Kena taaskohtumist inimlikule võimu ehale pühendatud sarja tänane saade puudutab kõige senisega võrreldes üsna isemoodi teemat. Ja seostub see millegi muuga Antsuga vanimaks peetava kunstiliigiga üldse. Ei ürgajal ega hiljem ole inimkond võtnud tantsu liikumist, vaid ajaviite ja lõbustusena. Tants saatis igapäevast elu ja tööd. Ning seda arvestades ja mängu ilusarja olemust silmas pidades räägime täna, mismoodi on tants ja liikumine läbi aegade inimliku võimuiha registreerimisele kaasa aidanud. Stuudios on toimetaja Haldi, Normet-Saarna ja tantsuõpetaja ning väikest viisiga filoso Kalmer Jansu kes on minu meelest vägagi õige inimene seda teemat lahkama. Tere ka minu poolt tantsul on nagu ajaloos üldse väga erinevaid, ütleme märksõnu antud ja ühelt poolt tantsu definitsiooni nagu laiemas mõttes ütelda, et see on emotsionaalne väljendus. Aga esialgselt ütleme, ürgajal oli see ka enne, kui mindi jahilooma laskma või kuskile hakati tantsima. Et kutsuda need jumalad välja ja et pärast koju tulles ikas loob, oleks meil kasko. Nii et seal on tantsule, võib anda ka sellise jõu sümboli, nii et tantsus on ka jõuaspekt olemas, et et aga võim ja jõud on omavahel seotud. Ja eri kultuurides on tantsule eri eriväärtused ja eri erisümbolid. See on pikk teema, millest me ta võiksime rääkida. Kui võtame näiteks Eestimaa ja eesti tantsijatega, et märksõna labajalavalss ja labajalg ja, ja rütmid on Eesti, Eesti muusikas on rütme on, aga tantsus on suhteliselt selline vaene see rütmimuster, nii et kui eestlane läks kõrtsi, siis ta põrutas seal rohkem jalaga vastu maad ja seal nad ära lähevad. Mõistatus, või küsimus kõigile, aga, aga siin oli just see, et, et eestlane tantsis selleks, et välja elada viha, ütleme seal mõisahärra vastu või seda tööstressi, mis tal oli tekkinud seal kuskil mõisa põllul ja tööd rügades, nii et tasub nagu teine, teine aspekt jälle välja elamisviis oli nii et ja protest võib-olla, aga ütleme teistes kultuurides selle Hispaanias näiteks noh, ütleme flamenco ja seal on juba sellist sisemist võimu ja, ja võib-olla ka võimu ja rohkem näiteks mida eestlased võib-olla seda seespool ei olnud nii palju tantsus, tantsus vähemalt ei kajastunud see missis eestlasel seespool rohkem niisugust orjameelt või oleme me sunnitud tõdema. No võib-olla oli see orjameelsus agaaga, aga ta ei näidanud seda tantsu niimoodi ütleme, tantsuliikumises välja. No ütleme, et jalaga vastu maad löömine on tegelikult konkreetselt, et noh, teatud liha aspekt ka laps näiteks kui ta vihastab, siis ta ikka põrutab hakkab trumpi jalgadega ja või jäsemetega vehkima ja aga, aga Eesti, Eesti noh, ütleme eestitantsus ongi see, et, et tuleb esimesel taktil. Noh, see ongi see võimu, ütleme ma tahan lahti sellest saada või, või noh, ütle mida iganes. No siin võib ka muid aspekte võtta. Rahvatantsus kohtab palju niisugust viha, vähemalt vanasti tänapäeval tänapäeval neid vihaseid tantse võib-olla nii hirmus palju enam ei tantsitama. Ei ole nüüd küll mingi asjatundja, aga ma mõtlen, et et kui siis võetakse seda rohkem niimoodi väikese koomilise. No ütleme jah, et, et Me tantsime tegelikult ka eesti eesti tantsud on teatud mõttes piisavalt. No ma ei taha seda öelda, et