Kuule mul ta. Tere, head kuulajad. Pühapäevane saade mul meeles veel jälle eetris, täna toimetab seda Jaak Ojakäär ja mis meil siis kõike plaanis on? Meil on mitmed intervjuud, meil on papa Valteri pajatus nagu alati ja loomulikult kuulajate kirjad ja ma arvan, et me alustamegi kõigepealt ühe kirjaga, õigemini küll kahekirjaga, sellepärast et esimesega seondub teine. Esimene kuulajakiri on Uku Usarilt ja mul on hea meel öelda, et meie kuulajad saavad omavahel kuidagi kontakti, sellepärast et Uku Saar kirjutab järgmist. Juhtusin kuulama teie saadet vikerraadios mul meeles veel kaks nädalat tagasi. Seal oli teade, et proua Ellen Lõuna-Eestist olevat ühe lauliku glade omanik, tema arvates on see kirjutatud kuskil põllumajandusmehhaniseerimiskoolis. No otsisin kohe siis selle proua Elleni kirja üles ja siin on tõesti kirjas. Niimoodi. Leidsin maanteelt paksu glade lauliku omaniku nime polnud vihjete järgi kirjutatud Põhja-Eestis ühes põllumajanduskoolis. Ja nüüd tagasi Usari kirja juurde, kes jätkab. Mina kirjutasin Järva-Jaanis olles lauliku glade ja illustreerisin selle esimesel lehel. Meil oli Miki hiirest joonistus edasi minu teada oli Mikide hümni sõnad. Sest et Mikid mängisid siis ka koolipidudel ja olid väga populaarsed. See orkester oli tõesti sel ajal väga populaarne. Peale mehhaniseerimiskooli lõpetamist suunati mind Raasiku MTJ. See on siis see masina-traktorijaam. Töötasin traktoristina kevad-suvel 1955. aastal Vaidas Kalevipoja kolhoosis. Olin üüriline ühes talumajas, seal oli ka teisi üürilisi juhutöölisi ja siis läkski kaduma minu laulik lade. Oleksin väga tänulik, kui saaks teie vahendusel proua Ellani kontaktandmed Lõuna-Eestist. Aitäh uku saar selle kirja eest. Ma tegelikult võin kuulajatele öelda, et Elleni kontaktandmed ma talle telefoni teel juba edastasin ja see oleks tõesti väga tore, kui see on tõesti seesama glade, mis tema on ära kaotanud, mille siis Ellen leidis. Aga usad lõpetab sõnadega, et kui mingit muusikasoovi paluda, et siis võiks olla ikka just see mingi hea vanas ving. Ja no kui heast vanast svingist rääkida, siis loomulikult tuleb kõigepealt meelde Glenn Milleri orkester ja sellega siis nüüd jätkamegi. Ja nüüd järgmine kiri, mille on meile saatnud, no võib juba öelda, et saata mul meeles veel korrespondent mäeotsa krõba kes neile ikka pidevalt kirjutab ja saadab kenasid salme ja luuletusi ka. Ja nüüd selles ümbrikus on kogunisti kolm kirja, vaatame, palju neist tänasesse saatesse mahub. Kuna olümpiamängud just käimas, siis hakkame pihta kirjaga mille pealkirjaks on ta ise pannud Dali sportlik vahepala. Ja kõigepealt tulebki kohe luuletus. Küll on kena Elgula, kes muusikat võib lasta igat sorti kirjadele usinasti, vastab tihane ja varblane kell 12 raadio taga. Kas saaks mõne viisijupi või siis kirja, aga oioi Jaak ja Valter Jaaniga mestis neile kõikidele krõba salmiv Eestis. Aitäh selle salmi eest, aga nüüd tuleb kiri veel edasi. Millele see salmike vihjab? Muidugi tuntud lastelaulule, küll on kena kelguga. Minu algkooliaegses laulikus oli hangest alla lasta kujutatud joonisena, kus kelgutajad ja rohelised kuusekesed läksid järjest allapoole. Aga enne silpi lass viskas nagu trump liini peale, et veel ühe jõnksu ülespoole. See joonist tuletab meelde veel Markko Märtini õnnetu lõpuga Argentiina rallit. Aga Märtin on tubli