Mõnigi ilus ja püsiva väärtusega asi võib alguse saada puhtast juhusest. 20 aastat tagasi oli vaja kokku panna taidlejate brigaad, kes esineks Moskvas rahvamajanduse saavutuste näitusel. Rajooni rahvatantsijaid ei olnud saateorkestrit ja rahvaloomingu maja töötaja Els Roode sai ülesande see leida võib moodustada. Kuna tol ajal mängisin Uno Veedne juhtimisel Eesti Raadio rahvamuusikaansamblis siis oligi nagu esimene mõte, et kes meid ikka aitab, kui mitte Uno Veenre. Kui juba tuntud ansambli juht ja dirigendivõimetega meesterahvas. Ma küsisin, et hästi teeme, teeme aga kust mõned mängijad võtame, aga sa olid nii optimist, et oo, mul on viiuli juba olemas ja, ja kannelt mängin ise. Sinna ma võtsin mängima juba yhe oma kandle õpilastest Urvi Palmi, praeguse Urvi Haasma, kes väga kaua aastaid mängis pikerlastest aga viiuldajad sai võetud laste muusikakoolist, kust siis ikka mujalt, sest kõrvuti rahvaloomingu majaga töötasin ma kogu aeg ka laste muusikakooliõpetajana. Ja siis sai mindud Erich Loidi juurde ja öeldud, palun valinud välja oma viiuldajate hulgast need kõige aktiivsemad, noh, meil oli võtta need toredad millid üks niisugune pere, kus viis viiuldajad tari, nooremaid ja vanemaid ja siis need nooremad lõid kampa Silja ja Kadri. Hilja on siin ja Silja lõpetas just sel aastal keskkooli ja siis mul oli esimene niisugune uhke keskkooli lõpetamise reis, augustikuus siis Moskvasse. Esinemine läks meil teatavasti päris hästi korda ja, ja kuidagi see kollektiiv nagu, nagu kasvas, nii õige ruttu kokku. Ja kui me selle olime seal esinemisi ära teinud, siis oli kõikide nagu ühine soov, et aga miks me ei võiks siis üldse edaspidigi koos veel koos käia ja mängida ja esineda. Ja niimoodi siis jäimegi siis kokku. Niisiis sündis puhta juhuse tõttu 20 aasta eest ansambel, mis tänaseks kannab teenelise kollektiivi nimetust ja tunnistati äsja üleliidulise taidlusfestivali laureaadiks. Ansambel Vikerlased. Kes pani teile selle ilusa nime? Mul on selline tunne, et mina olen siin ise natukene vist süüdi. Mulle sattus nagu pihta see sõna seleta tused Kalevipoja väljaandes ja seal oli Vikerlaste all mõeldud muinaseestlasi. Ma ei tea, kas see nüüd nii väga tegevusega nii kokku läheb, sest et me tegutseme kaasajas ja mängime ka kaasaegset muusikat. Aga noh, ometigi selle muusika juured ja selle põhinagu on sellest kaugetest aegadest. Vikerlase juures tegutseb lauluansambel põhjapiigad. Tüdrukutel tekkis ka tahtmine, nagu, et meil peaks ka siis nagu nimi olema, tol korral laulis ansamblis mallalas. Ja tema tuli siis järsku selle nimega välja. Ja see nagu kõigil oli vastuvõetav, noh, kõik mõtlesid ka, me tegime ülesandeks mõttel, kui kaheksa välja midagi, aga tema oma siis nagu kõige rohkem meeldis kõigile ja siis selle juurde jäimegi. Oleme juba kuulnud rääkimas Eesti NSV teenelise kultuuritegelasi Elsa Roodet ja Uno Veenre ning ansambli asutajaliiget Silja millit, kes töötab Eesti televisiooni muusikasaadete toimetuses režissööri assistendina. Peale nende on meie juturingis veel kaks staažikate ansamblist. 