Tere õhtust, kell on saanud kuus ja uudistetoimetus võtab kokku laupäeva, 21. novembri olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Mari Rebane. Brüsselist tõstis valitsus täna terroriohud taset kõrgeimale võimalikule astmele. Metroo on kuni pühapäevani suletud, inimestel soovitatakse rahvarohkeid kohti vältida ning paljud üritused jäävad ära. Euroopal reaale ühendava ALDE esimeheks valiti hollandlane Hansman palen. Teine kandidaat Siim Kallas ütles, et eelistati traditsioonilist valikuid, kuid ta ei kahetse kandideerimist. Edgar Savisaare sõnul on põlvkonnavahetus Eesti poliitikas ebaõnnestunud. Kadri Simson peab kohatuks iseenda paigutamist noorte kogenematute poliitikute seltskonda. Pariisis kestab seto seal, kus tutvustatakse setode kultuuri, esitatakse prantsuskeelset raamatut Zetadest ning avatakse fotonäitus Haapsalust. Täna näha kilpkonnalaadset allveerobotit, spordist ka Eesti korvpallinaiskond alustab täna Euroopa meistrivõistluste kvalifikatsioonimängudega. Esimesena minnakse võõrsil vastamisi EM-hõbeda esindusega. Prantsusmaaga. Ilm tuleb, olen seal tuuline ning sajab hoovihma ja lörtsi. Õhutemperatuur jääb miinus kolme ja pluss nelja kraadi vahele. Homme päeval võib samuti vähest vihma lörtsi sadada, hommikune tugevam tuul õhtuks nõrgeneb. Õhutemperatuur on homme päeval null kuni pluss neli kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt Brüsselist osteti täna terroritaseme oht kõrgeimale võimalikule astmele. Peaminister Charles Mishelli sõnul toetati täpsele infole, mille kohaselt võidakse korraldada sarnaseid rünnakuid nagu eelmisel nädalal Pariisis. Meil on nüüd telefonil kolleeg Johannes Tralla, kes saabus Brüsselisse Milanost tagasi täna keskpäeval. Johannes, milline olukord ja meeleolu Brüsselis valitseb? Pean ütlema küll, et esimene asi, mis mulle brüsseli puhul silma torkas, ei olnud hirmunud inimesed ja automaatrelvadega sõjaväelased. Tõsi, viimaseid küll oli siin-seal näha, aga peamine, mis mulle tundub Belgia elurütmi täna sellist tavalist ilusat nädalavahetust siin häirib, on ühtäkki sadama hakanud lörts ja selline lumesegune kraam, mis taevast alla tuleb. Ma käisin siin just hetk tagasi toidupoes ja pean ütlema küll, et parkimisplats oli rahvast täis, otsisin tükk aega autole kohta ja ka poes olid inimesed sagisid ringi, ei tajunud küll, et oleks olnud õhus mingit paanikat ei või, väga suurt mure. Tõsi, kui lugeda neid valitsuse soovitusi ja ettekirjutusi, siis väike mure igal juhul ligi hiilib, sellepärast et valitsuse korraldusega sulgeda täna raamatukogud, kontserdisaalid, spordi ja kultuuriüritused jäävad ära, tänavatel on kaks korda rohkem sõjaväelasi kui eelmisel nädalal, ehk siis praegu on 1000 Belgia sõjaväelast Brüsseli tänavatel patrullimas. Eelkõige on see näha brüsseli kesklinnas siin veidi äärelinna pool, kus mina elan ja kus asub rahvusringhäälingu korrespondendipunkt, siin olulist vahet tänavapildis ei ole. Ma tean, et siin täna toimus näiteks eesti tüdrukute balletitund, kõik tüdrukud koos vanematega olid kohal, tõsi, nad pidid tulema autodega, sellepärast metroo on suletud ja ka mitmed bussi- ja trammi ja mõned trammiliinid ei