Tere õhtust, kell on saanud kuus ja eetris on Päevakaja, et rääkida teisipäeva, 24. novembri olulisematel teemadel. Mina olen toimetaja Kristi Sobak. Türgi hävitajad lasid täna alla Vene sõjale lennuki, mis oli riigi õhuruumi tunginud ja korduvatele hoiatustele ei reageerinud. Venemaa eitab Türgi õhupiiri rikkumist. Kuna Eesti üldhariduskoolides on ees ootamas põlvkondade vahetus, on lähiaastate põhiküsimus noorte andekate õpetajate kooli meelitamine ja nende seal hoidmine. Praegu teenivad üldhariduskoolide õpetajad 84 protsenti kõrgharidusega töötajate palgast, mis kõrgem kui OECD keskmine ja said 11 eestimaalast, kodanikujulguse aumärgi ühtekokku oli nominente U19. Julgeid kodanikke oli tänavu nii meeste, naiste kui ka laste seas. Hiidlased pole rahul oma kodusaare ja mandri vahelise parvlaevaliikluse kvaliteediga ja Aino Kallase preemia sai tänavu tõlkija Piret Saluri ilmast. Ka öösel sajab mitmel pool lund ja lörtsi, Lääne-Eestis ka vihma. On jäidet ning õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss kaks, rannikul kuni pluss neli kraadi kraadi. Homme päeval võib Lääne-Eesti saartel ja rannikul kohati veidi sadada ja olla jäidet. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss neli kraadi. Kõigest lähemalt tänalasid Türgi F 16 hävitajat alla vene sõjalennuki, mis oli riigi õhuruumi tunginud. Indrek Lepik räägib lähemalt. Türgi armee kinnitusel lähenesid piirile ning tungisid riigi õhuruumi kaks sõjalennukid, millel türgi hävitajad tegid viie minuti jooksul 10 hoiatust. Seejärel lasti üks lennuk alla. Süüria Inimõiguste vaatluskeskuse teatel hävitasid Süüria kohalikud mässulised kohe päästehelikopteri internetis levib video, milles mässulised tulistavad ja hävitavad tankitõrjerelvaga juba maandunud nii kaheksa helikopteri. Türgi välisministeerium kutsus täna intsidendi järel välja Venemaa saatkonna diplomaadi. Venemaa kaitseministeerium omakorda vastas Türgi kaitseatašee väljakutsumisega. Venemaa president Vladimir Putin, kes kohtadena Sotšis Jordaania kuninga Abdullah teisega kinnitas ründelennuki allatulistamist õhk-õhk tüüpi raketiga ning nimetas juhtunut löögiks selga, kuna Vene lennuk polevat tema sõnul Türgi õhuruumis lennanud. Realistele käsilased teistmoodi oskama nimetada seda, mis täna juhtus. Meie lennuk tulistati alla Süüria kohal õhk-õhk tüüpi raketiga Türgi lennukilt F 16. Lennuk kukkus alla Süüria terit tooriumile nelja kilomeetri kaugusel Türgi piirist mingil juhul ei ohustanud ei meie lenduritega meie lennuk mingil moel Türgi julgeolekut. See on silmnähtav tõsiasi. Lennukeid, diisili vastasel operatsioonil. Helistasime Istanbuli vabakutselise ajakirjanikule Hille Hanso-le ja küsisime, mida juhtunust Türgis arvatakse. Loomulikult on teema täna Türgi meedias päris olulisel kohal, näiteks oktoobris juba kaks korda on Venemaa väidetavalt siis Türgi õhuruumi rikkunud ja Türgi on andnud korduvaid hoiatusi, et nemad, et sellist käitumist ei tolereeri ja samuti on olnud Venemaa Türgi suhetes olulise arutelu koha peal ka Türkmeni hõimude saatus Süüria territooriumil, sest nood on teadupärast türklastega sisuliselt sama rahvus ja nemad on väga palju kannatanud just nimelt, et Venemaa rünnakute käes Süüria territooriumil, nii et arutelu