Vikerraadio. Vikerraadio kuulaja, rahva TMW depress 21. novembril ja täna oleme täies koosseisus Eesti juhtivate päevalehtede arvamustoimetuse juhid. Korv siin Tallinna stuudios ja ütleme tere päevast ka meie Tartu stuudiosse, kus on Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juht Krister Paris, Krister tere päevast täiesti huultel ja mina olen vikerraadio saatejuht Lauri Hussar ja tänases saates, nagu juba ka eelnevast tutvustuses öeldud, siis räägime Eesti sisepoliitikast ja väga palju on viimase nädala jooksul olnud juttu Keskerakonnast. Aga alustame ikkagi sellest, mis on kruvinud vingeid alates eelmise nädala reedest ja millest räägitakse maailma ajakirjanduses kõige rohkem, see on islami terror, võitlus ISISega ning ka sellega, kuidas siis valvatakse Euroopa Liidu piire, kuidas tagatakse turvalisust Euroopa linnades Euroopa riikides ja, ja kui ma nüüd natukene pane, vaatan, et milline on olnud Euroopa statistika võrrelduna näiteks USA statistikaga, siis pärast 11. septembri terrorirünnakuid on on Euroopas aset leidnud oluliselt verisemad, oluliselt laiemad ja suuremat terrorirünnakut kui USA-s. Ja, ja see on pannud ikkagi ka mind esitama ikkagi väga teravat küsimust, et mida me Euroopas oleme teinud valesti või mida me oleme teinud sellist, mis on islamiterroristidel võimaldanud Euroopasse nii laialdaselt oma tegevust praktiseerida ja nagu näeme, et see tegevus on ikkagi väga laiaulatuslik. Et siin kindlasti on väga palju küsimusi just seoses sellega, et kuidas turvalisus on Euroopas tagatud ja, ja mis on siis Euroopa Liidu liikmesriikide eriteenistuste roll olnud islamiterrorismi ohjeldamisel? No nii palju kui mina siit aru saan, on üks peamisi küsimusi ikkagi julgeolekuteenistuste killustatuses umbes stiilis, et immigratsiooniandmebaasid ei ole ühendatud Europoliga ja nii edasi, ühesõnaga et kuna igaüks tegutseb ikkagi valdavalt omaette abipalved käivad läbi üsna keerukas ka bürokraatia siis on üsna mõistetav, et Euroopa ei suuda vastata ka potentsiaalsele terroriohule teps mitte nii ühtselt kui, kui USA, mis on ikkagi need Aföderatiivne riik ehk siis kus on nõrk lüli, sealtkaudu saab ka tulla ja nagu praegu sel hetkel tundub, et ehkki belglased on üsna teravalt reageerinud Prantsusmaa süüdistustele, et nende julgeolekuteenistused pole teinud piisavalt head tööd, siis tundub küll, et just nimelt Brüssel ja seal üks linnaosa Ta on olnud on kohta, mis on küll teadaolevalt, aga mitte väga siiski tõhusalt olnud monitorid ja, ja see on täpselt umbes samasugune olukord, et kui, kui ütleme, kurjategija sõidab syyte Lätti, siis kui on tõhus politseile vaheline koostöö, saadaks ta, saadaks ta kohe kätte, et kui koostöö peaks mingil põhjusel langema kuskile musta auku, siis ta hajub ära Lätti, Leetu ja kaobki kuskile. Kristjan rääkis ju põhimõtteliselt selle asja niimoodi lahti, nagu ta on. Eks Euroopal on ju see probleem on selles mõttes nagu üleüldine, et see ei puuduta ainult nii-öelda seda konkreetset valdkonda, vaid ka vaid ka muid asju, et me ju näeme, kuidas siin Euroopas otsusteni jõutakse, otsusteni jõudmise mehhanism on hoopis teistsugune ja tahetakse ikkagi pigem sellist konsensust, samas on väga palju nagu eriarvamusi. Samal ajal oli ka selge, et ja eriteenistuste juhid ka Eestis ju sel nädalal kinnitanud, et Euroopas tegelikult see koostöö on erinevate teenistuste vahel olemas ja aga kaunikesti kaunikesti tihe. Aga praeguses praeguses olukorras, nagu me näeme ka küll seda, et et eks Euroopa Liit on nagu mõnes mõttes noh, nagu nagu taaskord sellisel selgel minu meelest nagu nagu teelahkmel. Et kus me, kus me peame nii-öelda seda, seda lõimitust, mis meil on tegelikult olemas. Me peame seda ka nii-öelda nii-öelda ka tegelikus elus, võib-olla nii seaduste tasandil kui, kui ka tegeliku elu tasandil, nagu rohkem veel rakendada. No ma hakkama, nagu me hindame seda, et mis meid veel USAst eristab, kui ma vaatasin siin USA statistikat, siis pärast 11. septembri sündmusi on toimunud seal üks tõsisem rünnak sõeli bostoni, maratoni pommimehe, Charlajevi rünnata. Ja ega rohkem midagi eriti juhtunud ei ole, aga ülejäänud on juba selline kodumaine terrorism, millel ei ole islamiterrorismiga suurt sidet, et ja, ja, ja nad põhjendavad oma edusamme sellega, et tänu rahvusliku julgeolekuametimustritele või sellele jälgimissüsteemile, mis otsib mingeid kindlaid mustreid, mis aitab meil avastada seda et kusagil on midagi anomaalselt tekkimas, siis, siis tänu just sellele süsteemile on neil õnnestunud väga palju terrorirünnakuid ära hoida. Euroopas öeldakse ka, et me olemas võtnud väga palju terrorirünnakuid ära hoida, aga kui me nüüd vaatame ikkagi ka terrorirünnakute mahtu ja, ja ka seda, et Pariisis on sellel aastal juba toimunud, eks terrorirünnak nüüd toimus teine ja oluliselt verisem, siis siis meie võimekus midagi ära hoida ei ole kuigi suur. Kui nüüd veel vaadata seda, et, et meil on ka väärtushinnangud, tas lahknevusi ehk siis USA ütleb, et me, me jälgime, me teeme koostööd väga tihedalt ka eraettevõtetega, me üritame just seeläbi need mustrid üles leida. Nad väidavad, jälgimist ei ole, aga seda me ei tea. Ja, ja samas Euroopas me me teame, rääkisin ka üleeile Euroopa Komisjoni asepresident Ansipiga sellest ja tema ütles, et mingeid lausjälgimist Euroopasse ei ole ega tule ja et seda ei ole plaanis teha, et tuleb leida teistsugused lahendused. Lennureisijate registreerimine, täpsem täpsem informatsioon nende kohta ja nii edasi, pluss siis veel ka oluliselt tihedam ja tõhusam kontroll Schengeni piiridel ja nii edasi, et need võiksid olla siis sammud, mida ühel hetkel tuleks hakata astuma, selleks, et, et kuidagi üle-euroopaliselt seda probleemi lahendada, aga, aga samas, kui nüüd vaadata neid samme, mida tahetakse astuda, siis mulle tundub, et tänases seisus on seda ikkagi natukene liiga vähe. Sellepärast, et märkimisväärne osa nendest radikaliseerunud islamistidest, kes siis on potentsiaalsed terroristid, et need ei ole ju sisserändajad, need on siin kohapeal Euroopas