Vaatleb tõmblaan kirjutab just viimasel ajal väga puhkpillipärast väga ilusat muusikat, nad tahavad seda väga mängida. Ja meelas arutavad, millal tuleb jälle uus Bloomi lugu. Helilooja koju nüüd tulin, oli jälle klaveri kaas lahti, noodid klaveri peal. Ja ma vaatan, et siin on nüüd üks suurem lugu, koreograafiline sõit suurele orkestrikoosseisule ja teine lugu, mälestused pealkirjaks, kas need on nüüd seni loodust? Viimased? Mina kavatsen edaspidi veel kirjutada nii palju, kui mul selleks veel tervist antud. Ja siis kõigepealt ma pean silmas ikkagi puhkpilliorkestri koosseisu, puhkpilliorkestrit palju huvitavam kirjutada kui tavalise niisuguse väikse koosseisule. Muidu rahvaloomingu maja tahaks hea meelega, et, et ma kirjutaks ka perifeeriaks selle rahvamaja ja kultuur klubidurat kästritele, aga see töö ei ole nii huvitav. Siin on suuremad võimalused, on väga palju igasuguseid. Järvi, Pille ja see stimuleerib. Ja nüüd võib anda oma fantaasiat rohkem rohkem voli ja kavatsusi on võimalik realiseerida paremini, kui. Kui nüüd kirjutada midagi kirdest stiilis kolmanda järgu koos seisundile. Koreograafiline sõit on hästi suure orkestri partituuri, ka seal on väga palju tulla. Varemgi kirjutanud juba sellepärast, et olin tihedas kontaktis kondiiter vabrikuga Kalevi puhkpilliorkestriga ja seal on väga suur koosseis. Olen püüdnud just selle koosseis, et kirjutada, kas mälestused, piloodid, ka suurele koosseisule, seal on mul annus mõeldud andnud klaverile aga pärast okstreesin selle siiski suurel puhkpilliorkester ja kammerorkester mängis läbi ja siis kas sel juhul meeldis see lugu väga ja siis võttis kohe kavasse? Selle looga on seotud ka väga toredad mälestused teil. Selle looga, seda hoid, muttide tõlgid, seda, et see on nii-öelda minu naise peegelpilt temale naisel pühendatud ja seal peegeldub tema Cavarisi loom. Ja kuna see on tema tähendatud, siis on ka vastavalt see helikeel ka selline mõtles niimoodi natukene igatsema kallakuga süljon orkestri ees, seal suur puhkpilliorkestrile. Kuna kodutu vabriku Kalev orkestris on igasugused närvipille, siis ma kõigepealt orkestri ees selle just selle suure koosseisule. Ja see sai siis juba nüüd kaks korda ette kantud mitte selle kollektiivi poolt, vaid sõjaväe orkestri port. Eesti raadios ja televisioonis. Aga praegusel momendil on küll vist lugu niimoodi ette, muusikat otseselt ei kirjuta kirjutajatega küll. Nimelt ärkestratsiooni õpikut, puhkpilliorkestri heerijatele ja estraadiorkestri akestreerijatele anni. Ja minul tehti ettepanek kirjutada õpiku. Et neid eestikeelseid õpikuid ei ole, on, on olemas üks venekeelne. Kuna perifeeriasse seal kolmanda kategooria teise kategooria orkestrijuhtidel puuduvad kogemused just okstreerimise alal siis on selline õpik muidugi teretulnud. Praegu mul valminud sellest raamatust üks kolmandik, mingit see koosneb kahest osast, esimene osa on puhkpillidele ja teine osa. Estraadiorkestripillidele. Me olime siin juba korduvalt öelnud niimoodi, et Rein Bloomi muusikat hinnatakse ja on hinnatud on hinnatud juba õige ammu õige mitukümmend aastat tagasi. Lugu oli niimoodi, et 25. aastal kui kuulutati välja orkestripalade võistlus, otsustas ka noor muusikamees