Külaline kellel on 13 ja kaheksa minutit. Tere, Jaan Tätte. Tere, Jaan isa Jaan. Kui me trehvasime siinsamas stuudio ukse taga, siis siis mõlemad tõdesime, et me ei ole aastaid näinud. Võib-olla paarkümmend aastat, paarkümmend aastat ja ma arvan kuskil niimoodi. Väga palju vagusid, ma ei näe juures olevat sul kurdudes kuskil sulgi. Siis me oleme hästi säilinud, prisked poisid, prisked poisid, järelikult on on midagi, millega me oleme tegelenud muuseas, lugumisest praegu kõlas kui mustavad udud, millal sa viimati laulsid seda? Umbes 25 aastat tagasi 25 ja umbes 30 aastat tagasi on ta sisse laulda. Sest ma mäletan, et ma olen seda sinu esituses nõrka elavas ettekandes ja, ja seal oli Marko Matvere akordionipartii oli seal tõesti sulle nad nii kõrge, et nagu pigistada. Lausa, ja nii palju, kui Markoga koos oleme esinenud, siis tema on boss ja tema määrab helistiku, ütleb, et nii lugu tuleb siit ja siis ma. Riik sun selle kuidagi ära, nii nagu peab. Kas sa praegu nüüd 30 ja mõni aasta hiljem seda lugu lauldes pead ka natukene pingutama? Seda ma niimoodi enam ära ei laulaks, lihtsalt kitarripealse teada on see ilusa siis kapo. Ja natuke seda leia kuues sõrmed. Kitarri peal on lihtne ja. Kuna ma ei ole sind oma 20 aastat näinud, siis minul on õigus küsida. Küllap on neid raadioid kuule, et küllap nad teavad kõik, mida sa teed, nad on lugenud, nad on uurinud, nad hoiavad silma peal. Noh, see on avaliku inimese puhul täiesti tavaline, aga aga oled sa Vilsandil ikka? Ma elan täiega Vilsandil, mul ei ole mujal kodu, kui ma Tallinnas käin, siis võtame hotelli või lähen siis poega tülitama, aga mu ainus kodu on Vilsandil. Ainus kodu Vilsandile heldekene küll üpris selge, kas midagi toredamat olla ja vot see on, see on juba see, mis, mis meie, mis meie juttu edasi. Kui sa Vilsandil oled, siis mida sa seal teed? Mitte midagi? Said eemalt vaadates, kõrvalt vaadates, aga lähedalt vaadates Peab väga lähedalt vaatama, et siis sappa, siis tundub, et äkki nagu teeks midagi tegelikult praegu ise ma nagu mõtlen, et et mul on päris selline eksponaat, keda võiks loomaaia puuris näidata. Mul on nii palju aega, et ma päris ei oska seda selle ajaga midagi peale hakata, maju ise olen ma olen see OÜ töötaja, iseenda peremees, ühtegi ülemust mul ei ole, kes ütleks, et nii nüüd seda kiiremini homseks. Välja arvatud siis, kui oled Markoga laval. Ja, ja siis ongi niimoodi, et ärkan millal tahab, on, lähen magama, millal tahan ja päeval vaatan, kas tuleb mingi tuhin peale. Paberi peal midagi kribistama, aga seda ei ole mitte iga päev. Ja niimoodi veedan oma päevi, mõtlen, et pension ju selline elu peaks olema, et sa oled oma elutöö teinud ja nüüd siis puhkad elad. Ja kas selleks peab tõesti ootama veel 20 aastat. Proovid ära vähemalt mõned aastad, et et kuidas on see, et kui sul ei olegi ühtegi otsest kohustust ei läinud seda, mida sa ise valid ja tahan teha. No see, ma hakkaksin kohe võtaksin kohesele sellel härjal sarvist kinni, hakkaksin sedasama tegema ja aga kõik ei suuda seda. Ei suuda, jah, jaa. Aga sul ei ole ju ometi elutöö tehtud veel? Ma