhja veel siis 12. sajandil ja oli seal jälle kohalike printside järeltulija ja tema oli nendest võib-olla nagu üle selles mõttes, et kõik need printsid ja kuningad tülitsesid seal omavahel varasel keskajal ikka maavalduste ja paranduse ja asjade ja mille iganes pärast. Madokil oli sellest kõrini ja tema mõtles, et tema läheb sealt minema ja põhja veidi, see on siiamaani kreem Adokvey, mis on siis trei madaki laht nagu tree tähendab eesti keeles linn madaki linna laht ja nüüd siis sellesama legendi või ka tõestisündinud luu järgi tema sealt sellest Madoki lahest purjetas Ameerikasse juba aastal no 1120 kusagil ma täpset aastaarvu, et, aga no igal juhul 12. sajandil purjetas tema Ameerikasse. Kas te ma sinna kohale jõudis, ei ole teada, aga arvatakse ikka ta jõudis ja vanade ühikute järgi on siis nagu tehtud kindlaks et mõni aasta hiljem tuliselt Ameerikast tagasi laev, noh, selline purjekas siis, mis kogus veel 300 inimest kokku selle Madoki sõbrad, sugulased, kes iganes ja läksin, et 300 inimest siis tagasi Ameerikasse? Jaa, elasidki nemad seal Ameerikas kusagil Mississippi jõeorgudes kuni 18. sajandil, kui oli siis veel nagu üks niukene esimesi taassünniperioode jälle pärast mitmesuguseid vallutusi ja mindi Ameerikasse neid uurima sinna Mississippi orgu mingeid siukseid suguharusid, leitigi sealt siuksed, suguharud, niuksed, kommi, Unittid, kogukonnad, kes kõnelesid mingisuguse kest Wellsi keelt nagu teatud modifikatsioonidega ja arvati, et need on selle Madoki seltskonna järeltulijad. Niimoodi, et kui nüüd me siin kõik räägime Christopher Kolumbuse eest, siis tegelikult tuleks vaadata hoopis sinna veel sibul hoopis varasemasse aega. Aga kuna selles suurt midagi ei teata ja sellest palju ei räägita ja Columbus on muutunud nagu hoopis nagu kõvemaks tegijaks saanud, nagu selles suhtes ta oli hoopis hilisem aeg siis sellest madakist jah nagu palju ei teata, aga, aga noh, niukene jutle legend on ja ma arvan, et see ei ole siiski legendidesse vist tõestisündinud asi olla. Kas võltslaste jaoks need legendid ja ajalugu on tähtsad, kas nad saavad sealt tuge? Ikka ikka kogu aeg, nende jaoks on see nende idenditeet, nende ajalugu hirmus tähtis, kusjuures inimene ise ei pruugi eriti teadagi või neid detaile, aga ikka nagu kuidagi põlvest põlve on see ajalooline pärimus, et meie oleme vanarahvas, meie oleme siin olnud kauem kui inglased. Vot mis meil kõik on olnud ajaloos kasvõi sedasama Madokia ja, ja neid tegelasi, müütilisi tegelasi on neil veel, et sealt nad saavad ja niisugust ajaloolist identiteeti ja jõudu enda edasieksisteerimiseks ja ikka enda identifitseerimiseks. Nüüd, kuidas rahva nimetamisega on ühed on siis uued ja teised võõrad või, või kuidas sellega oli, teil oli mingisugune seletus? Jah, Weils tähendab vanas valsikeeles võõras omal maal, see nimetus on pandud siis nüüd kindlasti poolt, kui ma nüüd õieti mäletan, et inimene on seal omal maal, aga ta nagu võõras selles mõttes. Ta oli seal inglase poolt nagu ahistatud või selle on ju ka veel inglane, mitte ta oli see anglosaks, kes siis avastas need põlisasukad seal briti saarte lääneosas ja siis talle pandigise Weils, no seal on see tabli. S kuidagi niimoodi ta kirjutatakse selles vanas anglosaksi keeles tähendaks nagu siis võõras omal maal selles mõttes võõras, et ta ei ole anglosaks, aga ta elab omal maal. Niukene naljakas seletus on sellel algselt olnud. Mis nende mentaliteeti ja mõttelaadi ja suhtlemist veel iseloomustab? Nad on suhtlemisaldid küllaltki avatud identiteedist toimil jutt, too, mingisugune niukene, ühtne rahvustunne ikka on