sellest osa võtta. Mida te sinna võistlusele esitasid? Aitäh esialgu ma ei kavatsenud sellest võistlusest osa võtta, kuna olin tööga koormatut, mängisin diaatris ja kinodes isegi restoranis ja siis hiljem, aga siiski mõtlesin, et saadan õige ühe. Osavõtjad olid kuusk, issand ja mina saatsin täpselt viimasel päeval oma partituuri võistlusele ja sai minu üllatuseks esimese preemia. Ja siis hiljem korraldatud võistlusest võtsin kaasa, saatsin L1 marssi võistlusel ja sellest maksete minule ka samuti preemia välja. Esimese Marsi peal ikka kodumaa kaitsjad teinud võiduteel. Igal juhul mõlemad marsid on praeguseni aktiivses repertuaaris orkestrid, teda väga armastavad mängida tänapäevani. Aga kaitsjate Marss oli siis tõepoolest nüüd esimene oma lugu või oli teil juba varem ka mõni oma lugu? Varem ma kirjutasin, ma ei mäleta, mis aastal Vändra laulupidu toimus, kirjutasin ühe avapala laulupeoks Mihkel süüdisi tellimisel ja see sai päris ja hinnangu, see on siis. Mihkel Lüdig õpetas teile kompositsiooni ja jõuda, siis pidi teid väga hindama eto oma õpilaselt tellis niisuguse auväärse ürituse jaoks nagu laulupidu on pala sule minu lõputöö. Siis selleks oli vaja juba midagi kirjutada ja mis ta tegi ettepaneku just konkreetselt kirjutada. Just Vändra laugu peale. Kas te õppisite Adolf retro juures ja teatavasti oli ka Petro väga hea puhkpillide tundja ilmselt tema kool praegu teile suureks abiks, teine Guyorkistreerijale, teine kui orkestrile kirjutajale ja tüdruk aitas väga palju kaasa Sulluks. Organisatsioonide kujuneks välja nii kõlavalt ja faktuur oleks reeglipärane, temast olen eeskuju võtnud ja samuti Julius Vaks kui hea streerija, tema juhendas mind ka selles osas. Ja muidugi, kuna mängisin puhkpilliorkester süle teenida, argestes olin, mõtlesin kohe ju seotud selle puhkpillimuusikaga ja seal tuli kahte töötada, orkestreerida orkestrijuhi soovi kohaselt. Igasugused purjesid, mida tol ajal trükist ilmunud aja klaveripartiid olid olemas, siis vahest nii tuli läbi. Järgmiseks hommikuks Valmis orkestreerida siis nagu sõjaväes ikkagi öeldakse, et olgu olla praktika andes ka teatavat vilumust ala jooksul kujunes siis asi kindel, Argstreerimise stiil välja tahtsin saavutada olemasolevate pillidega värvikontraste kuidas tol ajal võimalik kodus aja jooksul on lõudmes suurenenud. Invest tahavad paremat muusikat kuulata. Ja selleks on vaja värvikat pilli nagu poeg, fagoti saksofoni ja siis hakkasingi praktiseerima suure partituurile. Ekseedeeg keht tulegi sellest, mida tellitakse, millist muusikat on vaja, on netis pidupäeva marsid või avamängud või hoopiski leinamarsid v mingid fantaasiad, see on kõik muusika antud olukorras. Meie rahvas vajab tee, orkestripalad on kavas olnud enamikel meie laulupidudest. Näiteks niisugused lood nagu apassõnata, pidulik troloog, turniiride söit. Käesoleval suvel on kavas tee seatud popurrii Arne Oidi lauludest mida orkestrit väga meelsasti mängivad. Kuidas on lugu, kas laulupeo tarvis muusikat luues peab natuke teistmoodi helilooja mõtlema kui siis, kui ta lööb lihtsalt niisama muusikat. Ja laulupeoks peab partituur on kompaktsem väljas, mängides seal vabas õhus lähvad muidugi häälet kaduma õrna