Anton Starkopf on nüüd 75 aastane. Juubelililled on jõudnud juba närbuda märtsikellukesed muuseumi ees vanameistritööde ümber, juured mulda ajada. Rahvakunstnikuks saamise sõnumit helilint pool nädalat hoidnud kultuuriminister Laus kõneles Tartu kunstimuuseumis kolmapäeval. Lugupeetud juubilar, teie tänase näituse avamine langeb ühte ees 75. juubeli. Mul on meeldiv ülesanne Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi nimel üle anda teile ülemnõukogu presiidiumi otsus 21.-st aprillist 1000 964.-st aastast teenete eest. Meie. Rahvakunstnik loodab, et ta loorberitele puhkama jää. Anton Starkopf on sõnapidaja, sirgjooneline ja avameelne mees. Olgem samuti avameelsed. Meie mõte oli näitusesaalist töö juurest teise juurde kõndides kunstniku loomingust ülevaade saada. Juubilar rajas selle kavatsuse nurja. Ülevaatenäitust ei avatud. Tartu kunstimuuseumi saale täitsid eranditult vanameistri viimase viie aasta tööd. Neid jätkus muuseumi maja ettegi haljale aiaribale. Terve näituse jagu töid, mis kunstnik on graniiti raiunud, puusse voolinud ja savisse põletanud oma 70. 71. 72. 73. ja 74. eluaastal. Kas see ei ole ime? Kuidas on see võimalik? Nojah, natuke humoristlikud võtta, siis on nii. Kolm aastat tagasi minuga juhtus niisugune äpardus, et olib päikesepiste ja selle järele suguhaigust ja jalg praegu veel nii lonkab ja vaata, kui sa nii üleaisa ei saa lüüa ja tagasihoidlikult, siis tuleb seal kodus istide tööd teha, tähendab, see on võib-olla üks kõige suurem põhjus. Aga ümberkaudu rahvas räägib, et Antons tarkofi ateljeest kostab kivi toksimist juba hommikul vara kella seitsme-kaheksa paiku ja see vaikib alles õhtul kella 90 ringis. Kas peab paika? Päevakaja lõppemist tähendab siis saab magama mindud ja et nii kõik kokkuvõttes siis tahes või tahtmata, nii. Nii tekib ja. Eks ta ikka tekki, kui on üheksa või kümnetunnine töö. Ja seda ta on kindlasti olnud ega rohkem, pidi aga neid just nii pika tööpäeva hõrenit ja neid anniga nii Arslise kontrolli all. Nii enam-vähem ja, ja siis seal on kõige kurjem selles suhtes on reziimi pidaja on minu tütar. Ja naine mul jälle on ikka vastupidi. Õhutaja pool ei ole pool selles mõttes, et tuleb ikka hästi süüa ja, ja seda ta teeb suurepäraselt, tähendab muidugi agana arstid nõuavad, et nendega südamega neljade efekti, et siis ikka siis ei tohi lasta minna, tähendab, Kati sünnib, et ei saa arugi. Vaat nii sündis viie aastaga uus näitus. Vanameistrist räägib tagasihoidlikus, nagu oleks tehtu enesestmõistetav ja loomulik. Kunstiteadlane konstateerib, et on sündinud midagi haruldast. Starkofi loomingu uurija Voldemar Erm. Ja tõesti omaette haruldane juhtum Eestini kunstielus, et inimene, kes on vahepeal läbi teinud raske haigusperioodi, on suhkrut luua nii arvuka uue teoste kogu. Samuti peab ütlema, et tema looming on küllalt mitmekülgne nii oma sisult kui ka materjalidelt ja väljendusvahenditelt. Nii et vanameister Starkopf praegu on, võiks öelda oma loomingu nyyd täies õitse east hoolimata tema 75-st eluaastast. Kõigepealt on tema loomingule väga iseloomulik just rohke Rarske materjalid, graniidi harrastus, see tõendab just, et startup ei karda mingisuguseid raskusi. Ta ei püüa kergemad Ta nii vahenditega oma tulemusi saavutada graniidi kõrval. Muidugi on ta viljelenud üsna rohkesti ka marmorit. Ka sellel mar Morrison üsna arvukas kogu tema viimase aja