Tavaliselt oleme harjunud meenutama neid, kes olid aluserajajaks meie teatrile. See on õige ja hea, olid ju nemad ikkagi Need, kes algul laulumängule ja operetile hiljem aga ooperile teeme ja teatrilaval lahti tegid. Vahest vähem oleme kõnelenud nendest, kes seda teed siis, kui alused juba paika pandud olid. Jätkasid ja edasiviisist. Nendest, kes siis, kui vaatajaskonna nõudlikkus juba tublisti kasvanud oli pikki aastaid aitasid ja aitavad praegu edendada meie rahvusliku ooperikunsti. Täna aga on selleks hea põhjus. Üks nendest, kes sõjajärgseil aastail on laulnud ligi poolesajas ooperirollis ning parimatega neist on jätnud meenutama paneva jälje meie ooperikunsti arengusse on tänane juubilar vabariigi rahvakunstnik Olga lund kellele ongi pühendatud meie tänane muusikaline pooltund. Et saarlased laulurahvas on, seda teame juba kaugest minevikust, eks löönud siin Sõrve sääre tipus Ansekülas pühalaulu leek lõkkele juba rohkem kui 100 aastat tagasi. Esimesed laulupäevad peeti siin kuus aastat isegi enne seda, kui meeste koorid Tartusse üldlaulupeoks kokku tulid. Kolmpenikoormatantse külast põhja pool asub Salme küla. Päris saarlased ütlevad küll, et ega need õiged saarlased küll pole, kes Salme jõe taga elavad. Ent eks Sõrve säär pole ikka Saaremaa küljes nagu oks. Puibud. Vabaja talu Salme külas ongi Olga Lundi sünnikoht. Härra on siin nõnda kitsas, et meri mõlemalt poolt ära paistab. Siia sobivat Smuuli saab Tormide rannast, ümberringi meri röögib, peksab vahtu vastu. Pea. Pisut põhja pool kõrgub Tehumardi karm ja tõsine mälestusmärk. Meie ilma isata isa uppus, mul kasvatas minu isa õde minu tädi kes elas tol ajal Kroonlinnas ja viis mind ka endaga kaasa Kroonlinna. Hiljem, kui me tagasi tulime jälle Salme külla. Olin ma juba kooliminia ja esimesse klassi lõpetasime Salme koolis. Salme loodus, Saaremaa loodus, kadakad, karjamaad, tuulikud selgelt meeles vanaisa tuulik, saanisõit oma musta hobusega, hilisemal ajal ratsutamine hobuste seljas mööda Saaremaa heinamaid, oi kui tore see oli, võtta hobune kinni, viia teda raja äärde ja siis istuda, sellel käia, kihutada tuhatel, paadiga sõitmine merel, ujumine. Kõik see on väga tore meenutada. Nii et lapsepõlve kõige kallimat ja paremat mälestused on seotud merega merede, millist osa etendas muusika sinu kodus, millised olid esimesed nii-öelda muljed ja kokkupuutumisel neile suure muusikaga? Muusikaga kokkupuutumine oli niisugune, et ema alati ütles minu Karzuemaid et sind kirikusse viia ei saa, sest nagu ma kuulsin, orelimängu nima, hakkasin laulma enam vait ei tahtnud jääda. Nii et sellepärast juba mind kaasa ei võetud. Kooli ajal juba ja muidugi võimalused olid väga väikesed, ei olnud mingisugust. Pilli käepärast igale kitarri aga kitarr oli moes ja ma olin isegi niukene datel rühmajuht, maalin. Mul olid omad õpilased, kellega koos harjutasin, mängin. Teatriga kokkupuutumine. No teatriga kokkupuutumine oli tegelikult väga hiline. Juba keskkooli esimeses klassis me tegime ühiskülastuse Evald Aava ooperile Vikerlase ja siis ma mäletan, on meelde jäänud ainult üks tunne. Et kas ma tõesti kunagi saa seista sellel laval. Mis ajendil küpses otsus minna laulu õppima, kas olisi mõni kontsert või teatrietendus või mõni hea nõuandja? Kooliajal muidugi nagu. Küsiti ikka laulupedagoogi käest, et kes siin laulda võiks, soolot? No siiski terve kollektiivik, ütles