sündinud noored, kes on ühel hetkel radikaliseeritud, kes siis on ühel hetkel võtnud ette selle tee, et nendest on saanud terroristid. Kuigi on ka, on ka nüüd, nagu me teame, on ka teistsuguseid juhtumeid, et jah, on Süüriast ka sisse illegaalide sisse tulnud inimesi, kes, kes on siis ühel hetkel relva kätte võtnud tänavale läinud. Kaitsepolitsei asepeadirektor Martin Arpo sel nädalal just tõi välja selle, et need on need teise põlvkonna nii-öelda siis sisserändajate järeltulijad kes on nii-öelda esimene põlvkond, on, on nii-öelda assimileerunud ja, ja nii edasi, teine põlvkond on, on siis see, kes radikaliseerub osalise, osaliselt või vähemalt nende juures on see risk, nagu on olemas. No pluss veel arvestama etem Euroopas takistab igasuguste tõhusat võitlust ja teistega õigustatult ajalooline taak, et just põhjuse, miks ei ollakse just ettevaatlikud andmaks riigiasutustele suuri õigusi inimeste jälgimiseks, on tingitud ajaloos, kus teie õigusi on paraku päris paljudes riikides ka kuritarvitatud, seetõttu ka näiteks Euroopa parlament siiamaani blokeerib ette paneb quote, mis võimaldaks üldse näiteks anda lennureisijate nimekirju edasi üle politseile. Ehk siis katsutakse võimalikult hoida inimeste eraelu ja võimude siis jälgimissoov lahus. Et eks siis näis, kui, kui palju sellised selline inimeste hirm nüüd hakkab seda pildujate teisele poole kallutama, et ma aka täiesti ausalt öeldes mõistan ikkagi kõige taustal nende isikuandmete kaitset muresid, et kell on meie põhiliseks probleemiks võib-olla mitte enam niivõrd terroristid, kui, kui, kui riigid. Kui me vaatame, kuhu see debatt muuhulgas siis tänu terrorismile veel terrorismi kaasabil on viinud, siis mitmel pool võistlevad omavahel ikkagi ka valimistel erakonnad umbes selles, kes suudab olla immigrandivaenulikum, aga siit ja üks väga väikene samm juba noh, ütleme valitsuste, need, mis ei hinda demokraatiat kõige kõrgemalt. Nii et ma kardan küll, et jah, mõnes mõttes on selle koha pealt terroristid oma oma tahtmist saavutama, sest selline nii-öelda avatud ja liberaalne Euroopa on metal vitad nende pärast, aga ka nende kaasabil. Murenevas aga muidugi, kui sa näiteks tõidustele näiteid, et kuidas USA-s on olnud üsna vähe terroriakte Euroopasse mõnevõrra rohkem, siis meil oli ka Päevalehes just pärast neid Pariisi sündmusi artikkel, mis trigetokaadionis pil autor ütles ka, et ta tegelikult, miks Euroopa siiamaani on üsna nõrgalt reageerinud terrorismile on see, et noh, mastaabis ükskõik kui kole üks selline üksiksündmus ka ei oleks, on terrorismi on siiski üsna vähe, ehk siis nii-öelda terrorismi pehmus on tinginud ka senise pehme vastuolu, ehk siis ei olnud võimalik nagu ratsutada terrorismi seal ja nõuda väga palju karmimaid meetmeid, et noh, nüüd kas Pariis, mis mõnevõrra erines teistest nii meetodite poolest kui sihtmärkide poolest 100 muudabelt, eks siis saab näha No täna me võime muidugi öelda, et ka Schengen on ohus, sellepärast et et kui ikkagi Kreekas piir ei pea ja kui Kreeka valitsus ei võta mitte midagi ette selleks, et et läbida Türgi Kreekasse jõudnud illegaalid saavad ühel hetkel edasi, noh, me võime neid ka pagulast, eks nimetada, aga kindlasti on nende seas väga palju neid, kes ei tule Süüriast ja kes ongi ilmselgelt illegaalid, kes üritavad tulla Euroopasse majanduspagulastena parema elu peale, siis Nende takistamine on väga keeruline, kui, kui meie oma sisereeglistik ei pea, ehk siis kui Kreeka ei täida Schengeni ka seoses võetud kohustusi, siis on väga keeruline ka teistel liikmesriikidel siin siin midagi ette võtta ja, ja kui me niimoodi edasi liigume, siis meil tekib tõsine probleem, et kogu see Schengeni vabariik liikumise põhimõte kaob ühel hetkel ära, sellepärast et liikmesriigid ei usalda 11 ja hakkavad nii nagu me siin juba näeme Taani, Rootsi ja nii edasi hakkavad juba juba piirikontroll taastama, mis lõpeb sellega, et ühel hetkel taastamegi ka Euroopa Liidu liikmesriikide vahel reaalselt toimiva piiri. No siin on ju tegelikult juba räägitud sellest, et need meetmed on põhimõtteliselt, kas nad juba on juba sisuliselt tühistanud selle Schengeni kokkuleppe või mitte, et noh, ma arvan, et esialgu võib-olla see on natukene liialdatud Ajutiselt võivad võivad nad alati. Sealt võivad nad alati taastada, seda on, seda on ka varem tehtud, noh näiteks suurte tippkohtumiste puhul või mingisuguste rahvusvaheliste ürituste puhul. Aga, aga noh, ju mina ei ütleks, et nii, et näitame näpuga Kreekale ja Kreeka on nüüd süüdi selles selles asjas või mis iganes, et kui me kas või vaadake tänasest postimehest lehekülg kolm on on nädala nägu siis mehest, kes suuresti Pariisi nende rünnakutega taga seisis inimene liikus ikkagi on, on praegu vähemalt toodud välja selliseid fakte, et inimene liikus üsna vabalt siin lennuga jaamade vahelt ja erinevate riikide erinevaid riike ja nii-öelda teda fikseeriti seda, selle isiku liikumist üle piiride ja üle erinevate kohtade, nii et noh, ma ei tea, minu meelest oli ikkagi selline küsimus selles, et et nüüd tegelikult Euroopa Liit peaks nagu näitama, et kui kuivõrd me tahame nagu ühtsed olla ja ma arvan seda, et see ajalooline aspekt, mille Krister välja tõi, on muidugi kahtlemata ääretult oluline, see mõjutab hästi tugevasti Euroopa poliitikat igasuguses igasuguses valdkonnas, aga aga Ma ma küll julgeks arvata, et, et nüüd on selles osas ka pöördeid tulemus ja ilmselt ilmselgelt on vaja mingisuguseid selliseid Meetmeid, sest vastasel korral on tõesti niimoodi, et igaüks hakkab tegelema oma nurgas omal omal moel ja, ja, ja sellest kokkuvõttes ei pruugi mitte midagi head välja tulla. Populistide, mitte ainult meil siin Eestis vaid, vaid ka mujal on olnud varmad karjumeete ruttu, piirid kinni ja selline geto mentaliteeti see, mingi hetk loomulikult aitab julgeolekut, kui sa lähed kindlusesse liita kindlusemüüride taha ja vaenlane müüride all, siis ringet käitub, aga see pole väga, just jätkusuutlike väga pikalt ütleme kindluses elamine mõjub, ütleme pehmelt öeldes elukvaliteedile