12 aastat põhja piigades laulnud Ene Krigul, eraelus lasteaia muusikaline kasvataja ja 13 aastat Vikerlastes viiulit mänginud Peeter Loit eksperimentaalse ja kliinilise meditsiini instituudi kliinilise onkoloogiaosakonna vanemteadur. Mis asi see on, mis teid sinna viis ja mis seid seal nii kaua kinni on hoidnud? Ma arvan, et need 12 aastat oleksid palju vaesemad, kui mul ei oleks olnud seda ansamblit ja neid tuttavaid inimesi ja seda muusikat nii palju toredaid ühiseid ettevõtmisi ja kooskäimisi, nii et ma arvan, et ma olen väga palju võitnud selle aja jooksul, kuidas te sattusite sinna mind kutseliseks, eks põhja piigadest, Sirje Mägi. Ja alguses ma ikka niimoodi mõtlesin ja mõtlesin, et kas ikka minna ja ja kuidas ma ikka hakkama saan, aga, aga siia ma olen jäänud ja ja nüüd olen juba laulnud käega. Kui midagi meeldib, siis natuke aega ikka selle jaoks jääb ja tavaliselt päevased tööd on küll tihedad, vahel ka õhtused tööd. Kaas on nagu väga tore meelelahutus ja tõesti viib mõtted natuke teisele rajale. Silja, mis sinu puhul võib öelda, et tõesti terve sinu täiskasvanud inimese elu on seotud selle ansambliga, mis ta sulle andnud on? Kõigepealt tahaks nimetada seda, et on saanud väga palju reisida. See on nii suur rõõm. Oleme kuidagi kokku kasvanud ja ka, kes meil ansamblisse tulnud on, on kõik enamasti pikaks ajaks ikka pidama jäänud. Vilsruude teie olete ansambli tegelikust tööst praegu kõrval, aga ma usun, et kõigi teie muude ansamblite ja muude muusika tegemiste juures ikkagi Vikerlased on ka üsna olulisel kohal. Ja küllap siiamaani on silm peal ja kõrv kikkis, mis nad teevad. Õnneks nad on need minu kurja võimu alt juba ära. Sest nagu ikka ansamblis nimetati, mul oli kaks nimega ema Els, veidi Kerode. Ma lisan juurde, et tänu sinule oli alati meil kord majas ka No ma tahaks loota, et nüüd on need inimesed kõik juba täiskasvanuks saanud ja ilma minuta ka oskavad korrast lugu pidada. Sõda. Ja siin ongi niimoodi, et ega ma muidu ei olekski ansamblist kahtlemata lahkunud, aga aeg ei lubanud. Eks inimene tahab ju ikka jälle midagi uut ka luua siin maailmas. Ja kuna laste muusikakooli minu endistest õpilastest sai niisugune uus ansambel, ansambel kukulind, siis see neelab nüüd kogu minu vaba aja ja moraalset, ma leidsin, et on mul täitsa õigus juba nii-öelda pensionile minna sellest ansamblist. Kuna ma tõin kaks omaenda kasvatatud kandlemängija tasemele siis Urvi Aas majja, kalja jõgi, aga nüüd Urvi Haasma Khan juba perekondlikel ja, ja muudel põhjustel sealt lahkunud. Aga siis omakorda jällegi kalja jõgi tõi juba oma õpilase, nii et näete, juba mitmes põlv mängib selles ansamblis. Aga kahtlemata, eks see aeg jääb ikka hinge. Kui ma ikka vahetevahel jälle sinna sisse astun, siis ikka nagu oma koju. Ja kõik nagu peavad mind ka oma inimeseks kama, võõraks ei ole jäänud. Olevat loodud orjatüdrukust, kellele, et perenaine vähe süüa andnud ja palju tee Etti muutunud, tab pääsukeseks ja lennanud läbi akna väljalust, suur õlgadel nägu, seda tänaseni. Aga vares on targem ja Asjem tihti lindudel. Mõned vanad inimesed ikka rääkisid, et vares polegi lind, vaid nõiutud inimene. Maris on väga linnulaulusalmis ja vägali kergeusklikku ärganud. Ja meil on niisugune koosseis juba, mis tingib repertuaari, meil on peaaegu täielik eelpillide grupp. Esimene teine viiul, vioola, kontrabass, siis nihukesed pillid nagu flööt, klarnet akordion, pluss need kandled veel igasugust löökpillid ka veel sinna juurde, nii et see on juba niisugune koosseis, mis eeldab juba nihukest orkestreeritud seatud muusikat. Ja see ongi vast meie niisugune põhilähtekoht, rahvamuusikatöötluste ja seadet mängimine. Muidugi, me oleme oma kavade repertuaari rikastamiseks leidnud ka teisi vahendeid, näiteks me kasutame etnograafilisi Pilleni episoodiliselt on, meil on Lokud siis meil on karjapasunad. Me oleme kasutanud roopilli, meil on veel siin mõned pillid nagu lõõtspill torupill, viimasel ajal ka meil üks kulbipill veel, mille veel Peeter edukalt alati üles astub. Noh, see on niisugune nagu lihtsalt kavade ja repertuaari rikastamiseks. Ja muidugi, mis puutub veel põhjapiigad