töid. Kolmandaks osaks tema näitusel on keraamika. Tema ise ei pea end hoopiski mitte keraamikuks vaid. Ta on lasknud keraamikast põletada oma teoste kavandid ja siis jäädvustanud need lihtsalt püsivamalt materjalis, kui savi või Gibson. Selle tõttu tema keraamikaloomingul on omapärane, niisugune nagu alati esmase niisuguse mõtte teostamisega värskus ja, ja vahenditus. Olgu, keraamiline pisikuju või graniidirahnu raiutud aasta tööasjad tuleks otsida sellelt Starkofi signatuuri. Niisugune on kord vanameistri komme. Keegi ei tea ette kunstiteose saatust, kuhu ta jõuab, kes on üks kortema imetlejad. Kui aga Starkov saadab oma vaimulapsed ateljeest teele nii-öelda isanimeta, siis miks, miks Teie tööd ei ole ükski varustatud signatuuriga ega? Ta aga see on ärisaladus, ther ja ega näiteks graniidist nime kirjutama olen ka juba tükk tööd, tähendab, ja mulle tundub see kuidagi, ma ei tea. Ani. Ülar Mul on ülearune ja isegi võib-olla natuke tagasihoidlikud sellest, et ei loe kunagi töö valmis on ja kui ta on juba käest ära töödelda On see kuidagi nii loomulik saanutel? Ta ise peab ütlema, kes on tegija, peab, ütleb, mis on tegija ja ja mul on nii kõramiseks keeruline see samane nimi ka. Ja. Maren rea külastulen päritud ja ja see on nii lihtsam, aga see on ka, see on ka ära jäänud ja nii siis kõigele vajalik. Ega poiste Haalolast need käivad peale, et las olla neil kaamedit niikuinii näidis nad kataloogist kunagi õigeks ajaks valmis ei saada. Mis pagana pärast ütleme mina, siis pean elamise kergeks tegema? Seltsimees herm, millal kujur startov teie huviorbiiti Tutvusin temaga näituste kaudu muidugi hammu kodanlikul ajal, aga isiklikult nüüd okupatsiooni ajal. Me elasime võrdlemisi lähestikku ja kuna tema ateljees alati oli kuulda haamria eiti kõlksu mees, siis mul tekitas just hilja õhtuni kella kümne-üheteistkümne paiku ikka tema ateljee on valgustatud ja haamer kõlksub. Muidugi hakkasid külastama teda. Mull süvenes huvi tema vastu ja ma hakkasin tema teoseid ka nii registreerivad ja nii ma olen aastate kestel tema töid registreerinud. Ja on tekkinud kartoteek, mille ma mõnda aega tagasi üle lugesin. See sisaldas üle 840 töö. Nüüd selle näituse tööd ei olegi veel sinna käik, kõik arvestatud, kes loeb, näiteks on umbes poolsada tööd või üle selle, üle selle 15 l umbes 70 tööd on välja pandud osa muuseumi ruumides, osaga on muuseumi ees väikeses aias, kus nii lillede vahel tema skulptuuride eriti esile tõusevad. Startupi loomingule ongi nii üheks tunnuseks see, et nad enamasti on mõeldudki vabasse loodusse paigutamiseks. Ja nii Tartus kui kaid, Jõgeval kui ka mujal on terve rida inimesi, kes temal teoste vastu on huvi tundnud ja oma aedade kaunistamiseks neid kasutanud. Näiteks tartust professor Osfalt, Hallik väikene individuaalaiakene, aga seal on seitse kuni kaheksa Starkopf skulptuuri ja samuti Jõgeval sellektsionäär Rudolf Tamme aias. Jaa, ärrite tammeaed, kes nii on väga silmapaistvalt sellega nii lillede ja aiakunstiliselt kujundanud ongi muutunud kogu meie vabariigile täiesti nii vaatamisväärsuseks. Kolmandaks niisuguseks noh, vaatamis väärsuseks ja tema skulptuuri nii kollektsiooniks. Ta aed, see oli varemine, tavaline õunaaed peenramaadega ja nii edasi. Aga 1960. aastal, kui tema esimene nii ulatuslik personaalnäitus ohi sees korraldati see rohkem juba nii puht ilu haljaks ja siis seal on