organisatsiooniga ei ole võimalik seal opereerida. Sellepärast et just kompaktsus, Argstratsioonid tihedus on see, mida on vaja vabas õhus mängimiseks. Teie looming on ju väga suur, sinna ei kuulu mitte ainult puhkpillimuusika, vaid õige mitu žanri kasvõi lastelaulud Häälele ja ansamblile villaste kooridele. Aga kuidas on, et kas sellest loomingust on teie enda jaoks ka mõned lemmiklapsed või n loomingust kõik palad armsad? Et mis nii-öelda hästi on kirjutatud, see ei meeldinud koju üks pala veel, laul on nii-öelda halvasti välja kukkund, selle panime kohe kõrvale. Ja enam sellega ei tegele, parandab, ma ei hakka, siis ma juba hakkan uue tööga pihta, kirjutan parem sama tekstile uue variandi ja see on niisama huvitav kui Orgstreerimine. Sandrit on ühteviisi kõik armsad. Kas estraadiorkestri kirjutadagi puhkpilliorkestrisse on? Minul on see täiesti ükskõik. Kas teil kirjutamine läheb kiiresti, kas te kirjutate nagu ühe hooga või armastate ka parandada ja ikka uuesti teha? Kirjutada mõnikord on nii, et viis läheb oma teed ja ei arvesta. Tekstiga tekstis on saab olla sellised kurvad momendid, aga muusika on lõbus. Pärast alles märkad seda ja muidugi püüan siis parandusse teha või siis uuesti kirjutada. Aga millal on kõige magusam aeg kirjutada? Ütleme enne lõunat hommikul nüüd kõige parem aeg seal siis pean, võib öelda värske, aga iga kord ei ole võimalik, sellepärast et juuksed ei luba selle tööga tegeleda, siis peab selleks valima õhtut tundeni. Mõnikord on ka nii, et tuleb õhta silda töötada, kui on vaja kiiresti midagi valmis teha. Te ütlesite ees pulsi nii toredasti, et komponist te alguses ei olnud, sest lihtsalt aega ei olnud. Te mõtlesite selle all seda, et olite pillimees, olete mänginud õige mitmeid pille. Mulje jäi kõrvu, et vähemalt diviis. Ja mina ei tahtnud heliloojaks, saadakse minu kutsumast tas ja pillimees olla ja orkestreerinud. Ja kõigepealt õppisin trompetit mängima, aga see pill nagu öeldakse, et ei istunud päris hästi. Just huulde Ehidustab vastav hamba suur, peab olema sellel pillil mängida, siis hakkasin flööt õppima, see pill sobis minule rohkem. Edaspidi oli vaja orkestrites saksofoni mängida. Anti lihtsalt pill kätelt õppisi ära ja nelja-viie päevaga oli mäng juba selge. Samuti oli juust, kus sul vaja klaverit mängida. Isegi kohvikus ja restoranis, nii et tahes-tahtmata kodanlikul ajal oli vaja muusiku leiba teenida. Klaverit hakkasite päris poisina vist mängima. Teil oli selles mõttes lausa haruldane kodu, et muusikaline atmosfäär oli igal juhul seal väga tugev. Ja minu ema, pedagoog, klaveri alal, tema õpetas klaverimängu selgeks kodus toimust, väikest kontserdid. Siis see andis minule inspiratsiooni ja siis olin väga huvitatud just orkestreeri, mis sest siis tol ajal Väikse poisina kirjutas klaveripartii viiulipartii juurde ja siis klaveripartiis tegin neljale käele ja vastupidiselt seda siis mul veel kogemust ei olnud sel alal tahtmist oli. Muusika õigluse huvides mitraga. Te olete olnud hästi pikka aega puhkpillimuusika juures üldse muusika juures. Kuidas on teie meelest toimunud evolutsioon selles muusikas, missugune see muusika oli? Pool sajandit, ütleme tagasi ja kuhu ta on jõudnud käesoleval