vokaalsesse külge, siis Meil esikohal nüüd rahvamuusikatöötlused seaded. Aga me ei ütle ära ka mõnest regi värsist. Ja, ja me oleme harrastanud A capella laulmist. Et kõik see kokku nagu annaks niisuguse mitmekesise ja mitmekülgse kava meie tavaliselt esinemine sihukese kontsert publiku ees laval. Ja kust see repertuaar siis kõik teie noodi pultidele tuleb? Hea küll, osa asjudes ja teise, aga kas teil on ka oma heliloojad peale selle, et ansambli juht ise teeb lugusid? Jah, peab ütlema, et ega neid palju ei ole, aga siiski on Harry otsa. Siis me kasutame Uno Naissoo mitmeid palu, Boris Kõrver, meil on niuksed autorit ka nagu Eugen Kapp, kreek Toivi ohtla. Viljandi mees on mitu lugu meili kirjutanud, ta tunneb hästi seda koosseisu, oskab väga hästi instrumenteerida ja muidugi me sooviksime ja, ja loodame, et, et tulid, oleks rohkem ja autorite ring suurem. Viimasel meie kontserdil oli Boris Kõrver ja pärast ta nii-öelda kätt surudes ütles omavahel, et et oi, et sellele koosseisule annaks nii toredaid asju teha. Seda Ma pean heliloojate liidus rääkimata, hakatakse rohkem tegema. Tubli, tubli, katsuge seda teha ja ootame uusi lugusid. Meloodia jaoks. Kas. Asuks oleks. Plikkerlaste saatel on laulnud paljud meie vabariigi tippsolistid Tiit Kuusik, Anu Kaal, Urve Tauts, Mati Palm, Heli Lääts, Helvi Raamat, Väino Puura veel mitmedki sageli väga esinduslikel kontsertidel kõrgete külaliste ees rahvusvahelisele publikule kasvanud tantsijate saateansamblis iseseisvaks kontsert kollektiiviks on Heino Aassalurahvatantsijaid tänini kavades kindel siiski. Ja solistide Tiia ja Lemba võsaga on esinetud kuus 20 aastat. Aga ma ütleksin, et meie ansamblist on ka praegu väga tuntud muusikuid läbi käinud, tuletame siin meelde näiteks Jaan Õun, mängib Riho Altrov, mängis Hannes ka Hannes ja Hannes Altrov ka Kaarin Rein viiuldajatest Miriam Zeita. Maire varma praegune Pärnu lastemuusikakooli viiuliõpetaja Ja kõik nad on täie innu ja toreda kaasalöömisega meie üritustest ja meie ettevõtmistest osa võtnud. Ja kui nad on lahkunud, siis muidugi lihtsalt selle tõttu, et nad nagu kasvasid juba välja, lõpetasid kõrgemad koolid ära ja neil olid teistsugused ja palju suuremad ülesanded. Nojah, nendest on lihtsalt juba päris muusikud saanud ja sellepärast nad on ta haiglasse kõrvale jätnud. Ja ometi on see täidlus rõõm nii suur et Vikerlase enamik ka praeguses koosseisus on professionaalsed muusikud. Asutajaliige Kadri kangas on kõik need 20 aastat jaganud oma viiulit Vikerlaste ning muusikakooli, konservatooriumi ja Estonia teatri orkestri vahel. Taidluskollektiivid teevad kaasa kolme kutselise orkestri pillimehed ja paljud muusikaõpetajad. Ringijuhid selles ansamblis on magnet, millel on ülitugev tõmbejõud kunstiline juht Uno Veenre. Seda öeldi mulle pärast lindistust, kui maestro ise ei kuulnud. Hüppasime nüüd mõnede esinemiste juurde, mis on jäänud kõige rohkem meelde. Võib-olla siia algusaegadest hästi toredad olid Lätti reisid, me olime siis aastaid nooremad, väga lõbusad olid need reisid, aga nad olid omamoodi ka rasked, sõitsime alati bussidega kohale ja kui me olime kontserdi ära teinud, siis istusime jälle pärast kontserti masinatesse sõitsime järgmisesse kohta ööbima. Aga jõudsime me sinna üsna hilja, vahel kella kahe-kolme ajal, aga siis oli vaja telgid üles panna. Juhtus isegi seda, et kui hommikul ärkasime, märkasime, et me olime väga soise maa peal. Küljealune oli päris märg. Aga ega sellest ei saanud hoolida, toitu tegime me ka seal nendel reisidel ise olid siis meeskokad ja naised ja siis käis seal suur võistlus, kummad paremini