Maailmapildi saate arvukas kuulajaskond on ilmselt juba märganud, et saadame oma harjumuspäraselt kohalt pühapäeva keskpäeval palk kadunud ja see 100 on leidnud endale uue asukoha laupäeva õhtul kohe pärast päevaga saadet, siis kell 18. Null viis. Mina saate toimetaja Martin Viirand, aga pakun teile järjekordse saate sellest sarjast, mis on lindistatud umbes kuu aega tagasi. Ja tunnistan ausalt, et see saate lindistamine tekitas minus palju küsimusi, jaka hämmeldust. Jutuajamise sisu on erakordne, aga otsustage ise. Ma rääkisin kahe noore naise, eestlanna Katrin charsi ja veelgi noorema soomlanna Tiina jaadineniga. Ja meie jutuajamise sisuks oli nende tegevus Aafrikas. Missionäridena ilmalike misjonäri täna. Niisiis Katrini aktina. Praegu ma olen Eestis olnud mõnda aega, et pool aastat olen siin olnud, aga üritan oma elu jälle raja peale saada, et ma olen mõnda aega Aafrikas elanud Aafrikas nimetis bot vanas ja ka Mosambiigis. Mis on Tiina, sinu plaanid Pitkavatsioonitel masinaid? Mine moodin, tagasin, suomen nüüd täna Cesajana ja Alo tänabeskile man ülihobist ossa Joensuusse. Dorjendudki must. Ka tema on oma kodumaale tagasi tulnud soomlanna, nagu tanud, läheb Soome ja hakkab siis Joensuu ülikoolis õppima kulturoloogias Tiina, mitmes riigis, sina oled Aafrikas olla. Olen asunud vaena, ühtestab Botswanasse muta käänetmisedel Aafrikasse samblasse. Nagu me kuulsime, siis ta on elanud ja töötanud Botswanasse. Ja minu noor vestluskaaslane oli siis Botswana eesmärgi lõpetada inimesi hoiduma Chif nakatusest ja see toimus rahvusvahelise organisatsiooni Humana Piputud Pipol. Mige on nüüd see organi saad ja sellest organisatsioonist me oleme vähe kuulnud. Kuningas ei toimi. Neile on kehedes üht täiesti projekte ümber maailma. Katrin, kas sina oskad öelda sellest organisatsioonist lähemalt, kuidas see töötab, kui palju on seal inimesi ja nii edasi? Ma arvan, et Humana on üks maailma rikkamaid abiorganisatsioone ehk humanitaarorganisatsioone nad on alustanud seitsmekümnendatel Taanist on siis pärit, sinna taheti ehitada tuumaelektrijaam seitsmekümnendatel, siis taanlased ehitasid sellele vastu ühe generaatori tuulegeneraatori. Need olid need vabatahtlikud, kes ehitasid tuulegeneraatoreid. Ja siis ka samal ajal alustasid projekti Aafrikas ja Aasias. Et Aasiaga oli seoses see, et neil olid bussid, mis siis sõitsid Taanist Indiasse. Reis kestis neil umbes kolm kuud ja need bussid olid koolid, kus õpetati inimesi antitunde. Et see oli rohkem laste jaoks, et lastele õpetati lugema ja kirjutama, et neil oleks võimalus koolis käia, et siis see buss oli see kool. Aga need tänapäeval, kui tulla tagasi uuesti selle rahastamise poole peale, siis üks rahastamisallikas on või rahastamine, kus nad saavad, et neil on olemas projekt, Nad lähevad mõnele maale selle projektiga, kus sa näiteks suur probleem. Ja siis nad küsivad valitsuselt toetust ja kui see valitsus siis rahastab, siis minnakse selle projektiga sinna maale, hakatakse seda tööle panema või siis läbi viima juustu ja teine, mis siis ka meie tegime, et kuna see vabatahtlik, see on ikkagi on üsna kallis, sa pead ise peale maksma, et seda vabatahtlikku tööd teha. Neile toodad raha nii-öelda. Need riigid, kus on HIV probleem, need on vaesed riigid. Ma ei usu, et nad eriti lahkelt saavad teile raha pakkuda selleks teie projektiks. No see maa, kus me käisime