on olnud viimasel ajal Venemaa ja Türgi vahel Süürias toimuva üle väga tõsine. Türgi sõjaväe peastaap on avaldanud täna Türgi meedias kaardid, kus siis selgelt näidatakse Hattai provintsis justkui lennukid Türgi territooriumi läbinud oleks aga tõesti Venemaal seda eitanud. Ajal kui me räägime, on NATO suursaadik ja Türgi ametivõimu, et seda teemat arutamas, niiet et ilmselt homseks on juba selge, et mis saab edasi. Ise ma pidin eile sõitma. Kuid kahjuks siis samamoodi, et tänu sellele, et Venemaa lennukid ründavad Kaspia merelt üle Iraani ja Iraagi territooriumi Süüria sihtmärke on praegu kõik tsiviillennud kinni pandud, nii et Türgi piirialadel toimuv on väga, väga pingeline ja igasugune selline tegevus nagu lennukit tunnistamine, siis praegu võib kaasa tuua tõsise uued pöörded nii-öelda sellest diplomaatiat, sest et praegu hetkel oli loota, et tekib siiski selline üleüldine instimise vastane koalitsioon, kuid Türgi ja Venemaa suhted praegusel näitel küll hetkel koostööd väga ei luba. Vene välisminister Sergei Lavrov pidi homme Türki visiidile minema, kuid Moskva teatas äsja, et visiit jäetakse ära. Indrek Lepik küsis riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehelt Marko Mihkelsonilt, kas juhtunu võib pingestada NATO ja Venemaa vahelisi suhteid ka mujal. No esmalt kindlasti on näha, et suhete pingestumise toimub Venemaa ja Türgi suhetes. Et sellised esmased reaktsioonid, mis puudutavad kas või sedagi, et Lavrov on otsustanud homme Istanbuli mitte lennata. Et Vene kodanikele soovitatakse Türki turismireisidele mitte minna ja no ilmselt võib-olla ka mõningaid teisi, selliseid emotsionaalseid või vähem emotsionaalsemaid otsuseid tehakse. Vene-NATO kontekstis ma siiski ei näe. Nüüd toimuks mingisugust tõsisemat eskalatsiooni. No meie siin Eestis oleme harjunud sellega, et venelased meie õhuruumi rikkuvad suhteliselt tihti, kuidas meie seda vaatama peaksime? No esiteks ma siiski tahaks rõhutada, et meie vahetus läheduses ei toimu sõjategevust, et Eestis kui üldse tõesti nii tõsist sisse lendu meie territooriumile meenutada, siis toimus viimati 2003. aastal veel enne meie saamist NATO liikmeks ehk siis siin päris võrreldavaid momente. Ja vahetame teemat. Tallinnas Euroopa Liidu majas toimus täna Euroopa rändevõrgustiku rändekonverents inimeses mugeldamine, Euroopa väljakutsed ja lahendused. Mall Mälberg rääkis osavõtjatega kuidas tõkestada sisserändajate ebaseaduslikku piiri ületamist. Selle kohta pole olemas. Ühte ühtset vahendid on mitu aastat. Kuidas seda peaks tegema üks keerulisem kui teine, ütleb rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Helga Kalm. Tema arvates tuleks inimestele võimaldada rohkem turvalisi teid, kaalseid vahendeid, et Euroopa liitu tulla. Siin on räägitud sellest, et tegelikult võiks Euroopa liidu saatkondadest olla ka võimalik taotleda asüüli et selleks ei peaks kasutama neid ebaturvaliselt teekondadest, et tulla Euroopasse samamoodi. Tegelikult tuleks meil tegeleda nende piirkondadega, kust inimeselt tulevad samamoodi Euroopas sees, rääkides inimsmugeldamise. Kindlasti võiksime ümber vaadata Dublini regulatsioonid, mille alusel tegelikult riigid, kuhu esimesena jõutakse, neile pannakse liiga suured vastutused. Põhimõtteliselt