neil väga tugev siiski. Ja muusikaarmastus ikkagi neil on omad laulud ja omad sellised traditsioonid või just nimetasin oma laulud, muusika, armastus, harfi mängimine. Kui juba kaks inimest saavad kokku ja nad leiavad, et nad mõlemad mängivad Harsti, noh, see on see Nende rahvuspill, midagi meie kandle perekonda kuuluvat pilli, nagu see on näiteks tohutu siduv moment asja juures. Jah, muusika armastus, jah, sellised momendid nagu. Kas see rahvamuusika viljelemine on nendel, ütleme, noor loomulik nagu iirlastel või on ta kunstlik ja, ja, ja taaselustatud nagu eestlased. Ma arvan, et see on pigem loomulik, on need nende rahvusteod, esteet, Foodid esteet tähendab tegelikult istuma Veltsi keeles. Algselt tähendas see seda, et tulite vanad rahvamuusikud poeedid ja istusid koos ja pidasid siis võistlusi, kes oskab siis kõige paremini laulda, poeesiat ette kanda ja see traditsioon on kestnud siiamaani. Inimesed, ma saan aru, ikkagi kohe tahavad minna sinna nendele esteet poodidele tahavad esineda ja ettevalmistus selleks esteet voodiks kestab aasta läbi täiesti noh, nagu nüüd on meil muud nii-öelda rohu ole tasandil, see hakkab peale koolides väikesed lapsed harjutavad aasta läbi koolis muusika tunnis just neid eesteethodi laule, põhimõtteliselt rahvalaule. Et siis suvel koos esineda ja seal esinemisel võistluse moment, mitte nii nagu meie laulupidu ja kontsert, aga seal on nagu võistlus. Aga see võitmine pole tegelikult üldse tähtis, tähtis on osavõtt ja sa saad koos olla ja lauda vesised on tegelikult väga muusikalembene rahvas, külje linke, laululembene suurte puhmas kulmudega. Siuksed, härrased tulevad kokku, laulavad meeskooris, see on tema jaoks täitsa noh, niuke elu sõlmise tohutu tähtis asi. Ikka, et saaks nagu laulva minna ja tavakogu aeg kuulen, kuidas on ju tore, tore, väga harva. Eriline, kui nüüd jälle ajalukku minna ja tähtpäevade tähistamisest ja mis jälle rahvast kokku seob aineteks esimene märts, kui Püha Davidi päev, siis kõik käivad ringi rahvuslill, kollane nartsiss käes või nööpaugus või ükskõik kus kodus laual vaasis süüakse Hauli, mis on valsi rahvussupp, noh midagi sellist nagu meie hernesupp, hapukapsasupp, mida igaüks oskab teha, enam-vähem seda süüakse, siis on esimene vaat see siis on ka jälle koolides kontserdid, kõik laulavad ja ikka räägivad kõik, et noh, et mis sa nüüd teed sellel sant Davidi päeval. Tuled sa meile külla või lähme kuskile või, või mis sa siis teed seal niukene Kaiale tähtis moment. S ankeedist rääkides jälle ma räägin, et David oli veelgi pühak, sündis aastal 500 ja üldse üks suurimaid kelgi maailma pühakuid. Kui tuli see risti usustamine, noh ta oli nagu märter ja jälle mingi legendi järgi see kuningas Arturi, Saint David on sugulased Eesti isegi kas onupojad või onupoegi tädipoega omavahel niimoodi on, aga see on jälle niukene legend ei ole päris kindel seal niukene aegade hämarusse nagu kadunud asi, aga, aga. Ma olen nagu lugenud, et peaks niimoodi olema. Ja ise nad jah, kõige selle üle väga uhke, rikka niimoodi. Ja nüüd on minu vestluskaaslane üks inimene valsist. Kõigepealt nagu ikka, saame tuttavaks, mis nimi ja mis on eriala ja nii edasi. Hävliks Leida Ann Raivo Nynchrns. Soodynchrns Fogaas havi sees dolts olla if Johns. Nii et minu vestluskaaslane on endine kindlustusagent, praegu on ta juba pensionil, ta on kindlustanud siis autosid, maju, paate ja nii edasi. Voolsitsioon only Peš. Perekonnas on ka traditsiooniline tegevusvaldkond seal pagaritööstus, kus siis toodetakse pagaritooted ju Bladioosse pred. Või spreid ank Heiks Ankiks ja otepää out