muuseumi folkloor, et, et need on seaded, mida rahvas laiemad, massid ei tantsi. No näiteks, et ma lähen pubisse, tantsin, nüüd võib tantsida kaerajaanipolkat polkat küllalt tantsitud, niimoodi eestiga polka ei ole jah, aga tegelikult võibki öelda, mis on üldse eesti tants, samas ka tänapäeva maailm ei tunne enam või tants ei tunne riigipiire. Tegelikult, et salsa tuleb üle riigipiiri, tuleb flamenko üle riigipiiri just see, et, et tänapäeva maailmas tantsu segunevad. Ma tahan seda öelda just et ei ole konkreetselt, et nüüd eestlane tantsib muidugi kaerajaani ja keegi pole hakanud kaerajaani kuskil Brasiilias tantsima, nüüd veel. Et, et selles mõttes, aga, aga tänapäeva kultuurides, nii et see polka tuli ka, ütleme sealt Euroopa poolt ja ja, ja erinevad kultuurid tõid erinevaid tantse meile, tähendab meie enda muster on suhteliselt väike olnud, noh, ütleme see muusikas ja liikumisskulptuuris, et eestlane ise ei ole olnud suur liikuja. Ja kui me jõuame nüüd jälle meie sarja olemust silmas pidades selle selle võimuvajaduse demonstreerimise juurde välja, siis Eesti rahvatantsus jah, on küll need liigutused olnud võib-olla mitte nii, ehk et kaugeltki mitte nii nõtke, et kui mõne soojema maarahvatantsudes, aga nad on olnud jah, aga üsnagi kulukad, kui meil on siin kaasas üks väike ajalehe väljalõige 73. aasta sirbist, kus lugupeetud Kristjan Torop kirjutas minu meelest päris vaimukalt Eesti rahvatantsu kohta niimoodi, et käteosa on siin näiteks üsna väike ühekaupa tantsides ripuvad käed üldse tegevusetult, mis on täiesti mõeldamatu, eks ole seal kuskil Hispaanias või või Mehhikos ja liigutustes puudub teravus, kergus, avarus, vaata ikka, kuidas on öeldud. Ja tantsija on kogu aeg kindlalt kahe jalaga maas, mis on väga tähtis ja temperamendi jah, suuremaid väljendusi oli sageli jalaga vastu maad põrunud domeen. Ja rahvalauluski olla öeldud, et ma tantsin, tare müriseb koda, kuuskine kumiseb tubadamine tärisel. No, ja samas, kui alles hiljaaegu oli tantsupidu, et tegelikult, kui nüüd vaadata seda 73 ja 2003 ja 2004, nüüd tegelikult on ka Eesti tants edasi läinud, ega ega see tall jäädi tegevusetult, küll need enam seal platsi peal ei rippunud, nii et need kätised ja, ja rahvariided liiguvad ikka natukene kiiremas rütmis ja, ja ma tahangi sellepärast öelda, et tegelikult tants on muutunud ka kiiremaks maailmas, et selles mõttes nii nagu meie elurütm on kiiremaks muutunud. Me tantsime ka kiiremaid tantse, nüüd ka eestlane, näiteks kui ma vaatan oma stuudios inimesed tulevad hea meelega just Ladina-Ameerika tantse, sambad salsat, et mida iganes, noh, tähendab kiiremaid rütme tantsima, sest kiiremad rütmid vabastavad meid stressist kiiremini. Sest vanasti, kui oli noh, ütleme sajand tagasi, kui käisin põllu peal, tegin seal heina ja aeg ja tempo oli hoopis teistmoodi, siis tantsiti aeglasemaid tantse. Nii et, et siin on, võib-olla ongi see, et mis sajand tagasi see võib-olla see jalaga vastu maad löömine seal kõrtsis oli ka piisavalt kiire nende jaoks, ma kujutan ette, et seda nad ei kujutaks ette, mis elutempo on praegu ja milliseid tantse. Nii et see ongi, et tasud jäävad alati ajaga kaasas. Ja kui me nüüd tsiteerime ühest teisest lehest