mees ja ründas Soomes jälle medalit. Ujulate liumägedest on ka muidugi tore istuli alla lasta ja sooja vette Plartsatada. Tihase ja varblase salm vihjab sellele lõigule, mis Mihkel Kampmanni luuletusest välja jäi, kui laul minu laulikusse sai. Tihane ja varblane aida ukse taga, kas saaks mõne terakese, kas saaks tera, aga lugesin seda ühest hästi vanast kooli lugemikust, mida mul enam käepärast pole. Kas mitte Mari Tarand ei lugenud seda oma saates keelekõrv, vahest saab tema seda salmi juppi kontrollida. Kui ma seda kirja kirjutan, on olümpiani veel nädal aega. Vaatasin saatekavast, et mul meeles veel mahub ka olümpia ajal saatekavasse. Kui teil on veel mõni mõnus laul kelgutamisest ujumisest või rallist, siis palun seda kuulda. Palju võit Eesti sportlastele ja kõike head muusikasaadete tegijatele, parveotsa krõba. No kelgutamine ja ralli ei ole Ateena olümpiamängude kavas, sellepärast ma mõtlesin, et otsime siis ühe laulu ujumisest. Ja see on see kuulus rock hotelli kroolin nagu jaksan ja mis selle kohta veel öelda. Eesti uivatel ei ole just kõige paremini läinud, aga kindlasti nad kroolivad nii nagu vähegi jaksavad. Meie korvpalliäss Martin Müürsepal on praegu nii kiired päevad, et temaga õnnestus intervjuud teha läinud kolmapäeva õhtupoolikul. Mida palun siis kuulajatel arvestada, eriti olümpiapäevi silmas pidades? Tere, Martin Müürsepp. Tere. Eile ehk siis teisipäeval vaatasid kindlasti USA Kreeka mängu Ateena olümpiamängudel. Oled ise mõlemas riigis elanud ja mänginud, kumma poolt pöialt hoidsid? No ikka nõrgema poolt, mulle meeldivad intriigid, et, et ma arvan, et enamus inimesi oli kreeka poolte otsid üllatusvõitu. Meie intervjuu ajaks on olümpiamängude korvpalliturniir alles algstaadiumis, aga üht-teist on siiski juba märgata. Eelkõige seda, et USA embiei mehed ei sõidagi teistest nagu teerulliga üle ja pakutud on vähemalt kolme varianti, miks see nii on? Esiteks, et muu maailmatase on kõvasti tõusnud. Teiseks, et nad ei suuda ilma ühistreeningutel piisavalt hästi kokku mängida ja kolmandaks, et nad ei ole Ateenas ikkagi parimas koosseisus. Mis on sinu arvates kõige tõepärasem ja kui näiteks Sheconiil võid, koobibrjand ka satsis oleks, kas siis teistel oleks kõik šansid kadunud? Mina arvan, et kõik need kolm varianti on õiget panna, need kõik kokku ja saadki täpselt sellise tulemuse, nagu, nagu on. Ei ole loomulikult tehtud piisavalt koos trenni, nad ei ole parimas koosseisus ja muidugi on suurt arengut näidanud, et kogu Euroopa ja muu maailm, sest tehakse tõsist tööd, nagu näha Hiinal ja Teistes riikides on MBA treenerid kas siis endised või praegused treeneriteks, et kõik maailm ühtlustab. Üks väga tänamatu küsimus, aga siiski selle esitan, keda pakud olümpiavõitjaks ja rõhutan veelkord kuulajatele, et kui oled nõus vastama, siis tegu on prognoosiga, 18. augustil, kui veel alagrupi mängudki alles poole peal. Ma arvan, et USA, aga loodan, et leedu Leedu mäng on ka kogu aeg paranenud, vähemalt esimese kahe mängu järgi vaadates. Ja mida mäng edasi, seda paremini mänginud enesekindlus tekib. Ma arvan, et sama võib ka juhtuda USAga et noored uljaspead võib-olla hakkavad mõtlema hakkama. Siin võib võrdluse tuua ka jäähokis, kui Kanada tuleb MM-ile, siis tavaliselt ka esimesed mängud lähevad aia taha. Sel aastal oli vist nii, et Austriaga isegi ei