Kaiser lingide suguvõsa on üks kõige silmapaistvamaid aadli perekondi Eestis ja möödunud aasta sügisel oli meil kavas saade, kus kirjanik Enn Vetemaa kõneles sellest perekonnast ja kõneles muuseas ka näidendist, mis ta selle perekonna kohta on kirjutanud. Väga tähtsat rolli selles näidendis mängis Herman Kaizarlika. Minu näidendis suures osas tugineb niisugusele andmestiku üle, mida ma olen saanud kohapealset inimestest, aga siis oli mul ka mingil määral algmaterjalil kaasautor, oli Aigar Vahemetsa, kes on väga põhjalikult uurinud ütleme, Viktor Kingissepa tegevust ja siin ongi see aluseks, sellele näidendile on siis on siis niisugune fakt, mis on 99 protsendiliselt kindel. Vaat kui 1900 seitsmeteistkümnenda aasta lõpul Eestis oli nagu midagi kolmikvõimutaolist ühtepidi oli, istus siin Toom päristus Poska esindades ajutist valitsust, siis rikkamad, ütleme, saksa päritoluga, kas on veel väga rikka ning ma arvan, Rotermanni moodi mehed, need tegid mingisuguse ajutise maa kogu, millel praktilist võimu eriti ei olnud ja kolmas jõud oli siis tööliste ja soldatite nõukogu või oli ta nimi õige natukene sellest mööda. Sisuliselt seda ta oli. Ja selle ees oli siis algul olid pärast nende esimest kokkutulekut, mis oli oktoobris sele, võitsid Esserrid siin Toompeal täiesti ausalt, sind ei olnud mingi mingisugust vene vägede värki. Teise võitis juba Viktor Kingissepp väga napi häälteenamusega, aga siiski võitis, nii et tema oli siis võimul. Sest ma arvan, et umbes novembrist. Ja seal oli terve rida tähtsaid sündmusi, mida me võib-olla ja puudutada, mis ta siis tegi ja, ja siis, kuni noh, Eesti vabariigi tekkimiseni see haige olnud eriti pikk aeg, mille juures kingis millegi eriti hullu ei saanud hakkama. Üsna haritud mees, tal olid täielikud juristi paberid, ta oli heast perekonnast advokaat niisugune aga tal oli millegipärast patoloogiline vaene mõisnike ja aadlike vastu ja siis ta tegi niisuguse tembu eta, palus talupoegadel saata oma mõisnikud siia Tallinna, siin pandi nad sadamas vilja lattu mingisugusesse kinni. Neid mõõdukalt mõnitad, kõige julmem faktoletist üks üks eriti vihatud ja rahva poolt ka mitte sallitud oli ju mitmesuguseid mõisnike tehtivist meega kokku ja visati tal suled selga, aga nii, et otseselt neid ei näljutada, nedi piinatud nuiasid, Raikkülas toimunud intsident oli siis selline, läks siis sinna kõigi eelduste järgi Viktor Kingissepp paari mootorratturist turvamehega, väga väike variant, kolav kolm juhtfiguuri sel ajal üks oli veel Pöögelmanni ja oli Anvelt. Aga, aga ikkagi räägitakse, et kõige tõenäolisem oli see Kingissepaga, oleks ka mõni teine mees, läinud funktsioonid oleks olnud vist üsna ühesuguseid lahendus oleks olnud kavistusena ühesugune. No sõitsid siis sinna ja ütlesin, et mis, mis, mis jama te teete, et miks ei saada mõisniku ära ja boksid ja niuksed maatamehed oleks hea meelega, seal oli ka punastes palju, eriti Rapla oli niisugune üsna punalinn batsille tanud tollega linna õigusi kui 38. aastal teistele anti? Ei nojah. Ja need oleks hea meelega tahtnud teda ära saata, aga seal ärksamad mehed niisuguseid võib-olla ka nagu minu vanaisa, nende