ja märksa hilisemast sinu ütlemist detan see on inimkeha ülim ja suurim väljendus, siis jõuame jälle jutiga tagasi selle konkreetse sarja teemani. Inimlik võimuiha, inimlik valitsemissoov, no kiirematest tantsudes lööb seega temperament samalt välja või. On ikka tähendab, et noh, ütleme, kui ma vaatan, kui inimesed lähevad õhtul välja lähevad tantsima, mitte lihtsalt välja parki, jalutama, astmelt Kasena tantsima, et, et siis väga tihti kohtab ka meie klubides või noh, ega meil neid klubisid nüüd väga palju ei ole, aga inimesed, kes tantsivad kuskil, et nad tahavad silma paista. Et see on üks võimu aspekt või ütleme, see võimuiha aspekt olla välja, et olla nähtaval, noh, tähendab, et, et mind vaadatakse ja ega, ega ma ise ma ei ütle, et mind, mind valdab ka see Soomest, et, et nüüd aastatega on see vähenenud, aga ütleme, et kui ma vaatan 10 aastat tagasi, siis ma tahtsin ka silma paista rohkem. Et nüüd ma peaks isegi vastupidi kuhugi varju pugeda, et, et ma ei taha olla kogu aeg esireas ka see aspekt jah, et inimesed tahavad olla nähtavad. Kui mina veel niisugune teismeline olin ja ilmselt ka hiljem, siis olid tütarlapsed veel need, kes istusid seina ääres ja ootasid ja olid üsna kurvad, kui nad sinna ootama jäidki. Sõnaga, neil jäi, võib olla väga napiks või jäi üldse ära see võimalus silma paista, tähendab üks asi on see, et keegi tunneb su vastu huvi, eks ole, aga teine asi on see, et kui sa tantsid, siis aga paistad silma, sa hakkad juba vaikselt realiseerima oma niisugust ikkagi valitsemissoovi kas või konkreetselt selle seltskonna üle, kes seal on, aga no tänapäeval on see asi ilmselt natukene muud tulnud, sest et tütarlaps nii väga müürililleks ei jää ta ühel hetkel nagu öeldakse ja sundimatult astub, ise tantsuringi koos kolme, nelja sõbrannaga. Just no ütleme, et tegelikult võtame siit ütleme sellise, tõmbame piiri, näiteks ürgajaga tants oli saagi sinna rituaal, et tegelikult võib teatud mõttes tõmmata, keegi ei mõtle, kui ma lähen tantsupõrandale, et nüüd ma tahan saaki saada, et aga noh, ütleme pilt harva võib ikkagi võib ju öelda, et saaki saada. Ja et ma olen tantsinet nüüd täna õhtul ma saan ühe saagi näiteks absoluut meeldinud või niimoodi või naistel vastupidi, et, et ma lähen ikkagi selle eesmärgiga, et välja paista ja, ja siis tõesti sealt areneks ka mingi kuus rida. Lihtne. Et, et selles mõttes ja tänapäeval ongi ütlema, et naised õpivad siis salsatama koos, sest mehed on ju tegelikult no ütleme, Eestis on see situatsioon teine, kui on, ütleme Euroopas või kuskil Ladina-Ameerikas, kus ikkagi mehed tantsivad. Ja, ja, ja seal näiteks, kui on Argentiina kultuuris, kus mehed kõigepealt hakkasid tantsima tangot koos minna õhtul välja, et õpetada või kuidas paremini naist juhtida näiteks on ka selline ütleme, kultuuri aspekt, et mehed omavahel käivad, tantsivad koos ja siis minnakse naistesse. Ja, ja ka praegu näiteks Eestis on selline situatsioon, kus naised igepealt tantsivad koos ja vaatavad, kas nad siis leiavad mõne mehe, kellele salsat õpetada. Aga praegu on niimoodi jah, no ütleme, et kahjuks jaheda mehi on nagu tantsupõrandal alati vähem. Nii et see võtab lihtsalt aega, sest ka meie kultuuris on see, et