loodan, et ei ole, ma väga loodan, et kõige tähtsamad asjad on tegemata Dorav nii mõelda. Ja selleks ma praegu nagu sättingi fookust ilus sõna eesti keeles on see siis nagu siht või millegi peale teravustamine, just et ma olen terve elu aeg nagu midagi teinud. Kui ma ennast mõtlen, olin näitleja üle 10 aasta, peaaegu 15, siis ma olin teravustanud kogu oma asja selle näitlemise peale, siis ma olin näitekirjanik, siis mind erutas see, siis rahustasin kirjutamise peale ja hiljem jäin natuke aega ainult laulmise peale, siis ma süvenesin sellesse rohkem, aga ükskõik, mis ma teinud olen, ma nagu ei ole kuskile päris kuulunud näitlejate hulgas, ma olin rohkem nagu mingi Vilsandil maamees. Aga miks mitte? Ja ajakirjanike jaoks ma olen mingi tühine näitleja luuletajate jaoks, ma olin jälle mingi kand üritaja ja mingi ja need ükskõik, kuskile ma nagu ei sobi. Ja nüüd ma mõtlen, et äkki, aga ma tunnen, et mul mingisugune alge on, et ma iga asjaga saanud natukene hakkama, mis ma ette võtan, et äkki on kuskil mingi asi, milleks ma päris loodud olema nii-öelda, et ma mõtlen, et äkki ma leian sellel oma elus. Mis mulle küll tundub, et üks asi üks asi, millega sa oled tegelenud, ei ole küll midagi taolist, mille kohta võiks ütelda, et ta on kuskilt. Ei ole nagu paksema, paksema keskmise osa küljest, vaid et ta kuskil on ääre peal ja see, mida sa oled teinud, on sinu näidendid. Neid mängitakse maailmas küllalt, kas ei ole nii? Neid on mängitud juba varsti 100. erinevas teatris maailmas. Mulle ütle mulle. Kirjanik eesti näitekirjanik, eestikeelne näitekirjanik, keda mängitakse sadades teatrimajades. No nõukogude ajal neid oli vist Liiveseid ja. Jätame selle, jätame selle olukord on hoopis teistsugune, vist hetkel ei ole, vist hetkel ei ole. No siis siis ei saa ütelda seda, et sa oled natukene näitekirjanik, vaid see tähendab seda, et sa eesti näitekirjanduses oled kirss tordil. Aitäh kuulda vaatli rõõmsama tund aega. Kui sa seal Vilsandil oled noh, ikka meri ja kõik see ja üksindus meeldib sulle, see. See pakub sulle naudingut. Seal ju päris üksi, et mul on naine ka, kes on ka seal ja ja, ja selles mõttes seda üksindust võiks ka. Mäletan, oli kaks talve, kui ma elasin seal päris üksinda, talv tähendab siis septembrist maini ja naine käis vahel külas ja see oli nagu teistsugune aegsed endaga, siis ära leppimine hakkama saamatuks, ärkad üksi süüa, üksi mõtled, mis ma päeval teen. Lähed magama õigel ajal. Et see nõudis harjumist ja distsipliini. Aga nüüd mõtlen selle ajaga, kas sellel ümber maailmareisil ma kuidagi võtsin ajakulu maha, näiteks mingi probleem ei ole mul lennata lennukiga järjest 22 tundi. Mulle tundub see nagu üks hetk, et saad korraks mõtlema hakata oma mõtteid ja oledki kohal. Ei pea keerama ühte külge ja teist külge jooksma vahekäikudes ja täna näiteks. Eile oli mul Maarja küla kontsert Tartus ja viis päeva tagasi oli siin Tallinnas üks väikene laulmine konverentsil. Ja mis päev oli vahet ja mõtlesin, et kas ma hakkan koju sõitma Vilsandil, et see on nii pikk tee ja tagasi. Ja siis valisin ühe väikese kodava