hulgas võib olla Uku Masingu isa, need asusid ka ise justkui kaitsma ja just need mehed siis ütleme, Eesti vabariigi ajal panidki selle asja Eesti vabariigi Dima, või leidsin korra majja seal ja need asusid ka mingi kaitsma, keskmine talupoeg ütles, et Pole ju inimest mõtet, sellepärast et ta saksa verd on, ka erasaated, seal narred, ta lisa korjas metsas sitikaid ja ajas neid sinna sinna nõela otsa, vaatasin luubiga ja. See mees oli ka veidrik, tal oli ju ka ja eks Herman ise oli ka veidrik, tal oli kama, veidrusi. Tal oli neid terve hulk, jah, minu vanaisa raamatukogus mõningad domees oli peale selle ta maailmarändur oli ja filosoof oli taga Tsioloog. Tal on üks ilus nisukene lillas sametkaantega niux Tsioloogia, millele minu vanaisale kinkis seal niisugune süstemaatika, katse midagi line lähedast, aga vist natuke edasi arendatud mani põhjalikult ei tunne bioloogiat. Aga ilusad pildid ja värgid ja minu vanaisa oli niisugune mees, et ta sai üsna tihti hästi läbi, sest ta oli sajandi algul juba üks esimesi sealkandi fotograafe, millest räägivad mul suured virnad, vanu plaatkaamera pilte või noh, neid plaate, õigemini jaga pilt. Aga nüüd, ühesõnaga see käis ringi ja Kingissepa kohtumine. Vaat vahepeal oli juhtunud niukseid asju, et kui seal kuulutati välja midagi umbes niisugust nagu Raiku, Locum muuna või kommuun vist mitte täpselt selle nimega, seda ma võin täpsustada, aga ma ei viitsi teise tuppa minna lihtsalt ja see ei ole oluline, sisutataks kommuun oli siis need ärksamad mehed just tegid Kaised lingile ettepaneku, kuna Opmann iseenesest oli hea mees olnud, aga ta matta meestega sõidus saadetki minema siis nemad vaatasid, et vastastikku kasulik oleks, kui, kui äkitselt Kaise Lenk hakkaks oma kirjutajaga, kes oli ilmselt üks tudeng Tartust sõja ajal ja ma ei tea, kas sel talvel õieti oli mõni kooliõpetaja, võib-olla siis et need hakkaksid rehnuti pidama seal arve arveametnikuks. Ja mingi suhtumine sellesse situatsiooni, mis siin siis oli väga ja väga, kardinaalselt erinev teiste mõisnike hauast, sellepärast et tema mingil määral tervitas niisuguseid revolutsioonilisi asju täitsa Euroopa tentne, midagi siin ei toimu. Et väga tore kuks, rahvas hakkab midagi tegema ja samal ajal teatud kahjutundega nentis ta juba siis, et igal rahval on õigus enesele, anname sellele, et see tuleb varem või hiljem. Nafta arvasid ka baltisakslastel, kes on siin ikkagi väga olnud, võiks natuke õigusi rohkem, jätab mille poolt isegi mina tagasi vaadates olen. No ja sellepärast jah, siis ta hakkas arveametnikuks. Ja kui Ingisse sinna tuli, siis ta ütles niimoodi, et tere Kingissepa umbes, et väga tore, et ma arvasin, sa tuledki mind vaatama varsti ja siis muidugi natuke räuskas seal teadupärast. Ja siis ütlesin, et nüüd ma hakkan sulle kohut mõistma. Ta ütles, et noh, et võib ju ka, kui sa tahad koht mõistvat, siis tuleb inimesed kohale kutsuda. Et kui muna juba, võttis mind oma liikmeks vastu, nii et et ega sa kingisse bidee sellega viga, kui sinu tahtmine läheb massid omast lahku. Et nemad võtsid mind oma rüppe, kui sa tahad sealt nüüd ära võtta, et siis võib juhtuda, et, et sinu