halvasti ehk Ma väga loodaks ka, et noh, esiteks päris populistid ka peaaegu kuskil võimul ei ole jättena võib-olla kõrvale Ungari, mis, kus on ka veel äärmuslikumaid jõudusid, kui, kui on peaminister Orbáni partei. Ehk siis, et see soov säilitada Euroopat viib ikkagi nüüd reaalsete sammudeni. Noh, me kõik teame Euroopas jõuda mingite otsusteni ja veel nende otsuste elluviimiseni. Aga on ometi ju üsna selgelt, et pandud paika, mida saaks teha, ehk siis ütleme, vastuvõtukeskused, suured laagrid, kus juba piiri peal kontrollitakse, on see, mida on selge, mida me ei saa teha. Me ei saa avada merel, ütleme tuld paatide pihta neist tulevad, et see oleks vastuolus kõikide meie meie arusaamadega, ehk siis, et seni, kuni nad jäävad üle mere tulema, kui, et ei õnnestu, et peame nii-öelda hakata noh, halb sõna töötlema, aga avalduse läbi vaatama võib-olla kuskil juba ka siis Aafrika või siis Türgis või kuskil mujal, kus võib-olla ka miks mitte Liibanonis, kus on esimesed laagrid sina tulema ehk siis neid nagu füüsiliselt ju pagulasi kinni hoida ei saa. Ja, ja tõesti, et me kõik võime rõhutada, kui palju tahame, et pagulasdebatti ja terrorismi vahele ei saa tõmmata võrdusmärki, kuna šanss, et jah, nende seas kindlasti kasutavad seda mõnusat võimalust ära ka need, kes tahavad meile halba teha, siin siis on selge, et, et kas või rahva rahustamiseks peab selle asja saama kontrolli alla. Väga kummaline, teinekord on nagu mõelda, kuidas hakatakse näiteks võtma sõrmejälgi SRÜ kodanikelt, kes tahavad saada Schengeni viisasid, kontrolle, täiuslikkuseni, nii, ja siis teiselt poolt on kõik täiesti lahti, nii et noh, ma väga loodan, et ta jahe ikkagi jõutakse kokkuleppele, Euroopa liidul on selleks olemas nii ressursid kui raha. Nüüd äkki tekib ka tahe, et siiamaani mul on väike optimism, on Euroopa liit läbi kriiside arenenud. Äkki läheb seekord hästi? Ehk ikka läheb, aga, aga põhimõtteliselt on nii, et, et need on kaks täiesti erinevat probleemi, neil on omad sellised puutepunktid, nii nagu nagu paljudel probleemidel maailmas on omavahel puutepunktid ja ja muidugi, kui on selline suur rahvaste liikumine üle üle piiride, siis kõik ju teavad seda, et kuhu on siis kõige hõlpsam kaduda mitte kuskile varjulisse kohta, vaid ikka massi sekka ja sellepärast sellepärast loomulikult kasutatakse kasutatakse seda ära, kasutatakse ära neid, neid, neid lahtiseid, uksi ja võimalusi ja kohati tekkinud kaost. Aga noh, võib ju mõelda ka nii, et Euroopa Liit, jah, tõesti on oma neid neid otsuseid alati teinud, nii et võib-olla 12. tunnil kuskil öösel on kuskil mingisugune koosolek ja siis mehed uniste nägudega väljuvad, aga võib öelda, et otsus on ka sedapidi, võib-olla parem või kvaliteetsem või kõike rahuldavam, et et ja ei, ma usun küll, et nüüd ikkagi ju on ka välja öeldud seda, et hakatakse arutama Nende Schengeni reeglite nii-öelda muutmiste aia kohastamist ja ilmselgelt on selleks praegu vajadus olemas. Nii lühidalt me peame tõenäoliselt rääkima ka Süüriast, sellepärast et, et kui me vaatame, et kust on tulnud märkimisväärne osa nendest terroristidest ja kust on võimalik, et ka juhitud neid, neid terroriste, siis kõik märgid viitavad ega ka Süüriale ja islamiriigile. Ja, ja nüüd ongi küsimus selles, et, et millise poliitika peaks siis Euroopa Liidu liikmesriikide NATO liikmesriigid valima, arvestades seda, et täna tegutseb Süürias juba ka Venemaa koostöös Assadi režiimiga, siis on Prantsusmaa täna väga aktiivselt asunud Süürias tegutsema, USA on seal juba juba mõnda aega, kas siis instruktorite tasemel või ka muul moel tegutsenud, nii et, et seal on, seal on juba osapooli küll ja nüüd ongi küsimus selles, mida siis selle Süüriaga ja islamiriigiga ette võtta. Arvestades siin on niivõrd palju erinevaid jõujooni, mis praegu sisse jooksevad, ühel hetkel tuleb, tuleb leida mingisugused lahedad. Ja mitte ainult süüria, ta on ju tegelikult islami rikku, ulatub veel Iraaki ja, ja need, kes temaga võitlevad, näitas muuhulgas kurdid ulatuvad ka Türki, ehk siis sigrimigri on jah, kahjuks kahjuks selline, kui noh, klassikaline Lähis-Ida-le omane. Et noh, me praegusel hetkel paraku näeme, et üks selgeid ja võib-olla ka võib-olla lihtsakoelise lahendusi ilmselt ei toimi, ma ei näe praegu Barack Obama all USA oleks valmis tõsisemalt panustama islamiriigi likvideerimise ja kama sama vähem. Usun, et ilma USA sellise märgatava toe, kui mitte juhtinitrollita seal seal ka midagi sündiks. Teine asi, et kas tõesti, kas see sõjaline löök üksi aitaks ka ise islamiriik ei ole ju, ainult et selline füüsiline üksus, jah, ta on, need erineb al-Qaeda selle koha pealt, et tal on olemas territoorium teisigi üritab seal üles ehitada. Aga ta on ka ideoloogia. Ehk kui me vaatame neid samu siis terrorirünnakuid Pariisis, nagu me just mainisime, et suurem osa terroriste olid nii-öelda kodukuu tud ja said ja nende side islamiriigiga oli maksimaalselt mentaalne ehk siis läbi läbi interneti ennekõike võib-olla oli ka ka mingi väikene relvastamine ehk siis vabalt võib olla. Ühesõnaga võib pigem eeldada, et kui ka anna talle sõjaline löök siis väga suur hulk nendest inimestest, kes seal on, pääsevad kuidagi läbi piltlikult rindel ja jõuavad Euroopasse, et isegi kuni selleni välja, et need, kes praegu juhatavad liiklustis paraseda, neil pole enam liiklust juhatada, on äkki muud eesmärgid ehk sõja ökolex lokstagu kõlaks esimese hooga kõige loogilisem ana, et kui kaua sa ikka ohjeldad sellist reziimi mingi mõne aja, et peaks, peaks mehele mingeid puruks lööma, aga, aga ega see nüüd üks-ühene lahendus ei ole. Sõja eks ja sõjanduseksperdid ütlevad väga üheselt, et kui, kui tahta seda olukorda seal lahendada, siis on vaja maavägede operatsioone, sest õhust ei suudeta seda kontrollida ja nüüd ongi küsimus selles, et kas, kas Euroopa ja USA suudavad seda see seda sammu astuda. Me teame, kuidas Venemaa seda olukorda lahendab, et Venemaa annab õhutoetust. Ta loodab siis Assadi vägedele, aga tõenäoliselt nende nende eesmärk on lihtsalt kindlustada Assadi