Botswanasse, et temal on õnnestunud nagu jääda igasugustest sõdadest ja koloniseerimistest kõrvale, et kui nad said iseseisvuse, Botswana riik siis avastati seal teemandid kohe praktiliselt ja need teemandid on jäänud nendele endale kasutanud, et nad ei liigu kuskile musta auku mujale. Aga muudes maades on küll see suur probleeme. Kui palju tuleb rikastest lääneriikidest raha sellele organisatsioonile? Teised organisatsioonid teda ei toetata, ise, nagu funktsioneerib, see organisatsioon. Aga näiteks, kui palju on aktiivseid inimesi, kes töötavad seal ja kui paljudest riikidest Üle maailma, kui pidada silmas vabatahtlikke, kes on sisuliselt iga igast maailma nurgast tõesti, kes, kellel võimalus näiteks Tiina ise lõpetas keskkooli, siis pakkis asjad ja tuli vabatahtlikku tööd tegema. Ma tahtsingi Tiina käest seda küsida, et et kus kohas ta üldse seda kuulis sellest liikumisest ja mis oli see impulss? Tiina ütleb, et see tahtmine ja soov tekkis tal juba kooris ja kui ta siis keskkooli läbi sai, siis oligi esimene asi, hakkas kohe otsima organisatsioone, kus kohas ta võiks ennast rakendada, kus ta võiks ennast teostada. Tiina oli ennast vaimselt ette valmistanud selleks, et sinna minna, olla seal, no siis ma ei tea, kas siis ainuke valge või üks vähestest, nii et tema oli seal. Tema vaim oli valmis ja siis Stahlist ja saite siis omavahel tuttavaks, Kasoni. Jah, jah, on küll, jah, et aastal 2002 oli see jaanuar, kui me kohtusime ja, ja meid oli siis kokku, oli 12 meie tiimis vabatahtlikke. Oli poolakaid oli Belgia tüdruk, saksa poiss, et poiss oli suhteliselt vähe, enamus naised või tüdrukud, aga siis seal me kohtusime, jah. Kui palju oli neid, kes alt ära hüppasid, kes loobusid? Lõpuks jõudis Botswanasse meist üheksa inimest, et kolm siis langes välja, kes ei pidanud vastu seda ettevalmistust, üks väga-väga suur osa on peale nende õpingute, mis on, tuleb ma ei oskagi eesti keeles nimetada, fan, reising ehk siis raha, raha kogumine. Et siis oma piletit osta ja vaktsineerimisi ja ennast vaktsineerida igasuguste haiguste vastu, mis nagu leiavad, aga. Sa pead endale hankima raha, et sinna minna. Nojah jah, just, et me näiteks mina ja siis veel paarid eurooplast meid oli viis tükki, olime Liverpoolis kolm nädalat ja siis me müüsime ajalehti, mis olid Aafrika projektide kohta, et mis inimesed teevad Aafrikas. Ja see ajaleht maksis paela inimesele selgitama, kes sa oled, mis sa teed ja siis lae lähedale müüma, saada piletiraha. Kas võib öelda, et teie omavahel klappisid rohkem kui teistega, kas see tuli sellest, et teil on ühised keele juured? Nonii ta ütleb oma sõbratari kohta, et, et seal oli väga mõjuv tema isiksus, tema eripära ja tema spontaansus. Mida teeles ja õpetati nendel kursustel. Meile õpetati ööbelt, mis üldse see projekt endast kujutab, aga noh, palju on sellist, mida ei läinud üldse vajagi, et meil õnnestus rääkida või suhelda siis nende vabatahtlikke, kes olid juba Botswanasse olnud, Nad tulid Taani tagasi andsid oma teadmisi ja kogemust, just kogemus oli hästi oluline see praktiline pool. Et seda võid õppida, neid igasuguseid brošüüre lugeda, neid, aga, aga kui sa ikkagi kogema ehtsatelt, kes on käinud jälle, saad seda tagasi, et see on nagu hästi oluline HIV, AIDS ei ole ainult nakatumise teed, et mismoodi ta hakata on nagu hästi suur alanõustamine ja ja testimine ja kõik ravi