turismitalu välja, kuskil painub peal sellises kohas, kus päike, oja, vainupeajõgi läheb merre, seal noka peal. Ja neli päeva, mõtlesin. Ühe küsimuse peale. Mõtlesin, käisin mööda seda jõe kallast ja jõgi mulle üldse väga meeldib ja mõtlesin, et. Et kas on jõe jaoks Ellu jõudmine sest ma arvan, et pigem surm. Mängida seda jõe mõtet, et ta kulgeb kyll Talon vagu, kaldad kahel pool vahepeal ta jookseb kiiremini kärestikuline hetk siis on rahulik, vaikne, siis on üle kivide-kändude ronimine siis vasakule, siis paremale, siis jälle, otsekui sa jõuad merre, seal ei ole sul enam mitte midagi. Kõik on ääretu. Et kas see on nagu elu, ma ei usu, et pigem on olemas siis, kuhu inimene lõpuks jõuab, et natuke hirmus, et Ma lähen oma kallaste vahelt välja, ma jõuan kuskile, kus, kus ma ei tunne mitte kedagi, millest ma ei tea mitte midagi, ma olen järsku ühes suures süsteemis. Ja, ja pigem on taevas, ma arvan, isegi sureb suudmes. Ükskord siis vihmana, kui ta ära auranud, siis ta sünnib uuesti. Satub sinna jõkke, selleni ma jõudsin neljapäeval. See on meri, seal meri ja selles mõttes, et ma, ma tuletan ennast meelde, kui kui, kui ma kuulsin oma head sõpra selgitamas seda, et kuidas on tekkinud Peipsi järv ja Peipsi järv on lihtsalt ühe jõesäng, mis on laienenud. Ja et kui vaadata ülevalt sealt kosmose poole pealt siis on püssijärve südames või keskel seda jõesängi näha, et see jõesäng on ikkagi olles hoolimata sellest, et jõgi ise nagu peaks olema lõppenud, aga ei midagi ikka mingisugused hoovused, käivad seal mingid sellised. See on kindlasti väga peen süsteem. On sul mingisugune ülevaade ja ja võib-olla, aga võib-olla ei peagi olema. Kui sa oled Vilsandil, et kus ei ja, ja millistes teatrimajades näidendeid mängitakse? Päris selget ülevaadet ei ole, aga ma tajun seda, et midagi toimub ikkagi kuskilt pangaarvetelt, et ma lähen, o tunduvad midagi ei ole midagi teinud, aga näed ikka tul. Berlini autorikaitsjatest ja kas need üle kannavad? No ikka ikka autorikaitse jah. Aga see, see, see toob mulle sellise küsimuse, et kui need pangaarved niimoodi täituvad, siis kuidas selle elamiseks vajaliku kraamiga on? Vilsandi nagu pakub kala? Eks ju, teatud hooajal ühte, teisel hooajal. Kala on kogu aeg. Kogu aeg ja nii, siis on sul kindlasti mingisuguseid muistukesi hülgeid, kelle, kelle liha sa saad keeta? Ta ei tapa hülgeid, aga, aga mul on kanad, 10 kana, kes munevad iga päev, igaüks ühe muna. Nii et igal hommikul tuleb 10 muna. Oi-oi-oi, siis sa pead kõvasti füüsilist tegema. Eks ma seal siis teen talvepuid ja asju, aga võib-olla natuke tõesti liiga vähe. Ma ei söö neid kõiki ära, iga päev ära arvama koduloomi. Kanad nagu ongi, kalad on kodu, koduloomad, koduloomad arvavad, et mingeid metskonnad. Ei, ma mõtlesin, et noh, et selline koht on kõige loogilisem, kõige loogilisem mõte tuli, et noh, et äkki on mõni lambuke, kes ringi jookseb. Isegi jah, mõni lambuke on aga, aga nad on sellised, mis vajab ta talveks. Talve nad üle ei ela. Ah soo jah, et seal on nagu kamp, mina ka, sealhulgas võtame nad kevadel ja ja suvel nad siis elavad