valitsemine jääbki ainult selle poolest kuuldakse Kaisele lengi. See ongi, tahtsid panna, eks ole, tegid minust märtri just täpselt nii on ka minu näidendis öeldud ja kohtuprotsess lõppes siis niimoodi, et üldiselt lahvillidega, aga, aga siiski kohtuprotsess siiski häälteenamusega mõistis tema õigeks kommuna liikmeks. Kingissepp ei lasknud vist seda päris lõpuni õigeksmõistmist minna ja ütles, et pane oma asjad kokku ja ta oli täiesti nõus tegema. Aga lõpuks täitsa ära. Ma arvan, mõni loll olen, et, et sinu, sinu teisel ringil unustatakse varsti ära hoopistükkis. Aga mina teen sust tõepoolest niisuguse nähtuse. Me ei ole nii lollid, nii lõppeski nende soe. Nii nende suhe lõppeski ja teda ei toodud Tallina. Aga nüüd see küsimus Hermanni suhe sellesse ootamatusse, riiki, see oli siiski komplitseeritud, see ei olnud väga ühene. Kui ta tuli Eestisse tagasi, oli 1920 värski, riik oli sündinud, see oli tema jaoks ootamatus, oli šokk. Mõisad võetud mõisa maad õigemini ütles, et kui see oleks toimunud Venemaal, oleks veel arusaadav, aga et see toimus Eestis, seda oli tal väga raske seedida. Seal ju rahvas, kus ei andnud oma haritlasi oma sõjaväge, oma juriste, tema oli näinud ainult, et kõik toimub ainult mingisugune talupoegade rahutused ja nüüd järsku on tekkinud mingisugune imelik riik. Nojah, eks see riigi tekkimine oligi oma võrd imelik muide selle riigi tekkimise kohta mõtlemishuvitavaid fakte, mida Vahemets televisioonis omal ajal ei saanud hästi rääkidagi. Nimelt 31. detsembril 1917 siis saabus siia Toompeale Lenini telegramm, kusjuures Lenin pakkus eestlastele vabariigi moodustamist kõikides õigustes mitte erilisest südameheadusest, vaid ta tahtis, et Wilhelm, kes oli peale tulemuse juba Sarteri Haapsalus otsapidi et siia vahele tekiks veel mingisugune puhverriik, et see hoiaks Petroradina niisugune, et ta ei oleks mitte sakslaste vasall. Ei, täpselt nii. Ja siis oligi nii, et ööl sellel uue aasta ööl arutati, mis hommikul kuskil kella neljani ja võrdlemisi napi häälteenamusega viis Kingissepp selle asja läbi, et Eesti ei löönud Vene riigist lahkuma. Samal ajal käis Helsingis ja minu andmete järgi Stalin Vahemets andmete järgi ka, aga see ei ole ka 100 protsenti kindel. Soomlased võtsid selle vastu ja sellest on praegune suhtumine ka suure idanaabri natukene erinev. Nii nüüd need lingid, sul on ka teine näidend. Vaata üldiselt Kaise ringides peab seda ütlema, et et tõesti nad võisid saada mõningase šoki, sest nemad lugesid seda Eestit siiski oma Haimat landiks mis ju mõnevõrra oli kaisa lingid saabusid siia. Mitte kõige esimestena, Patkul oli vist enne, võib, aga isiklik saabust 1400 sajandi viimastel aastakümnetel 96 on pakutud on ja, ja noh, kui inimesed on nii, et et on 13 13. põlv oli see kaitsemäng, eks ole, see viimane Herman jama kui nad on kogu aeg siin olnud ja normaalselt elanud ja ausalt öelda, kui me nüüd vaatame nende missiooni, siis nad võib-olla tegid meid mõne määral natuke orjameelsust, tegid eestlastele, kuid teistpidi nad lõpetasime tööd tegema ja lõpuks nad õpetasid meid, soid kuivendama, õpetasime põllumajandust ja Pihkva alla jäid need pikkade