saadud hakkama eriti ja aga mida rohkem mehed koos mängivad, seda paremini hakkab välja tulema. Loomulikult see on see koosmängu küsimus, aga Martin Müürsepp, ise sa alustad varsti hooaega Moskva CSKA-s ja eesmärgid on kindlasti kõrged. Enam kõrgemale ei saa olla jah, kui võita euroliiga ja kõik muu võimalik, mis veel, millest osa võetakse Venemaa karikaga Vene meistrivõistlused. Kas Eesti koondisele ikka Euroopa valikmängudeks saad appi tulla, etega klubi takistusi ei tee. Jah, no töö juba käib, et käidi siin laagris juba Leedus ja ja et on siin aktiivselt osa kõikides sõprusmängudes. Muusika meenutuse tarvis palusid minult Eesti Raadio fonoteegist välja võtta Norra ansambli Ahhaa pala seik on nii. Kas see mälestus pärineb veel sellest ajast, kui mängisid oma karjääri algul Rootsi liigas või on siin mingid muud seosed? Ja see oli nagu esimene kassett, mis ma ostsin peale esimest palgapäeva. See oli, ma ostsin omale pleier ja siis selle ahaa, kassetid, mille pealt siis esimene laul oligi Eikol müüjat. Millest mu profikarjäär alguse sai? Kui palju sa üldse kõrvaklappidega seda muusikat kuulad ja noh, ütleme näiteks trenni aeg lõdvestumise ajal või või? Muusikast väheke juba kaugemaks jäänud ja armastan sellist vaiksemat muusikat. Aga olid ajad, kus ma ikka ema kõrvaklapid ei läinud kuskile, nii et et noh, aeg muutub. Mis siis vaiksem muusika on, ega sa ometi päris sümfoonia või klassikalise muusika poole pole pöördunud? No ütleme, et džäss läheb peale, isegi pluusi kuulan no siis muidugi eriti Õigerkki. Olen teda kindlasti muidugi kena on, paneme siis mängima selle ahaa, palad, Heiko, nii, kui vana sa olid, siis sa läksid ju sinna Rootsi mängima? 17 see oli aasta ja sellest on nüüd möödas siis 10 aastat või rohkemgi 12 13 aastat. Siis meenutame kõik seda lugu ja ma ei tea, kui saad pühapäeval seda saadet kuulata, siis kuula isegi ja tuleb meelde need nooruse ajad. Okei, aitäh, ja kõike head. Edu sulle, Martin Müürsepp. Meieni on jõudnud kuulajakiri, mida mul on hea meel ette lugeda. Tänan teid südamest, selle mõnusa saate mul meeles veel toime töötamise eest. Ma pole kunagi oma elamusi ja tundeid paljudega jaganud. Kuid tänu teie üleskutsele ja eriti muusikale, mis minu hinge on liigutanud võtan julguse sõna kaasa rääkida. Mitmeid nädalaid tagasi Jaanelgule saates sidus üks härrasmees oma meenutusi lauluga kuud naid, Airiin mille omal ajal laulis tuntuks Kalju terasmaa nime all aeg, miks kiirelt laed? Keerasin raadio tugevamaks, sest olin selle härraga sel hetkel nii-öelda ühes paadis tuli küll see pala, kuid mitte selles esituses, keda ootasime. Kadeie mängitud versioon oli hea, kuid mul meeles veel saates mõjub just see esitus, just need tämbrid ja helid, mis esimesena su hinge ja südamesse on läinud. Mitmeid eesti keeles tuntuks lauldud laule on püütud uuesti laulda, kuid nende mõju pole see ja nad pole ületanud esmaesitajaid. No siin toob kirjutaja näiteid, Saaremaa valss, kallim, hõbedaselt helgib seal juuksekuld, igaühe jaoks saan sellise roosiaed ja nii edasi. Nüüd jätkan siis kirjakirjutajaga. Nüüd räägin laulust, mida olen raadios väga vähe kuulnud, kuid mis on seotud minu peagi lõppeva puhkusega. Käes on augustikuu, kaunid suveööd ja ma naudin neid sageli. Sest mulle meeldib olla vaikses looduses kaugel metsa või mäeveerul keset ööd jaja keset