momendil? Põhiliselt suurt muudatust ei ole, kui näiteks võrdleme orkestri praegu maarajoonides ja teise-kolmanda järgu orkester seal linnas, siis leiame, et ainult vahe on praegu repertuaaris et kaasa ümber lõpetaaris, kui huvitav, et tol ajal oligi teistsugune juba nüüd arenenud meie seda muidugi enam kuulata taha kaasaegsem helikeel. See tahab siiski ka teie lükkuvad koosseisu saada partituuri aktuur on juba pisut keerulisemaks muutunud värvi, rikkamaks ja sellepärast väga vajalik orkestrit komplekteerida niisugust pillidega nagu selle fagoti saksofon. Aga kahjuks ei ole neid praegu veel igal pool olemas, esimesse kategooriasse ja kõrgema kategooria orkestrid seal kasutusele võetud küll Tartusse siin Tallinnas, aga perifeeriasse on raskus seotud, seal ei ole võimalik läbi viia. Nii et koosseis on endiseks jäänud, nagu ütleme, purse ajendas tagasi. Puhkpillimuusika on teie töö, teie igapäevane mõttemaailm, kui niimoodi võiks öelda. Ja tavaliselt inimesed ikka kutsuvad vaheldust sellele igapäevasele tööle, mida teie teete peale muusikaloomise ja kui te muusikat kuulate, kas on see puhkpillimuusika, on see midagi muud? Mind huvitab kõik foone orkestrit, ma kuulan hea meelega samuti ka head džässi ja head puhkpillimuusikat. Kas puhkpillikontsertidel käib rahvast? Tähendab, mina olen tähele pannud, niivõrd on puhkpilliorkester kontserdi vähe rahvast, aga minu arvates oleneb see sellest, et see koosseis ei paku kuulajal suurt huvi. Kui esindajate näiteks suur sümfo puhkpilliorkester, kus on kõik värvipillid olemas nagu oboe fagoti inglise rüpaskla rüütel siis tõuseb huvi muusika vastu ja, ja rahvast on märgatavalt rohkem saalis, siin peaks püüdma just sinnapoole et need orkestrit, mis siin Tallinnas esimese kategooria kõrgeima kategooria orkestrit püüaksid nende pillidega komplekteerida kala huvitavamaks tegema. Orkestrit esinenud väga vana repertuaariga, mis on juba ajast ja arust. Ja sellepärast on ka külastajad Ta arv väga väike, mõnikord ainult kolm, 40 inimest. Vähem kui orkestrantide laual. Aga eks ole, ainuüksi pillid nüüd orkestri kõla ka ei muuda. Need pillid peab õigesti oskama kõlama panna. Ehk siis siin on väga tähtis tegur on see, et värvipillidel olles oma ettepartii, kus nad saaksid domineerida, lavanestamise, nii et ütleme, tavaline puhkpilliorkestri koosseis on dubleeritud. Tenor partiist allit mängivad koos Kornetega nii et nad ei saa rõlla paista domineerida seejuures väga tähtis, et üksiksaksofonisoolo ka tõstritel kõla, kasvõi kaheksa takti, nii et on tunda mingisugune uus värv orkestris. Oluline just värvitud puuduse all kannatavad ja kõik koosseisu. Kihvti Tallinn peadirigent liha Möldre on Rein Bloomi muusikaga kokku puutunud üle kümnekonna aasta. Missugune on teie arvates rin loomi, loomingu kaal, meie nüüdismuusikas? Kui me mõtleme Eesti puhkpillimuusikale siis kõigepealt tuleb kohe meelde Rein Bloomi nimi. Ja vaevalt on meie vabariigis puhkpilli mängijaid, puhkpilliorkestreid, puhkpilliorkestri dirigente, kes ei ole kokku puutunud Train Bloomi muusikaga. Aga tema on pikki aastaid olnud truu Eesti puhkpillimuusikale ja kirjutanud väga laialt ja väga mitmes žanris teoseid päris aukartust äratava nurgal. Siia võib lugeda niisugused lood. Kõigepealt marsid kõik puuteorkestris mänginud tema marsse kodumaa kaitsjad võiduteel, tema marss võidule, veel on sõjajärgsete aastate eesti populaarsem marss mida võime kuulda kõikidel rongkäikudel kõikidel puperkisti kogunemistel. Tarvuka laulupeole kavas siis kergemas plaanis kirjutatud süüt puhkpilliorkestrile õhtulaul pidulik proloog, millega on kindlasti puutunud kokku kõik Wabariigi orkestreid, siis 60.