ja kõik see Aidsitemaatika on teel siis keskne, ütleme selles programmis. Jah, on küll, algul ma tegelikult tahtsin minna Hiina aga siis selgus, et Hiina projekte ei ole nii nii valmis, et oleks nii palju vabatahtlikke seal vaja ja siis siis tegelikult läksime hoopis Aafrikasse. Te saite siis seda koolitust, kuidas toimus sõit Aafrikasse? Juunikuus 2002 jõudsime Botswanasse ja seal oli talv hetkel ja kuna Botswana asub Kalahari kõrbes, mis muuseas on mingi 80 protsenti kõrb, siis seal oli üsna külm, et kui mõelda, et Aafrika ja soe tegelikult läheb ikka päris külmaks seal eriti jah, eriti öösel ja kuna Botswana riik umbes Prantsusmaa suurune, aga seal inimesi sama palju kui Eestiski 1,5 miljonit. Me ootasime juba ennem ära, kes kuhu läheb ja siis meil olid väiksed sellised tutvustamise ja siis me käisime, Habarone on see pealinn Pottwannas käisime, vaatasime ringi, mismoodi näeb välja linn ja mis seal tehakse, et esmamulje oli ikka väga, väga selline. Üllatav, et kuna Botswana on just rikkus teemandirikkus on nagu jõudnud inimesteni, siis seal on suurelt klaasmajad kõrguvad klaasmajad on valitsuse hooned just hästi uhked majad. Mis oli sinu esimene mulje, kui sa jõudsid Botswanasse? Et koolisamane meeli kuva ette, kui mõne Aafrika annetes Elon vihria ja elama pursoa ja seal on kuuma ja seal on paljon, elan ja muud see söödakijaid selle nagu endine nägema täna seilab, mida sinna maasse. Esimene mulje oli, et on kole külm, talvisel ajal ei ole lopsakat džungli loodus nagu Aafrikast arvatakse ja et tundub, et seal ei toimu midagi. Kuidas suhtusid mustad sinusse, kas nad tulid sind sõrmega katsuma? Ehala seadmena visi mungad. Seda, et nahka katsuma tullakse, seda ei olnud. Ma olen seda Vietnamis küll kogenud, aga et liga päev tuli mehi, kes tahtsid naiseks võtta. Kas sul oli sama kogemus? Katrin? Jah, et me siis siirdusime küladesse elama, et alguses meid ei tuntud ja arvati, et Me oleme turistid, aga siis nagu ajapikku hakati, noh teate, kes me oleme kogu aeg nagu tänaval küsiti ja uuriti ja kui teate, et me oleme aidsiaktivistid, HIV aidsiaktivistid, siis nagu enam nii palju ei tuldud küsima naistekas pakkuma. Suhtlemiskeel oli teil inglise keel, jah? Ja inglise keel ja me juba alustasime ka enne Aafrikasse minekut kaasetwana keele õpinguid. Meil olid mõned brošüürid, kus me saime elementaarseid väljendeid õppida, et et oleks juba noh, mingi valmidus, et kui sa lähed hinnad, hakkad harjutama praktiseerima nende keelt, ka kohalikku keelt, et inglise keel on kaks riigikeelt neil. No kui te praegu peaksite läbi tegema ühe väikese jutuajamises, et soome keeles rääkige sellest midagi See läks hästi küll, aga lühidalt, kuidas see siis eesti keeles. Nad räägivad üsna aeglaselt, et me isegi tegime nagu üsna kiiresti, aga tegelikult on seal, et see tähendab seda, et Tiina küsis, et tere päevast, Katrin, et kuidas sul läheb? Ma ütlesin terristina, et mul läheb hästi. Seal jah, see kõnepruuk, hästi-hästi, aeglane üldse elu on väga-väga aeglane. Kas te kaupluses endale süüa saaksite osta, selles? Keeles Soome keeles noh, selliseid lihtsaid asju ma oskaks küll küsida. Et kui nüüd ei ole väga palju enam meeles kui räim, praktiseeri, et ikka saaks aga inglise keeles ikka enamuse ajast enamusest. Kuidas on üldine suhtumine valgetesse, näiteks Botswanasse? Buzzonnas austatakse väga valged inimesest, et valge