habemed, viirukisuitsu ja sibul, tunne maailm oma. Aga, aga Eestis oli ikka tänu nendele see gootika kõrgussepürgimine, mina siin Tallinnaski näeme igal pool, eks ole. Nii et et nüüd nendega siiski nii üheselt käituti. See võis olla sokk küll, sest et näiteks Kaise ringide kogu pere Hermanni ma arvan, Aleksandril ilmselt samuti oskas kõik eesti keelt täielikult rääkida. Muuseas Hermanni lastele õpetas eesti keelt Uku Masingu isa Ado Maasik ja keiser ning iseõppinud selle ära. Ja siis oli üks niisugune asi, mis siiamaani mäletatakse, mis jumala eest Fatoloogilise, tõsi. Seal oli niisugune. Tollal ma mõtlen, niuke tiineisher, kuigi seda sõna siis ei kasutatud ja tema saksa lastega seal siis kuskil mingisuguse muru peal naljakas mängis palli või midagi, tegi äkki seal üleval ka mingi töötuba, see aga praegused lagunenud mõisafassaadid, selgesti on see näha, ta katus on peal ja ta on küll seest kole, aga. Nojah, ja sinna ilmus Kaise lingi nägu ja ütles, et Aado, kas sul raha on ka? Aadu siis vastased on mul kaheksa kopikat, kaheksa kopikat oli, raamidega võis laadale juba minna, eks ole, seal mingi sai, maksis üks kopikas ja tema siis ütles sedasi, et siis tule minu juurde siia ülesse. Ja kui Aado sinna üles läks, siis ütlesite sinuga nüüd üks tehing. Et näed, mina, miin sulle selle raha eest, Eenu talu, Eino talu ühes olekus, Uku Masing on sündinud koos vist umbes 40 hektari maaga. Ja see on tõesti tõsi, sest et tema üldiselt kaldus talumeestele maad andma, see komme oli muide juba tema vanaisal ja siiski on meil juba ka paar korda läbi käinud Uku Masingu nimi. Vaat kui üks 14 aastane poiss kuskilt maalt. Näiteks 14 aastalt tõlgib takuurivi ta koore luuletus, eks ole, ja no umbes 18-st Moldova umbes kahtekümmet Euroopa keelt, kusjuures ta töötas umbes 14 tundi päevas. Tähendab siis kuskilt see initsiatiividele ja peab ju tulema, on, see on mingisugune kummaline paik Raikküla. Sealt on jah, Uku Maasik on pärit siis on, sealt on langemas, noh, mina ka mingil määral kirjanike ja suhteliselt palju seal, mitte väga kaugele, Paul-Eerik Rummo juured jäävad eurosendi kanti rohkem. Et juttu oli ka sellest, et see suur mõisahoone on lagunenud, mis seisus ta on, ütleme, mis on temal lähiminevik. Tema seis on üldiselt väga kehv. Ta ei ole mitte täiesti lootusetu lootuseks loetakse seda, kui fassaad labadega, tagaseina, ühesõnaga seinu enam ei ole, katust ei ole. Aga nüüd selle ostis endale üks daam, kelle kohta ma ei taha midagi halba öelda, aga kellel ei olnud vist mingit erilist jõukust. Nüüd ta, see läks vist Haapsalu kodu-uurijate kätte. See nõuaks ikka väga suuri noh, umbes kraadi ja need, mis on siin tehtud ja praegu ma ei näe mingeid majanduslikke võimalusi, ka muinsuskaitse seltsil mitte, ainult ta on nüüd selles mõttes on ta konserveeritud, et tal on uus katus peale. Ja nüüd see näidendi etendus visi näidendi esitamine tänavu suvel, see oleks siis nagu kohaliku rahva niisugusi entusiasmi. Täiesti ootamatu entusiasmi ma isegi ei oska öelda, tegelaste arvu, palju seal massides oli, aga ma arvan, et see osa võtnute arv võis olla kuskil 35 40 võib-olla isegi natuke üle selle