siin on nagu valdkondi, kus saaks väga tugevalt parandada tegelikult Euroopa liit oma tegevust. Euroopa komisjon avaldas mais rände tegevuskava, milles pakutakse muuhulgas välja kiireid meetmeid Vahemerekriisiga toimetulekuks. Näiteks soovitati korraldada Vahemere piirkonnas operatsioon ebaseaduslike sisserändevõrgustike vastu. Miks pole selle operatsiooni tulemustest midagi kuulda olnud? See on rahvusvahelise õiguse seisukohast väga keeruline, kuidas sa lähed ja lähed, hävitab mingeid paate pluss tegelikult on saanud Euroopa liidus sees väga paljudelt humanitaarorganisatsioonidelt väga palju kriitikat selles suhtes, et kui sa vähendad pakutavat teenust, siis nõudlus veelgi kasvab, tegelikult inimesed maksavad veelgi pikemaid summasid ja kasud veelgi kasvavad inimese smugeldada jaoks, mis tegelikult tõmbab veel rohkem inimesi selle turuga tegelema. See on kindlasti üks võib-olla kontra produktiivsemaid tegevusi, mis siis Euroopa liit teha saab, nii et selles mõttes võib-olla isegi on hea, et see ei ole väga aktiivselt käima läinud. See meede. Helga Kalm lisab, et see on näide sellest, kuidas leiti meede, millega tegeleda, ilma et oleks korralikult läbimõeldud. Poliitikavaatleja ja diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski näeb rändepoliitika tegematajätmisi välispiiri kaitsmisel. Tema sõnul ei ole sellesse piisavalt panustatud. Ma arvan, et hetkel on kõige põletavam küsimus ikkagi Euroopa Liidu välispiir, et peamiselt tulevad põgenikud läbi Türgi ekasse ja probleemiks on jah, Kreeka piir, mis on ühtlasi ka Euroopa Liidu välispiir, sellesse ei ole panustatud piisavalt. Küsimus on ka seda, kuidas ma ütlen siis hämmastavam, et Schengeniga ju sai räägitud väga kaua aega tagasi ja Eestile ka meenutati. Kahju, et enne, kui Schengeni süsteemiga ühineda, peab Eesti välispiir peamiselt siis idapiire pidanud oma ehk täitsa sõnadega ennesa Schengeniga liituda. Kui Euroopa Liidu välispiir on korras. Lähme siis seda, et ka Kreeka, mis on Schengeni liige, on oma välispiiri tegelikult täiesti unarusse jätnud ja sealt see probleem saab alguse. Majanduskoostöö ja arengu organisatsioon OECD tutvustas täna mahukat haridusstatistika kogumikku, kuidas läheb Eestil võrreldes teiste partnerriikidega käis kuulamas Reene Leas. Ülevaade analüüsib 34 OSCD liikmesriigi ja veel 11 riigi haridussüsteeme. Uuringut tutvustanud Maiemas nõu tõi välja, et Eesti näitajad on head näiteks alushariduse andmise osas. Samas on Eestis puudus noortest õpetajatest. Keskhariduses on pooled õpetajad, vanemad kui 50 aastat. 34 riigi seas on Eesti siin altpoolt kolmas. Põlvkondade vahetudes ollakse silmitsi küsimusega, kust leida juurde ja kuidas hoida koolis andekaid. Seitsmes märmooniden eni aspekt, kas lasteaiatasu määr kübretset õpetaja määrab rohkem kui mis tahes teine aspekt. Näiteks mängib õpetaja õpitulemustes suuremat rolli, kui klassi suurus on. Loomulikult peavad riigid leidma võimalusi, kuidas meelitada kooli järelkasvu. Õpetajate palka on osa võrrandist, oluline on, missugune on alustava õpetaja, kuidas palk staažiga kasvab ja kas see palk on konkurentsivõimeline ka teiste kõrgharidust nõudvate ametipostidega. Eesti õpetajate palgakasv oli aastatel 2000 kuni 2013 