välja pandud väga paljud tema skulptuurid alates juba üsna tema loominguga 12 aasta eest, kahekümnendail aastail, aga kuni viimase ajani. Missugused on kunstniku lemmikteemad, mille juurde ta ikka ja jälle on tagasi pöördunud? Lemmikteemasid on tal õige mitmeid. Ta on väga palju loonud naisfiguure, kohati dekoratiivselt antud nii, aga väga paljud on kah kuidagi seesmiselt hästi hingestatud on mingisugune psüühiline moment, mis kajastub figuuri enda poosis. Ta hoiakus. Üheks kogu tema loomingut läbivaks teemaks on siiski emaarmastuse ema, õnne teema. Ema ja lapse vahekord, sügav soe kiindumus. Seda ta on käsitlenud väga-väga paljudes töödes ja peaaegu kõigis materjalides. Siin näitusel näeme näiteks ema ja lapse kaksikfiguuri mis väga ilmekalt just ja väga soojalt südamlikult annab edasi ema suhtumist oma lapsesse, seda hella tunnet, puusse. Sama motiiv on asetatud Tallinnas perekonnaseisuaktide büroos, seal ooteruumis. Samblikke raamikas on õige mitmeid motiive ja ema ja lapsega. Kohati on seal ka niisugust madonna aliku hoiakut. Hoiab oma käsivarrel väikest last, kes hellitavalt käe sirutab tema kaela ümber. Niisuguseid motiive on Starkoppil õige pae. Pääle selle on üks tema nii lemmik harrastuseks loomaplastika. Eriti arvude kujutamine juba umbes 1000 940.-st aastast peale on ta eriti graniidist loonud õige mitmeid ja väga ilmekat karude kujusid. Muidugi, karu kujutaminekaraniidis vastab hästi sele graniiditöötlemise. Nii laadile see kompaktne üldine niisugune kompositsioon laseb hästi just ka karumotiivi ilmestada esile tuua. Siis on ka kogu aeg tallu olnud portreeloomingut juba 20.-test aastatest pääle. Eriti ja esimesel tema loominguperioodil oligi tal paar-kolm aastat, kus ta väga intensiivselt portree alal töötas ja mitmed neist on väga tunnustatud portreed, nagu näitejuht Paulse abortre 25.-st aastast. Ja seda portreeharrastust on, kui nad kuni kõige viimaste päevadeni enne näitust loonud mitme oma kaasaegse kunstniku tüsedaid ja väga karateerset portreed graniidist. Näiteks näitusel näeme siin Konrad Mäe Meie portreed, kes oli tema noorepõlvesõber koos Pariisis, puutusid juba kokku samuti Pallase kunstikooli õppejõud Nikolai Triigi. Tere väga iseloomulik ja väga niisugune. Nii suure psühholoogilise sisse tundmisega edasi antud portale tema enda aias. Pisut varasemast ajast on veel Aleksander taas aborte. Ning ta kavatseb luua veelgi nii oma kaasaegsete kunstnike portreid. Missugune kohtun nendel inimestel olnud teie elus? No vot, see on nii väga otsekohene küsimine ja madalike kani ausalt vastata, eriti kui see mul siin nina all. Nonii Tassaa on õieti üks peasüüdlasest, et et mina nii kunsti põleks Kus ta teid kunstiteele meelitas, see oli, see oli Münchenis. Mina läksin Müncheni niisama, vaatame seda asja ma. Ei, ma ikka ei neid komplimente, mis mul tol ajal öeldi, ei tahtnud kuidagi uskuda. Ja, aga no siis läksin proovima ja see oli allveekunstikoolis. Seal oli muuseas kaks õpetajat diametraalselt vastandid. Üks oli Reinhold ja teine oli ei sünkreeder või midagi sarnast oli. Ja see Väine Hald oli iga žanrisse suur pedant sakslane, tähendab. Ja ikka emmer, mess loba tundis Entel, et priiuse teen Luutmit. Kuule ükskord juba kuule tarkus, Ronald, võrdsa Juta, kuuled, mis kuramuse pärast tähendab mul loodigi nendega tegemist, ütleme selle nooruse temperamendi juures veel eriti. Ja