positsiooni seal, kus ta täna on. Vaevalt et Assad suudab oma vägedega väga palju edasi liikuda. Ja Assadi puhul on ju teadupärast see, et see on see koht, milles küll kindlasti ei ole mingisugust üksmeelt tema nii-öelda tuleviku osas, et kui Venemaa ütleb, et, et ikkagi edasi koos Assadiga, siis USA-s näiteks on siiamaani öelnud, et, et kindlasti mitte, eks. Aga siin on üks minu minu meelest see USA aspekt on nagu iseenesest sellepärast huvitav, et seal on peagi tulemas ka presidendivalimised ja ja see, millisena nüüd Obama administratsioon pärast oma teist ametiaega ajalukku läheb, et kui nad näiteks peaksid tegema mingisuguseid väga suuri otsuseid siin enne seda, et et ma arvan, et seal mõeldakse natukene nagu sellistes korjates ka ja USA valimiste nii-öelda temaatikasse on, on tegelikult nii seesama põgenikekriis, Süüria ja nii edasi on minu meelest nagu järjest jõulisemalt ka sisse tulemas, et kui seal ikkagi selged kandidaadid tekivad, siis me, siis me näeme võib-olla ka Ameerika poolt nagu teistsugust Ma selle ploki lõpetuseks Kristo Krister sinult kui kogenud välispoliitika eksperdilt tahaks küsida, et kes, kas Venemaa mänginud sõna otseses mõttes laua laua taga tagasi, et me, me kõik nägime seda pilte, kuidas Vladimir Putin ja Barack Obama istusid kohviku lobibaaris? Selline oli selline. Venelased tsiteerisid seda muidugi ohtralt. Seal seal istu, istumine, mis jah oli nagu selles mõttes sümboolne, et anti, anti Venemaale mõista et teiega on taas võimalik teatud küsimustes läbi rääkida, kui paarilt, ütleme kohtades G8 praktilises visati välja Putin kee 20-le ta varem üldse läinudki, siis oli ta noh, just nagu laua taga tagasi kõiks ja kõik need läänes ju kinni ütlevad, et ei me ikkagi mingites küsimustes. Ei noh, ei, ei ole jätkuvalt ühes paadis. Aga jällegi, kui me mõtleme, kui oli kui on olnud viimased USA avaldused, kas või mis puudutavad Ukrainat, siis ega grilli tagastamisest nagu otsesõnu enam ei räägita, see mõttes ma usun, et kui küsida ameeriklaste käest, mis on teie positsioon muidugi ütlevad, et tuleb praegu aktiivselt sellega peale käi, ehk siis selline ilmselt mingi kompimine mingisuguse suure suure tehingu osas käib ja kui me vaatame ka Ukrainat, siis juba suvel oli näha, kuidas muuhulgas Lääne koalitsioon avaldas tugevat survet Kiievile, et kuulge, et kõik need põhiseadusreformide muud muud tehke läbi. Ehk siis selline nii-öelda kulissidetagune diplomaati on juba ammu käinud tõesti, selles mõttes sümboolsesse pilt. Obama teen jälle ühe laua taga. Noh, ikkagi ma arvan, et räägib asja tulemusest, jah. Jaa, räägibki asjade olemusest, et ja kindlasti oli see see väga poolne pilt, aga eile oli ka ÜRO Julgeolekunõukogu koos ja võeti vastu resolutsioon. Kui me teame, siis tavaliselt seal on olnud nii, et Venemaa et neid või ütleme, väga sageli jääb, jääb eriarvamusele mingites küsimustes, siis seekord võeti resolutsioon islamiriigi vastu tegutsemisest ühiselt vastu ja, ja, ja Prantsusmaa minu meelest oli seal üks, üks vedajaid, aga Venemaa seda ka toetas, nii et ühise laua taga istutakse, nii et see, see paat juba sõidab ja meie jaoks on see kahtlemata selles mõttes tähelepanu vääriv aspekte, et, et olukord Ukrainas pole ka sugugi mitte lahenenud ja teadupärast seal on Venemaa olnud hoopis teises rollis ja praegu ikkagi on mitmete sanktsioonide all seetõttu nii, et jälgi jälgima seda olukorda edasi. Meenutame siis, kas te ei varata sellist, selliste sündmuste puhul jääb väga paljudele igal juhul teatav mõru pill lõpuks keele peale. Sest et paratamatult niisuguse krusse tehingute puhul ka mõned senised liitlased võivad avastada, et nende kunagisi liitlassamme on võib-olla küll hinnata, aga, aga enam enam neid ei vajata. Ma pean silmas noh, antud juhul kui kurde. Aga ma kardan küll, et, et ega ka Kiievis ei tunta ennast praegu väga mugavalt ja. Nii aga tuleme koduse poliitika juurde ja, ja kui ma siin eelnevalt püüdsin kokkuvõtet teha, et kas mõne erakonnaga seoses on siis nii valt on niivõrd palju erinevaid uudiseid ühe nädala jooksul välja tulnud nagu sellel nädalal Keskerakonna kohta, siis ma pean tunnistama, et mulle ei meenu, et siin on tõesti olnud olnud setust saareni uudiseid ja, ja, ja noh, ma ei, ma ei oska isegi öelda, et millest me peaksime siis alustama, arvestades et Keskerakond hakkab nädala pärast valima esimeest Keskerakonna kaks Riigikogu liiget on riigikohtus süüdi jäänud, peavad riigikogust või on juba riigikogust lahkunud, et ma, ma ütleksin, et üheksa on siis Keskerakonna liidri Edgar Savisaare sisuliselt poliitiline poeg Priit Toobal ja, ja teine on Lauri Laasi kes, kes on siis jäänud süüdi jälitustegevusele kihutamises ja Priit Toobal ka veel kassa sissetuleku orderi võltsimises ja süüdi on jäänud ka Keskerakond juriidilise isikuna. No neid uudiseid on veel siin? Ma saan aru, et Postimees on ka otsapidi seotud ühe hagiga, mille Edgar Savisaar esitas seoses Kuulsa mõjuagendi skandaaliga ja ja see lõpplahenduse, see kohtuotsus jäigi meil teadmata. Kohtuotsus jäi teadmata sellepärast et Edgar Savisaar otsustas sellest hagist Postimehe ja Postimehe ajakirjaniku Tuuli Kochi vastu siis loobuda ja riigikohus siis seda küsimust ka sellisel sellisel moel meile nagu lõpplahendust selles osas ei andnud küll alama astme kohtute, seda mõlemad tegid ja ja seal jäi, jäi siis õigus nii-öelda, kui, kui ma siis võin öelda meie poolele, eks. Jah, aga see, see, aga see konkreetne lugu on huvitav ja, ja mul on väga kahju, et selles mõjuagendi kaasuses kohtuotsust riigikohtust ei tulnud ja kui ma, kui ma vaatan nüüd ka selle selle kohtumenetluse lõpetamiseks määrust, mis siis Edgar Savisaar advokaatide palvel tehti siis ka ka sealt, tuleb välja, et riigikohus tahtis seda teemat arutada ja, ja seda ühel olulisel põhjusel. Sealt tuli ka välja see, et au ja väärikusega seotud teemasid väga tihti Riigikohtusse ei ole jõudnud. Riigikohus tundis, et nad peaksid seda teemat käsitlema ja kui ma nüüd vaatan ja seda lõpetamise määrust, siis, siis on siin üks huvitav