teevad ja kõige paremini istus ikka see, et läksime metsa alla, korjasime mustikaid ja maasikaid ja ise tegime sellest magusat suppi, aga sai ka klimbisuppi tehtud ja, ja kuna meil oli seal ikka seda rahvast oli hästi palju, ilma Adamsoni tantsijad olid ka, nemad olid põll, põhilised olidki, ja nemad olid need kõige suuremad kokad ka. Ausalt öeldes. Siis jah, ikka niimoodi, et et Kusti kaks kaussi vaheti jälle klimp, sest ega need klimpe nii palju teha ei jõudnud, kui, kui rahvast oli ei, nüüd viimasel ajal nagu niisugust telgielu ei ole olnud, aga, aga meil on niisuguseid lühemaid reise olnud, kus oleme bussis pajuki kokku pannud ja, ja ja maestro abikaasa on alati see, kes meile koogikesi kaasa küpsetab. Ega sellest, me pole küll kordagi ilma jäänud. Mul tulevad praegu meelde need Kihnu Kihnu-Ruhnu mängud, minu arvates need olid kased, meeldejäävamad ja me võtsime nendest vist kahel korral osa, kui mitte kolmel kahel üks Kihnus, teine kud Ruhnus ja ja ma mäletan, et see oli nii tore, Kihnus olime seal telkides ka. Ja siis kui me oleme telgid üles löönud. Me läksime paar päeva varem sinna siis telgi tulime, saime vaevalt üles sõidab üks mootorratas, rattur meie meie laagri juurde ja ja suur kastrul või kott, mis tal käes olijatel tõime teile siis natukene kalaga tuha jaoks ja ühepaja, et noh, saate selle peal siis keeta. Siis me vaatasime, seal oli igasuguseid Tigalav ja siis üks üks pisikene angerjas oli ka, ta ütles, et noh, tikani sordiks maitseks juurde, Ruhnu mängude puhul oli asi veelgi huvitavam ja me olime jällegi mõned päevad ennem laagris Kihnus. Ja noh, me võtsime omale siis tänuväärse ülesande saata Kihnu rahvatantsurühma, nendel ülevaatustel ka tegin siis seal proove ja seal oli siis ka mingisugune lauluvõistlus Kihnu Ruhnu teemadel ja seal olid heliloojalt kõrver koha. Mäletaks juriisalu oli ka, oli veel nagu keegi, kes võtsid osa sõbralikke saama, oli veel ja Otto Roots olid seal. Ja siis oli kõige toredam see, et seal kohapeal tehti laulud, nimelt kohapeal õpiti raa, kirjutati noodid, tähendab, ja sealsamas me õppisime üks neli-viis niisukest uut Kihnu Ruhnu teemalist lugu ära ja see oli kõik nii tore, kuna autorid olid ise sealjuures ja, ja niimoodi oma tahtmise järgi selle asja veel aitasid seada ja pöörata. Ja sõit toimus meil siis koos Kihnu rahvaga toreda laevaga Kihnust Ruhnu, see oli niisugune hästi tore laev, ilm oli väga ilus, päike paistis. Mul sellesama sõiduga koos tuleb meelde, kuidas kahe põhja piigaga koos järele seiklesime Tallinnast, sest millegipärast ei olnud meil aega nii palju, et sellest kihnu laagrist osa võtta ja pidime sõitma laevaga. Siit Tallinnast spetsiaalne laev läks Kihnu ja olid nagu kohad broneeritud, aga sadamas selgus, et millegipärast meil neid kohti. Ja siis mees laevamees, kes selle trepi sealt siis üles tõstis, viimasel minutil vaatas meile veel otsa see täi, kulla daamid, te jääte nüüd lihtsalt maha ja nii me siis jäimegi maha kolmekesi ja hakkasime omal käel seiklema siis sinna Kihnu poole küll taksodega ja küll bussidega ja lõpuks pootsist mingi leivapaadiga. Aga nii, et kenasti me olime siis Kihnus, kui see laev sinna jõudis ja me võtsime vastu ja seesama laevamees siis igatahes ta suu kukkus nii pikaks, et ma ei oska teile öelda, kui ta meid nägi, küsis, kuidas te siia tulite ja meie muidugi naersime, ütlesime, näete, ei pane üldse tähele, kui me kogu aeg laeva järel ujume. Minu esimene reis ansambliga viis mind väga-väga toredasse kohta Kasele Saarele nimelt Küprose saarele. Ja noh, kuna see oli minu esimene üldse niisugune nii kaugele reis, siis