paljud mehed peavad, tants ei ole nagu mehelik ala ja, ja ütlevad, et noh, et see ei sobi ja ja ega tegelikult on ka naiste naiste puhul seda sedasama aspekti, et oi, kuidas ma hakkan liigutama, mu, mul on seda, seda tselluvilla liiga piisavalt palju peal ja ja siis on mul seal puusad ja siit natukene paks ja sealt on vaja alla võtta, enne kui ma hakkan liigutama tegelikult sellistest Ladina-Ameerika kultuuridest, tants hakkab seestpoolt, et seal ei ole see, et ma pean kõigepealt vormi saama ja siis hakkan liigutama. Aga tegelikult kõik need asjad käivad nagu käsikäes. Aga on sinu jaoks Almeryansu olemas tantsude tantsu, milles kõik põnevaid kütkestavad omadused nagu ilu, graatsia, võimuiha ja nii edasi on täiuslikkuseni välja arendanud. No mis mul kohe tuleb meelde, kuna ma olen ise võistlustantsuga tegelenud pasa Toobal on nagu selline selline tants ja selle otseselt nagu härjavõitlus tegelikult siis sinna Hispaania kanti. Sellepärast et härjavõitlus ja, ja kui ma mõtlen, kui ma keerutan naist ümber enda nagu seda punast rätikut ja kus sa, rätik siis alla langeb lõpuks, nii et, et see on ka jälle härja üle, mitte konkreetselt naise üle, aga nagu härja ja mitega rätikuga, selles mõttes, et rätikule on ka omaette tähendust. Et selles mõttes ma ei taha öelda, et see on negatiivne aspekt, aga ma tahaks veel nimetada, igal rahval on omad omad, ütleme sellised võib-olla, aga võimud on, ütleme, gruusia tantsutki noh, ütleme varvastel ja nägi, mängi rahvatantsud ja ma kongress nimesid ei hakka, ei oskagi nimetada, sest ma ise ei ole tantsinud neid, aga, aga aga ütleme siis ikkagi jäävad nad kuskile sinna natukene minekvaatorile lähemal ja nüüd on küll agressiivsed jah, need eesti rahvatantsu ikka kohe tuntavalt, nii et ihukarvad tõusevad püsti, kui sa vaatad neid, mõõgad, välguvad mõõkade tants. Aga no ütleme, kui, kui me läheme põhjamaa poole, et kõik, mis seal ekvaatorist ülespoole need on, need tantsud on ka külmemad ja, ja noh, natukene, et rohkem, et sooja saada. Nõndanimetatud, aga kui sa oled ekvaatoril lähemal, need tantsud muutuvad kuumemaks, see on ka kõik tants muutub nabast allapoole, naba piirkond tähendab meie inimkeha, ekvaator asub ka puu puusavöö peal. Nii et, et kõik, mis seal ülespoole need muutuvad, noh siis kas külmemaks. Meil on jälle vastupidi, et me näeme nagu allapoole. Et seal aborigeenide sealt läheb nagu tants üles poolele, kuigi on ka seal, nendel on selliseid labajalavalsi väikseid sammuksiga olemas aborigeenid veel. Et me võime tõmmata nagu sellise paralleeli, et inimkeha ja ekvaator ja tants näiteks Aga niisugune tantsude tants, kus sinu meelest on siis kõik niimoodi harmooniliselt ülimal määral tasakaalus, on toosama nimetatud Paso Toobal sest et jah, tõepoolest nägi rahvatantsu, nad on võib-olla jah, näiteks minu silmadele tõepoolest liiga agressiivsed aga kahtlemata äärmiselt atraktiivsed seal sõjatantsu ja ja ütleme, niisuguste tantsudega saab nii mõndagi korda saata. Aitäh no võtame, lendame praegu mõttes Brasiiliasse ja, ja tegelikult nende kultuuri kaks märksõna on jalgpall ja samba, noh, tähendab, et kui rahast sõidab Brasiiliasse, siis nende kahe märksõna pärast kõik muu maailmas lihtsalt