-te aastate lõpul sai popule kaalseks dema palapacianata. See oli üks osa pikemast süüdist puhkeorkestrile. Ja see pala oli puhtalt kestite konkursi kohustuslikuks alaks. Et kõik orkestrid pidid teda mängima. Kui tekkis seitsmekümnendatel astatel suund Eesti puhkpillimuusikas värvikama ja suurema koosseisu järele siis oli räim loom see kohe, kes nagu öeldakse, haaras härjal sarvist kinni ja hakkas kohe tööle. Rein ploom on ise väga hea orkestraator. Istumenteeria 70.-te aastate algusest tulebki Rein Bloomi sulest suured koosseisuga ja väga värvika orientatsiooniga. Ridamisi huvitavaid teoseid, näiteks lõbus avamäng, saarte avamäng, kevadine avamäng, koreograafiline süüt, dramaatiline tango, väga palju erinevatele pillidele, sooloteoseid, puhkpilliorkestri saatel, kapriisne Studia flöödile, legend metsasarvele, puhtujatest, süüt neljale tromboonile, valskapridžio kolmele trompeti-le, merelaul inglise arvele, väike kontsert bassklarnet-ile, aga samuti ka kergemas plaanis suurele koosseisule kontsert angu, siis tulevad niisugused suuremamõõtmelised teosed nagu eesti rapsoodia number üks Eesti rapsoodi number kaks ja üks tema viimaseid teoseid, mälestused suurele koosseisule väga värvikas, väga huvitav, jaga emotsionaalne teos. Nii et neidki teoseid. Kokkuvõttes, mis ei ole täielik tema teoste nimistu jääb siiski kaukatuks ratta mulje jätan väga palju kirjutanud. Ja siin on erinevad raskusega teoseid, on teoseid, mis on kättesaadavad nõrgema ettevalmistusega orkestrile ja väiksema koosseisuga orkestrile. Aga on ka teosed, mis vajavad väga suurt koosseisu ja väga tugevat tehnilist valmisolekut. Ja kuna Rein ploom on omapärane orkestreerida instrumente Nato temaga ajakirja kõige iseloomulikumaks jooneks võiks nimetada kindla peale orkistreerimist, see tähendab seda, et kõik palad tema kirjutab olgu see tema enda looming või teiste loomingu registreerimine kõlavad alati hästi. Ja tema poolt instrumenteeritud paladega võid kindel olla et seal ei esine probleemisi, et ei ole tasakaaluhäireid, ei ole elust, vaid see kõlab nii nagu üks puhkeorkester jääb kõlama. Ja võib-olla see ongi tema käekirja üks iseloomulikumaid jooni. Ja kui alguses tema käekiri oli nagu rohkem traditsionaalne Anne siis mida edasi, seda värvikamaks ja huvitavamaks on tema orkestratsioonid muutunud. Suudime helimeistrile head tervist ja rohket mõnusaid jalutuskäike Mustamäe mändide all on ju sealt alguse saanud paljud ideed tema omanäolisest loomingust. Saate muusikalises kujunduses kuulsite Green Bloomi lõbusat avamängu. Marssi võiduteel, apassionaatat, kapriissed meloodiat, milles soleeris Riho Joonase ja Eesti rapsoodiat number üks mängis kondiitritoodete vabriku Kalev puhkpilliorkester ja mundri juhatusel.