õnnelikku elu ja sügisel siis haugub, kurb lõpp. Vastu talla. No niimoodi, seal sa ütlesid paberile kribamine, et et kui tuleb mingisugune selline hetk, noh, mis on ju väga vahva siis sebra paberile kribamine tähendab kas uut lauluteksti või uut näidendit. Ei, ma otsustasin, et ma lauludega praegu tegeled last, käki koguneb tammi taha, mingi vajadused tuleb pressi. Aga ma võtsin vastu ettepaneku praegu kirjutada. Nagu nüüd moes on ühte teleseriaali, ma ei tea, kas, mis sellest tuleb välja ja kas see tootmisse läheb, aga lubasin kirjutada 12 seeriat ühte seriaali. Ja see hetkel nagu on põhitöö. Ja annab ennast lihtsalt kätte. Ei anna, kus sa selle ei anna? Kus sa sellega või sa sasi tahab pidevat harjutamist, et kui ma kirjutasin näite mängima, kirjutasin 10 aastat järjest ja mul selg, nii polnud muret. Aga kui sa oled ikka pidanud pikka pausi sakate uuesti käima õppima või? Jaa, maailm on ka selline. Seal on 12 tegelastelt kõik, nad tuleb välja mõelda, kogu aeg nende peale mõelda, mis nende peas toimub ja siis mõelda, mis nad tegema hakkavad. Jutuna ühest elust vanadekodus. Vaatad juba kaugele ette. No see on tulevikufantaasia. Kui sa reisil käid. Ja kui reis on pikk lähed Vilsandil minema ja siis tuled tagasi. Kas siis Vilsandi aeg on sinu jaoks kuidagi muutunud? Ei, see aeg ei ole. Vilsandil on päris stabiilne selline rahulik aeg. Ja iga kord, kui on pikem reisima tagasi jõuan, siis ma korraks õnneks tunnen uuesti seda lõhna mida ma tundsin. Aastal 1973, kui ma sinna esimest korda astusin. Seda lapsena Mulgimaalt mere äärde jõudmise lõhna, seda kuivanud. Hakkate ja mere ja tuulte ajas kõige selle läbi ja mändide ja kui sa seal elad, siis sa nagu harjud sellega ära, aga siis, kui tuleb tagasi ja siis läheb linna, see. See on minu kodule. See on midagi sellist, et sa oled küll pikal reisil eri kultuuride juures sa koged, seda, kuidas inimesed maailma näevad ja, ja küllap, et need reisid iseenesest ka ju muudavad inimest, see on üpris selge, sest aeg tiksub kogu aeg ja siis sa tuled tagasi Vilsandile ja siis, kui sa seda lõhnatunnet, kus see lõhn sahvris vä? Ei ole lihtsalt siis kui õue õues õues ja see on niisugune kindel lõhn, jah, kindel see on nagu võtnud niimoodi plõksti ja keerab mingi sahtli lahti ja tulebki kõik see Vilsandi asi sealt niimoodi välja. Ja. Hästi õpetlik oli minu jaoks, kunagi paluti mul teha giidi pimedate grupile Vilsandil. Jaanus, mida pimedatele nüüd näitan, siis. Aga mul on tunne, et nad said sellest rohkem kui tavaline inimene. Hääled, lõhnad. Ma ei tea, mis, mis, mis meeled veel tööle hakkavad seal. Aga nad olid väga õnnetused, küll teil on ilus saar, ütles lõpuks. Kellel on ilus saart ütelda saare kohta ilus niimoodi, et sa seda füüsiliselt ei näe. Ja seda kindlasti tajudelt, meri on kaugemal või märjal lähemal. Köhi köhi, ega see on ju täiesti loomulik, sügas seal sügis ka ja mina olen kriisi siin ka siin jõe ääres istumine neli päeva jõe ääres siis istusid ja vaatasidki, kuidas jõgi voolab. Sa arvad, et ma teen nalja, aga ma ideed. Ja ma mõtlesin, et sa istud ikka mere ääres ja