nahk tähendab nende jaoks midagi ülemat. Sellist, mis on nagu, nagu parem oleks, kui kindlad oleks paremad või need on. Eurooplased tulevad Aafrikasse, aitavad, et neil on ikkagi jäänud mulje häälset, parem inim inimrass. No aga teenindajad, kaupmehed, kas nad püüavad ka koorida valgenahalist? Hinnad on kõrgemad teie jaoks võib-olla. Aafrika on suur kontinent, aga nad on üsna lihtsad inimesed ja siirad inimesed ja hästi avatud, et tänasele avatusele ma sain ka tunda neid lähemalt, nende psühholoogiat, psüühikat, et mis nad mõtlevad, kuidas nad on, sest me ikkagi rääkisime HIV AIDSi teemadel väga intiimsed teemad. Et kuidas sa lähedki koju räägime Haitist, et see ei olnud lihtsalt, niiet. Nad ilmselt võõristasid seda, kui tuleb valge naine nendega niisugusel teemal rääkima. Mis taktikat kasutasite, kuidas te alustasite seda juttu ajamast? Tavaliselt, kui me kodusid külastasime, siis meil oli kaasas ka see kohalik inimene, kohalik palgatööline, et meie olime vabatahtlikud, aga siis ka palgatööline oli. Ja kui, kui kellelegi koju läksid sisse ikkagi nendel oli see suur austus, et keegi valge inimene tuleb nende koju ja istub nendega ja suhtleb nendega natukene ja nii palju, kui ma oskasin, et noh, enamus ikkagi oliseks vanakeeles need külastused, aga ka mõndades kohtades inglise keeles. Et seal ikkagi hästi oluline nende jaoks, et keegi tuleb, siis nad julgesid küsida, näinud, et see ei ole mingi seal blufi ütleme nii-öelda et see on ikka tõsine asi ja, ja noh, infovahetus, et meil on nii palju infot Eurooplane natukene no arg ettevaatlik nende teemade käsitlemisel, kuidas olid aafriklased? Nad kõik teavad, et Botswanasse nagu epideemia situatsioon, et kuna see rahvaarv on nii väike 1,5 miljonit, siis nakatunuid oli 38 protsenti mis teeb siis enam-vähem nii, iga kolmas inimene ja kõik nad teadsid sellest probleemist ja igas peres Botswana peres on keegi, kes on surnud AIDSi, kui mitte kaks inimest sellest perest, nendes. Ja iga nädalavahetus olid AIDSi matused. Aga seal üks asi on see, et see on üsna tabuteema veel, et omavahelises suhtluses, et nad ei ütle, et see inimene suri AIDSi, ei öelda otse. Et see on, et nagu varjatakse. Kas perekonnaliikmed varjavad ka näiteks üksteise eskas mees naise eest ja näiteks nii edasi? Ikka varjud jah, jah, sest ta kuna kultuur on selline seal, et mees on kõrgemal positsioonil kui naine. Et kui Euroopas on kõik on võrdõiguslikud, kõik võivad teha, mis mis ise pähe tuleb ja mis tahtmine on need siis naise positsioon on madalamal kui mees, mis tähendab, et et naine on kodus, kasvatab lapsi ja teeb süüa. Ja noh, võib-olla tal on võimalus olnud koolis käia ka siis mitte ülikoolis, kindlasti mitte. No aga niisugune temaatika nagu kondoome, selle kasutamine, kuidas te sellega hakkama saite? Üks teema on mehel, et kui mees ütleb naisele, et ei kasuta kondoomi, siis ei kasuta. Ja seal on ka üks suur riskigrupp, noh, me tegelesime ka riskigruppide, meil on nagu hästi suur ala, kus me töötasime siis nagu need rekkajuhid ehk siis suured suurte autode juhid ja ka siis kommertsseksuaaltöötajad ütleme, eesti keeles välja prostituudid? Jah, et noh, minu jaoks ka sõna neeger on natuke halvustav ja siis ka prostituut, et kommertsseksuaaltöötajad rohkem diplomaatilised nagu minu jaoks, sest ma olen nende inimestega nii palju suhelnud, et nad mõned võivad lihtsalt pahaseks