noh, ongi võib-olla ka väga eredad, väga sügavad mälestused mulle jätnud. No näiteks nii ilusate nii kõrgeteni sinist päevast ei ole ma kusagil mujal näinud ja ja näiteks, eks seegi ole omaette väärtus, kui oled supelnud selle koha peal, kus Aphrodite merevahust sündis. Ja no üldse, see oli väga põnev, noh näiteks kas või seegi, et võta oma käega puu otsast päikesesooja apelsini ja siis seda süüa. Nad õpetasid meile oma lemmiktantsusid, takid ja meile väga meeldis see tants muidugi ühised tigude söömised olid ka päris huvitavad, minul õnnestus sellest natukene kõrvale hoida, ma ei pidanud just neid sealt Dio karbisest tikuga välja urgitsema haga. Noh, seal üldse väga huvitavaid rahvustoite, vahest ikka need keenud lamba silmad sulle laualt vastu vaatavad, siis hakkab natukene imelik. Aa, ja karbid alles siiamaani, mille seest ma teod ära sõin. Eks kindlasti jäävad meelde esimesed sõidud, minu üks esimese sõit oli siis, kui me sõitsime saateansambli koosseisus, sõitsime Moldaavias osavõtuks tantsukollektiivide võistlusest, oli kohal, oli kogu nõukogude liit, sotsmaad ja foorum oli väga esinduslik, väga vahva ja muidugi kõik need sõidud, mis edaspidigi tulevad rasked panna pingeritta, on toredaid sõite olnud nii kodumaa peal väga toredad olid olümpiamängude lõpetamisel Moskvas, kus me olime aga samavõrd vahvad, eksootilised muidugi olid. Sõidud Aafrikasse, Alžeeriasse, väga omapärane oli esinemine Armeenias, Jerevanis, kus me esinesime Nõukogude Liidu moodustamise aastapäeva kontserdil. Termo selle, Moldaavia ka veel, kui need juured lisada natukene meiepoolseid kiidusõnu, siis seal see oli rahvusvaheline žürii. Ja Ullo Toomi oli ka sellesse riis, rahvatantsufestivalil oli siis niisugused kolm komponenti, oli mis võtliku kutsume, üks oli siis muidugi tantsumeisterlikkus siis oli saatemuusika ja ma ei tea, kas kolmas oli riietus või kostüümid nende kolme tähendab liitmisel ja jagamisel, siis saadi see see koht. Nii et ma tean, et meie ansambel sai kolmanda koha siis toomi nagu lisas veel juure niimoodi, et tänu teile teie saateorkester sai võimalikust 10-st punktist 10. Seal üks kangesti kuum päev oli ja hakati filmima. Tantsijad olid kogu aeg nagu orbiidis, vaesekesed, selle koleda kuumaga ka meie istusime serva peal, meil nagu ei olnud midagi teha, sest muusika tuli lindilt ja pidime tasapisi markeerima, seda siis niimoodi me nagu üldse ei tulnud selle pealegi, et need masinavärgid meile lähemale võiksid sõita, siis ütlesime, et ah, teeme natuke nalja, vahetame pillid ära. Ühesõnaga, nii et klarnetimängija hakkas viiulit mängima ja akordionimängija kannelt ja ma ei mäleta, mismoodi Melik ära vahetasime seal. Nojaa, aga äkitselt tuli neil filmimeestel tore idee, hakkasid suuri plaane tegema, no mis häält sa neid teed ei oska sünkroonis mängida, minul näiteks oli üks viiul parajasti sedasi kaenlas siis see tüdruk, kes mängis klarnetit, ehkki ta oli ise jah, aldimängija Maris Marizoya, no mis sa nüüd kõrgemasse pill alla vajub, sul laseb klarneti otsa selleks ajaks lörtsite maha, muidu ei saa ju rääkida, eks ole. No ja siis need, need nagu vaatavad ka, et Ta vaid siis Joalast ostsime, syncro on. Siis me pingutasime veel ja tegime ära, sest ei sobinud ja ometi nendele soliidsetele inimestele öelda, et vabandage, me tegime nalja ja noh, tulime ikka sellest pudrust välja kuidagi, aga pärast kui filmi vaatasime kodus televisioonis seda näidata ja siis olimegi omajagu ikka naermist küll, sest akordionimees meil niisugune suur Arle, see oli vajutanud seda vaese kandle poolest saadik selle pehme pinnase, siis juba oma