inimese muldi, sinna tuleb ka, tuuakse Kaisel ringile nagu üks üks tegelane mul näiteks siga. Sest kommuuni liikmetel oli kõigel õiguslik siga saada ja korduvalt tuuakse kahjerlingile Puur ja moodustusega selle vankri peal tuuaksegi siga, mis rahvast rõõmustas, eks ole, kukega lendasid laiali siis teha. Nii et niisugune mul oli kõige toredam selle etenduse puhul see, et sellel näidendid nagu ei olnudki algust, mingid mehed istuvad muru peal, võtavad üks, üks suur vaskpuhkpill, nimelt tuuba on viina täis kallatud, sest see on parajasti mõisa viinakeldrid tühjaks tehtud, siis tulevad naised kuskilt lauda poolt ja see asi läheb niimoodi, märkamatult sujub, sujub ja kõigele verandale paneb oma oma mingisuguseid topiseid ja käsikirju ja asja seal veranda täis siis tulemisega tudengimütsiga kirjutaja poissi ja siis ta hakkab dikteerima nagu noodipuldi, kirjutas polt. Ja siis tulevad paluma seal parandamatu küll ta, eks ole, della üks ratast, teine seal umbes mingisugune võrkusel politsei situatsioon, siis oli. Ja meil on ka jälle jutust läbi käinud juba paar korda Aleksandri nimi, seal siis Hermanni vanaisa loodusteadlane ja rahvusvaheliselt tunnustatud ka maadeuurija, reisija, kaalukate raamatute kirjutatud. Tema tema, zooloog sealjuures ja ja minu meelest oli Tarval võrdlemisi tugevat botaanikahuvid, mis muidugi Uku Masingut ja ma ei ole täiesti kindel, aga minu teada on maailma botaanikaaias on ka mõningad kas nad on päris uued liigid, mingisugused alamliigid on, kas kullerkupust mõnest lillest on veel, mis on esmasleiud, kes sel ajal botaanikaga tegeles, see saidid esmasleide üsna tugevasti ja siis tal oli veel komme. Nüüd ma lähen nagu esimese näidendi juurde tagasi, see on ja vägesid juhatab Bismarck. Nimed seal on jah, on see botaaniline moment üsna tugevasti sees. Ja siis on seal ka see moment, miks talu poetada natuke niukseks kohmakaks pidasid, oli see, et ta ostis talumeestelt kokku igasuguseid kõikvõimalikke metslillesibulaid. Orienteerusin nendest päris hästi, kahvatus nendest siis taimedest, kas neid, eks ole, sai uusi liike. Talumeestel oli see, kuna härra üsna lahkesti andis, võib-olla mõne kuldrubla Ki laskis käiku, eks ole. Mõne talle arusaamatu sibula eest siis kõik korjasid talisibulaid ja ütlesid küll, loll mees, eks ole. Noh, ja see niisugune rahvahulga suhtumine, heatahtlik suhtumine kellelegi natuke veidrasse ja tarka mehesse, see on säilinud läbi põlvkondade ulatus ka selle viimase ringini, see oli läbivesi, oli mul näiteks on samuti, kus ta lillesibulatega tuleb ja näidendis on ütleme, see konflikt on siis niisugune. Vaat tolle vana Aleksandri lapsepõlvesõber ja nad õppisid vist ka samas Berliini ülikoolis, kui ma ei eksi, seda võiksime kontrollida. Koos Otto von Bismarckiga, see Bismarck on, käis korduvalt Raikkülas, seal on üks Bismarcki Tamm sellest tüvi järel, sest see kuskil 1925 endale umbes nii mingi torm tegi, ta laastas ära. Aga seda kõik teavad Bismarcki. Minu vanaisa mäletas seda ka veel mitte isiklikult enam, sest et see on siiski natukese tagasi kaks põlve ka, et Bismarck tuli niisuguse mõttega sinna, kui nad seal tamme all siis seda