võrreldavate riikide hulgas üks kiiremaid ning üldhariduskoolide õpetajad teenivad keskmiselt umbes 84 protsenti kõrgharidusega töötaja palgast. OECD keskmine on 80. Samas on Eesti õpetajate palgaskaala lühike ehk alustava 15 aastase kogemusega pedagoogi ning parima väljaõppega pedagoogi. Palgavahe on minimaalne. Haridusminister Jürgen Ligi. Igal ametil on eri plussid-miinused, õpetajaamet on millestki väga stabiilne, see on enamasti ikkagi, võib arvestada pika ametis olekuga, kui õpetaja on oma tööga toime, tuleb hästi kõiksugukoolitused ja asjad. Lisaks on ka palgatõusuks võimalik on ka karjäärivõimalusi ja praegune tasakaalupunkt on seal, et 20 protsenti palgast on siis varieeruv miinimumpalgast palgale 20 protsenti lisaks on see, kus saab kool teha ise oma eelistusi. Eestis on kõrghariduse omandamise tase ajalooliselt kõrge, kui aga võrrelda teiste riikidega, siis kõrgharidusest saadav palgavõit on madal. 2014. aastal oli kõrgharidusega täiskasvanu keskmine teenistus 35 protsendi võrra kõrgem kui keskharidusega töötajal. OECD keskmisele jääb see alla. Jürgen Ligi. Palgavõit on palgavõit, selle teine aspekt on see, et meil ei ole kõrgharidusega inimeste suurt defitsiiti, mis on siis ladinaameerika OECD liikmetes kolmandik või mis see oli, on tasubki, vaat palgalisa hoopis teine. Teine elu on kõik muu peale palga on pikem, õnnelikum, tervem mälu, ka kõrgharidusega inimestel tasub püüda küll. Justiitsministeeriumis anti täna üle kodanikujulguse aumärgid ja Mari Rebane käis kohal. Julgeid kodanikke. Tunnustati tänavu 11, lisaks anti kaks tänukirja. Parajasti aega teeniv kebi nukke oli üks aumärgi saajaid. Sel päeval sõitsime siis Tallinnast Tartusse ja juhtus liiklusõnnetuse mõnedatud eespool. Kui see siis juhtus, ma helistasin kiiresti häirekeskusesse, andsin teada, kus, mis juhtus. Ühes autos oli siis kinni jäänud üks naisterahvas kõrvalistele. Keda ma siis abistasin? Me ütleme nende, ma koordineerisin mingil määral seda tegevust seal, et samal ajal olin siis häirekeskusega ühenduses. Ma rääkisin inimestele, kes seal veel abis olid, et mida nagu võiks teha ja kasutasin siis esmaminema. Noormehe sõnul kasvatasid tema vanemad teda hädasolijaid märkama ja aitama. Tallinnas musumäel ille kioskis töötav Aile Tammistu läks aga ühel märtsipäeval appi 14 aastasele poisile, keda kamp noorukeid peksis röövida tahtis. Ajas noorukid laiali, kutsus politsei abistas poissi senikaua enda kioskis. Aila jaoks on aitamine elementaarne. Eriti alaealisel lapsel, keda pekstakse leiab abi ja keegi ei reageeri, et see on nagu imelik, et see on minu kui kodaniku kohustus aidata. Aga kas te olete alati selline abivalmis inimene olnud? Ma arvan küll, et ma olen ja, ja minu number, mis teeb politseile väga tuttav, kuna mu töökoht on sealsamas uisu Nall lilleinovskis, siis seal on igav päeva midagi juhtumas, et et see ei ole üldse nagu imeks panna, et ma pidevalt helistan. Kahju on muidugi sellest, et politseis on väga vähe patrulli vähenenud. Need olid vaid mõned näited julgetest kodanikest, kes ei pea paljuks teistele appi minna või oma tähelepanelikkusega millegi hullema toimumise ära hoidnud. Kevin nentis, et kahjuks märkas ta liiklusõnnetuse puhul inimesi, kes osavõtmatult pealt vaatasid. Aile