sõidan tagasi. Aga siis oli, oli Münchenis, oli siis suur koloonia seal oli Natasha ja Tuglas ja, ja töörvalt Greenberk. Maailm oli eestlasi seal. Ja siis ma. Nii Parii kutt seal ütles seal läbitsiooneralda tasaril üldse nii kangesti liikuv tegelane. Ja nojah, hea küll, ehk siis läksin Pariis nii Taani, noh, rohkem nii turistina veel vaatama ja ja pagan võtaks, sealt jäigi see asi. Ja, ja siis nii, et, et selles mõttes on, ta sai otsekohene, suunab olnud. Ja mikspärast ma seda tegema hakkasin. Ja ma pean ütlema, et et siin on üks armastus minu sõbra vastu. Ja ja siis teiseks, ütleme tasari natuke killustatud inimene tähendab ütelda tegi kõiksugu asjadega tegemist ja dollas meelitas ta kirjandust tegema. Mina hindasin ta kunstnikuna. Ja siis, et teha ja teha suurelt, et vähemalt midagi jääb järgi, tähendab see niisamuti triik jõmegi. Ja no see oli tsipakene, tsipakene, teistmoodi, mul niisugust nii nii armastust või seda ei olnud, vahekord oli teatud mõttes kaugem. Aga mina õppisin Mägid hindama. Mägi oli vanem ja kui oli kooliasjas, ega see Pallasega oligi, oli ikka hirmus maadlemine omal ajal ministeeriumis sõitmised ja ja niisugused rahalised asjad. Nii, nii, mina olin nendega seal rohkem kursis ja nii oligi see asi, et meil oli harukordne koostööharukordne koostöö oli. Ja siiski ma ütlen, et et kust mina seal umbes nii elukutselisest direktoriks sain, see oli see. Omavahel ütles kunstnik, rohkemgi. Raamatupidamine on mulle elus kõige suuremat rahuldust pakkunud, kui bilanss klappis. See oli kõik see suurem rõõm. Nii ütles Anton Starkopf ja andke andeks, kui need sõnad ei olnud määratud avalikkusele. Ent meiegi meelest on suur rõõm bilanssi teha. Bilanssi kunstniku senisest tööst. Ühele küljele kanname tema teosed. Need, mis seisavad Tartu aedades, need, mis Eestis ja mujal muuseumides ka need, mis koos vana vanemusega tuleroaks said. Ja muidugi need, mis praegu, Vallikraavi tänavast näitusel. Teisele küljele kannaksime kunstniku pedagoogi tegevuse. Need mitu põlve eesti kujureid, Starkopf õpilastest on õpetajad saanud. Võimatu öelda, kummal tegevus põllul juubilar rohkem väärtusi loonud. Hiigeltöö on nii ühes kui teises osas tehtud. Anton Starkopf, bilanss klapib. Ei, me ei pane seda käest, lehitasime veel veidi. Ehk toob see vanameistrile pisku rahuldust, kuid koostama kasvandikega astume mõneks minutiks kunagi tallatud radadele. Meenutame, kuidas praegu tuntud kunstnikud õppisid Anton Starkopf i juures nägemist Pallase algaegadest, kõneleb kujur Halliste rahvakunstnik Anton Starkopf, õpilane. Kõik esimesed lõpetajad olid seal piiralt ja Sanna mees ja mina olin siis esimest aastat, kui nemad kevadel lõpetasid, kool asus selleaegse Karlovi tänava nurgapealse maja, põles rajal maha ja skulptuuriateljee oli nii eraldi teistest ruumidest seal omaette ja skulptorid töötas, nagu kell helises, läksid kõik tööle ilma sundimata, lihtsalt igaüks püüdis nii palju, kui sai. Ja kui siis vaheaeg, tuli kahjuks katses veel minut rohkem teha, kui oli võimargijastarqafi õppeviis, oli, tegi korrektuurid võimalikult vähese, segas vahele, juhtis ainult tähelepanu, kuidas nüüd mitte teha. Ja, ja andis täieliku vabaduse ja õppimise huvi oli nii suur ja tahtsid rohkem jõuda, kui aeg seda võimaldas, tahtsid kas või ühe päeva kahe päeva tööd teha ja tööpäev oli kaunis pikk, hakkas hommiku peale kella üheksast ja