liigu. Siinselt ühistransporti korraldav firma ütles, et kuna see ohu tase tõsteti nii kõrgeks hästi vahetult, siis neil ei olnud ka aega korraldada mingit asendustransporti. Ei, ma saan aru, et metroo püsib suletuna homseni, homme õhtul vaadatakse uuesti üle siis julgeolekuolukord. Mis sa arvad, kui tõenäoline on, et alates esmaspäevast jätkub Euroopa pealinnas nii-öelda tavapärane elurütm? Seda on väga keeruline öelda, Belgia siseministri sõnul ei ole üldse välistatud, et need meetmed, mis nädalavahetuseks kehtestati, jäävad püsima ka esmaspäeval. See ilmselt sõltub sellest, millist vahetut informatsiooni Belgia korrakaitse ja luure saab. See peaministri väide, et olemas on konkreetsed tõendid selle kohta, et Brüsselis planeeritakse Pariisiga sarnast rünnakut. Noh, kui selliseid sõnu mustvalgel näha või pressikonverentsil kuulda, siis loomulikult teeb murelikuks ja teeb murelikuks ka kindlasti minu, kes ma eurokvartalis liigun. Aitäh sulle, Johannes. Euroopa demokraate liberaale ühendava liidu ALDE presidendiks valiti hollandlane Hans van Paalen. On ma olen kogus 296 häält, Siim Kallas aga 117, hääletamata jättis seitse delegaati. Siim Kallas ütles, et eelistati juba traditsioonilist varianti, kuid oma kandideerimist Kallas ei kahetse. Et ma oleks ikka väga kahetsenud, kui ma poleks seda pakkumist vastu võtnud, et kandideerida väga oleksin kahetsenud, see on olnud ikka väga, väga suur ja kindlasti on midagi muutunud ja selles erakonnas kogu selles liberaalses maailmas, et see seltskond, eks ole, kes täna nagu ikkagi domineerib, on nagu siin Nemad ise ütlesid siin just kaks minutit tagasi. Et kõik, see on paarkümmend aastat ringelnud saladus, samad inimesed tunnevad kõik 11 väga ammust aega ja ja muidugi, mina olen nagu ikkagi nagu inimene väljast, et, et selle pärast valik ikka rohkem sellele ja nii-öelda traditsioonilisele kindlale valikule ja noh, inimesi ei saa selles süüdistada. Johansson vaalal on vahva mees ja palju õnne talle nii-öelda selles ametis. Kas teie plaanides edaspidi võiks sisalduda siis Eesti presidendiks kandideerida? No ärme seda tuppa sündmustest ette ega no põhimõtteliselt ma ütlesin väga selgelt, et kui mind valitakse ALDE presidendiks, siis ma eesti presidendiks ei kandideeri. Niimoodi sai öeldud, aga ALDE presidendiks valitud. Ja mida koduste teemade juurde Keskerakonna kongressini on jäänud kaheksa päeva. Vestlesime nii Edgar Savisaare kui ka Kadri Simsoniga, et saada teada, mis suunas erakonda juhtida plaanitakse, jätkab Indrek Lepik. Keskerakond on viimased 25 aastat juhtinud üks mees Edgar Savisaar. Osa Savisaare kaasvõitlejaid on veel poliitikas, ent kõigis parlamendierakondades on selle aja jooksul toimunud vähemalt üks põlvkonnavahetus. Tuleva nädala pühapäeval Kadri Simsoniga vastakuti minev savisaarega põlvkonnavahetus ei usu. Mul tulevad meelde selle peale Karel Rüütli, kui noor põlvkond võttis selle rahvaliidu ja pool aastat hiljem seda rahvaliitu enam ei olnudki. Mul tuleb meelde Ossinovskiga, siis rääkisid paljud põlvkondade vahetusest, aga ma ei arva, et seal oleks mingeid väga uusi uusi tuuli. Ja mul tuleb meelde ka Tsahkna IRLi Juht, kaoli, põlvkondade