vaatad, kuidas meri loksub. Mulgimaa mees, kes tulid ja mina ka Mulgimaa mees, eks ole, et mere ääres. Aga jõgi on midagi muud ja. Kui kui sa nüüd seda seriaali kirjutad, kas siis kas siis on niimoodi, et, et et sa neid, et sa neid episoode kirjutad üksnes Vilsandil või sul tuleb mingisugune asi plõksti pähe ka siis, kui sa oled tulnud mandrimaale? Kui sa tegeledes asjaga, nagu ma praegu tegeleb, siis saadab sind kogu aeg, saadab magama minnes ärgates terve päeva jooksul ja siis ei ole su füüsiline asupaik tähtis enam. Sa kirjutad paberile, paberil või paberile ikka paberile, käsi peab liikuma, pliiats peab. Ja et jääks alles, mis sa oled maha tõmmanud ja et sa näeks kogu seda kremplit pärast midagi. Võib-olla tundub, et see mahatõmme siiski oli ikkagi vale. Selge kõige selle juures, no jaak, kui, kui sa nüüd kirjutad vanadekodust. Kas kõige selle juures jääb sul tähelepanu ka selle jaoks, mis Eestimaal muidu toimub, või oled sa rahulikult omas maailmas? Ma tõesti olen seal küllaltki omas maailmas ja nüüd, kui ma olen siin olnud nädal aega Eestimaal, siis ma olen sattunud nagu mind tabas selline, käisin korraks ema juures, ema elab Tartus ja sellises vana vanas puumajas ja nagu need puumaja trepikojad on, lähed sisse ja siis oli seal maas põrandal. Keegi polnud üles võtnud üks postitus, valge ümbrik suure punasele rattaga kirjaga, kus oli kirjas. Kutsume üles võitlusse massiimmigratsiooni vastu. Ma vaatasin, et minu ema trepikojas on sihuke asi, kõlas täpselt nii, et inimestele jagatakse kumminuiad, nii, kutsume kõiki üles neegreid peksma. Mul hakkas nii õudne kui niisugune ma raadiost kuuled neid uudiseid, aga kui sa otseselt puutuvad sellega kokku, et Eestimaal käivad vabalt ringi inimesed, kes kutsuvad teisi üles võitlusesse teiste inimeste lahingusse, lahingus lahingusse ja ma olen ju maailmas nii palju käinud ja ma tean, et eestlased on kõige viletsam rahvas, kes kes siin elab. Võrreldav ei võrreldes, noh kui seda südamelahkust, vajalikkust ja, ja õnnetunnet ja igal pool mujal maailmas on palju toredamad inimesed. Ja nüüd me kardame, et need toredad inimesed tulevad ja rikuvad meie morni elusid ära. Kuule, kuule, kas sa oled nii julge mees ja võiksid sellest kirjutada näidendi. Ei, mul ei ole praegu seda tunnet. Ei, meil ei ole mingit hirmu, aga keegi ei taha siin elada. Ja käia meiesugusteks keskel ei taha mitte keegi elada. Mulle tundub ka kurjalt meiesuguste praegu selleks, et Ma näen neid inimesi, kes kardavad teisi inimesi, siis abid tigedaks nagu täna. Liikluses pabistasin kaua ette, et ma tulen, ma pean sõitma läbi Tallinna ja ja siis on see koht, kui sa tuled Vabaduse puiesteelt ja siis jõuab kino kosmose juurde ja tahad otse sõita, siiapoole keerata Tõnismäe peale. Ja satud kogemata lollusest, mitte kurjusest valesse ritta, mis sunnib sind keerama liiva laiasse ja paneb vasaku suuna sisse, tahad sinna keerata? Ma olin kolm foori vahet. Et keegi mind vahel ei lasknud, ma niimoodi lehvitasin, naeratasin laske. Näete, ma olen tekitanud liiklusohtliku olukorra, et mu taga on juba pikk saba. Kõik on klammerdunud