Olga, laulab, laulab juba kopli algkoodi solga laulab noh, hilisema hilisemal ajal keskkoolis. Väinmaa oli meil muusikaliseks juhendajaks, kes praegu veel on elus ja terve ja ja temale suur aitäh, sest tema kasvatas tema õpetas tegelikult minule esimese Rahmaninovi romansi. Nii et oli midagi juba portfellis, kui konservatoorium kätte jõudis. Jah, muidugi mul küll konservatooriumi sisse astumisel mitte midagi ei küsitud, ainult kuulati vahel. Konservatooriumi õppejõududest nii jäänud kõige rohkem meelde. No konservatooriumisse ma astusin 1900 29. aastal veebruarikuu sees, millegipärast täitsa keset õppeaega tuli niisugune vaimustus mul äkki peale. Astusime konservatooriumi uksest sisse ja läksin Hellat-Lemba lauluklassi. Hellat-Lemba kuulas muhelema, härra ju ütles, et järgmisel päeval tulge komisjoni ette. Muidugi, komisjon oli väga vägev, seal oli kõik need vanad pedagoogid. Aid nutta, Mia-Sternbergi, Harteria, Hellat-Lemba ja siis tamm oli tol ajal direktoriks. On meeles, võib-olla millised olid esimesed laulud, mida tuli seal õppida. Esinemisteks lauludeks buumi vaikne kui öö ja kapinõmme alliknõmme allik Artur Kapi pühendatud Ludmilla Hellat-Lemba-le. Need kaks inimest olid mulle konservatooriumi päevil muidugi väga lähedased inimesed. Ja mina laulsin peaaegu kõik Artur Kapi heliloomingu kõik tema laulud koda Hellat-Lemba väga, kuidas tema loomingut ja väga armastas oma loomingut. Ja kuidas sai siis alguse tee teatrisse? Teatise ma jõudsin niimoodi kogemata vist meil oli siis konservatooriumi juures oli ooperiklass, ooperiklassis oli pedagoogikas Hanno Kompus, kes tol ajal oli ka Estonia teater, lavastaja. Ja tema siis vaatas ikka mind nendel proovidel. Sest me paralleelselt õppisime ka niigi nüüd, aga ükskord oli, ta ei taha proovidega, teatris on paljud niisugune küsimus noorele muidugi. Ma ütlesin, toima veel midagi ei oska, aga ma tahaks hävilega küll tulla. Tas no see on juba väga hea, kui te nii kriitiliselt endasse suhtute. Ja kutsus mind proove vaatama. Nii, seal ma siis istusin kaks kuud proovidel ja vaatasin ainult. Ja siis ükskord jõudis ka see õnnelik minut, kus mind kutsuti lavale ja nüüd laula. Millised olid siis esimesed osad, mida tuli laulda Estonias? Esimeseks kujunes Sis Jevgenia niigimiste kostki ooperis hulga. See oli nii-ütelda, tule, prooviks. Ja hilisemad siis olid veel Donbass kohale ja seal koletu madal Liina flotovi Martas ma laulsin siit. Ja siis juba tulid raskemad ja suuremad osad täita. Ja 40. aastal pandi jõudsin siis Verdi Don Carlos ebaoli, see oli mu esimeseks suureks loominguliseks võiduks. Millised muljed on siis esimese nõukogude aasta Estoniast 1940 40? No sellesama muidugi põhiliselt kõik teatris muutus. Meil oli väga tore direktor, siis Paul Rummo nõukogude kord tõi hoopis suuremad avaramad võimalused noortele. Me kik, saime palgakõrgendust kohe. Muidugi tingimused muutusid kohe repertuaar, teatris muutus ja muidugi meie ülesanded, konkreetsed ülesanded, kõik, midagi suurenesid. Et oli tunda muidugi, et nüüd algab see tõsine ja suht loominguline töö. Kuid kahjuks oli ta väga üürikene ja varsti pidime juba sellest loobuma. Pikemaks ajaks algas sõda. Nii nagu kõikidel lenniga, minul ootamatult terve teatriperele ja vaevakueerusin Nõukogude Liidu tagalasse Jaroslavli Eesti riiklikud kunstiansamblid, kontserdid rindel ja tagalas, haiglates, tehaste