vahetus, nüüd on IRLi toetus kukkunud kaheksa protsendini, nii et ega need põlvkondade vahetused seni õnnestunud. Savisaar jätab mainimata küll Reformierakonna, mida juhib temast pea kaks korda noorem Taavi Rõivas. Seda tõdeb Kadri Simson, kes märgib, et kõigi valitsuskoalitsioonierakondade ees on temast nii bioloogilised kui poliitiliselt nooremad inimesed. Tema kujutamine noore poliitikuna on aga eksitav. Mina olen riigikogus juba kolmandat koosseisu üks kogenumaid, riigikogu liikmeid juba keskfraktsioonist, ma ei kardaks inimesi sellepärast, et nad on nooremas keskeas nagu mina. Ma olen samas vanuses, nagu oli Edgar Savisaar, kui ta algatas rahvarinde idee ja see näitab, et see ei ole enam poisikese vanus. Ühtki debatti enne kongressi ei näe, sest ainsana on esitanud soovi Simsoniga debateerida Jaanus Karilaid. Simsoni hinnangul on Savisaar debatiks liialt sügavas mugavustsoonis. Ehk Savisaar ei tunne Simsoni sõnul ennast kontrollimata keskkonnas enam hästi. Siiski uurisime mõlemalt kandidaadilt, milline oleks nende juhtimisel Keskerakond pärast järgmist pühapäeva. Savisaar leiab, et eesmärk saab olla vaid valimiste võit. Keskerakond. On kõige suurema toetusega Eesti erakond. Nii et ma tahaksin väga loota, et me hoiame oma juhtivat positsiooni ja küllap ühel päeval mega võidame valimised ja ma ei kahtlegi, et seal on juba järgmisel järgmistel valimistel. Simsoni peamine eesmärk on muuta Keskerakond taas salongikõlbulikuks teistele erakondadele. Mina pakuksin keskerakonnale jälle üle-eestilist pilti tegelemist, rohkem riigitaseme teemadega ja vähem munitsipaalteemadega. Ma pean väga tähtsaks erakonna võimet rääkida teiste erakondadega. See ei tähenda põhimõtet ära andmist, aga see tähendab ühisosa otsimist. Simson kinnitas, et kui ta ei peaks osutuma valituks, jätkab ta Keskerakonnast tööd, sest tahab tagada selle kestmise veel kümneteks saastateks. Keskerakonna 15-st kongress toimub nädala pärast pühapäeval ning lisaks Savisaarele Simsoni Land esitatud Jaanus Karilaiu, Toomas Vitsuti, Mihhail Stalnuhhini, Yana Toomi ja Oudekki Loone kandidatuur. Nüüd aga vahetame teemat. Tallinna tehnikaülikooli biorobootika keskuse ja Montpellier Ülikooli teadlased loodavad, et allveerobot juuget muudab merearheoloogide töö senisest lihtsamaks. Juhan Hepner lugu. TTÜ biorobootika keskus on viimased kolm aastat ehitanud robotit Uuget mis muudab lihtsamaks allveearheoloogiliste vaatluste tegemise. Täna näidati Haapsalu veekeskuses kõigile huvilistele, millise imemasinaga tegemist on, jätkab TTÜ biorobootika keskuse nooremteadur Taavi Salumäe. Robot on mõeldud arheoloogide abistamiseks laevavrakkide uurimiseks, et kuna praegu arheoloogid peavad laevavrakkide sisemus uurimiseks kasutama sukelduja, et siis see on äärmiselt ohtlik ette laevavrakid ja seal on igasuguseid ohte, mis võivad sukeldujad varitseda. Seega me püüame välja töötada robotit, mis asendab sukeldujad laevavrakkide uurimisel. Roboti puhul on eeskuju võetud elusloodusest, täpsemalt merekilpkonnast, miks otsustasid teadlased kasutada oma robotil mehaanilisi uimi, selgitab Taavi Salumäe. Selle põhjuseks on see, et kuna klassikalised