punkt, mis viitab sellele et. Kui on mingi mingid laused ajakirjanduse poolt või või siis ka meedia poolt välja sõltub, mis võiksid isiku au ja väärikust teda siis selle tõestamise kohustus ei ole, mitte siis sellel, kelle kohta on neid kasutatud, neid väiteid vaid ajakirjandusväljaanne peab ise faktilised tõendid välja tooma, mille alusel on üht või teist asja öeldud, et mulle tundub, et riigikohus tahtis väga seda sõnumit välja öelda. Aga, aga see oli siis ainukene võimalus jah, läbi selle lõpetamise määruse tõenäoliselt oluliselt põhjendatum ollakse, ollakse seisukoht olnud siis, kui Edgar Savisaar oleks lasknud selle tsiviilprotsessi lõpuni minna ja riigikohtust oleks otsus tulnud. See on küsimus ka selles, et et ju, kui ma õigesti aru saan, siis tuli Kohju mitte ise ei öelnud, et mõjuagent mõjuagent vaid, vaid ta tsiteeris kolmandat osapoolt ehk caput ennekõike. Aga, aga siis just Savisaar hirmsasti tõepoolest, et ta nagu proovis sisustada Eesti õigusruumi ja ma selle koha pealt oli mul hea meel. Ta läks, läks kohtusse. Ehkki ma küll inimesena ajakirjanikuna usun, et oleks palju olnud ausõna, väärika minna kohtusse Postimehe, kui, kui ettevõte mitte kui ühe ajakirjaniku vastu sai ikkagi väga viitab sellisele tahtmisele nii-öelda kellelegi. Noh, ütleme ikka pigem kui nõrgemale vastu kasu suudame suu kinni panna, aga jah, see, mida sa välja tõid, natuke, meenutab juhtumit meelde mitte ajalooline paralleel, kus ajaloolane David Irving läks kohtusse nende vastu, kes nimetas teda holokaust eitajataks ja Ameerikas oleks ta pidanud tõestama, et ta ei ole holokausti eitajad ja siis läks lõpuks Suurbritanniasse kui ja ootas, et noh, nii et need, kes on teda süüdistanud, tulge, öelge, et pole seda. Ja nad suhteliselt, et seda tõestada, lihtsalt üks paralleel. Ma korra veel, ta on sellest lõpetamise määrusest ühe huvitava lausa välja, et siin on. Siin on öeldud nii, et, et pakti väidete tõendamise koormis lasub kostjal sõltumata sellest, kas hageja on neid faktiväiteid eraldi vaidlustanud. Ja, ja kui me nüüd vaatame ja paneme selle konteksti, et Edgar Savisaar võttis oma hagi tagasi, me ei tea, mis põhjustel ta seda tegi, ta ise on põhjendav, põhjendanud seda, et, et ei saa lasta protsess sellisel kohtu otsusel ühele või teisele poole mõjutada, arvestades siis, et on tulemuse erakonna esimehe valimised. Ta tuleb selle teema juurde tagasi. Täna me teame ja kui me seda määrust loeme, siis selle teema juurde ei ole võimalik tagasi tulla, seda, seda ei ole võimalik mingilgi moel, kuna ma enam sellisel kujul püsti panna. Tsiviilhagi esitamise aeg on ka aegunud, ehk siis seda teemat ei olegi võimalik enam enam tõstatada. Ehk siis see rong on läinud, seda siin ei ole võimalik enam mitte midagi teha. Ja, ja kui me vaatame, et, et mida siis on kohus öelnud, siis me võime eeldada, et mis seal võis veel olla seoses selle mõjuagendi juhtumiga ja kui sa, Krister siin eelnevalt tõid välja selle, et seda artiklit kirjutades tugines informatsioonile, mis, mis võis siis pruukinud pärineda Kaitsepolitseist, ta tugines informatsioonile, mis leidis lõpuks kinnitust ja, ja seda suudeti ka tõestada, siis, siis me võime eeldada ka seda, et, et milline oleks olnud see võimalik kohtu otsus Edgar Savisaare küsimuses. Ehk siis tõenäoliselt oleks viidatud ka sellele et kuna kaitsepolitseiameti informatsiooni väljatulekul oli see informatsioon piisavalt tõestatud, siis siis ei oleks Edgar Savisaar selles juhtumis õigust saanud. No ma ikkagi ütleks nii, et ma tuleks korraks tagasi selle aspekti juurde, et kas siin keegi õilsalt sisustas meie õigusruumi ja täiendas ja tegi mingi mingisuguseid asju, et et ja küll oleks üsna teist meelt antud küsimuses, et, et mulle tundub see ikkagi kõik kokkuvõttes sellise, sellise järjekordse poliitilise mänguna õiguste kaitse sildi all ehk siis see oli kasvõi see aspekt, et see kohtuasi Postimehe ja see oli ka Postimehes, oli, oli siiski kostja Postimehe ja Tuuli Kochi vastu pandi püsti mitte kohe, vaid, vaid vaid mitu aastat hiljem täpsemalt vist peaaegu kolm aastat oli, oli peaaegu möödas sellest konkreetsest artiklist, millest asi pihta hakkas ka nüüd nüüd seda hagiavaldust tagasi võttes viidati justkui justkui võiks nii öelda, aga taaskord eks ju, see on tüüpiline kesk Keskerakonna retoorika, et justkui võidaks mingisuguse kohtuotsusega Eestis teha poliitikat. No kuulge, see ei ole, see ei ole minu meelest sedalaadne asi ja mida kuskilt kohast saaks nagu nagu õilistada, et et kui ma mõtlen siin näiteks ka, et mõne inimese jaoks võib olla üsna tüütu olnud näiteks Vjatšeslav Leedo kohtuasjad, aga, aga need on, on minu meelest sellised olnud sellised ikkagi nagu kantud kantud soovist nagu teatud asju testida, pretsedenti luua, siis antud juhul mina ütlen küll, et mina näen siin ikkagi suures osas poliitilist mängu. Ja seal on veel öelda, kas selle kohta, et see poliitiline dimensioon muidugi on mida, mida Savisaar sinna sisse toob, et just teda, seda viitab, see, et kogu see Eesti riik, mida temaga ütles ka üles ehitada, on tema meelest umbes samasugusel tasemel nagu noh, paraku enam suurem osa meie endise saatusekaaslasi Nõukogude liidus, kus, kus ongi kohtusüsteem langenud poliitika küüsi, et olemuslikult on see iva minu meelest väide, mida võiks siis Savisaar minu hinnangul kostjana kuidagi üritada tõestada? Selles mõttes on neemel õigused, et maakohtus esimesele istungile üritati šõu püsti panna ja siis kohtunik ütles, et sellisel kujul šõudme püsti ei saa panna, sellepärast et, et, et see, see kaebus või see hagi ei, ei näe sellist show'd. Ja, ja siis tõenäoliselt me võime öelda, et see oli Savisaar advokaatide poolt halvasti ette valmistatud juhtum või oli talle antud halba nõu või oligi siis eesmärk korraldada lihtsalt show'd. Aga mis on veel huvitav on see, et Edgar Savisaar kanda jäävad ka kõik selle protsessiga seotud kulud. Ja kui me siin vaatame, kui palju on advokaadid tööd teinud, siis ma, ma pakun näiteks 10000 eurot pluss käive võiks see Edgar Savisaare kulu igal