raskusega. Uno Veenre ei olnud seekord kaasas, ega me muidu ei oleks ka saanud teha seda nalja, võib-olla oleks meid korrale kutsunud? Viljatus kui televisioonis ja kahtlemata ja meie, siis ma saan lihtsalt muusikud olemas ja tõepoolest peab ütlema, nii et üld üldjoontes petsite ikka nii ära, et ega nüüd noh, kes nüüd lausa pillimees lausa ei olnud ise selle selle instrumendi mängijatega, see nagu vast ei taibanudki, milles asi on. No kõik sõidud on muidugi tore ja esimene mulje jääk võib-olla et mis neil viga sõita, sinna minna, aga eks need ole küllaltki töömahukad ja küllalt rasked. Oleme pidanud esinema Siberi küllalt külmades oludes, kuni kõrbe oludeni. Sellest on meelde jäänud, kuidas me kanneldajad olid hädas, kui pidime seal kusagil 40 kraadises kuumuses Sahara südames esinema ja ja siis natsikud ikka võtsid tasakesi need villased sukad jalast maha, ütles, et kui ema Rode nüüd seda näeks, oi, mis me siis tuleks. Kas või need norra sõidudki, kus meid ootamatult pandi küllaltki raskete olukordadega, vaata kus äkki meie trupist ühest trupist pidi saama kolm kollektiivi, kes korraga samaaegselt pidid erinema erinevates kohtades ja saatma meie soliste kui ka iseseisvate kontserdite üles astuma. Nii et sageli pidime loobuma lõunadest ja isegi õhtusöökidest selleks, et natukenegi näha selle maa omapära ja vaatamisväärsusi. 77. aastal käisin demokraatlikul Saksamaal Erghordi lillenäitusel. Ja see oli, see oli ka ränkraske reis, seal oli niimoodi, et meil oli neli kontserti päevas. Nii et vaba aeg oli peaaegu minimaalselt, ainult mõni tunnikene, tõsiselt raske reis, aga huvitav, vahva selles kõik ilu, mida me seal nägime sele, lillede, näitusepealse, korvas seda kõike ära. Aga meil on tõesti olnud üks külm reis, kus me hirmsasti külmetasime, sina ei olnud küll kaasas, aga Els mäletab seda väga hästi, seal pommireis. Huvitav põnev, aga raske reis seal oli, näiteks viis kraadi oli külmaga. Me magasime telkides, aga ega meil ei olnud mingisuguseid selliseid riideid kaasas. Tähendab, rahvariie oli meil seljas all pealkume peale, siis pidime uuesti minema, siis me pidime needsamad kampsunid enda rahvariietele alla panema, kas oli mingisugune number ainult ta Gordoniga? Käisime lava taga vastu villast seelikut, sõrmi hõõruma, sest käed olid nii kohmas, et enam mängida ei saanud. Ühes kohas oli elektripliit ja klarnet, igatahes tükk aega ennast seal pliidi kohal enne soojendas, kui sai mängima hakata. Ja, ja tõesti, magades olid meil isegi need villased mütsid peas. Aga kui me ühes kohas läksime lennukist maha, aga seal ei olnud üldse teid veel. Ja siis tundsime niisugust lõhna, mida tõesti ei ole kunagi elus enne tundnud. Seedrivaigu lõhn oli tõesti täitsa uimastab. Loodus on seal ikka väga rikkalik ja kui me siis istusime sinna sambla peale ja korjasime pohli, mis olid nii suured nagu jõhvikad. Ja tulevikus arvatavasti sead rajoonis ongi ette nähtud sanatooriumid rajoon, sest seal on tohutult palju tervisevarusid. Nii et praegu ka löö toru maa sisse ja hakkab kohe esijooks. Mis aastal see oli, see oli 75. aastal, see oli muidugi siis aeg, kus seal pommil kõik oli alles veel algstaadiumis. Meie olime põhiliselt, sa oled teinud ka Valgevene brigaad ehitas seal just parajasti väga südamlikult ja kenasti võtsid, vastu jäi neid osa, neil maju olid ikka juba kenasti ehitatud, valmis ka seal, elamud, väikesed lapsed olid juba ja sööklad olid väga ilusti väga korras ja toideti meid väga hästi. Aga just see me ei olnud selle loodusega nagu harjunud, ma mäletan, me ei käinud mitte ainult vannil, vaid seal ja kutski taga väikestes