tamm oli muidugi väike veel istusid ja Bismarck käisin korduvalt muide Mahtra sõda, vat need lähevadki Maltale, sõda ja Bismarcki saabun siiale annavad näidendi konflikti. Aga siis oli Bismarck niisugune ideed, et tuleks majadele korstnad teha, et kus suitsu sees suitsusaunatükk maad. Et need ei kõlba kuskile. No siis Aleksander lasknudki majadele korstnat teha, et on talupoegade talupoegade majadest just nimelt mõisal oli nagunii, aga talupoegade majast ja tema kulul tehti need ja kui Bismarck siis tuli paari aasta pärast tagasi ja küsis ühelt vanamehelt lihtsamalt vanematelt, et kuidas siis korstega on see vanamees rääkis puhtsüdamlikult, et äi ole nendega häda kedagist, et võtad suure muru, Ta lõiked labilt väljapanek ostmise peale maki ei lähe välja midagi, egas mendivika põlev taevas tütt Sahe vot niisugune asi, seda mu vanaisa rääkis, taolisele kuulnud, aga milles on konflikt selles esimeses neljandas konflikt on niisugune konflikt, milles, tõsi on see, et kuna Aleksandri olid väga tõsised sidemed Peterburi kõrgjuhtidega, mille hulgas oli arutu hulk ju baltisakslasi, eks ole. Ja tema tollal seda, millest Mahtra mehed sõdima läksid tema viis sinna terve hulga talupoegadele meelepäraseid sätteid, mis olid natuke raskesti sõnastatud, aga, aga täiesti siiski ka ajule lahti tõlgendada. Õieti nimelt ta kaotas ära selle abitöö. Ühesõnaga noh, mis talupoeg vastavalt talu suurusele pidi ilmuma Laota mõisa põldudel hakkas sellest rahaliselt palka maksma, eks ole. Ja siis selle peale pahandasid väga kohapealsed mõisnikud, eriti vist Järvakandi Taubed. Ja temale plaanitseti atentaat teha tagasi keermeetrile ja tagasiteel Petrogradis, see on päris kindel, et see nii oli. Ja siis kus asi läheb natuke viirastuslikumaks, aga mis jällegi fakt, et tema sai sellest teada ning seal on veel üks unenäolugu, mida ei maksa eriti tõsiselt võtta nagu tema tütar, kes suri diisikusse väga noorelt oleks olnud niisugune klusiivne telepaatiline unenägu, mis ei ole ka enam nii uskumatu nagu ütleme aastat 20 tagasi praegu see asi natuke tõsisemalt võetavad. Nagu see tütar oleks talle soovitanud, aga jätame sellel tütrel soovituse kõrvale. Aga kui üks inimene teab, et tee peal tahetakse atentaat teha, tahab koju minna, ta peab ju midagi ette võtma. Temal oli väga hea idee, tema pani tõlda kirstu, pani mustad hobused ette mustade tuttidega rista kirstu ja niimodi sõitiski. Tee pealt sai veel terve hulga sibulate tõrke kirstus Maidi all ja sõitis sinna mõisa ette sellega ja siis hakkas suure alamine, sest armastas seda. Vaat see oli tema tagasi jõudmine elusalt, sest tõepoolest kehtiks atentaadikatse. Aga kas see nüüd niimoodi oli, vot seal ei ole Mac kindel, aga ta võis olla. Sest täpselt nendele samadele suvepäevadel, kui oli Aleksander Petrogradis ajamas niisugust meile soodsalt balti eriseadust ja, ja talupoegade ikke madaldamist saabus sinna paar päeva enne teda saabus Otto von Bismarck, mis, mis on ka täiesti sellel suvel ta just käis ja sellel suvel puhkas Mahtra ülestõus just sellel samal teemal, mille pärast käis Aleksander pädevus ja siis kuna tema tuli ka ilmselt dollar, siis minul