klubides. Mäletan sind Jaroslavlis kunagi kauaks koha peal ei jätkunud. Kontserdid ja esinemised võtsid lõviosa ajast. Jääb meil tuli väga palju siis esineda esineda sõjameestele, haiglates, tuttajevis, rindelt tulnud sõduritele. Edgar Arro kirjutas väga ilusa laulu, mida ma kunagi rahulikult ei saanud laulda. Ema laulu. Mul tuli osa võtta ka rindebrigaadidest Narva lähistel, ma tulin sinna isegi oma kahe väikse, aga Narvas sõitsime välja. Ja pärast muidugi vagunid jäid metsa alla, aga meil tuli jalgsi veel hulka maad minna, et sõdurite juurde jõuda. Sellest esinemisest ma olen kogu oma elu jooksul kuulnud väga palju. Ja ehkki ma olin juba otsustanud, mida ma seal laulsin, aga mulle tuletasid need veteranid Isamaasõjast osa võtnud meile, et ma olevat laulnud tule koju ja nemad on siis mõtelnud, et noh, et võtame kätte lähmegi koju. Ja noh, isamaasõja ajal väga paljud meenutavad minu lauldud Jutaariat, mis ka arvatakse, et seal on nii palju. Vot siis igatsust, et ei tea, kas ma edaspidi olengi nii südamest tulevalt laulnud nagu just seda jotaaria. 1944. aasta võidu sügis taaskohtumised endiste kolleegidega vabastatud Tallinnas Estonia kodulinna ja kogu elu uuesti ehitamine. Kõikjal selles lõi Olga lund kunstniku kommunistina agaralt kaasa. Esimesed suurrollid, Saima tasu leekides, Liisa Padaimandas Karmen ja Mall Tormide rannas. Klassika ja rahvuslik ooper käsikäes. Milliseid nendest peata kõige lähedasem näiteks nii-öelda kõige kallimateks lasteks? Stanislavski räägib sellest, millega ka palju, et kui ühes osas on kübeki sinu iseloomust mälestustest, siis need osad harilikult näitlejale kõige paremini istuvad. Vist sellepärast minulegi oli, eks meeldivamaks osaks. Muidugi tasuleekide Saima saime, et ma hakkasin aariat, tegelikult hakkasin õppima juba tagalas. Hiljem ta tõi mulle kuidagi mälestus või innustas mind sellepärast, et seal oli võitlus eesti rahva vabadusvõitlust, samuti nagu meie kõik need kolm hirmsat sõjaaastat. Mõtlesime kogu aeg selle läinud, kuidas vabastada oma oma kallis kodumad. Toscana igale lauljale muidugi väga suureks meisterlikkuse prooviks. Pingelise loomingulise töö kõrval teatris on algalundil pikka aega olnud rohkeid ühiskondlikke kohustusi. Nii Eesti NSV ülemnõukogu saadikuna, teatri partei algorganisatsiooni sekretärina ja viimastel aastatel vabariikliku sõja šeflus töökomisjoni esimehena ja samuti ka laulupedagoogina. Kõik see on täitnud Olga Lundi töökaid aastaid Estonias ja pärast seda millele võib tänasel päeval heal meelel tagasi vaadata. Teatris on nüüd tulnud juba uus andekas noor vahetus. Muusikaelu on muutunud väga elavaks võiksin hämmiiliga mainida, siin. Meil on niukesed toredad lauljad nagu Margarita Voites. Nagu Urve Tauts. Nagu Hendrik Krumm ja panin, maeti samal ajal moned ka väga rõõmus. Et minu pojast on saanud muusik ja kasvatab praegu uut põlvkonda. Ehkki ma olen väga uhke ka oma noorima poja Peetri saavutuste üle, kes lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi ja töötab väga eesrindlik. Sooviks oleks mul, et meie heliloojat kirjutaksid aktiivsemalt meie rahvuslikke ooperid. Viimasel ajal on nagu vähe kuulda, et oleks kirjutatud niisukese innuga, nagu seda tegid Kapp, Ernesaks ja Villem Kapp. Selleks ma soovinud meie ilujatele palju indu ja paljud töö, tahtmist ja energiat. Ja sulle palju juubeli õnne, jõudu ja tervist. Suurt tänu.