black bread. Preid matšmo veeemm, play frii peikas Aveeemm play-eid, knows Ennoshop, so praid anda käiks when, Maifavostaatsed, Jend, Faizin, antin, sõdis žürii. Revofoodin, peitfriis, saun. Vanlast Ahsoous. Meie külaline räägib, et see pagaritööstus on neil traditsiooniline perekonnas. Kui isa alustas aastal 33, oli 14 pagaritööstus praegu üks alles. Lihtsalt see, et nende pagaritööstus Sildse säilisi ja veepinnale jäi, sellel on ka seletus. Isa ütles, et suurte firmade masinatega konkureerida me ei suuda. Mina rõhun kvaliteedile, aga seetõttu on ka hinnad kõrgemad. Tekkisid vastuolud muidugi isaga poegijale isaga rahul ei saa, ei maksa võib-olla küllaldaselt ja sellepärast siis läks poeg kindlustusagendiks. Nüüd kõigepealt, mis linn see on, ma tean, et see on üks väiksemat sorti linn olisi keskuses otsese Neymoudes, idioot, tao koolid. Enne õlisem kliin haldusüksuse unisse andvalt papilation näolitsi solitenzous. Hänzousin pat, Vihav, salson stuudiumis. Tuleb välja, et see on siis ülikoolilinn keset valsi nimi meile midagigi, ütle 10000 põliselanikku ja 8000. Üliõpilast ärbriinse Tiietuses Raido mus siis sai so ihavad veri, promenaad, vahvli ja Pauts riikialamiidons Long. Vähetööstus nagu kuulsime, aga omaaegne kindlus, mille siis kroom veel ära hävita. Pikhosuja linnu uuest graferniirlanžek leidvat ladureinonaal klopsalvestoue Joos natsismi viha, Afrezoas pitsat vaid pikk see siis England. Võit händjugi pesur, vein, insula oogast, padrik, verbu. Kui nüüd rääkida suvest ja reisimisest, siis juuni ja september on ilusad päikeselised juuli august rohkem vihmased. Kuidas on selle keele tulevik? Jästervis lapsov kodu Õudvhoosovouschanguidž anda Innoudhitšid, ennus kuus. Padalanguidž Masby juust, Mägid, Lev. Nagu paljudes teisteski riikides on probleem ikka äärerajoonides ja äärepiirkondades ei ole tööd, noored ei näe tulevikku ja sellepärast valsist ka minnakse Inglismaale või siis tööstuspiirkondadesse. Kui nüüd veel lõpuks majandusest lühidalt rääkida, siis suurim probleem on, et transpordikulud on suured, midagi toota, siis selle turustamine läheb kalliks transpordikulude tõttu. Ja suuresti elab ka niisugune piirkond turistidest. Nüüd ma tahan teilt kuulda midagi niisugust pidama, ei taibanud küsida, mis te ise välja pakute? Praegu on meil siin meiega, nüüd Euroopa liidus, eestlased, Okeid ja veise, seda seal ka seal Euroopa liidus olnud juba aastast 1973. Ja siis, kui Suurbritannia ühines Euroopa Liiduga, ega neil ju ka siis pääseb olnud Euroopa Liidu kaitseks võiks ma öelda seda, et neid on see Euroopa liit siiski kaitsnud kui väikerahvast just nimelt keele osas. Et kui tulevad need suured supermarketi ketid, Kaweilsija või muidu ikkagi mingisugune Londonis või ükskõik kus Inglismaal baseeruv, mingi ettevõtte või kaubanduskett, mida iganes, kõik informatsioon, poe, ükskõik, mis asub, see kohta on saadaval kahes keeles. Sellepärast et aastast 1993 toimib veel siis Velzi keeleseadus, mis näeb ette, et kõik avalik informatsioon peab olema kakskeelne. Mina ise nüüd loodan ja tahaksin siiski ka teistele inimestele siin Eestimaal nagu rõhutada ikka seda, et näete, et see Euroopa liit kaitseb ka neid väikerahvaid ja toetab siiski seda nende oma kultuuri ja keelepoliitikat ja seda aktsepteeritakse, siis on väga armas. Tahaks loota, et ta meiega niimoodi siiski toimub, jäätmekuhugi ära ei kao. Kuna ameti 99 protsenti eestlasi räägime eestikeelse räägib ainult 30 protsenti. Nonii Me kõnelesime poisist. Tänases saates esinesid Siiri Merila, Habard ja Eriks liiter. Mina olen saate toimetaja Martin Viirand.