on nii, et kuskilt põõsast tehakse atentaat piss margile ja lastakse tal kaunis isetu mees hirmsate suurte voorimehe, vuntsidega ja toru ja tutt mingisuguse niisuguse asjaga. Nii et ühesõnaga ta habe on siis püssirohu suitsu täis ja kabupärastele sulega kübar mingisugune, mis tal oli. Mille peale ta läheb nii hirmus maruvihaseks. Et kui ta sinna mõisasüdamesse, sattuge talupoegi, no see on nüüd natuke vapuleerimine, aga mitte täiesti seal, punktiirjoon läheb tõesti edasi, et siis ta eelmises vihas kohalike mõisnike vastu, kes noh, kas siis tema või, või tõesti võib-olla seal võib-olla saab ka teada, et see võiks ka Aleksandri vastu suunatud olla, et siis ta nendele kuraktile näitab alles ja nähes, et talupojad tahavad mahtras sõtta appi minna Mahtra ülestõusudele aga ei tea üldse sõjaväelastega rivikorrast midagi, teine oli ikka preisi rivimees. Siis ta järgmisel hommikul võtab, need mehed võtab nad rivisse, ütleb baari soojemisest. Midagi suurt välja ei tule ja see on päris koomiline oli. Seda mängiti kolmel aastal, andsin kuuekordse ettekandmise loa. Kui me nüüd seda perekonda silmas peame, me rääkisime Hermanist Aleksandrit siis Aleksandri vennapoeg Eduard oli omal ajal küllaltki tuntud kirjanik saksa niisugusse, impressionistliku kooli esindaja tegutses ka jälle väljaspool. Algul oli vist natuke naturistlik näidendit pärast, nad on vist natuke materlingi moodi niuksed Impressinistlikumad ja kuskil tema proosas eriti proosa oligi, põhiline on, seal on kas oli vist õhtused majad, üks raamat, mis on meil ka ilmunud, olin õhtuses maja ja ta on sellesse klassikaliste lugude seaded 90.-te algul või midagi nii, ja seda ma olen natukene pannud. Ja seal on umbes nisuke õhustik minu esmamuljet järel võib-olla nagu on Tšehhovi kirsiaias ühesõnaga mõisnike mingisugune läheneva hukku tunne ja teatud käegalöömise meeleolud ja niisugused niuke nukker varakapitalismi peale, samuti rahvuslikud positsiooni ja nii et et see niisugune teatud määral ühe ühe kunagi väga elujõulise, meile väga palju head ja natuke halba toonud baltisakslaste lõpu eelaimus, et mis seal kõlavad siis natuke impressionistliku ska hammas võib olla. Ja siis jälle aeg-ajalt lähevad sisse. Välismaailm on niisugused ootamatud välgud, mis seda nihukest idülli natukene siis ümber paiskavad ja noored peavad ära minema ja, ja siis ootamatu Tarmo lohet. Teame ju see kirsiaiasaagimise mürin tuleb ju sinna ka keiser ringide puhul oli ringid, ütleme siis kokkuleppeliselt maarahvas räägib nagu ka ise mingitesse. Vot nende puhul see heatahtlikkus talupoja suhtes oli ilmselt ikkagi suurem oli olemas, oli kindlasti olemas, kui nad oma laste lõpetasid eesti keelt, eks ole, ja kinkisid maitia ja tähendab seal peres küll oli. Selles ma olen päris kindel, aga see kehtib naabrite kohta küll naabermõisnik ühte võrdlemisi eriti otse kohta, kes seal samuti rakkamakene mõisal olemas. Too Kotzebue, kellest meie pagana vähe teame, aga kestnud näiteks Viini miiniooperis mulle vist Aarne Mikk rääkis, seda, on lae all on kolm portreed, üksn Götüksn, siller, üks on katse. Kotzebue suhtumine talupoegade soli küll väga-väga irooniline ja