turismifirmad, müüvadki seal müügiartikkel on sambajalgpall ja selles ongi iga brasiillane oskab, noh, no võib-olla mõni ei oska, aga ega kõike eestlased ei oska kaerajaani tantsida ka, aga küsimus on just see, et et samba on see, mis paneb kõik liikuma Brasiilias ja mitte hommikul vaata, kui seal päeval on siesta ja õhtul hakkab kesta nii, et kõik tantsivad Ladina-Ameerika tantsib üldse, sest neil ei ole mingeid probleeme. Noh, selles mõttes nende jaoks noh, ütleme see, et raha täna ei ole nii palju ja ja, ja see on, sellest on puudu ja ja nende jaoks nagu need ei ole väärtustega tantsu nende jaoks väärtused. Et nad elavad selle nimel, et tantsida. Ja eriti atraktiivsete osavatel tantsijatel ei ole ilmselt ka muudes eluvaldkondades probleeme. Võib-olla nii suuri kui kohmakamatel. Ja et kohmakamad lihtsalt, ega komaks on ka see, et probleemidest lahti saada. Me lahendit nendest välja elada kohmakalt, see võtab palju rohkem aega, näiteks nagu ma nimetan siin niimoodi natuke jutumärkides näiteks kui tango kultuuri võrrelda sinna ütleme tango on Argentiinast pärit, aga soomlased on ka võtnud tango üle. Ja ma naljatamisi siin on helistatud, mulle küsitud, kas sa soome tangot ei oska õpetada ja ma ütlesin, et aga see on minu jaoks on kummutivedu. Et ma võtan parem kummutist ühest nurgast kinni ja siis vean läheb üle platsi, et noh, seal erinevates kultuurides on asjadel nii erinevad väärtused. Aga muidugi soomlased tantsivad näiteks selle paremini, kui eestlased. Neisse on jah, see tango juba ikka päris pikemat aega juurdunud või juurdumaas ikka järjest rohkem ja rohkem ja ja eks seegi ole niisugune soov, ütleme säravamalt ja atraktiivsemalt ennast välja käia. No kindlasti siis muu, no ütleme, seal on võib-olla ka see sõjajärgne aeg Soomes, kui, kui väike melanhoolia oli noh, ütleme valitses melanhoolia ja see tango on teatud mõttes melanhoolne tants ka seal on ka kirg, seal on täiesti Tangoson kirg olemas, ütleme soome tango suudluse kirgey ei peegeldu lausa seal tantsuplatsil, aga, aga kirg on seal olemas, et minna massidena välja ja tango markinud ja noh, ütleme et see välja paistmise soov on kindlasti ka nendel olemas. Meil ei ole ta nii kaugele läinud, sest meil ajalugu pöörleb nii kiiresti, et meile ei jõua üks asi juurduda, kui juba tuleb uus, et kultuurid ja need, need välismõjutused on meil palju, palju kiiremad ja palju suuremad, kui on, ütleme Soomes. Ja Soomes oli võib-olla sellepärast jahedasse tango oli nagu üks selline päästerõngas nendel kultuuris noh, kasvõi ellu jääda noh, selles mõttes. Et leida endale partnerit või, või seal käia õhtuti väljas tantsimas. Tähendab, see on sotsiaalne aspekt. Ja ma kujutan ette, et niisuguse üldise soome aegluse juures tango on seal ikka päris kõva sõna, aga sa oled mitu korda maininud sõna soome tango ei ole ju olemas soome enda tangot ikka laen Argentiinast, kus iga põhimõtteliselt Ta on ikkagi Soome tango, no ütleme, et ta ei ole, Argentiinas on kaks täiesti erinevat soomlased tantsivad tangot hoopis teistmoodi kui argentiinlased, nii et nad on ise loonud endale oma tango, see on ikkagi nende. No ütleme, seal on neid ütleme aspekte, no muusika ikkagi tango taktimõõt ja kõik, aga, aga