tööd. Ei, ma ei karda, sest saan mõnusalt istuda vaikuses oma unistuste ja mõtetega. See on erakordselt rahustav, imeline, romantiline. Midagi sellist laulab Kalju terasmaa laulus, mis ühtub paljus minu tunnetega laulu pealkirja ma ei oska täpselt öelda, kas üksi öös või üksildane öö kusagil on sõnad, kuulan sind, valge öö, hämaraim tund kui muusika, see ta köidab mind. Loodan, et te leiate selle pala, võib-olla on mu puhkus siis juba lõppenud, kuid see oleks kaunis mälestus sellest teid ette tänades, Maret aitäh, Maret, selle kauni kirja eest ja ma pean, ütleme, et ma isegi kontrollisin igaks juhuks üle, et kas ikkagi õige lugu läheb pärast mängima ja seepärast võtsin ühenduse Kalju Terasmaaga. Tervist, kalju. Tere head. Sa said aru, mis loost jutt käib, ilmselt eks. Ja ma sain tõesti sellest aru, see oli alul instrumentaalpala, mille saatis mulle hea soome kolleeg Erik Lindströmi. Ma ei tea, kas seda pala üldse laululine ette kantud on, kuid mulle tundus, et see võiks ju nii olla. Autor on rebain aga see oli siis orkestri variant. Tähendab, ta oli instrumentaalvariandis, kui sa said selle laule. Ja täpselt nii oli. Mind seob selle lauluga midagi analoogset kirja autoriga. Mul oli kusagil maal metsas väike onnike kuma linnamürast ära kadusid. Nii et olen ka nautinud kauneid augustikuu öid, tähti ja kuud kuulanud vaikust, milles ikka, kostab metsakohin või tasane veevulin, see on tõesti rahustav ja romantiline. Selleks oli mul muide isegi kindel istekoht. Virge jõekalda peal väga kõrge. Iidse männi all ja pimedast orust paistis minu väikese majakese aken mille kardina taga helkis küünlavalgus. No sellises hetke miljöös tuleb luulerida väga kergesti välja. Sellepärast on see tekst ka juhtunud, nii et mina selle tegin, on kuidagi üllatav ja hea meel, et selle laulu tekst on kutsunud kellelegi teises esile samasuguseid või, või ühiseid tundeid. Olen nähtavasti proua Maretiga olnud ühes paadis, nagu, nagu ta ise seal mainis ja soovin talle kauneid öid. Vaikses looduses. Mis kõlab, kui muusika köidab meelt? Aitäh Kalju Terasmaa ja nüüd on aeg selle laulu jaoks. Kõik. Hele. Varraku. Ja. Seal laulmas hoonele. Kuulen sind val. Kaid. Vaikus häälad körele. Lell. Tänane tuntud raadiohääl on selles mõttes huvitav mees, et ta ei tööta Eesti raadios, kuid tema tehtud ajaloosaated on juba aastaid olnud vikerraadios ülikuulatavad. Nii et ma ei kahtle, et selle hääle tunnevad meie programmi austajad eksimatult ära. Tere päevast, David Vseviov, tere päevast. Ütlen kõigepealt, et minu abikaasa kuulab ka pidevalt teie saateid ja ta ei jõua ära imestada, kuidas kõik ikka meeles püsib. Mis see saladus siis on? Kas sa tõesti ei ole kuigi igalühel meist on oma väikesed nipikesed või abivahendit, kuidas midagi meeles pidada? Eks ma ikka eelnevalt natukene tööd ja teen ka endale saateks mõningad märkmed, et üks osa nimedest, kuupäevadest, eriti kui on tegemist kuude ja päevade ja tundidega, siis ma muidugi panen nad kuskile paberile, sellepärast et ei ole ju mingit mõtet mäluga üle koormata ja ega ega see maht nii lõputu ka ei ole, aga huvitav, et kui sa keskendud ja taat nagu midagi meelde tuletada ja mingis kindlas valdkonnas, siis need asjad hakkavad kuskilt tulema ja kui pinge ei ole ja näiteks kui ma peaksin mõne ebaõnnestunud saate järgi, ütleme, lint läks katki seda