propellerite liikuvad allveerobotid tekitavad veekeeriseid, et kui sa lähed laevavrakki sisse ja paned propelleri tööle, siis tekivad keerised ja kaameraga suurt midagi ei näe. Aga kui vaadata näiteks, kuidas kilpkonn ujub, siis on näha, et see on äärmiselt vaikne ja mingisuguseid turbulentsi ja mudase põhjast üles ei too. Et me siis püüame katsetada semat sedasama põhimõtet allveeroboti peal, et tekitada nii-öelda vaiksemat liikumist. Viimase aasta jooksul on tehtud roboti juhtimissüsteemi arendamise osas koostööd Prantsusmaal asuva Montreali ülikooliga. Allveerobotite juhtimine on väga suuri väljakutseid pakkuv ülesanne, jätkab Montreali ülikoolid Nature Ahmetche Mori, Faistasindi displaystyle. Julinemissindivikinhaar disterbens, saadeki arenduvatherfuajeestas. Veealuse sõiduki liikumist võivad mõjutada hoovused. Ka vee parameetrid mõjutavad roboti ujumisvõimet. Kui vee soolsus muutub, muutub ka roboti pinnal püsimine ja liikumine. Nii et juhtimine on siin keerulisem kui klassikalise maismaa roboti puhul. Robot TTÜ biorobootika laboris arendatakse lisaks Uugaatile veel kalakujulisi roboteid, millega saab uurida hüdroelektrijaamade kalapääsude toimimist. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu. Pariisis kestab setonädal, kus täna lõppeval konverentsil räägitakse seto kultuurist, keelest, ajaloost ja tänapäevast. Seoses sedda nädalaga Pariisis esitletakse ka prantsusekeelset raamatut Zetodest ning avatakse setoteemaline fotonäitus. Mirjam Nutov räägib lähemalt. Nii sai eile alguse seto nädal Pariisis, kõik see on saanud võimalikuks tänu siinses keele Instituudis inna koos töötavale eesti keele lektori Landonsolvale, kes, olles ise käinud korduvalt seto kuningriigi päeval, tunneb setode ja seto kultuuri vastu lausa nii suurt huvi, et soovib seda ka nüüd laiemale maailmale tutvustada. Ühtlasi tutvustas šarloaga eile oma just värskelt ilmunud 150 leheküljelist prantsuskeelset raamatut Zetadest. Ma leidsin, et seto on ikkagi väga huvitav rahvas, nad on suutnud aastate jooksul taas ennistada oma traditsioone oma kultuuri ja just uutes vormides. Kõik see oli minu arust väga põnev ja väga huvitav, kuidas lähtudes pärimuskultuurist on võimalik luua kaasaegne kultuur. Setode ülemsootska Jane Vabarna sõnul on on ka see, et seto kultuuri tahetakse lausa terve nädala jooksul Pariisis tundma õppida. Väga hea, märg. Nõuete meid on tahetu siia tervelt nädali tähendas mulle toda, et seto kultuur on ka oluline Pariidi igemete jaost, et ka siin on seto, Sid ja seto kultuuri väga häid tiidit, et etem raamatut välja antu ja näitust detud tõmm. Minu meelest väga hea märk. Kultuurinädala raames õpetavad seto naised Eesti suursaatkonnas Pariisis ka sõira keetmist ja vöökudumist. Rea Rannu-Ideon. Eesti kultuurinõunik Prantsusmaal räägibki lähemalt, kuidas riigis, kus niigi on juba 400 erinevat juustusorti, uus juust omaks võeti. Kui prantsuse prouad, kes olid õppima tulnud, eksisteerisid ja panid kõik hoolega kirja ja ma olen kindel, et püüavad kodus järele teha, et ma loodan, et nad leiavad kõik need vajalikud elemendid, aga ma usun, et usun, et saavad hakkama, teevad siis prantsusepärast sõira. Setomaalt