niimoodi oma roolidesse. Ei vaata kuskile, saavad aru, et seal vähim Vaata su poole. Ma ei lase sind vahele, sellepärast et ma ei lähe, aga kui tore oleks, lased vahele ja kohe saad aru, oo, ma tegin väikse heateo. Et mul on täna kohe toredam päev ja, ja, või koguda kokku päevas, kui palju on võimalik teha selliseid heategusid, siis läheks meie suunurgad lõpuks ka ülespoole, tasapisi. Kas saare elu hoiab sind nii hea ja, ja malbe inimesena, et sa sa suurt millegi peale närvi ei lähe? Ei närvi ei lähe, ma pigem naersin seal auto ummikus. Nii et, et sul ei ole midagi sellist, mis, mis närvidele käiks peale nende selliste huvitavate nähtuste nagu nagu nagu võitlusse kutsumine Ja muu taoline ja olukord liikluses. Ei ole alguses kui me hakkasime oma naisega koos elama, siis ta oli natukene paanikas, et miks ma üldse pahanda, ei kurjust, ta ei lähe närvi, kartes, et vist on meie kooselu kohe läbi, aga hiljem sai aru, et ma olengi selline. Mul tuli praegu hetkel tuli üks liikluse asi meelde seoses sellega, et noh, et ilmselt Vilsandil on liiklus suhteliselt selline rahulik ja jah, et seal kõik kannavad teed ilusasti ja järgivad liiklusmärke ja kõike muud sellist mis vajalik on, aga, aga hästi hea, sa võiksid selle kogemuse kunagi saada, aga võib-olla sa oled saanud ka, ega see ei ole käinud Ateenas? Ei ole, ei ole. Et kui sa Ateena kesklinna satud, siis Tallinn tundub sulle nagu kõige malbe paigana ilma sellepärast et seal on selline lugu, et et seal on kõik, tänavad on ringi ümber kesklinna. Ja kui sa ei keera õigest kohast paremale, siis sa mitte kunagi sinna kesklinna Ma ei saa ja kui, kui seal on veel ka mingisuguse tee tööd näiteks mõne mõne väljasõidu puhul, siis on täiesti katastroofiline, sa võid teha mitu tiiru ümber kesklinna ja sa, sa ei saa mitte kuskile välja. Ja loomulikult loomulikult üleseid urajale. Noh, ei, ei maksa ei maksa nagu minna, kui, kui vähemalt poolt kummaltki poolt peab olema kindlasti 100 meetrit tühisest see hoog, millega nad tulevad. Sest ülekäigurada ei ole mitte miski. Ja see on enamasti seal, jah, jah, jah. See on siis siis Tallinnas, noh, mina olen küll, ma ütleksin. Muidugi ma ei hakka võrdlema siin näiteks Kopenhaageni või Orchusi liiklusega, aga aga Tallinn on muutunud kõvasti rahulikum, rahuks, rahulikumaks ja viisakas kamaks ka on, praegu on, sellised sellised asjad on, on, on näha. Sinul on muidugi mõõduvõtmised hoopis muude muude asjadega. Oled sa kunagi mõelnud seda, et elu võiks olla tsükliline küsimus, täpsustan küsimust tsükliline selles mõttes, et olid näitleja. Ega siis see on selline amet, mida lihtsalt ei saa ju endalt ära visata, nii et võtad püksid ja viskad pesumasinasse, eks ole, näitlejaks jääb inimene, ma arvan, see on kutsumus. Või ei ole. Minu puhul olnud mõne puhul küll on, kes on ikka head näitlejad, kes on näha, kuidas, kuidas nad oskavadki ümber kehastuda ja kuidas sõnad leiavadki mingi uue kire, teises kehas, aga mina ei oskanud neid asju ja ja see kindlasti ei olnud mu kutsumused, et selleks ma sealt ära tulin, et ühel hetkel saab. Edevus hakkab, edevus