uuesti lindistama siis pooled asjad ei tulekski meelde, nad on nagu ära öeldud ja nad on kuskile ära läinud. Aga see kõik ikka nõuab tohutult aega ja võiks arvata, et David Vseviov veedabki kogu oma aja arhiivides ja raamatukogudes. Ja kui õhtul koju tuleb, siis loeb enne magamaminekut veel paar raamatut läbi, kuidas ikka seda kõike? No nii hull see asi ei ole praegu näiteks vaatan natuke ka olümpiat, nii et ei ole ainult raamatud ja ei ole arhiivid. Aga see on vist aastatega tekkinud oskus teha mingisuguseid valikuid ja, ja otsida neid andmed. Ja seda materjali, mis sul on just parajasti vajalik. Ma mõtlen, et igaüks meist ja meie kuulajatest on ju omas vallas proff ja siin ei ole ka midagi imestada, mina jälle ei suuda mitte kuidagi mõista, kuidas mõni näitleja on võimeline pikka monoloogi ilma ühegi pausita meeles pidama ja siis mängima kolm või nelja etendust korraga nädala jooksul ja need ei ole omavahel segamini. See on mingisugune niisugune professionaalne mälu ja professionaalne oskus midagi välja selekteerida ja meelde jätta. Aga kas ajaloost on midagi kasulikku kõrva taha panna ka meie tänastel poliitikutel või on muutused sedavõrd suured, et igaüks saab öelda, no need olid hoopis teised ajad, siis polnud inimestel raadiod ja televiisorid arvutitest ja internetist rääkimata. No see on nüüd igavene vaidlus ja igavene probleem, kas ajalugu kordub, kas sealt on midagi otseselt õppida? Aga vaieldamatult inimene oma pürgimustega on ju läbi sajandite enam-vähem selline, nagu ta oli. Jah, ta realiseerib oma soove kuidagi teisiti, ta ei kappa enam hobuse seljas, ta sõidab autoga ja nii edasi. Aga põhimõtteliselt need kire, need tunded, need läbielamised, need soovid, võimuiha ja nii edasi. Need, kõik on samad ja sellepärast ajalugu annab meele fantastilisi õppetund. Miks me tegime kunagi siinsamas Vikerraadios rooma keisrite sarja just nimelt sellepärast, et näha, mida inimene võimuga teeb, sest Rooma keiser võimul on ju parim näide võimust ja sellest, mida võim inimestega teeb ja mida inimesed võimuga teevad. Nii et loomulikult ajalugu õpetab ja ka tänapäevaseid poliitikuid täpselt samuti ja kõiki meid. David Vseviov, millised on teie eelistused kultuuri vallas kirjandusega, puutute te ju nii või teisiti oma töö tõttu kokku, aga suhe näiteks muusika, kujutava kunsti, teatri või filmikunstiga No suhe on, suhe on tihe ja suhe, võib öelda sellepärast et juba minu töökoht kunstiakadeemia eeldab seda, et ma peaksin nende asjadega ikkagi kursis olema ja ja näitusi püüan külastada ning vaielda matult, minu üks suuri lemmikuid on teater, nii et enam-vähem ma tean ja kujutan ette, mis eesti teatris toimub. Muidugi tänapäeval on nii palju uusi etendusi, et kõiki ei jõua jälgida, aga aga enam-vähem on mul selles vallas kindlad inimesed, kes oskavad soovitada ja kelle arvamustest ma pean väga lugu, nii et vast nendest kunstiliikidest olen ma võib-olla eesti teatriga enim kursis muusikaga natukene vähem, kuigi kuigi ega, ega kõik kontsertid ei lähe must mõõta, nii et vahetevahel ikka saab käidud ja kuulatud. Aga muusika meenutuse juurde me nüüd jõuame ja see on omamoodi jälle teatriga seotud vist jah. Jah, see on teatriga seotud ja ma mõtlesin, kui nüüd üldse meenutada ja ajaloolasena naljakas meenutada midagi, sest kogu see, minu töövaldkond ongi üks suur mälu