Helikunsti sihtkapitali tänavuse pedagoogi tunnustuspreemia üks saaja on Ülenurme laulustuudio õpetaja Ursel Oja palju õnne. Suur tänu, kui tähtis ühel õpetajal on selline tunnustus. Piisavalt tähtis, et olla õnnelik ja tunda rõõmu oma tööst. Mis on teie töö juures kõige põnevam? Te olete õppinud akordionit üldse olnud akordioniõpetaja ja alles siis jõudnud lauluõpetajaameti juurde. Väga paljud pillimehed on alustanud akordionimänguga ja eks see oli vast niuke tolle aja märk kui me hakkasime muusikat õppima, aga tegelikult ma olen koorijuhtimisega lõpetanud Elleri kooli ka, nii et ma olen koorijuhtidel solfedžoõpetaja ja mis mul tollel ajal diplomile sai. Hästi palju neid ametid kirja need selles mõttes, et ma olen niuke multi-multima, võiks solfedžotundi kanda ja ega ei oleks peady põeks. Aga südamelähedane on ikkagi laulu õpetamine. Jah, see on juba nagu ammust ajast veres seda vist üle kuskil juba 16 17 aastat järjest järjepidevalt juba. Kuidas saada selliseks heaks õpetajaks, mis peab olema õpetajast? Mina tunnetan, et ma, ma saan neid noori inimesi aidata, et kes on oma muusikuteel ja neile anda neid põhitõdesid teada ja selle kaudu ja selle kaudu ma näen seda arengut ja siis ma näen seda tulemust. See võib olla tiivustab kõige rohkem ja töö ja hobi koos, ühesõnaga maal kogu aeg selle vastu huvi on oma ajalugu, bändi tegin ja siis ma siis tuli ka tihtipeale laste laulukonkursse saata ja kui päris aus olla, siis maal. Esimene esimene kogemus oli mul juba siis, kui noormees õppinud Elleri koolis käisin suvel pioneerina laagris muusikakasvatajaks suviti lisaraha teenimas ja sätilise nakkus külge hakkasime juba sel ajal tegema, siis oli selle lauluvõistlus ikka vastu, oli ikka see, mis nendel lastel lauluvõistluste nimetada. Ühesõnaga olid need lauluvõistlused televisioonis, algstaadiumites ja siis mul oli ikka kohe kole tahtmine teha, et teeks seal laagris ka kohe nihukesed lauluvõistlused. Vaata ta end saadaks lapsi lapseks, orkestrisse orkestriga laulda, mikrofoni sisse laulda ja, ja eks ta sealt sealt on kuidagi vindunud, see tahe nende noortega tööd teha ja siiamaani ja siis lõpuks hakkasin rohkem professionaalsemalt tegema koolitingimustes õppekavade alusel ja nii, nii ta on läinud. Mis on selle aja jooksul muutunud juba tänapäevane internetimaailm ja virtuaalmaailm, see noh, toob ise omad uuendused sisse näiteks noh, kes omal ajal pidi ju report paari hankima, kas ise noote maha kirjutama, nüüd on noodimaterjal levib mööda internetti on võimalik osta, siis on võimalik, avar ujudub kuidas, kus on kõik näited üleval, et, et selles mõttes on nagu nagu lihtsamaks läinud, et seda niinimetatud käsitööd on vähem, et see alati on kõige suurem probleem on lauluõpetajad teevad, et see repertuaari hankimine võrdlemisi niuke keerukas ja sobivat lugu leida ja aga tänapäeval suht lihtsamaks läinud, suht suhteliselt lihtsamaks läinud, jah, kui õppida ise töökas, ütleme leiatele sobiva loo ja õpilane areneb, siis, siis need kõikide meeldivate asjade kokkulangevus ongi see edu edu pant. No ühesõnaga siis need muidugi ma pean väga tähtsaks ka õpilaste Niukest lähenemist loominguliselt, sellele laulmisele, noh tähendab, et oleks improviseerimisoskust oleks niisugust loomingulist suhtumist laul, mis mitte, ainult et me laulame kuivalt nootel laulame seda, mis kirja pandud, et ikka omapoolne panus oleks ka sinna sellesse oma esitusse juurde lisada ja võib-olla sellepärast olemegi vähekese džässi poole kaldu. Ma väga pean lugu sellest muusikast ja leian, et see on igati arendav. Esiteks annate inimesele vabadust rohkem ja teiseks annatele loomingulist improviseerimisvõimalusi. Sellepärast