linnakestes Yalevites. Ühes väga väikeses kohas oli meil üks kontsert ja siis mul jäi see meelde, kuidas üks väga-väga vana nais kodanik tuli meie juurde, pühkis rätikunurgaga silmi ja ütles, et küll on hea, et aeg on mulle nii palju aastaid andnud. Elasin veel nii kaua, et sain niisugust kontserti oma elus näha. See tegi tõesti meele härdaks. Aga mul tuleb veel üks naljalugu meelde, vot see oli siis, kui me käisime Alzeerias, käisime, sattusime sena päris sinna kõrbepiiri peale, kus oli 40 50 kraadi kuumust ja me sõitsime sinna ühe bussiga. Aga need käepidemed, mis bussil on metallist ja kui nüüd neid puudutades oleks nii, nagu oleksid kuuma pliiti katsunud Trutublike ära tõmbama peaaegu särtsus nagu kuum triikraud, ma mängisin ise kontrabass ja kontrabassi, siis seal bussi tagapingil hakkasime bussist välja minema. Võtsin siis sellest kontrabassi kaelast kinni ja korraga tundsin, kuidas ta nii kerge on ja mul jäi ainult kael pihku, sest see oli lahti sulanud selle õudse kuumuse käes pill aga meil algast vist tunni või pooleteise pärast kontsert. Aga mis nüüd teha, aga seal olid abivalmis mehed, nii et need muretsesid mingit head liimi ja ja panime ruttu selle kokku, nii et ta ütles, et ta vaataks pool tundi seisab, et siis on ta kivistunud ka. Ja, ja tõepoolest kivistas ära ja seier ära mängitud. Alzeeria reisist mulle meenub see, et noh, need olid hiiglasuured, staadionid, kus me esinesime, kolm komsomoli staadionit umbes, vaid hästi suured ja publiku hulgas ei olnud mitte ühtegi naist. Ja te ei kujuta ette seda vilet koori, mis meid saatis, kui me sinna keset seda staadionid läksime, sest et noh, äkki äkki näha nii palju naisi täiesti vabalt nende meeste seas liikumas? Ja selle vilega on meil niisugune asi, esialgu ehmatasime ära, et kas nad vilistavad välja, meid võiks, neile ei meeldi. Aga pärast tuli välja, et see on nende kõige suurem poolehoiuavaldus. Seda öeldi meile muide juba tšehhi reisil, et ärge imestage just nimelt niisugusel hiigelsuurel kontserdil mingisuguse spordihallis toimusse. Et ärge imestage, kui hakatakse vilistama ja isegi jalgadega trumpi maitse on poolehoiuavaldus. Need esinemised, mis on olnud ükskõik, kas siis liidu teistes linnades ja ka välismaal igasugused noh, need sõiduraskused ei muud asjad ununevad kõik selle kõrval ära, et selle vahetu kontakti pärast, mida me oleme saavutanud publikuga ja peab ütlema näiteks isegi nagu Küprosel, kus kõik kontserdid lõppesid niisukese ovotsiooniga, terve saal tõusis püsti ja hakkas skandeerima lihtsalt või näiteks Norras. Ja kui me juba Norras läksime järgmisesse linna, kus meie kontsert oli, seal on niisugune noh, teatri ja kinomajad koos, kus on ühtlasi kino, ühtlasi on siis lavaetenduste jaoks kontserdite jaoks. Ja vaatame hiiglasuur saba läheb sealt ümber maja tuli välja, et nad tahtsid meie kontsertide piletid, kuigi olid kõik välja müüdud juba mitte ainult siiaga, aga igasugused esinemised, mis on olnud, et need loovad selle õige meeleolu ja annavad kollektiivile niisuguse toreda hea enesetunde. Ja mitte ainult seal, vaid ka siin, meil meil on meeles niisugused mõningad väga väiksed kammerlikud esinemised, kus sa näed niisukest siirast osavõtu ja osasaamise rõõmu sellel publiku silmades, nägudesse, vot see on siis see, mis korvab kõik muu. Nii meeles, mis oli väga lühikene, mingi 20 minutini kontsert inseneride majas, tulime välja, siis akordionimängija ütles, et kas ei saaks kuskil veel natuke mängida, et nonii, pooleli jäi või niisugune tunne, et no nüüd tahaks alles alustada. Kohtumisel kohaliku folklooriansambliga, kus nii