ja meenutused. Aga mul millegipärast kas seoses nende ilmadega või meeleoludega tuli mäelt? Sellest on ikka üle 10 aasta kindlasti möödas, kui Juhan Viiding ja Tõnis Rätsep mängisid ja esitasid oma programmi kava öötöö Lõuna-Eestis. Sest mina olen veel, ma ei oska öelda, niisugune abimees autojuht. Tol ajal oli mul üks oranžikas Moskvitš kombi ja sellega me siis sõitsime mööda Lõuna-Eesti väiksemaid kohti ilmale erakordselt Saint ja mis mulle jäi meelde. Ja mis üleüldse on niivõrd oluline ja ei ole tähtis, millega inimene tegeleb Vaidze andumus. Silme ees on Antsla laulu laua vihmane ilm praktiliselt kuulajateta ruum, välisruum ja see pingutus vot kuidagi täiesti silme ees on praegu Juhan Viiding, kelle ainus soov, kui nii võiks öelda, oli, et üks kuulaja seal tagareas otse tagasihoidlik inimene, kes ei julge ju meie inimene reeglina üksi tühjas ruumis istuda esimesse ritta, seal tagumises reas. Tahab temani jõuda ja kuidas ta sinna jõuab, kuidas üksik inimene saab sellest laulus sellest ministeeriumist haaratud, vot millegipärast see pilt, mis võib-olla ei ole niivõrd otseselt muusikaelamus seda muusikat ja kunsti Nendes tingimustes oli suhteliselt vähe, aga millegipärast see atmosfäär on mulle kuidagi meelde jäänud. Üks lamp keset tingliku lava, üks esineja, üks saatja ja peaaegu et üks kuulaja, jah, toimus midagi, midagi müstilist, mis millegipärast on jäänud meelde. No kahjuks tookord seal salvestust ei tehtud, ilmselt nii, et et see salvestaja jah, üks inimene oleks juures olnud. Aga Ma arvan, et võib-olla sobiks selle jutu lõppu mängida üks lugu mis muide räägib ka vihmasajust just. Ja see on Amor Trio, kus lisaks Juhan Viidingu ja Tõnis Rätseppale on veel ka Lembit Ulfsak Sis selles kuulsas amo trios ja taustal mängimas Olav Ehala ansambel. Mõtleme ennast tagasi siis sinna Antslasse vihmasajust saab ka mõnu tunda. Ja miks ka mitte ja vähemalt vihmasadu võib mõnikord jääda väga hästi meelde. Suur tänu, David Vseviov ja kuulame edasi teie häid saateid vikerraadios. Aitäh teile. Leesteks. Aeloostriidmistervist doosi elu. Papa Valter pajatab. Avastasin hiljuti, et olen käsilolevasse levimuusikaraamatu kolmandasse köitesse pannud juba nii palju pajatusi, et võtta ainult dialoe. Nii on tänane Hiiumaa mustvalgel kirjas. See puudutab legendaarset filmi päikesepaistelise oru serenaad. Esimestel sõjajärgsetel kuudel oli saksa meeleolu filmidega harjunud kinopublik tõrges vaatama Nõukogude propagandafilme sõjast ja suurest oktoobrist. Ometi olid ekraanil mõned Ameerika filmid, mille nägemiseks tuli seista pikas järjekorras. Neist menukaima Glenn Milleri ja tema orkestri osavõtul tehtud päikesepaistelise oru serenaad. San väliserveneid. Palu sellest filmist mängis mitu eesti orkestrit ja kaasakiskuvalt orkestripala In the mood oli kuuldud juba Kuldse seitsme kontserdil 1941. aasta veebruaris. Muidugi polnud saadaval noote, kuid sellest saadi üle. Erich Kõlar ja Ülo Raudmäe vaatasid filmi, kuni muusika jäi üleskirjutamiseks meelde. Emil Laansoo jutustas, kuidas inde muudia muunlaid Sereneid, punaarmee, Eesti laskurkorpuse džässorkestri kapasaid. Ta viidi veoautoga ühte rändkinopunkti, kus talle muusika projektsiooniaparaadiga ette mängiti. Ilma pildid. Filme oli ta juba vaadanud. Kui Eestis nähti seda alles 1945. aastal, siis nõukogude kinopublik ei pidanud