küsimus on just see, et Ta on hoopis teised teised reeglid teistsuguste reeglite järgi, kui on, nüüd ütleme seda argentiina tangot tantsitakse, et neid päris kahte asja jälle kokku võrrelda saab, aga nad on täiesti erinevad, see on nagu, ütleme samamoodi, kui kui kunagi ma ise võistlustantsu tegin ja sambad oskasin. Läksin Brasiiliasse, mõtlesin, et ma oskan nüüd jube hästi tantsida sambatava, tegelikult see on kaks korda kiirem, kui on ta, ütleme näiteks võistlustantsu seltskonnatantsusamba põhisammust, et selge see, et, et me ei saa üks ühele üle võtta ja, ja keegi ei suuda seda skulptuuride kontekstiga täiesti erinevalt. Ma olen, ma tahan nagu neid erinevaid riike, erinevaid kultuure, et näiteks riigid või kultuurid, kes kasutavad näiteks tantsukunstis puusavööd või, või ütleme tantsus näiteks salsa salsa või tša-tša ja Me ränge, kus on põhiliselt, on puusavöö kasutamine. Seal on muidugi sammustik ja kõik põhisammud ja ka aga need rahvad on ka elavamad näiteks rahvad, kes kasutavad tuusavad vähe, kellel näiteks käed ripuvad ja kui eesti rahvatantsust ja ta oli tegelikult nad elavad kogu seda oma sisemist maailma ka, et ega siis viinaklaasile või, või kuskil. No ega need Lõuna-Ameerikas ka võetakse napsu, aga kõik need pinged elatakse sissepoole, aga seal, lõunakultuurides jagatakse need pinged väljapoole ja nad on ka palju elavamad ja suhtlevad üksteisega palju vabamalt kui näiteks põhjamainimisest. Kui võtta nüüd need kaks märksõna, rahvatants, seltskonnatants. Rahvatantsu, rahvakultuuri üks osa seltskonnatants on linnakultuuri üks osa, ütleme kui niimoodi puust ette punaseks, et selles mõttes, et seda tantsiti kuskil peenemast seltskonnas ja seltskonnatantse ja ega ei saa öelda nüüd, et see rahvatantsuseltskond ei võiks olla peene seltskond või peen seltskond, need, et, aga nad on eriterminid ja teatud mõttes nad võivad seguneda ja segunevad kinni ja ja ega tänapäeva maailmas ei peagi tõmbama neid piire. Sest piirid jagunevad tegelikult ega, ega ma ei taha öelda sellega, et nüüd muutub seltskonnatantsuks, kuigi seda võib ka seltskonnas tantsida polkat või ükskõik, labajalavalssi või perekonnavalssi ja nad ongi, mõned tantsud muutuvad seltskonnatantsuks ja mõned rahvatantsujuhid võib-olla võtavad sealt seltskonnatantsudest mõningaid elemente, nii et kõik, kõik muutub kõik liikumises. Ja nagu sa juba mainisid, lisaks soomlastele armastavad ka eestlased üha rohkem kirglikku maid ja mäledamaid liigutusi, et ka seeläbi end jõulisemalt teostada. Näiteks Saaremaal toimub samba üritus ja, ja noh, ütleme siin väikseid väikseid, selliseid natuke elavamaid või pärnus, samamoodi pai latiinod ja, ja erinevaid, noh, ütleme ka Eesti klubides ja aeroobikaklubides või tantsuklubides tantsitakse ka kiiremaid tantse, niiet tegelikult sama protsess toimub siin. Ega, ega tegelikult ei peagi tänapäeva maailmas nüüd eestlane looma nüüd Eestis hambad või, või noh, ütleme, et me võime luua ja teha ka erinevaid tantse, mis on kiirematele rütmidele ja ja, ja muuta seda pilti natukene mitmekesisemaks, nii et, aga vaadates täna, tänavu suvel üldiselt on inimesed klubides ja võtavate kiiremaid Rütma, nii et tegelikult see protsess täitsa normaalne ja