hakkab ümber saama, siis avastada tops. Et vaatab neid teisi inimesi ja mõtled, et ei, ei, ei, ei, ei. Et mina ei tunne laval sellist õnnetunnet nagu nemad tunnevad, et pigem ma püüan kuskil seal peidus olla. Et keegi mind ei näeks. Aga nüüd on aega mööda läinud, et kas ei ole kordagi peast mõte läbi käinud, et võiks seda rolli teha. Ainult õudusunenägudes ma olen jälle teatris, õudusunenägudes, kas mõjus sulle siis nii kohutavalt? Ei, kui ma seal olin, siis mulle kõik väga meeldis, aga tagant. Tagantjärgi on kõige õudsamad unenäod see, kui sa oled teatris ja keegi ütleb sulle, et nii sa pead minema lavale ja ja sa ei tea üldse, mis tükk on, aga sa saad aru, et nii nüüd ma astun lavale külla nullu tärkamised. On jah, aga sellist asja, et nagu ise ütelda näitlejatele, kuhu ta peab minema või mida tegema. Ehk siis. See seda pigem seda, seda pigem, see oleks huvitav, see kaks korda olen elus lavastanud ja need hetked mulle väga meeldisid. Sest ma kujutan ette, et sinu reisidelt saadud kogemusega ja siis suhteliselt eraldatud paigas elava inimese kogemus, kui need kaks asja kokku panna, ehk siis üks ajamõõde ja teine ajamõõde, see võiks laval välja näha mõne tüki puhul väga kihvt. Võib juhtuda ja võib-olla see asi võib kunagi elus juhtub, et seda ma ei välista. Väga hea hingedepäev on selline päev, mis on väga paljudele eestlastele tähtis. Mina mäletan oma oma kodukanti ja, ja naljalt ikkagi leitunud sellist sellist elamist, kus küünlad ei põlenud. Üks ilus laul tänase intervjuu lõpetuseks. Ja olgu see siis ka sulle endale ütleme, harjutad homseks Tartu kontserdiks, mis seal VVS-i majas Ahah jäi, mul on täna Tallinnas ka kontsert Vene teatris väga hea, väga hea, aga see on laul, mida mida ma kuskil laulda ei saa, kuigi ta on üks Mullemmikumatest, kes ta nagu ei sobi kontsertkavadesse. Siin ongi väga hea laupäeval, nii et selleks ma olin nõus väga hea pilli kaasa võtma. Päikene haldjas, sul lend oli ilus mu ümber mu kohal, mu paremas minus. Miks kaotasid aru, eks rebisid tiivad, nüüd kohmakad jalad, silt porisse viivad. Miks tahtsid, saan näha, mis hämar, mis kole. Meil haldjaid on, vähe, neid varsti ei ole. Miks tahtsid sa tunda, mis madal, mis väike kui tõuge, kui sa nüüd uuristab pimedaid käike? Haldjate naeru, nii harva veel rajab. Miks Rävita diivateid väga on vaja tunda korrakski kellegi süles, kes viib sind kõrgele, kõrgele üles. Nüüd kogesid kõik, mis asi on kuid hall jaksa tagasi enam ei saa. Kui unustad korrakski, et sul on tiivad, siis uuesti lendu ei tõuse. Saial küsiksin sinult, kas tasus vaeva, et valisid ja jätsid taeva? Küsiksin sinult. Kuid Ma ei tea sa, et olid kord haldjas. Kas tõesti on pimedas mütata parem kui lennata latt kohal kui varem. Kas tõesti on parem kui himusid orjad, kui hommikul kastepiiskasid korjad? Väikene haldjas, sul lend oli ilus mu ümber mu kohal, mu paremas minus haldjate naeru. Pavel kajab, miks Rävita tiivad? Neid väga on vaja? Jaan Tätte suur aitäh, et tulid ja ja kõiki neid ilusaid asju ja kõiki neid ilusaid aegu. Mida sa seal Vilsandil koged. Järgmise korrani aitäh. Tor.