hinnangul võib mõnda inimest takistada appi minemast hilisem bürokraatia. Politsei ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Tauno Tuisk kutsus üles unustama paberimajandus ja lähtuma sisetundest. Selle appi tõttama seejuures ongi kõige olulisem asi see sisetunne ära tajuda, et abi on vaja, appi on vaja minna. Ja ma tõesti soovitan jätta kõigepealt see bürokraatlik pool, see mõtlemispool nagu teisejärguliseks. Siin on kohti, kus me saame kindlasti üle vaadata omi protsesse, et see, et see hilisem analüüs oleks ka lihtne, kiire ja mugav, aga ennekõike, kui me täna räägime kodanikujulgusest sisse appi minemise puhul ja selle juures säilitada kaine meel ja analüüsivõimet, see on see oluline. Suvest, mil Väinamere liinid panid parvlaeva Hiiumaa sõitma Virtsu-Kuivastu liinil, veavad mandri ja Hiiumaa vahel ühendus 1900 seitsmekümnendatel ehitatud ja väiksema mahutavusega seintolaja Regula. Seitsmendast detsembrist kehtiva talvegraafiku ja juba sel kolmapäeval algavate laeva hooldustööde tõttu muutub Hiiumaale sõitmine senisest veelgi keerulisemaks. Juhan Hepner räägib lähemalt. Seda, et veosti üle meresaamine eeldab pikka ettebroneerimist ja ootamatute vedude puhul veokiga laevale saamine sageli keeruline, on Hiiumaa ettevõtjad kurtnud juba pikemalt. Seitsmendast detsembrist algav talvegraafik tähendab, et nüüd venib senine tunni ja 15 minutiline reis pooleteisetunniseks, mis muudab praamide väljumisaegu, jätkab M ja P norst haldusjuht Argo Nurs. Rohuküla pooldu. Kell 18 null null väljumise peal 18 30 peale, kuna meie autot olevat ka Soomest ja Soome laev jõuab sellisel ajal Tallinna, kus me jõudsime täpselt 19 null null väljuvale praamile, siis 18 30 peale üldiselt enam ei jõua ja järgmise laevaga juba autojuht enam koju ei saa. Väinamere liinid selgitasid tavapärasest kuu võrra varem talvegraafikule üle minemist sellega, et keerulistes ilmaoludes on regulejasse intola jaoks nii kütusekulu kui tehnika osas senisest graafikust kinnipidamine on väga keeruline, jätkab Väinamere Liinide juhatuse liige Tõnis risk. Enne talvegraafiku algust käivad mõlemad praamid vaheldumisi ka hoolduses, selleks ajaks tuuakse liinile ligi kolm korda väiksema mahutavusega harilaid. Et hädavajalikud posti ja toiduveokid hommikul Hiiumaale jõuaksid, ei võeta harilaiu kell kuus 30 rohukülast väljuvale reisile üldjärjekorrast ühtegi autot, jätkab Hiiumaavanem Riho Rahuoja. Minu meelest me langeme tagasi umbes 30 aastat, kui me võtame OSCE laitüüpi praamid kasutusele ja loomulikult teeb neid murelikuks ka pikenenud ülesõiduaeg. Alates parvlaev Hiiumaa äraviimisest on majandus ja kommunikatsiooniministeerium tellinud järjekordade vältimiseks lisareise. Seda plaanitakse jätkata vajadusel ka tulevikus, jätkab majandus ja taristuminister. Kristen Michal. Riik on tellinud augustist saadik 202 lisareisi ligi siis 90000 euro eest täiendavalt juurde ja lisaks on meil nüüd aasta lõpuni on tellitud veel 42 lisareisi. Suvehooajaks, mil reisijate arv saavutab aasta haripunkti, kaaluvad majandusministeerium Väinamere liinid mandri ja Hiiumaa vahele kolmanda laeva toomist. Milline alusse olla võib, on Väinamere Liinide väitel veel vara öelda rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Kärdla. Sihtasutus