juhul olla. Ja siin on nüüd küsimus, et kui Kadri Simson On öeldud, et Edgar Savisaare kohtukulud kaetakse siis kas kaetakse ka need kohtukulud ja kui need kohtukulud tuleks kellelegi katta? Edgar Savisaar, Eestis tuleks selle eest maksta ka erisoodustusmaksu, nii et siin on seda jälgimist küll ja veel. Aga see ei olnud ainukene kohtuga seotud intsident, mis Keskerakonnaga sellel nädalal seonduvas. Reedel tuli otsus ka Priit Toobali ja Lauri Laasi kohta ja peavad nad siis riigikogust lahkuma sellepärast et nad jäid lõplikult süüdi riigikohtus. Hannes Rummi kirjavahetuse või täpsemalt võrreldes siis jälitustegevusele õhutamises ehk siis kunagine Tallinna linnavolikogu Sotside fraktsiooni nõunik Ivor Onksion, kes töötas Keskerakonna heaks. Pääses ka Hannes Rummi kirjavahetusele ligi ja, ja viis selle Keskerakonna kontorisse välja prinditud kujul, aga peale selle luurast aga väga mitmel moel sotside tegevuse järele ja, ja seda nii laasi kui Toobali õhutusel, aga nagu me täna Postimehest näeme, siis ka Edgar Savi Saar oli siin väga selgelt seotud, ehk siis Edgar Savisaar kes küll ei olnud selles kriminaalasjas kuidagi osapool, siis Edgar Savisaar oli, oli inimene, kellele seda informatsiooni vahendati. No siin minu meelest võib jälle selles kohas näha jälle mingit teatud sellist analoogi koogiat või analoogilist sarnast mustrit, et et nüüd me oleme saanud ka nii-öelda igal juriidilisel tasandil selle, selle kohtuotsuse, mis on, mis on süüdimõistev, aga, aga antud juhul on see, et, et vaatame seda kogu seda tegevust, mida need inimesed nii-öelda toime panid või, või korda saatsite, eks kui me vaatame seda, seda tegevust ja mõtleme kasvõi mõnikord räägime ka sellisest avalikust õigustundest mõningate asjadega küsimuses siis noh ilma igasuguse kohtuta võiks ju öelda, et kuulge, inimesed nii ei tehtud. Suhteliselt suhteliselt nõus, et ma, ma saan natukene aru, millele mängib näiteks Savisaar, kui ta ka seda kohtuotsust kommenteerida, selle viitas poliitilisele protsessile. Et noh, vaadake nii pliid just nagu pisiasi, aga näe, võeti inimesed vahele, nüüd on Krimm süüdistuse lõpus kriminaalkaristuse. Aga ma kardangi, et, Kuulge, see on pisiasi, see, kui, kui kuskil kirjade kirjade sees Aga kas isiklik? Ma ei, ma ei ole üldse nõus, et selle tõlgendusega Ma tahan, tahangi öelda, et tegemist oli ilmselt ühe näitega juba väljakujunenud mustreid, mis algas 95 lindiskandaaliga ja see oli lihtsalt üks koht, mida, mida õnnestus kinni võtta ja tõestada. Aitäh, Hannes Rummi sellest. Ma juhiks tähelepanu veel ühele olulisele nüansile, me me loeme ajakirjandusest täna sellest, et kuidas sinna Toobal ja Laasi lubavad edasi kaevata ja kuidas Savisaar lubab edasi kaevata, siis kui me nüüd ikkagi vaatame juriidiliselt, mida saab edasi kaevata ja mida ei saa edasi kaevata siis menetlustoimingute osas nende korrektselt järgimist on veel võimalik edasi kaevata, kõike muud enam ei ole. Antud juhul on riigikohtus kaks Riigikogu liiget süüdi mõistetud, nad on tänase tänasega krimine anaal kurjategijad ja nad on süüdi mõistetud. Selliselt enam edasi ei ole võimalik kaevata, mida saab veel vaidlustada menetlustoimingud ja selles osas. Juhul kui Euroopa Inimõiguste kohus peaks midagi otsustama, siis siis tuleb tõenäoliselt mingisugune hüvitise hüvitist väljamõistev otsus, aga seda, et nad on kriminaalkurjategijad, seda ei ole võimalik enam muuta, et nad on. Nad on täna süüdi mõistetud ja päevad oma karistuse ära kandma. Ja ma veel kord ütlen seda, et ka neid tegusid, mis on, mis on nii-öelda faktiliselt esitatud, Need ka neid tegusid nii-öelda avaliku õiglustunde aspektist, ei noh, ei ole võimalik nagu, nagu muuta ega, ega olematuks teha, et jah, Eesti on õigusriik. Ka menetlustoimingud peavad olema täiesti selgelt vastama, seadusele, olema, olema korrektsed, kui seal osas on eksimusi, siis siis paraku jah, tuleb selle eest ka vastutust kanda kelleltki. Aga, aga no teod teod on tehtud ja need kõnelevad ka iseenda eest. Jah, aga samas, kui me nüüd vaatame, et et mis on siis selle kohtuotsuse juures pisut teistmoodi kui, kui esimese ja teise astme kohtuotsuste puhul, siis sõnumisaladuse rikkumise osas on kohus jõudnud seisukohale, et, et seda konkreetset paragrahvi üha enam kasutada, kuna ühelt poolt on välja toodud, et jälitustegevusele õhutamine on karmim paragrahv ja teiselt poolt on, on väga huvitava konstruktsiooniga tegu selle kohtuotsuse puhul, et öeldakse, et, et juhul, kui adressaat on enne oma kirja juba läbi lugenud siis pärast selle läbi lugemist selle kirja lugemine ja väljaprintimine ja kellelegi viimine, et see ei ole enam sõnumisaladuse rikkumine. Noh, selge sõnaga, eks ju, ka riigikohtunik Erkki Kergan Berg Erik jagame vabandust, jäi selle koha peal ka eri eriarvamusele. Aga noh, väga hea meelega üks koht, kus siis riigikohus sisustas õigusruumi, et eks paragrahvi väljatöötaja võib-olla nii põhjalikult selle üle ei mõelnudki. Ehk siis antud juhul kohus sedastas, et paragrahv käib selle kohta, kui piltlikult postiametist postiljon või kuskil mingi keegi küsiks, vahepeal tuleb, võtab kirja, loeb läbi, paneb õmblus vaikselt kinni tagasi, nii et see aru ei saa. Aga kui see on juba sinu kodusetame kiri lahti, siis on tegemist pigem ütleme varguse jälitamise ja kõige muu taolisega. Ja nüüd ta siis eks sellest ajast saadik, kui, kui need paragrahvid kirjutati, on oluliselt olulisemaks muutunud ju ka internet ja email hindas, et siis noh, tegelikult andis kohus sellele ka edaspidi õiguslikult siduva sisuga, aga interneti ajastul, nii et olgu see siis tuleb seda arvesse võtta. Vot siinkohal ma olen küll täiesti nõus, et, et see on ääretult, et nagu, nagu põnev aspekt, mida, mida täiesti eraldi võiks arutleda sedasama sõnumite teema, eriti praeguses kontekstis, kus meil ju on nii et meil on erinevate sotsiaalkeskkondade sõnumi võrgustikud sotsiaalvõrgustikud. Meil on emailid, meil on mobiili lühisõnumit, et see, see kõik on nii nii kirev ja mitmekesine ja tõepoolest võib ka kindlasti arvata, et noh, mõnes