väga toredasti ühiselt mängisime ja ja tantsisime ja siis me mõtlesime, et mida me neile mütsisteemiat õpetame ka neile ühe Eesti niisuguse üldise meil tuntud perekonnavalsi, aga nemad jõudsid sellega ette, ütles viietodot. Tulge nüüd kõik võtamegi, kui ringi tantsime koos ühte ühist tantsu ja meie üllatuseks hakkasid nad perekonnavalsi tantsima. Kas viis oli ka sama ja kõik täpselt ja ainult, et need tantsutuurid paar esimest olid ühesugused, aga seal väiksed erinevused oli, kultuur oli natuke rohkem, siis laulsid veel ühte laulu, seal see oli, see, mida meil on tuntud ka arv on seadnud selle peale vist koorilaulu, see jõudis kätte talvedeeke ja jõudis talveedee vot niuke laulukene. Ja ütles, et see on nende rahvalaul, mõtlesime, et oi, et, aga meil on ka niisugune rahvalaule olemas, nii et võib-olla see, et meil oli nihukest ühist muusikas ja tantsus, et see oli nii päris niisugune meeldiv ja tore kohtumine. Aga kontaktid muidugi tekivad võrdlemisi kiiresti ja just tänu sellele, et ikkagi nii nagu ikka kolleeg leiab kolleegi pillimees sellest leiab tuttava viisikese leiab tuttava rahvamustri ja tahes-tahtmata tekivad kontaktid, nii palju kui mina sõitudest mäletan, ükskõik olgu see kasvõi seesama seeriasõit, kus küll oli Aafrika oli koha, kuigi seal kohaliku kolm põhipilli põhiliselt kaks trumme, üks mingisugune vilekene, mis meil on üks nagu ühesugust meloodisega tundusid olevat. Aga meiega oli samaaegselt, kuna see oli ka rahvusvaheline niisugune folkloorifestival mis meiega koos rändasid mööda Alžeeriat ringiga, prantslased, jugoslaavlased ja need õhtused koosviibimised meil oli sageli olid ju kõik orkestrid, segaorkestrid ühes punnis tuli klarnetimängija, teisest viiul, kolmandast trummimees ja nii edasi ja kõik need õhtuni, muidu lihtsalt segunesid. Läksidki segaorkestrid, et ega või kasvõi Lääne-Saksamaasõitude pealt kohalike tulid kiiresti juurde koos musitseerima noote vahetama, linte küsima oma muusika Ta pakkuma ja nii, et hästi kiiresti toimub see sõpradeks saamine. No ma usun, et igerlased tegutsevad veel kaua aega edasi, sest mulle tundub, et ka järele jätmise soovi ei ole mitte kellelgi ja mine tea, võib-olla juhtub nii, et varsti tulevad juba teie mängijate lapsed. No ja ega see päris võimatu ei ole, me oleme isegi nihukest mõtet juba siin eietanud, et ajame ükskord kõik need lapsed ka kokku ja teeme nendest ühe niisuguse väikse esinemise numbri, et kas nad siis laulavad või tantsivad või, või mängivad siis mingit pilli ka Peetril kaabistasin, poisid mängivad vist juba pillija meie tantsupaaril Kiievi lamba võsalunud viiuldaja poiss kodus, nii et võib-olla üks kord lööme nad kokku, siis teeme ühe väikse väikse numbri, võib olla. Eks neile meeldib ka see pillimäng, eks nad ole siin vaadanud, on vaheldunud filmimisena vahel papad ka televiisorist käinud kontserdite peal ja paistab, et neile ka meeldib, eriti poisile ja meelega nad on nõus mängima. Käivadki natukene kooli juures juba proovisid ja kuradi ansamblis mängisid ja need võib-olla tõesti saavad mantlipärijad vaidluse all. Loodame kõige paremat ja, ja ma arvan, et et eks see niisugune kollektiivi tunne ja niisugune sädemis, mis sai alguse 20 aastat tagasi, et see on liitnud nagu kõiki meid niisuguseks ühiseks pereks ja headeks sõpradeks. Pluss peale selle ka see, et väga paljud näiteks sõidud, mis on siin meil oma vabariigi piirideski, sageli meil osalevad siin oma perekonnaliikmed, lapsed on kaasas ja me tõesti oleme üks lihtsalt suur pere, kellel meeldib koos käia ja kes nagu suhtuvad teistesse mõistvalt kõikidesse asjadesse ka mõistvalt.