tegelikult võtavad Kiirematest tantsudest seda päikest, mis rannas saamata jääb. Tegelikult see protsess juba toimub ammuilma, nagu sa äsja nüüd mainisid, kui ammu, millal oli see pöördepunkt, et ühesõnaga nendel külmema kandi elanikel sai ühel hetkel kõrini oma tantsudest ja nad Tegid ukse lahti kuumematele tantsudele peaks minema tagasi, kui lennundus sai alguseni, et inimesed hakkasid rohkem lendama erinevates maades käima, siis pilt läks selgemaks ja siis, kui tuli televisioon, et nad nägid, et kuskil on ka ekvaator olemas ja ja soojemad, soojemad kohad või kuskil oli suguvõsas keegi meremees ja, ja tuli kuskil soojemalt maalt ja nägi või kuulis, seal on sellised kiiremad tantsud, nii et seal ega see päris ürgajal ei juhtunud, nii et keskajal ka mitte. Et aga seal, kui lennundus arendas ja, ja transport ja inimesed hakkasid reisima rohkem, nägid erinevaid kultuure ja ja, ja sealt ma arvan, et seal oligi see punkt pöördepunkt. Aga muidugi on, iga uue asja toomine on ükskõik, kas see on nüüd tantsus või on see näiteks müügitegevuses või toote maaletoomine. Tantsu tantsu võib võrrelda ka nagu tootemaal maaletoomist tegelikult et iga uue asjaga on teatud hulk inimesi, kes protestivad selle vastu, kes ei taha seda kes ei noh, et see ei kuulu meile, seda ei ole vaja, noh, ütleme, et selline konservatiivne puhul on alati olemas, et see on iga iga asja puhul, no ütleme ja siit natuke minna sinna võimuteema juurde tagasi veel näiteks tantsuseltskond tegelikult või tantsijate seltskond või tantsujuhtide seltskond või no siin on neid, no ütleme, tantsumaailmas on, samamoodi on vastased, kes ühed, ühed, kes kritiseerivad teisi, nii nagu on poliitika samamoodi toonud ka tantsupoliitikas, et kes teevad teisi maha ja kes püüavad selle abil ennast üles upitada ja ja ei seda, ärge ostke, ärge seda, kes see samm ei kõlba niimoodi, see peab olema ikka niimoodi teistmoodi, sest tegelikult ma ise olen vaadanud nagu seda nagu pilti kõrvalt kunagi püüa selles mängus kaasa mängida Nende reeglite järgi, nagu nemad esitavad seda. Et ma püüan oma elu seada oma reeglite järgi ja, ja samas ka ma ei võta eriti suurt sõna. Nüüd see inimene on halb ja see, et see teeb halvasti nüüd neid asju ja ma püüan teha enda asja nagu hästi ja, ja sellega jõuda kaugemale. Sina muidugi sa ei saagi muidu oma alaga tegeleda, kui sa ei oleks, ütleme niisugune nagu ja tolerantne ja tänu sellele ka pööraselt arenguvõimeline, selles ongi asi, et paljud inimesed, kes aga Eestis on ka selliseid, kes, kes püüavad just tänu sellele, et nad teevad nagu maha või upitada ja see toimub ka poliitikas. Tants on tegelikult nagu poliitika. No ütleme, et tants aurukatla ümber või kõik, mis toimub näiteks euro euroga seoses ja Euroopa Liiduga, see on ka paras tants tegelikult. Ja see Anned juba tants ülekantud mõttes, aga tegelikult tants toimub poliitik samamoodi. Nonii, tantsu sisaldavat ehk tantsusiseste võimumängude juurest jõudsimegi märkamatult tantsu välisteni. See asi nõuaks nüüd küll väikest vahekujundust. No mismoodi siis sina, Almeri Ansu, tantsuõpetaja reaalse tantsuõpetaja oled näiteks jälginud neid tantse poliitikas või mis tähelepanekuid sa oled endale veel teinud? Ma