Viro säädi annab välja Aino Kallase preemiad, et tunnustada teenete eest Eesti-Soome kultuurisuhete arendamisel. Tänavu sai selle preemia tõlkija Piret Saluri, temaga vestles Riina Eentalu. Pidulikul pärastlõunal Soome saatkonnas anti preemia kätte ja ühtlasi esitleti Olavi Paavo laise teost minek ja loits, mille on eesti keelde tõlkinud Piret Saluri. Parem on Piret Saluri tõlkinud Paavo laisad külalisena kolmandas Raichis ja sünge monoloogi ja teda on tunnustatud kapaavolaise medaliga. See soome kirjanduselu üks mõjukamaid arvamusliidreid keskseid kujusid kahe ilmasõja vahel. Paavo lainen on Piret Saluri tõlkija teel olnud väga oluline. See on olnud nii oluline, oli hetk, kui me Toomas Haug, mina, Anu Saluäär, leidsime, et on viimane aeg hakata tõlkima päevalehest Eesti keelde ja see ei olnud võimalik Vene ajal sügavalt sügada. Keelatud autor ja ma olen nagu elanud selle haavalaisega kõik need aastad, ma pean teda ikkagi väga eriliseks autoriks ja ta on ka väga raske ülesanne tõlkijal Taani ülim stiili meist. Ja kui nüüd, kui vaadata seda, mis maailmas toimub ja kuhu me liigume praegu siis mina soovitan küll Paavallana lahti võtta ja vaadata, mis tema selle kohta ütleb. Ta ütleb seda aastal kolm, kaheksa tema tekst ja temaga tema elukäik köidab, on niisugune isepäine ja originaalne. Menetki loits, mis äsja ilmus, on põgenemine Euroopast paremini mõista Euroopas toimuvat, ütleb Toomas Haug. Son raamat rahutusest. Raamatu andis välja Eesti keele sihtasutus. Täna võttis Piret Saluri vastu Aino Kallase preemia ja üks põhjus kindlasti on ka see, et Piret Saluri tõlkeloomingust suure osa moodustab soome kirjandus. Nüüdseks on see talle justkui elamise viis. Ma ei pea seda enam tööks, see on minu eluviis. Näiteks ülehomme antakse kuulutakse välja Soome suurim kirjandusauhinna Finlandia. Minul on kandidaadid juba loetud. Ja mida hindab Piret Saluri Soome nüüdiskirjanduses? Ma hindan tänapäeva nooremas Soome Kirjanduse seda, et nad on pilgu alla võtnud nende lähiminevikku, kuigi nad ise seda ei mäleta, aga see vaevab neid ja kui ei vaeva, siis huvitab. Ja nad kirjutavad seda lahti ilukirjanduslikus vormis. Ja teete, see on, see on ta kaunis. Libedus meie maanteedel annab märku täna keskpäeva paiku sõitis elussigu vedanud veok Imavere Viljandi maanteel mõni kilomeeter Olustverest Imavere poole löövi bussipeatuse lähistel kraavi. Veok ravis püsti, kuid haagis sigadega maandus katusele. Sündmuspaigal. Päästetöid korraldanud Viljandi päästepiirkonna operatiivjuht Ago Aasmäe selgitas Olev Gengile, mis juhtus? Rekka, mis oli koormaks elu seada, sõitis libedal teelõigul kraavi ja kogu see kupatus on siis praegu kraavi põhjas. Kui palju on loomi? Veopaberite järgi on 45 siga. Haagises oskate öelda, kas loomad on viga saanud? Kindlasti loomad viga saanud, et palju on vigastatuid, paljud hukkunud, palju elus praegu ei oska öelda, see selgub hiljem. Aga inimesed, inimestega on kõik korras, autojuht vigastada ei saanud, kiirabi vaatas üle ja ise ka ta ei kurtnud midagi. Mis põhjusel see õnnetus võis juhtuda? Noh, praeguste andmete järgi võis põhjus olla ikkagi libedee. Kuid täpsemalt ei oska öelda, et politsei on vestelnud ka autojuhiga ja kas autojuht sõitis