ma kui vähegi võimalik on. Püüa rikka džässi repertuaariga õpilastele pakkuda. Kuivõrd altid on tänapäeva lapsed improviseerima laulma džässmuusikat? Nad tahaksid küll, aga nad on Ena ütleme, et enamus oleks, tahavad improviseerida, lide ja oma mõtteid avaldada, noh, võib-olla ongi see kogemuse puudusin ja see ei õnnestu see kohe ja, ja siis tekivadki niukesed, noh, ma ei oska ja ma, et mul ei tule see välja, aga noh, see ei ole see teema, sellega peab tasa ja targu kokku puutuma. Muidugi on ka nihukesi noori inimesi, kes ei tahavad ikka rohkem sinna popi ja ja tantsumaailma muusika minna. Ja popmuusika Ta tundub mõnele lühem olematites kond elus õnne ka ja et kui ma juba vähekese laulda oskajaid, järsku ma olengi suurel laval ja mõnikord on seda õnne ka elus vaja ja mõnikord läheb väga hästi. Aga, aga niuke ütleme, küpsem ma ei tahakski, laulja kohta öeldi, et ta nüüd ta on seesamamoodi nagu muusik, et ta peaks sama tark olema kui muusik ja üldmõisteliselt tanki nagu muusikat. Ma eristaks üldse lauljaid mingitest instrumentalist, sest see niuke, see võib-olla ongi tolle eelmise ajavahemik, mis me siin vanasti oligi. Oli, olid lauljad, olid saatemendid, tegelikult peaks olema see niimoodi, et levimuusika taluga hakkas üldse sellest pihta. Tekkisid ju igasugused ansamblid, orkestrid ja valdavali instrument, igal muusika ja siis hakati seal mingi bändi liig hakkas laulma ja kõik oli hästi bändikeskne ja ansamblikeskne. Et ma pean seda tänapäeval ka väga tähtsaks. Et laulja läks sama, sama haritud ja sama musikaalne kui on näiteks instrumentalistina, ühesõnaga seal lihtsalt muud vahet polegi, lihtsalt instrumendi vahe on, kes, millega seda muusikat teeb. Te kokku lugenud ka, kui palju on teil olnud õpilasi? Isegi tänaseks päevaks ei ole lugenud kokku, ma ei pea seda väga tähtsaks ka, palju on see, see on nagu kvantitatiivne näitaja, see nagu see, nagu ütle mulle endale ka midagi, see sõide mulle ei tekkinud kurvaks rõõmsaks, aga lihtsalt, et noh, ma, ma tean, et need on üpris palju olnud ja ja see, seda enam on võib-olla see hulk inimesi või see hulk noori, kes lauljateed on jätkanud ja teevad edasi seda, see, see rõõmustab mind ehk rohkem. Suurem üldsus kindlasti teab selliseid lauljaid nagu Laura Remmel. Kerli Kõiv, Kerli on teinud maailmas juba ilma, et millise pilguga vaatate selliseid õpilasi, kes, kes julgevad minna kaugemale Eestist välja. Ma tunnen siirast rõõmu Kerli üle ja tähendab ma juba siis, kui veel Kerli õppis minu juures, siis ta oli niuke hästi vabameelne ja hästi niuke. Ta valdas oma mõtteid ja ta oli niisugune teotahteline ja püüdis oma mõtet alati ellu viia ja ja siis see on teda kandnud ja see on talle tiivad andnud, sihuke suhtumine. Ta on inimesena niuke tulinatuur juba ja siis rääkimata muusika eestvedaja hiliskevadel või käis veel meil ausalt öeldes külas. Me salvestasime ühte tema plaadi materjali bäkki osa, Laura Laura on ka ikka mul külas käinud. Laura laule on mul olu laagris olnud, mul seal workshop idel juhendajaks ja, ja lõugu tehes žüriis olnud žürii liikmena näete, et me suhtleme Lauraga ka vägadki. Aga kas peale muusika veel midagi teie ellu mahub? Kuigi ütlesite, et hobi ja töö on teid üks teilaga Pean nentima, et paraku ei mahu lihtsalt lihtsalt ajaliselt. Võib-olla süda ihkaks nii mõnegi asja järgija allaias olla, mõni puu istutada põõsas istutada ja selle looduse keskel olla, et see on võib-olla see teine pool, mis mind laeb. Ma suudan mingi aega, ma ei suudagi passiivselt puhata, et kas ma siis suhtlen loodusega, olid seal seal või põõsa eest või, või siis suhtlen oma õpilastega või teen tööd või et