Pariisi tulnud pitsi heegeldaja ja muinasjutuvestja Terjel ilma räägib nüüd aga oma emotsioonidest, Pariisist. Ongi hästi põnev, et kui ma siia tunni, siis prantsuse muinasjutuvestja kõrraga hüvitise üle saali o Terge bot suur Etna emotsiooni oma jah, võrratu. Maanteeamet hoiatab, et nullilähedaste temperatuuride tõttu on teedel soodsad tingimused libeduse tekkeks, mis ilm meid ees ootab, räägib sünoptik. Maile Meius. Eeloleval ööl pilvisus hõreneb, üksnes Eesti põhjapoolsel serv jääb pilvisemaks ja hooti sajab nii vihma-lörtsi kui ka lund. Tuul puhub edelast ja läänest, saartel loodest neli kuni 10, rannikualadel puhanguti 14, põhjarannikul kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus neli kuni pluss kaks, rannikul kohati pluss neli kraadi. Päeval liigub madalrõhkkond aeglaselt edasi kirdesse, kuid selle lohk ulatub Eesti kohale. Pühapäevapäev tuleb vahelduva pilvisusega, kohati sajab vihma, lörtsi ja lund. Saju võimalus on suurem Põhja-Eestis. Läänekaare tuul hakkab pärast lõunat tasapisi nõrgenema ja õhutemperatuur on null kuni pluss neli kraadi. Spordiuudised võtab kokku Ragnar Kaasik Kalev Cramo korvpalliklubi sai täna VTB ühisliigas väärtusliku võidu, kui Volgogradi meeskond alistati tulemusega 95 83. Kalev. Lastel on ühisliigas nüüd seitsmest mängust kirjas kolm võitu, millega hoitakse kokkuvõttes kaheteistkümnendat kohta. Eesti korvpallinaiskond alustab täna Euroopa meistrivõistluste kvalifikatsioonimängudega. Esimesena minnakse võõrsil vastamisi EM-hõbeda esindusega Prantsusmaaga. Võrreldes möödunud aasta suvel toimunud eelmise EM-valiktsükliga on vahetunud pea pool naiskonna koosseisust. Koondise peatreener Jaanus Levkoi sõnul on praegune koondis hästi komplekteeritud. Maa üpris niiviisi, et need, kes ütleme, on olnud nagu võib-olla hetkel tagama need on küpsenud ja arenenud ja ma ei ütleks, et sugugi erilised, väga palju siin nagu muutust on, noh, tagumised on üldiselt komplekteeritud kõige rohkem ikkagi praegusel võib-olla lisaks juurde Kasemegija ei alla ega, ega rohkem, teised seal need ülejäänudki kevadel ega ei pääsegi, kenake. Eile jõudsid Eesti meediasse Norra telekanali TV2 väited, et 2006. aasta Torino taliolümpial kaks kulda võitnud Kristiina Šmigun-Vähi tookordsed dopinguproovid on osutunud positiivseks ja endiselt suusatajalt võetakse medalid ära. Kristjan Port. Kui positiivne näitajad, siis on kindel ajaraam, mille jooksul tuleb kindlaks teha, et kas sportlane tunnistab üles või ei tunnista ülesse ja võetakse veeproovid ka käsitlusele või nüüd tekkis erandlik lugu, et seal alustati vaidluste, keegi ei tea, mis mehhanismiga või mis loogika see vaidlus on käivitatud ja ja see tänu kogub dopingu probleemistikku avalikuks muutumisel hakkas paljudel inimestel mälu tööle, et oot-oot, meil on mingisuguseid huvitavaid asju veel lahendamata. Ma usun jah, et ta on pigem selles laines. Aga ta on väga spetsiifiline probleem, et keegi ei taha öelda, et mis seal selleks sisuks on, et kui põhjamaa ajakirjanikud käivad ka küsimas isegi rahvusvaheliselt olümpiakomiteelt, et ja sealt vastust ei saa, siis tõesti Võib-olla ongi uudistest praegu kõik rahulikku õhtut.