nii, nagu teeolud oli, seda ma ei oska vaielda. Seda, kas on oodata jätkuvat libeduse ohtu, räägib nüüd sünoptik Ülle Jõemaa, palun. Saabuval ööl on meil pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund ja lörtsi, Lääne-Eestis ka vihma. Puhub edela ja lõunatuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss kaks, rannikul kuni pluss neli kraadi. Homme päeval on ilm vahelduva pilvisusega. Lääne-Eesti saartel ja looderannikul võib kohati veidi vihma sadada. Puhub edela ja lõunatuul viis kuni 12, rannikul puhanguti 15, saartel kuni 20 meetrit sekundis ja õhutemperatuuri maksimum on miinus ühest kuni pluss nelja kraadini. Ning ettevaatust liiklejad, sademed ning vahelduvad miinus ja plusskraadid muudavad teed kohati libedaks. Nii öösel kui päeval. Ja tänased spordiuudised võtab kokku Ragnar Kaasik. Korvpalli FIBA Euroopa karikasarjas mängivad täna nii BC Kalev Cramo kui ka Tartu Ülikool rock. Kalev läheb kell 18 30 algavas mängus vastamisi Sophia meeskonnaga. Neljast mängust on Kalevil siiamaani aga null võitu ja edasi pääsu lootust neil enam ei ole. Küll aga võitleb edasipääsu eest rocki meeskond, kes kohtub kell 19, Nikos ja etaga Nikos ja on hetkel neljast mängust veel võiduta. Rock on siiamaani kogunud kaks võitu, kaks kaotust, millega alagrupis jagatakse hetkel teist ja kolmandat kohta. Rocki peatreener Gert Kullamäe. No eks me oleme teinud natukene elu raskemad Juusni mängu kaotus, mis me kodus saime, oli see oli paha, paha, et see muutis meie olukorra olukorra raskemaks, aga endiselt on, ma arvan, kõik meie endi kätes nagu ikka ja alati siis kodus kindlasti võiduple ja ega meilgi taganemisteed ei ole, aga et vastane on nagu neli nulli peale seda, sest me ei tohi nagu lasta ennast väga häirida. Ega, ega nemad tulevad siia, neil pole midagi kaotada ja neil on ka uus treener. Ma arvan, et mängijad tahavad ennast tõestada küll ja küll, nii et, et ega me ei saa ennast lasta uinutada sellest, et nad, nad on nii-öelda mängust väljas, et me peame keskenduma oma asjadele ja ikka ikka täiega peale minema ja, ja korraliku esituse tegema, et, et et mäng võita. Minu arust on meie grupis praegu väga-väga lahtine seis, meie mäng on siin tähtis, mängivad Juventus omavahel juus millest oleneb väga palju, et siin on lahtiseid, otsi on väga-väga palju ja erinevaid variante võib tekkida. Minule meeldib mõelda selles sarjas nii et võtta üks voor korraga ja siis vaadata, mis on tabeliseis ja kuidas on. Sellel reedel algab kuu samas hooaja esimene maailmakarika etapp murdmaasuusatamises. Algselt Eesti esindusse kuuluv Karel Tammjärv on aga haigestunud ja tema koha võtab üle pühapäeval Hiinaris eestlastest parimana esinenud Aivar Rehemaa. Eesti koondise kuulsamas moodustavad seega Peeter Kümmel, Raido Ränkel, Marko Kilp, Aivar Rehemaa ja Laura Rohtla. Tänavusel hooajal juunioride Euroopa meistrivõistlustel pronksi võitnud ja hiljuti ka maailmameistriks kroonitud karateegaali Lyrismann tõusis omavanuste maailma edetabelis liidriks. Lyrismann juhib kuni kaheksateistaastaste neidude arvestuses kaalukategooriat kuni 53 kilogrammi 1764 punktiga teisel kohal oleval prantslannale Andrea Britool on punkte 1197. Aitäh spordiuudistele Päevakaja sellega lõpetab. Ilusat õhtut.