tal on näiteks üks niisugune näidend, kus üks talupoeg jumalast puhta purju jääb, tee kõrvale magama ja siis ära teeb ta ka niisuguse vembu. Et viib ta mõisa paratel uhked riided selga ja Tiinat saadab sinna ja siis ta joob ennast jälle täis viieks tee peal tagasi. Seal Napoli suhtumine. See mees talle tehti, tuleb otse põre, see oli võib-olla Balti mõisnik üle. See oli teine äärmus. Aga nüüd üks nimi, kelle me jõuame, siis on ainult praegu ära nimetada, see on Arnold Kaiser link tegutseb ja tegutses Austrias ajas ka seal oma kooli. Ta on käinud Eestis siin tarkuse kooli jah, et ta on käinud siin Eestis ka loenguid pidamas, tema viimase aja tegemiste kohta ei ole meil vist andmeid. Ilmselt ikka tegutseb veel. Ilmselt küll ta on igatahes väga-väga lugupeetud ja mingisugune selts, on seal olemas tarkuse kooli Bach ja kuskil televisioonis ma nägin tollest härrastel kellel olid ka niisugused noh, Euroopa tsentrilised, vaid idamaade huvid, mingil määral oli üks niisugune dokumentaalfilmi moodi asi ja mede oleks eestlased on teinud selle, seal ta tegeleb, eks ole, niisuguste helistikke, kus ta jagab oktavi mitte 12-ks, nagu meil on kombeks, vaid näiteks kolmandiku kaupa nagu araabia muusika, sest tal on niuksed riistad, millega saab seda muusikat mängida. Jah. Nii et tema tegeleb selle filosoofia võib-olla usundi ajalooga ja siisisuste Euroopale võõraste muusikaliste instrumentide ja selle muusikamaailmaga, millest meie väga vahet ja mis on üldiselt monofooniline, mitte polüfoonilise. Aga siis on veel neid ju küll, tähendab, on üks üsna tuntud ornitoloogia linnuteadlane minu meelest Itaalias ja ma ei tea, kus see oli, oli mingi kokkutulek septembrikuus. Aga nüüd Kaiser linge püüda ühe mütsi alla koguda, siis hakkavad mingid asjad hakkavad nagu välja joonistuma. Üks on näiteks muidugi nende hea keelte tundmine, euroopa keeled olid nendel kõnes kirjas, nad mõtlesid, kirjutasid erinevates keeltes. Nad olid väga haritud ja nendel oli niisugune kosmopoliit, me maailma nägemine Euroopa ei ole maailma naba, Euroopa on üks osa maailmast. Kas sa ütleksid veel, mis sinu jaoks on tähtis? Ilmselt see seeme, mis sinna uku juurde läks ja väga erakordset ja ainulaadses meie viimase entsiklopedistigasvates ilmus laiad huvid, mingi idu külvati sinna Raikküla maile siiski mingite tegevuse poolest maha ja see hakkas siin ja seal üsna ilusasti haljendama. Ja lõppes pärast sõda üsna ruttu, sest et sinna Kaise mingite mõisa otsustati minu arvates väga küüniliselt targalt teha raskesti kasvatatavate laste lastekodu või kool, õigemini jah, praegu ma tunnen seda head Raikule tõugu vanadest inimestest kes on niukseid, heledat verd ja ja, aga seda on väga vähe järele jäänud, aga nüüd ma ütlen tänu nendele Rapla kirikumuusika festivali, mis toovad Tallinnast ja on rahvusvaheline, nüüd tuleb 12. juba ja tänu nendele näidenditele, millest tõesti ilma rahata võtab rahvas, osa on minu meelest nagu midagi jälle tasahiljukese seal liikumas, seda on ikka täheldanud kavaatlejad. Me kordasime möödunud aastast saadet, kus perekond Kaizarlingidest kõneles Enn Vetemaa. Mina olen saate toimetaja, Martin Viirand.