kohas isegi siin 100 aastat tagasi tehtud seadused ilmselt ilmselt osutuvadki nagu, nagu kohmakad teks, et võib-olla tuleb siin mingisuguseid lahendusi, lahendusi leida, see on kindlasti kindlasti päris põnev arutelu, mida kindlasti ka juristid omavahel saavad. Tõeline nii, aga neeme kujutage ette ette selliseid olukordi, kus on umbes üks platvorm, nagu telefon on saanud sõnumi kätte, aga arvuti veel ei ole. Kas oled lugeda nihkesse nagu päris, päris huvitav. Nii aga neeme Priit Toobal on sattunud sellel nädalal veel riigikogu liige, eks olles ajakirjandusse ka üheteistsuguse looga ja ja, ja Postimehes on seostanud seda Priit Toobali riigikogu liikmest saatuse staatusest loobumist hoopis ühe teise looga kui see, kui see kohtuotsus on, et Priit Toobal siis teatas sellel nädalal enne kohtuotsust, et ta lahkub riigikogust ja, ja ütles, et ta teeb seda põhjendusel, et mitte kahjustada riigikogu mainet. Jah, ega mul ei ole siin selles mõttes selles mõttes midagi suurt lisada, et me oleme oma lood ära kirjutanud ja kui, kui Postimehe lugeja tahab saada selgust selles küsimuses, et miks me miks me ütleme nii, et täiskasvanutel pole kohane käia koolides endale potentsiaalseid partnereid otsimas et siis siis võib lugeda sellist Postimehe juhtkirja nagu Toobali loo, lihtne moraal, seal on meie, meie nii-öelda need valikude argumendid selgelt paigas ja see lugu tuli, lugu tuli noh, tema jaoks välja täpselt täpselt sellisel momendil ja, ja see on, see on ilmselt põhjus, miks ta miks ta just sellisel hetkel seda teatas, jah. Et meenutame siis, millega on täpsemalt tegu? Priit Toobal on riigikogu liikmena suhelnud sotsiaalmeedias väga aktiivselt kooliõpilastega pärast seda, kui ta on vaadanud nende võrkpallimängu, teinud seal ettepanekuid küll viinavõtmiseks, küll saunas käimiseks, tõsi, tuleb mõelda ka seda, et, et seal on on ka ka ka krõbedamat teksti kui kui, kui lihtsalt selline süütu süütu sõprustamine, aga seal on ka ka väga selgelt sees seisukohta, et, et juhul, kui tegu oli ikkagi 16 aastase noormehega, siis siis viina võtmine jääb ära. Et, et, et sellisel juhul ma olen lugenud ajakirjanduses ka teistsuguseid arvamusi, et, et isegi kui tuleb välja, et Priit Toobali seksuaalne sättumus ei, ei ole päris heteroseksuaalne, siis see on tema isiklik asi ja, ja, ja seda ei peaks hakkama ajakirjandusest lahkama. Ja me oleme seda kogu aeg kogu aeg rõhutanud, et antud juhul ei ole see, see ei ole mitte mitte selle asja tuum või või mõte, et ma tegelikult ise olen mõelnud. Ma nii-öelda meedia, eneseregulatsioon on üks selline selline teema, millega ma olen ka aastate jooksul palju kokku puutunud ja tegelenud, siis ma olen mõelnud seda, et et kas alaealist alaealisi kaitstes ajakirjandus nagu edaspidi taolistes kaasustes peaks hakkama varjama ka näiteks nii-öelda siis antud juhul siis nii-öelda ohvri sugu selleks, et ei tekiks mingisuguseid mingisuguseid tõlgendusi, et, et ma võin küll kinnitada, et, et ükskõik, kas, kas need on, on poisid või tüdrukud. Antud juhul ei ole küll mitte mingisugust, mitte mingisugust nagu vahet ajakirjanduse jaoks. Antud antud küsimuses. Ühesõnaga, miks Toobal tagasi astus, teatas sellest just need, eks seal on katka, teisi versioone. Kokkuvõttes Suisala kompott, et eks ta ise teab kõige paremini, et on välja käidud ka versioon, et lihtsalt oli puht puhtalt finantsiliselt, et tal oli palju mugavam saada väikeste lahkumishüvitiste, kui lasta ennast riigikogust välja visata, kus ta kohe-kohe üldse mitte midagi ei saaks. Et eks seal nagu mina, esimene hetk, kui ma lugesin seda lugu, tundsin küll teatavat ebamugavust, eks see tundus pisut mulle löögina allapoole vööd, et eks kõikvõimalikud. Seksuaalsusega seotud teemad on poliitikas väga kuidas öelda, tulevad magusa kompveki kätte, kui kellelegi kuskil ära teha, ehk siis mida Toobal tegi, kas see on moraalne, ebamoraalne, ma saan väga hästi aru, mida tahtis Postimees öelda, kui ta oma ka juhtkirjas kinnitas, et peamine põhjus oli see, et noormeeste puhul oli tegemist alaealistega. Aga jah, nagu me ka nagu ka nime ise ütles, et Toobal tõmbas kohe tagasi, kui ta sai aru, et tegemist on kaks aastat noorem, aga kui 18 ehkki jah, tõesti lahku vestlus jätkus, aga no ütleme kõik see, mida võib, võiks otseselt nagu Ta paragrahvi järgi tõmbas tagasi see, et meil on seadusandja sätestanud ka legaalseks seksuaalsuhete heaks juba 14 ja mitte 16 ja keegi isegi neid, kes tahavad tõsta, ei räägi selle tõstmisest üle. 16 näitab, et meil on põhimõtteliselt olemas ühiskondlik kokkulepe. Et sellest vanusest alates noh, põhimõtteliselt ei tohiks midagi valesti läheb see, kus on kellelegi moraalitunnetus, on võib-olla Postimehes kuskil kuskil mujal. See on teine asi, aga, aga, ja, ja see võimaldab lega anda oma hinnanguid ja, ja öelda, et Toobal käitus valesti. Mulle isiklikult ka. Võib-olla ei oleks kõige mugavam tunne, kui ütleme näiteks minut tütre või pojaga suhtleks temast umbes kaks korda kaks korda vanem meeste või naisterahvas taoliselt veidikene flirti val moel, aga, ja olukorras ikkagi, kus, kus me oleme öelnud, et see on lubatud ja tegelikult seega täiesti õigustatud on, on hakata nagu moraaliküsimuste koha pealt inimeste ründama animaid avalikult noh, veidikene nagu ta kogu kahetine, et meeldib, ei meeldi, aga, aga kui seal, ühesõnaga kui praegu toovad tagasi sellepärast et ta teadis, et ta, ta ilmselt mõistetakse süüdi, on kõik okei. Kui astus tagasi pärast, et rünnati tema täiesti seaduslikku tegevust ja ta kartis ühiskonna moraalse meelepahale sattuda, siis ma natuke tunnen ennast halvasti selle koha pealt. Jaa, aga samas ma, ma siiski tahaks rõhutada, et, et ei ole vahet, milline on inimese seksuaalne sättumus, kui, kui näiteks ka 32 aastane riigikogu liige oleks oleks käitunud sarnaselt kuueteistkümneaastaste tüdrukutega saatnud sarnaseid sõnumeid ja ja, ja pärast koolivõrkpallimatši ja, ja käinud korduvalt midagi sarnast tegema, siis ma väidan, et, et avalikkuse reaktsioon, arvestades seda, et poliitikud on kõrgendatud