kestis ühte kella kaheksani. Missugused olid õpetaja ja õpilastevahelised suhted? Need suhted olid nii, nagu oleks kõik kaseõpilased olnud kõik õpetajad, sellepärast seda säravat vahet ei tehtud, et üks on õpilane, et need olid kõik nagu ühed kolleegid ja Starkopf ütles mulle hiljem veel, et me vaatasime kõigi pale nagu tulevastele kunstnikku, selle kõik ühesugused, olime. Sellest ühisest töötamisest on need aastat 40 tagasi. Kas teil ka hilisematel aastatel on juhust olnud koos töötada? See oli paar aastat tagasi, mis 62. aasta suvel. Mina olen üks viis aastat juba siin Tartu lähedal. Mul on ateljee, ole seal tööd, andis käinud suvel iga nädalas Tartus ja siis hakkasime vastastikku 11 modelleerima. Mina hakkasin enne peale, Starkopf raiskab minu aega, nyyd poseeri mulle ka. Ja nii me tegime, mina raiusin graniidist mustast kivist muidugi ja Starkopf tegi ka minu pianeegristab keraamikast musta ja need olid mineva aastanäitusel väljas. Need on praegu Tartu kunstimuuseumi omaduse tõesti, juba mõlemad. Sai otsa kohe ateljee tööd ja mul sõjas professor Stark Conroy. Üheks meetodiks oli see, et tema ise töötas ateljees kaasa ühes õpilastega. Õppisime üksteise pealt nägime, kuidas siis üks ühel õnnestus rohkem omal jälle. Kujur kroos rahvakunstnik Anton Starkopf, õpilane. Mina õppisin 1900 35.-st aasta algusest kuni 1900 39. aastani professor Starkovi skulptuuriateljees Tartu Pallase kunstikooli juures just nimelt õhkkonda. Atmosfäär oli seal väga loominguline ja öelda kõik, kes, kes vähegi nii tõsise entusiasmiga tahtsid, töödata neid või siis seal suurepäraselt. Töötajate ja väga suured teened olid sel juhul muidugi hinga lugupeetud lubilaril. Tema õpetamismeetod tuli võrdlemisi selge ja lihtne mudel on ees, sina oled nii-öelda natuuri jälgija, peasy tuleb omaniga silmad üritada vaadata, proportsioone tüüdata. Kui sa ikka tõsiselt ja arukalt asjale läheneb siis peab ikka resultaate kaalule. Kujurit kirss ja männirahvakunstnik Anton Starkopf, õpilased. Mina olen kujur Sarkavi õpilane. Aastast 1944, kui aastal 1950 esimene sõjajärgne kunstnikel end. Jah, seda me oleme küll. Ja muidugi kõigepealt tuleb öelda, et ta on väga suur organiseerija, oskab oma õpilasi näha, oskab nende rõõmudele muredele hästi kaasa tunda. Ühesõnaga nii väga optimistlik ja, ja isalikult suhtub kõigisse, meil on tema õpilaste juures kombeks teda hüüda vanaks ja tema ütles mulle täna, et et kuule, et ma tundsin, et sul on niisugune vahepeal nii pessimistlik tuju olnud, et kui sa tunned halvasti, tuli minu juurde ja see on väga-väga hästi ja õieti öeldud, sest vana on alati sisendanud oma õpilastesse väga niisugust optimistliku ja, ja siis niisugust tugevat tunnet tööd kätte võtta ja, ja, ja kui iseenesest kõik see Kõik muu pessimism kustub selle taga. Viiuldaja muusikalitundlikkus olema ja teisest küljest see viimane proleed lõpetamist, mille millegi ees tagasi vaata siit üks samm edasi läheb arhitektuuri peal arhitektid, ei, mitte midagi, arhitekt juba pliiats näpus, pliiats näpus ja vahest võib-olla kui on hästi organiseerinud, käib vaata mu kartused. Blockwise paigale pannakse, aga, aga selle skulptori elukutsega on, ütleme siin, kulutasin sepis taotakse ja, ja kõik need riistad peab suur armastus olema, suur armastus olema. Või ütleme, suurt armastust tarviski on, kui ta töökoja sellise kasvataja, ta tuleb iseendast.