nii kaua ootama. Matti Päts mainis, et ta oli väljasaadet kuna päikesepaistelise oru serenaadi korduvalt näinud ja saanud sealt ka huvi džässimuusika vastu. Eestis näidata seda filmi ikka jälle, kuni ükskord lehest lugesin, et viimane koop antud kammivabrikule toormaterjaliks vanemale põlvkonnale tänapäevane suurt huvipakkuval linateosel. On põhjust siinkohal veidi peatuda. Duenties Sencheri faks valmistas 86 minuti pikkust filmi 1941. aasta märtsist maikuuni. Aida hookuurortlinnas, San Vällis, USA-s oli esietendus 21. augustil 1940 kas Soomes, aasta Saksamaal aga alles kaheksa aastat hiljem. Režissöör hambeston polnud just eriti tuntud tegija, kuid seda enam hinnati osatäitjaid eesotsas norralanna Sonja Heiniga kolmekordse ja võitja ja kümnekordse maailmameistriga iluuisutamises. Mainitud filmikompanii oli teinud temaga eelmisel viiel aastal, mitu filmi kuulsamaks sai aga kõnealune kolm viimast võttepäeva kulusid suurejoonelise Revee filmimiseks mustal jääl. Tolle aja kohta üsnagi raskeid figuure uisutades oli staar kukkunud ja määrdunud musta värviga. Lavastaja ja koreograaf Hermes pan olid palunud seetõttu lisaks Te päeva, ent produtsentarilisusenak vastanud jäiga keeldumisega. Kodumaal pandi Sonja Henile pahaks ajalehe fotot Adolf Hitleri kätlemisest vahetanud aga filmikarjääriäri vastu oli heni edukas sellelgi alal, kuuludes omal ajal 10 maailma rikkaima naise hulka ka uisutamist jätkas ta 1960. aastani. Üheksa aastat hiljem suri leukeemia Se haigestunut miljonite lemmik USAst Oslosse suunduval lennukil. Ent filmi vaadatakse nüüd juba DVD-plaadilt ikka edasi. Ja veel üks kuulajakiri, mille pealkirjaks roosid Rein Karinile. Olin oma tädiga ja tema sõbrannaga umbes 30 aastat tagasi Pärnus suvitamas. Läksime ühel ilusal õhtul Pärnu kuursaali kontserdile. Me ei saanud veel toolile istuda, kui tuli üks vanem hallipäine daam, kes ulatas mulle roosikimbud öeldes tee nagu noorem inimene, andke need lilled pärast Ester Mägi pala Valdur Rootsile ja Lemmo erendile üle. Näete, sildid on juures. Kuulasime kena kontserti, aga kui tuli Ester Mägi pala koostis, seal veel üks pill ja mängija oli Rein Karina. Lemmoverendi võttis kohe roosid vastu, aga Valdur Rootsi jooksis enne lavalt ära, kui ma talle lilled üle sain anda. Keegi kutsus ta tagasi, öeldes, et Valdur Roots teeb alati nii. Mul oli aga imelikke piinlik, et Rein Karinile polnudki lilli anda. Saadan talle mõttes selle kirjaga. Mind huvitab üks estraadilaul roos rannaliival, mida pole ammu kuulnud ja mille autorist ega esita eest suurt midagi. Ei tea, aga sooviksin teada. Ja südamlike tervitustega jälle parveotsa krõba Ühele meie kunagisele parimale klarnet distile kadunud Rein Karinile või praegu roosikimbu tõesti vaid mõttes saata käest kätte üle anda pole kahjuks enam võimalik. Mis puutub aga lauluroosid rannaliival, siis selle tegelik pealkiri on Pärnu ballaad mistõttu vist paljud on kauni meloodia leidmisega hätta jäänud. Autor on Raimond Valgre ja esitusi mitmeid. Pakun täna teile kuulamiseks Karl Madise ansambli karavan variandi. Ei seda tea mööduma iial. Kiirelt. Entroosi aeg möödus ruttu. Juba lõppes mu puu. Lee peale liikestutus läksid lahku. Et rootormi Ja kui aeg-ajalt tänab teid kõiki kuulamast, soovib head suve lõppu ja kohtume jälle, saates mul meeles veel. Kui seda kuulen, meenud mul Eda.