selles mõttes, et kui kujundlikult öeldes, et sellel aastal 2004 on näiteks kaerajaan, on hästi populaarne ja aastat kaks või 2005 hoopis konkaan, näiteks Brüssel ütleb, et kankaani peavad kõik tantsima, ma arvan, et kõik hakkavad kankaani tantsima, keegi tellib alati muusika. Nii et näiteks kankaani kankaani järgi tantsida näiteks perekonnavaltsi on väga raske. Nii et, et tegelikult on alati keegi tellib muusika ja, ja selle muusika järgi hakatakse tantsima, et et näiteks kui me bioteame, et ma panen konkreetse muusika peale, siis tantsitakse ikkagi selle muusika järgi. Sama toimub ka poliitikas tegelikult. Me võime seda eitada. Me võime jaotada ka tegelikult toimib. Ongi siis nii sinu meelest, et me selle brüsseli juhatuse järgi nüüd tantsime? No mitte ei ole üks-ühele, aga, aga suund on sinnapoole, et tulevad uued eurotantsud kindlasti jaa jaa. Kellel on naljaga pooleks, et aga kindlasti on, sest kultuurid segunevad ja, ja ma arvan, et mingi paarikümne aasta pärast tekivad täiesti uued tantsud ja, ja mis on, kasvavad välja ka kreeka süntakiste, prantsuse konkaanist või ja neid elemente võib erinevate muusika juba muusikud samamoodi loovad uut muusikat ja toimub segunemine ja miks mitte ka tantsus seda kasutada. No meie asi on usinasti oma kaerajaani sinna sisse Seda just jahede paar saks seda labajalavalsisammu sinna Sirta sakile vahele panna näiteks ehkki väisse ei ole ka Eesti päritolu ei ole, aga aina labajala, siis on juba nagu öeldakse, siis niisugune kombinatsioon, mida võib peaaegu et eesti rahvatantsuks nimetada ja aga, aga siin ma veel ühte teemat puudutaksin, on näiteks tantsupoliitika noh, ütleme vabariigi aastapäeva vastuvõtul tegelikult, et tantsuvõtet võtta kui garneeringut tegelikult nüüd sa räägid juba reaalsest tantsust ja see on reaalne tants noh, et näiteks vabariigi aastapäevaballid ja tants valss ja, või on hoopis uus aasta vastu, ütleme, uus aasta balli ta Viinis või, või mida iganes. Et tants on ka poliitiline, noh, selles mõttes ta kuulub nagu garneering hulka samamoodi. Noh, see on nüüd jälle märksõna garneering, aga ega keegi nüüd seda tantsu maitsma ei hakka, aga tants kuulub selle selle no ütleme, poliitilise kultuuri teatud mõttes osa juurde. Nii nagu ta kuulub, absoluutne. Selt elementaarse enesestmõistetavana kogu inimese elu juurde ürgajast saadik ja ega ta siis ilmaaegu nagu ka öeldud sai, pole üks vanimaid kunstiliike üldse. No mida sa lõpetuseks ütled, arvestades tantsu kui ühte inimest, kui võimu ja väljendust siin päikesel? Ma arvan, et see võimuiha oleks lihtsalt sinna positiivses aspektis, et me kõik tahame olla nähtavad, me tahame kõik millestki osa saada ja ja, ja tants, tants on vaba, eneseväljendustants on ka teatud mõttes jõu sümbol. Et Me julgeksime oma jõudu näidata ja seda kindlasti positiivses mõttes. Kindlasti positiivses mõttes aitäh Almeria Ansu, tantsuõpetaja liikumisõpetaja väikest viisi filosoof, nagu sai öeldud ja mis veel oled? See oli tänane mängu ilus saade, mille teemaks oli siis mismoodi on tants ja liikumine läbi aegade inimliku võimu ja demonstreerimisele jaga realiseerimisele kaasa aidanud saate toimetaja oli Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast.