Sügisel 40 aastaseks saanud riikliku akadeemilise meeskoori tee neid nõukogude muusikakultuuri edendamisel ja propageerimisel hinnati rahvaste sõpruse ordeni vääriliseks. Pärast aastapäevakontsertide sarja ei olnud aga laulumeestel sugugi hingetõmbeaega. Õige pea pakiti kohvrid poolteise kuuliseks laulureisiks Ukrainas Moldaavias. Kohe seejärel võeti osa Soome muusikanädalast Nõukogude liidus. Moskvas, Leningradis ja Tallinnas esitati koos Helsingi orkestriga Jorma Hannula juhatusel Sibeliuse kuller sümfoonia. Sellele järgnes rammi eestvõttel ja otsesel osavõtul esimene vabariiklik noorte koorijuhtide konkurss. Lisaks pidev uue repertuaari õppimine ja peaaegu terve juunikuu, laulis RAM Soomes. See oli koori kaheksas kontserdimatk, põhjanaabrite juurde kõige pikem nii ajaliselt kui läbitud kilomeetrite järgi. Kohtuti paljude vanade sõpradega ja võideti uusi. Reisikaardil lookleb teekonna punktiir lõunast põhja, idast läände ja taas tagasi. Helsingi, Tampere, Helsingi, Jyväskylä, Kuopio, Kajaani, Joensuu, Kokola seina, Yogi, Kotka, Joensuu, varg, aus ja taas Helsingi sõitudega kokku 25 päeva. Nagu ikka, juhatasid koori Eesti NSV Rahvakunstnikud Olev Oja ja Kuno areng kes on selles saates mikrofoni ees. 23 tööpäeva jooksul, mis soobess viibisime, oli meil 14 suuremat esinemist ja lisaks neile veel väga palju väiksemaid esinemisi erinevates kohtades näiteks tehastes, haiglates, lauluväljaku avamisel Joensuus ning peale nende veel võtsime osa ka Joensuu laulupäevast, mis oli pühendatud siis Kalevala 150.-le aastapäevale. Need 23-st päevast lauluvabu päevi oli ainult paar. Et peaaegu iga päev tuli laulda ja algperioodil isegi laulupäeva pikkus hommikust õhtuni, sest oli tegemist suurvormide ettevalmistusega. Õppisime ja valmistusime kontserdi kontserdiks ette Šostakovitši kolmeteistkümnendat sümfooniat. Seda tegime koos Mati Palmiga ja orkestrile ning Mati Palmile dirigendile see esmaettekanne veel küll korduv, aga, aga tööd nõudis ta palju. Peale selle oli väga huvitav koostöö veel Paavo pärilundiga, kes veel juhatas Sibeliuse kuller sümfooniat ning sama autori tule sündi. Esimese nädala olime Helsingis, aga siis hakkas jah pikk rännutee kus nii keskmine liikumise kiirus oli veel üle 200 kilomeetri päevas. Tuli isegi päevi, kus sõitsime ligi 500 kilomeetrit, kus oli veel paar tundi võimalus hingata ja kohe minna lavale, nii et see oli meestele ääretult koormav erask. Ja kuigi ka koormuslaululine koormusele sellel reisil võib-olla selle 40 aasta jooksul, mis tegutsevad kõige suurem pidasid mehed üllatavalt hästi vastu. Riikliku akadeemilise meeskoorimehed on küll kogenud reisijad ja igasugustes tingimustes laulma harjunud aga küllap on kogemused näidanud sedagi, et raskel pikal reisil on oma tohter väga vajalik. Seekord oli kooriga kaasas kutsehaiguste kliiniku peaarst Ene-Reet Soonets. Põhiline oli aidata meistril oma väga vastutusrikka tööga toime tulla, et ei oleks häireid ei füüsise poolt ega ka häälelisi häireid. Ilmad ei paisutanud seda meeskoori sugugi eriti alguses. Seetõttu oli külmetushaigusi häälehäireid ja ka kõike muud, mis tulevad kaasa pikaaegse lauljategevusega ja ka aastatega, nii et abi anda oli seal ikka päris palju vaja? Jah, võib-olla mitte igal kontserdil reisil ei ole meedik osavõtt vajalik, aga kui ollakse nii kaua kodust ära siis kindlasti midagi juhtub. Nii suure kollektiiviga. Minu roll oli kergem seetõttu, et meeskoor on juba 10 aastat saanud abi meie kliinikust ja, ja see 10 aastat on nad olnud ka minu silmad all süstemaatiliselt ja periooditi sügav läbivaatusel kutsehaiguste kliinikust abi saanud. Seetõttu tundsin ma mehi ja nende tervist, eelnevalt teadsin nende nõrku kohtasid. Teadsin, kuidas komplekteerida apteeki ja keda mille eest hoida ja hoida, aidata. See oli doktor sooned seal juba kolmas reis koos rammiga. Nii et lisaks arsti kogemustele on ta kollektiiviga saanud igati tuttavaks. Mehed on väga korrektsed väga hea kollektiivne vain, nad on väga distsiplineeritud, nii sissetöötanud kollektiiviga on ääretult meeldiv reisida, rääkimata sellest, et inimestena on nii koor tervikuna kui iga isiksus eraldi võetuna väga meeldivad inimesed. Ja soove poolt otseseks vastu võtjaksime, kes organiseeris kontserdireisi, oli kontsertorganisatsioon Fazer. Aga tegelikuks läbi viijateks olid siiski ikkagi igal pool kohalik meeskond ja tihtipeale me ööbisime karede võõrustava mees krimiste juures üle kolmel nädalal. Soovis, viibisime. Võib-olla pool olime siis külalistena kohalike meeskoorilauljate juures. Niisugused tingimused, kus ööbitakse kohalike lauljate juures kodudes, need muidugi on mõneti erinevad sellest, kui kogu kollektiiv on paigutatud ühte hotelli on see parem, on see halvem? Kui olla ikkagi võõras perekonnas, on minule, kui seal viibialektab koorma või sa ei tunne ennast täiesti vabana, ei saa ennast võib-olla nii välja puhata nakkuma, puhkaks hotellis, kus ma oleks nii, nagu ma tahaksin olla olemas selili või tont teab, mida ma teaksin, aga seal sa pead ikkagi olema vägas. Väga nii väljapeetud Jakobi kohustus seal suhelda ja nad tahavad muidugi väga palju näidata ja, ja idas noh tahad meie aega ja võib-olla isegi üle organiseerida, selle asemel annaks meile võimalust puhata, aga viibida korteri perekondades on ka ikkagi väga huvitav selles mõttes, et me nägime väga palju ja kuidas nad elavad ja teisest küljest ikkagi tekib inimestevaheline niisugune kontakt ja see kontaktid olid väga soojad ja siis on väga meeldiv. Mitu erinevat kava oli kaasas, hakkab bella kontsertide tarvis. Kus on välja kolm A capella kava nii, arvestades seda, kus me esinesime põhiliselt mesimees, kohad olid kirikutes siis spordisaalides ja ka teatrihoones, näiteks Tamperes, kus kolme teisel pool oli teatrihoone vastvalminud, teades et need esinemiskaablid mitmesuguseid, selles mõttes ka meie kavadeid koostatud niimoodi, et neid esinemispaiku nii-öelda maksimaalselt ära kasutada. Noh, kirikutes, nagu teada, on igal pool olendid need võib-olla kirikukontserdil, siis oli ka mitmeid teoseid, mis mida üritasime laulda koos oreliga. Kes olid teil saatjatena kaasas? Organism? Pidid olema saatjateni oli meil kaasas siis pialistest Peep Lassmann, Tarmo Eespere ning orgalistide Urmas Talivee, kellega veel koostöö väga hästi laabus Sist oreliga kirikus teha, kus distantsid on vahel väga suured, on väga raske kokku viia ja ja peab ütlema, et need korrad, mis meil rasket ülesannet ees seisid suutsime temaga koos väga hästi ära lahendada. Soomes on ilmselt juba tava, et kirikut kasutatakse ka kontsertsaalid enam, nad on sellega harjunud ja publik tunneb ennast väga vabalt seal niimoodi kuigi mitte alati igal pool ei olnud alati aplausiga teose järgi küll, aga aplaus oli alati osa lõpul kontserdi lõpul. Et vahel tekkis niisugune mulje, kui eks vaikuses laulad, et teab, mismoodi see muusikaga läheb, kas ta jõuab ikka sinna, kuhu me tahaksime või mitte. Peab ütlema, et võeti meid väga hästi vastu, kuulajaid oli palju ja niisugune hästi hea kontakti saime. Kuulajatega muidugi ei saa öelda, et just kõik kontserdid maksimaalse tasemega oli. Võis öelda näiteks minu jaoks näiteks oli selle reisu võib-olla kõige õnnestunum kontsert Kotka Toomkirikus kus tõesti publik tuli kenasti kaasa ja kus tekkis niisugune seletamatu niukene. Ja mis me kavades siis pakkusime, tähendab, me püüdsime nende kolme kavaga, mis omad mooduli varieeritud, siis anda mingisuguse niukse tänase meeskoori repertuaari paremiku, mis meil käibel on olnud ja, ja ka selle kõrval päris uued lood, eksisteeris uued teosed. Nii et minu arust need kavad pidid väljendama nüüd tänase meeskoori taotlusi kava poliitikas ja mille kaudu me katsusime ka siis demonstreerida soome kuulajale praeguse tänase mees kui vokaalselt ja kunstilist taset. Ja ma arvan, et see kavade kokkusättimine ei olnud mitte halb. Me sõelusime, kaalusime hulk aega, neid asju, kuidas neid kao teha ja selles oli haaratud ka koor oma kunstinõukogu kaudu kaasa. Nii et siin dirigendid mitte ei talitanud omapead, vaid see on nagu minu arust nagu kollektiivne looming, millega me käisime siis Soomes oma kontserde tegemas uutest lugudest, mis esmakordselt oli Soome publiku ette toodud. Meie muusikast võiksid nimetada Tarmo Lepiku mereväravas mis oli kirjutatud meie 40. aasta juubeli puhuks ja oli ka ära märgitud preemiaga. Soomes me laulsime peaaegu igal kontserdil seda teost ja seda märgiti ära ka ajakirjanduses, eriti solisti Arvo Aunane sihukest toredat osatäitmist. Ja tundub, et selle teosega on ka Eesti kooli muslik rikastunud omapärase huvitava looga ja see on kindlasti ka üks niisugune tore samm autori enda loomingus. Ja on tore, et meil niisugune mees on olemas, kes tunneb huvi kooli vastu ja ja esimene asi, kui me tagasi tulime, kohe oli mees helistamas, et kuidas läks ja kuidas vastu võeti, tähendab see niisugune huvi, et mismoodi mu teos kõlas, on tervitatav ja, ja määrad juba mõtteid ja ideid, et mida ta nüüd järgmiseks millele kavatseb kirjutada. Uutest teostest tuleks pikk jutt rääkida Veljo Tormise Kalevala temaatilise seitsmeteistkümnendast rummust Kalevalast, mida ta spetsiaalselt kirjutas just Joensus toimuva laulupeo tarvis, mis oli pühendatud siis Kalevala 150 aastapäeva tähistamiseks. Suurt ulatusliku kooriteost. Me kandsime Soomes neli korda, et esimene ettekanne oli Helsingis tempel audiokirikus. Ja minu jaoks oli see suureks elamuseks. Ma olin Eestis siin Estonia kontserdisaalis seda kuulanud ja kui ma nüüd seal Helsingis seda kuulen, siis ma olin täiesti veendunud, et see on tippteos, on tähelepanu väärne teos mäe koorimuusika, arvan, et koor jõudis selleks ajaks selle loo nüüd omale tõesti omandad, said temast lõplikult aru ja see atmosfäär, mis suudeti luua seal Helsingi templiaugu ju kirikus või täiesti siukene, omamoodi lummav ja, ja tore ja muidugi publik võttis seda väga hästi vastu. Teine esitus oli Kaianis seal. Me laulsime teda, spordihall võib-olla mitte kõige parem akustilised selle teose ettekandmiseks. Aga ta tuli seal ka väga kenasti välja, siis kolmas koht oli, kus me laulsime sedasi ori Kokola linnas ja viimane oli siis Joensuu laupäev Joensuu kirikus, kus oli kohal ka autor, jaga suurt tähelepanu pööras selle teadlase kriitika väga paljudes lehtedes ilmus spetsiaalselt niuksed pöördumised või hinnangu andmised selle teosega kui niisugusele ja eranditult oli ära märgitud just niisugust omapärast lähenemist Kalevala materjalile. Just sügavuti minekut ja isegi oli juttu niimodi. Et Kaleval aastal olid paljud soome heliloojad pöördunud tema poole ja olid kirjutanud väga mitmesuguseid teoseid mitmetes žanrites, kus arvati, et võib olla väga palju oli, kasutad seal moderntehnikat ja mis võib-olla alati ei lähe kokku võib-olla selle folkloori ainestikuga, mis on tekstifolkloor, Saliastikuga Tormis on võib-olla oma teoses võib-olla kõigele lähemale jõudnud selle algse materjali niisuguse tunnetamise ja edasiandmise printsiipide, nii. Nii et igal juhul selle teos sai väga hea hinnangu ja tundub ka, et publiku poolel oli vastu võtta ka hea. Kuigi võis ka leida niisugusi, kellel võib-olla teatud mõttes hämmeldust tekitas teose kaheksa, üks tippteoste või heade teoste puhul ikkagi on see reaktsioon võib olla teisipidi hästi ja võib tekkida vaidlust võib olla ühe või teise küsimus suhtes, aga see on minust alati positiivne näitaja, sest kui loost üldse ei räägita, tähendab, siis on juba natukese halb, kui tema üle vaieldakse, kui seal tekivad võib-olla diskussioonid, siis on tegemist materjaliga, mis on väärt seda. Aga minu arust igal juhul see teos. On Veljo Tormise loomingus üks niux omapäraseks tahuks, kuigi seal on ka palju üks moment, mida me juba harjunud kuulama, võib-olla tema eelmistes teostes. Aga uudse momendina kriipsutasin alla just see, ta on asutanud seal keskmes aas väga palju niisuguseid põnevaid pille. Puukellasid siis käristid ja seda tuule undamist imiteerivad niux suristid ja, ja vurru ja, ja see annab kõik niukse omatmoodi maagilise õhkkonna 17 suunas, on omamoodi sihukene programmiline süžee seal, kuidas laename laeva ehitab ja mis ta selleks peab kõik ette võtma, et oma salasõnu kätte saada, seal vibuse kõhus käib ära ja, ja igasugused niuksed, müstilised asjad juhtuvad. Ja seda kõike ainult reaalsete vahenditega muidugi raske võib olla, ühekülgseks jääb nüüd, Veljo Tormis on leidnud siin väga huvitavaid niukesi abimaterjali või abivõtteid, just nende folkloor sete instrumentide näol, mida ta alates väina mõise kandlast kui ja kõik need teisi instrumente, mida ma juba nimetasin, kasutades saavutab tõesti niisuguse toreda ja muidugi kulminatsiooni ja kogu kogu seda niisugust keskmise osa rütmi toetas nüüd šamaani või nõiatrummid seal, mida selles teoses on ligi seitse, mis tulevad kogu aeg juurde ja mis annavad niukse kulminatsioonis tõest, niukse, maagilise ja vägeva vägeva mõjujõu. Ajalehe Helsingin Sanomat arvustaja märgid et Tormis oma teosega kinnitab, et kalevala pole vaja moderniseerida, sest see on kaasaegne. Piisab, kui tõlgitseja tajub selle kaasaegsust. Viie keeleline kannel, Suistama piirkonnast pärit tuttava Rono viisi variant. Valik nõiatrumme, puu, Grape, vurri ja käristeid. Need ongi tormise vahendid. Kõik pärit otse Revala maailmast. Erinevad arvustajad võrdlevat teost selle arengus küll india Raagaga, küll Ravelli pooleroga. Külmaks pole see aga kedagi jätnud. Vennasrahvaste muusikast oli meil taas kaks teos, mis päris kenasti vastu võeti. Üks valelik ta Moskva helilooja meile tuntud-teatud koraaliprelüüd, mida oleme Pajula olnud nii Eestis kui ka teistes liiduvabariikide linnades igal pool on väga hea vastuvõtu osaliseks saanud ja täpselt samaga oli Soomes siis Otar Tagdakišvili meeskoori süüdist üks osa tantsulaul omanikuks Lõuna-Eesti ja Gruusia folklooripäraste rütmidega niux erksa vaimuga laul mis andis kavalamad muidugi liikuvust minu arust ka õieti kenasti vastu. Ja. Ta. Ei? Kesta. Keerida vehkida. Muidugi oli kavas meil meie Gustav Ernesaks oma väärtkellade ja kutsega, mis on juba nii-öelda võitnud oma kindla koha ning publiku hulgast tuntakse-teatakse ikka tahetakse kuulda. Võib olla väärt kellasi olema soomes vähem laulnud, aga see on ka laulmis oma välise noh, kui võtta palgitul kätte, et no see on ju nii lihtne, primitiivne lugu, aga kui temaga tegelikult kokku puutudes äärmiselt raske vokaalselt ja väga sisutihe lugu. Ja minu arust Ernesaksa loomingusse on ka üks tippteos omatmoodi mis igal pool publiku poolt leidnud kena ja toredat vastuvõttu. Kogu kaasas olnud repertuaari pole siin ruumi ega mõtetki üles lugeda. Oli Mozarti rubiini, Schuberti heliideid oli veel rida eesti heliloojate laule. Soome lugudest oli kalades Toivo, kuula kuller, volaul ja lisapalana kindlal kohal patsiuse soome laul. Lisapalu nõuti visalt igal pool. Meil on võimalik küsida ka kuulaja muljeid. Enereitsoonets. Publiku vastuvõtt oli erakordselt soe ja ma kuulasin kõik kontserdid ära, püüdsin sulada selle tavalise rea soomlase ridadesse ja enamasti nad tabasid siiski ära, et ma päris soomlane ei ole. Ja kui lõppes kontsert, siis langes ka mulle. Neid tänusõnu spontaanselt minu kõrvalistujate ridadest. Mehed laulsid hästi. Võib-olla mitte kõik kontserdid ei õnnestunud ühtemoodi edukalt, küllap nad iseenesekriitiliselt, nii nagu iga tegija hindab ise oma tulemusi kõige objektiivsemalt vahel. Aga oli ka kõrgetasemelisi kontserte ja neid kriteeriti väga ja väga sooja vastuvõtuga. Oli armas kuulda, et see meil unustatud akadeemiline komme jalgu Suhistada nii mitugi korda jälle ennast üles soojendas, lihtsalt seal oli laulust ja muusikast nii kuumaks köetud, et kuidagipidi ennast väljendama. Erakordsemat tavalisest. Nii oli see näiteks viimasel kontserdil Warcauses, nii oli see ka Joensuu suvi Kiidose järgsel hilisõhtusel kontserdil, kus publik tõesti nõudis laulu veel ja veel ja veel Libatsuse Sooman, laulu ole vaja terrigeeritult, see vallandas alati lihtsalt noh, lausa pauguna vallanduva bla aplodismentide seal Iklani, soomlase hingele ka südamelähedane laul. Ja mehed laulavad seda erakordselt hästi. Ma ei usu, et ükski soome koor seda nii hästi laulaks, kui seda laulsid meie mehed ja ja tihti kontselt tuli lõpetada, sest iga asi peabki lõppema, tuli lõpetada traditsiooniliseks saanud Gustav Ernesaksa lauluga Mu isamaa on minu arm, millele tavaliselt enam keegi midagi järgnevat ei nõudnud. Aga kui seda loogilist punkte ei oleks olnud, siis võib-olla oleks tulnud anda nii mõnelgi õhtul teine kontsert lisapaladest juurde. Aga ees ootas järjekordne raske päev järjekordne pikk tee ja seetõttu mehed pidid ennast hoidma tagasi oma laurup vaimustust väljendavast. Iga kontserdi järgi tituleeriti rammi jälle ja jälle maailma parimaks meeskooriks. Paras meeskoor, nagu soomlane ütles. Seda võib välja lugeda ka ajalehe arvustustest pealkirjad nagu oodatud eesti koor, eesti pärl, koorimuusika tippõhtu ja muud taolised. Tsiteerin üht arvustust, keskib ohjan maast. Koori ja tema soliste jälgides sai kuulda, kui kaunis on tõeline kõrge tenorihääl. Kui võimsalt, soojalt ja kindlalt kõlab tõeline madal bass, kuidas inimhääle eri värvide varjundid, nüansid ja tunded sulavad tervikuks harmooniaks või disarmooniaks tõeliselt kauniks elamuseks. Sõna ja muusika ühisjõud on vägev. Ma usun, et soome publikul oli kindlasti väga suur huvi kullarvu sümfoonia ettekande vastu, kuidas seevastu. Kuller sümfoonia võeti soove publiku poolt väga hästi vastu ja muidugi meil oli ääretult õpetlik ja meeldiv koostöö, Sibeliuse muusika ühed parimad tunde ja ettekandja Paavo pärinutega. See, kuidas tema tegi proovikülastaja proovi läbi, viis väga ökonoomselt, väga selgelt sees lauljate poolt väga hästi kohe omandatud ja, ja, ja ma arvan, et meie ettekannetest, mis me oleme teinud kuus meil on neid olnud siis Joensuu ettekanne oli neist kõige parem. Kes olid kuller, sümfooniast, solistid? Helsingi kontserdil olid solistideks Eeva-Liisa, laupäevasel Saarinen ning Heiki Keynunen ja Joensus. Samuti Eeva-Liisa Saarinen, kuid teise solistina Jorma sündidel, kes jättis ääretult sümpaatse, väga toreda hea mulje oma esinemisega. Väga tihe oli kogu see programm aga mingisugune vaba ehk sinna vahele ka jäi. Millega saite selle sisustada ja ma vaatan, et näiteks jaaniõhtu ei ole teil kontserti olnud. Mismoodi see selle Juhandus kokku siis veetsite? Hoiaadi õhtul oli just see kõige tähtsam kontsekkult jaaniõhtu ei ole seal sel päeval, nagu ta meil on, 20 kolaadinud jaaniõhtul vaate reedesel päeval ja see see kukkus 21. juunil, see oli meil ääretult tihe tööpäev. Selles mõttes, et poolt päevaga sõitsime, bussis. Jõudsime õhtupoolikul siis kella nelja paiku, jah, Joensus ja saime siis habemed ära aetud ja silmad tolmust puhtaks pestud. Tuli meil minna kohe ühele esinemisele, millele järgnes siis vahetult teine meie tähtsalt otsa. Jaanilaupäevaga jaanipäeval endal toimus siis laulupidu. See oli laulupidu nagu ta meeski lauluke selleks laulupeoks oli spetsiaalselt ehitatud ja see vist on Soomes esimene laululava. Väga meeldiv laululava väga ökonoomselt seda tehtud ja peaks ütlema, et suurepärase akustikaga laululava sinna on siis kogunenud siis soove, koorid, meeskoorid, segakoorid, naiskoorid, lastekoorid ja puhkpilliorkestrid. Kahjuks need ei oldud niipalju kui loodeti, tulevase laululava mahutab 10 12000 lauljat. Et võis olla seal nii paari 1000 lähedal. Ja põhjuseks, miks osavati väike oli, peeti seda, et jaanipäev on Soomes nagu perepüha perekonnad on koos, jalad ei lähe kuskile, sõida kodust eemale ja selle tõttu ka paljud paljud lauljad nagu ei tulnud sellele laulupeole. Mida teie seal laulsid, bee võtsime osa siis meeskooride esinemisest, veel tuli siis see repertuaar ka omandada, mida me ka tegime ja FC koos, et mees koorides. See oli nüüd pikk, ilus, raske ja tähtis reis. Ees ootab laulupidu, kas selle järel saavad mehed puhkama? Seejärel peab lihtsalt saama puhkama, sellepärast see aasta on olnud erakordselt pingeline aasta siis kõigepealt ilusat suve kogu koorile, toredat laulupidu ja head puhkust, eks siis sügisel jõudu jälle. Tänases.