tähelepanu all, nad on avaliku elu tegelased ja tegu ei ole lihtsa poliitikuga tegu on erakonna Eesti kõige suurema erakonna tipp-poliitikuga peasekretäriga, siis see ei ole päris tavaline juhtum. Ja, ja see, kui sa ütlesid, et see see ei ole seksuaalsusega seotud lugusid, mina ütlen ka, et see ei ole seksuaalsusega seotud Luguson sündmusega seotud lugu ja, ja siin ei ole vahet, et milline on inimese seksuaalne sättumus siin on siin on küsimus selles, et kuidas inimene käitub Toobal flirtis okei, täiesti nõus temaga, kui me suudaksime tõestada, et ta läks veel sammukese kaugemale, ütleme füüsiliseks, ma oleksin nagu sõltuvuse koha pealt võib-olla rohkem valmis arutama, antud juhul oli tegemist puhtalt verbaalse kommunikatsiooniga, mis tegelikult lõikas üsna süütu. Olgem ausad, ta kiites kellelegi keha, no ma, ta Toobal ei ole nii vana inimene ka, et me võiks öelda mingisugune vanavanamehe näss käis noori tüdrukuid, poissi nillimas. Noh mina ütleks nagu ikkagi kogu selle loo sellist nii-öelda retseptsiooni vaadates ka ise lapsevanemana, et et ma arvan, et väga paljud ikkagi ei nõustu antud juhul nii-öelda asja siis nii-öelda puht juriidilise tõlgendusega Nii paneme siinkohal sellele teemale punkti, aga neid, neid teemasid on Keskerakonnaga seoses veel üks Konkreetne teemade ring on seotud sellega, et nüüd peaks hakkama Keskerakond esimeest valima ja leiab see aset siis pisut rohkem kui nädala pärast, 29. novembril. Tänaseks on siis lauale pandud juba, kui palju neid kandidaate meil oli, seitse. Ühesõnaga neid on, neid on, neid on palju ja samas samas on kaks tõsiseltvõetavat kandidaati, üks on Edgar Savisaar, teine on Kadri Simson. Ja, ja kui ma vaatan, mis praegu keskerakonnas toimub, kuidas Keskerakond valmistub selleks, et kriminaale enam erakonnast välja visata, kui ma vaatan, kes esindavad keskerakonda Euroopa liberaalide ehk ALDE kongressil, seal on ester tuiksoo, kes kriminaalkaristuse tõttu erakonda kuuluda ja seal on Priit Toobal, kes just sellel hetkel mõisteti kriminaalkorras süüdi siis minu jaoks on, on küll küsimus, et, et kas, kas erakond ühemõtteliselt valibki täiesti teise tee see, et, et meil on. Meil on kohtusüsteemis läbinud need mitmed otsused juba juba sellise kadalipu, et on selge, et on on pandud toime mitte ainult vääritu, vaid ka kriminaalne tegu, et see ongi siis selle erakonna jaoks okei ja me ei ole kogu selle kandideerimise ajal mitte üheltki kandidaadilt kuulnud, et siin on mingi probleem ja see teeb mind väga murelikuks kogu sellest diskussioonist, mis praegu Keskerakonna esimehe tooli ümber toimub. No sa viitad sellele, et juriidiliselt on kõik korrektne, sellepärast et Keskerakonna nii-öelda alusdokumendid ei, ei kohusta näiteks Keskerakonna naiskogu juhtima keskerakondlast. Tõenäoliselt eile põgusalt vaatasin minu meelest ei kohusta ka selleks, et Keskerakonna peasekretär peaks olema Keskerakonna liige, nii et võib-olla saab ka seda teenust nii-öelda kui justkui nagu, nagu sisse osta, aga noh, see on see, et jälle, et kuidas asi, kuidas asi nagu peaks olema, kuidas ta välja paistab, eks ju, et see, kuidas asi välja paistab, see on ikkagi hoopis teistsugune. See oli ka põhjus, mispärast ma esimese hooga enam ei arva, aga esimese hooga mulle tundus ka, et ütleme, võib-olla KKK Kadri Simsoni kandideerimine on nii nagu teiste kandidaatide puhul pakas uha, et jätta muljet demokraatiast, et keegi kuskil ei seadnud kahtluse alla mingisuguseid selliseid fundamentaalseid eetilisi põhimõte, mis keskerakonnas on ja noh, nagu näha, võimuvõitlus käib, aga tõesti seal on laudid Lauri, täiesti õigused, et nagu ühiskonna jaoks põhiküsimustes midagi muutunud, nagu näha see Keskerakonna valijaid ka väga ei morjenda. Ja me kahjuks ei jõua eriti reitingutest hakata rääkima, aga mina ei ole Kadri Simsonil tõepoolest kuulnud mitte ühtegi selget seisukohta, et kuidas on tal plaanis siis seda rakondlikum mädasood kuivatama hakata, et ma ei ole mitte midagi kuulnud. Ja, ja samas ta pigem on isegi natukene hagu juurde andnud sellele totaalsele, ringkaitsele ja korruptsiooni õigustamisele ja toiduahelate olemasolule ja ja kuigi seal ka tema leerist on vahepeal kõlanud kriitikat, aga on olnud niivõrd tagasihoidlik, et, et ma ei, ma mõneti tõenäoliselt väga paljudel keskerakondlastele, on küsimus, et miks siis eelistada Kadri Simsoni, et kui Edgar Savisaar viib erakonda edasi ja kui me nüüd toetusreitinguid vaatame, siis Turu-uuringute küsitlus annab keskerakonnale 33 protsenti ja Emor 23 protsenti toetust. Tõsi, nad mõlemad ütlevad, et veaprotsent on kolm või kaks pool ja kui, kui mõlemal on veaprotsent kaks pool, siis üks kahest valetab ja küsimus on selles, et kes aga võib-olla oli see metoodika alusel Aga võib-olla see Kadri Simsoni võitlusmeetod on nagu tunduvalt tõhusam, kui Jüri Ratasel oli aastal 2011, kus ta just tõi välja väga selged punktid tal oli väga selge programm ja väga selged punktid, mis trükiti ära ka siis kongressi ajalehes. Lõpuks, et see edu ei toonud. Lahknevusi küsitlustulemustest siis noh, eile kuulasin rahvusringhäälingut, kus ka üldiselt hästi seletada, et võib-olla üks kaasas, võib-olla vähem proportsionaalselt näiteks venekeelset elanikkonda, teine aga mis puudutab Kadri Simsoni siis kui ta seda süsteemi toetab, siis ta saab ise praegu väga teravalt ja valusalt tunda, mida see süsteemi toetamine tähendab, ehk siis kui vaadata keskerakondlikku meediat, siis midagi sellist. No ma kujutan, Ta võis olla pärast kiirabietapist nõukogude liidus. Siinkohal paneme tänasele saatele punkti täna neid rahvateenrite stuudios Neeme Korv ajalehest Postimees, Krister Paris Eesti päevalehest ja Lauri Hussar vikerraadiost. Tõesti, pool saadet rääkisime terrorismist, pool rääkisime Keskerakonnast ja Keskerakonnast, tõenäoliselt kuuleme ka edaspidi, sellepärast. 29. novembril on siis toimuvasse kongress, kus valitakse Keskerakonna esimees, aga soovime raadiokuulajatele ilusa ja loodetavasti ka päikeselise päeva jätku, sest siin Tallinnas tõesti päike paistab.