mul on tihtipeale isegi suved on sisestatud kas esinemistega või, või siis mingite laulule, laagrite või niisuguste asjadega, nii et ega, ega ta on ikka käsikäes käiku vaikse May kurta, olukord on igati igati igati tore ja helge ja, ja tuleb piltlikult öeldes mingi uus hääl juurde ja uusi kooslusi tekib ja see on väga tore. Mul on tänagi siin näpu vahel võtsin kaasa. Kõige noh alati ma tunnen rõõmu, kui minu õpilastel on kellelgil mingi plaat välja tulnud ja viimane laatonigi Susanna Aleksandra kes õppis Elleri koolis minu juures ja, ja ta nüüd siin mõni kuu tagasi üllitas mind oma plaadiga ja vaat see teebki rõõmu, mis iseloomustab sõbrannat. Asujannan väga töökas ja väga põhjalik. Tema ongi niuke minu jaoks niuke tõsine džässitüdruk talle, sest muusika istub. Ta naudib seda tegemist. Ta on hästi motiivi keeritud. Ta jätkab oma õpinguid Sibeliuse akadeemias. No meil on võimalus kuulata ka sellelt plaadilt ühtelugu, aga, aga enne veel tahaksin teada, et need laulukonkursid, te olete ka selle enda südameasjaks võtnud, Tartus toimub jõulude ajal ja ka enne ja pärast mitmeid lauluvõistlusi, et milline see lähiaeg on siin november, detsember veel Ülenurme laulustuudiole. Milliseid kontserte on oodata? Meloni ja traditsioonilised juba väga pikki aastaid juba 14. korda läheb juba jõulutäht. See on niisugune teema teema, konkurss selles mõttes, et, et muidu kõik žanriliselt on ta suht aga võib-olla siis sisu peaks olema need, mis on jõuludele kohane, et et me ootame alati, et lapsed laulavad seal konkursil. Kas see jõulutemaatilise talvelaulja või lihtsalt neid laule, mis on sobilikult sel talvel laulda on ka jõuluvanale meeldib laulda. Kunagi sai see alguse sellest, et, et alati, et see jõulud tulid ootamatult ja polnud neil jõululaulud kunagi selgelt kellelegi. Et me tegime konkursi vasakult esimese ja teise advendiaeg, et, et siis oleks korralikud jõulu jõulukavas kerged ja see ongi nii, et see paneb nagu kõik masinat mootorite üle valmistatakse ette jõululaule ja sellel on kohe praktiline tähendus kaemas. Keegi pole asjata õppinud ainult konkursi jaoks, vaid ka jõulumehele laulda või jõulukontserdil kodus laulda, ükskõik, aga laulu selge viiendal detsembril, siis meid ootab veel ees Ülenurme laulustuudio väike jõuluturnee Dave Bentoniga veel, et see toimub detsembri teisel poolel. Kas eesti heliloojad tänapäeval ka kirjutavad lugusid? Kirjutavad ikka lugusid, aga vähe on ikka võtta, osa laule kirjutatakse lihtsalt mingiks hetkeks, mingi hetke looming on või mingiks sündmuseks osad laugud jäävad, oleme ausad, ei jää neid laule, kes mis kestaksid kauem elama jääksid. Need on ikkagi veel vähe. Aga, aga ikka on jah, ei, ma. See ongi suur väljakutse leida jälle õige eestikeelne laul, et Eesti laulu on väga, teda on ikka veel vähe, võiks veel rohkem olla. Mis on teie lemmiklaul mulle sellise krooniga seotud see lemmiklaul? See on esimese õpilase sisse lauldud laul, mis mul naftatoodete, see on Olav Ehalaul ja niuke minu meelest üks minu mõttes üks maailma ilusamaid armastuslaule, see vaid on armastus. Üks esimesi õpilasi, kes mul üldse üle, mis oli Annika Leppik, laulis seda omal ajal päris kenasti ja see on mul nii hinge jäänud ja liiguta paati. Aga millise loome, võtame Susanna uuelt plaadilt. Aga ütleme, kui esimese loo sisu ei ole, siis me ei pea mingeid valikuid tegema, kas on parem või halvem lugu. Lehitaksime esimese loo. Suveöö, mida soovida ühele lauluõpetajale särasilmseid ja motiveerituid lauljaid? Aitäh Ursel Oja selle põgusa jutuajamise eest veel kord, palju õnne selle preemia puhul ja särasilmseid ja entusiastlikke laululapsi teile, suur tänu väikestele.