saada. Aga siis näiteks mehed maksavad sellele kommertsseksuaaltöötajale rohkem, kui ta ei kasuta kondoomi, makstakse rohkem sellest. Ja ka oma elu ja tervise peale toi mõtleja. Ei, see see jah ei mõtle, et naist on vaja ja siis minnakse esimese, kes on selle asja juurde ja ei mõelda eriti. Nojaa, aga kui te niisugust asja kogesite mõistete suhtumine on niisugune, siis pidi vist vahepeal must masendus peale küll tulema, te teete tühja tööd siin vä? Masenduse ei saanud lasta tulla, sest et, et siis nagu kadus missioonitunne või seda sul oli vaja tulemused, sa saad kellegi inimese elu päästa, noh, nii-öelda päästa, et üks päästmisvõimalus, mis, mis nendel on, on minna testima. Ja kui nad testima läksid, see oli väga-väga julge samm nende elus, sest nad on nii hirmul ja kardavad, nad teavad oma eelnevatest vahekordadest ja seksuaalelust, et neil on nii palju tüdrukuid olnud. Ühel mehel näiteks võib-olla viis kuni 10 aktiivset seksuaalpartnerit Keskkooli lõpetanud tüdrukul oli muidugi raske nendel teemadel rääkida võõras riigis hurra kultuuri esindajatega aga ta ütleb, et suur kas oli siiski sellest ette valmistades töös, mis Danish oli tehtud, nii et ta mingil määral oli ette valmistatud. Tiina ütleb, et seegi oli tähtis, et ta õppis ennast tundma, aga ta nägi ka oma töö tulemusi selles kauges riigis seal ja et inimesed olid tänulikud, see oli talle tähtis. Aga nad avasid ka raamatukogusid ja avasid ka klubisid. Need on AIDS i klubid, mis moodustati koolide juurde, et lapsed, et nad ei kaoks lihtsalt koolist niisama kuskile uitama, et sisse moodustati klubid, kus siis igasugune tegevus, mis, mis draamad ja laulmised ja mängud ja noh, need olid ikkagi seotud AIDSiga mingile, aga mitte nagu otse, aga lihtsalt et lastele, et ära hoida ja jah, just just et lastele anda infot, et nad kasvavad üles juba teadmisega, et kondoom ikkagi kaitseb, et seal on veel ikka siiamaani hästi palju müüte säilinud seoses Condoomidega. Näiteks kui nad teevad sellist testi, et nad võtavad kondoomi, panevad vett täis ja siis see Lubrikaid, mis noomis, hakkab hõljuma, nad ütlevad, et see Lubricand on, need on ussid või et siis seal juba viirus seal kondoomide sees ja siis seletad jällegi neile ei ole see nii. No te olete ikka vaprad noored inimesed küll, kui te läksite seda tööd tegema ja võtsite selle ette kas on teile siin ka mingisuguseid kommentaare selle kohta öeldud siin või, või näiteks ka siis soomes sulle Tiina. Inimestel on jah raske niisugust asja mõista, et et keskkooli lõpetanud plika läheb seda tööd tegema sinna ja see käib inimeste. No ma ei tea kujutlusvõimelist üle, mis on Katrin, sinu tähelepanekud selles asjas. Minul see vabatahtliku töö tegemise tahe sündis sellest, et ma siin Eestis alustasin vähehaaval vabatahtlikku tööd oma põhitöö kõrvalt. Et ma käisin vanuritele arvutikasutamist õpetamas ja siis vähehaaval vähehaaval ka orbudega tegelesin, käisin kinos, nendega näiteks orbudekodust, võtsin arvud kokku ja käisime. Tähendab, see oli mõlemapoolne, et nägid, kui need laste silmadesse säde ja sära, et et noh, et, et sul on võimalus anda midagi maailmale, et see ongi selline pisikene piisk küll, aga ta midagi annab ikkagi nendele inimestele, et sa saad kedagi aidata, kellelegi midagi head teha, sest noh, seda kurjust saab, raha on siin maailmas juba nii palju, et see nende suhtumisest, kui ma siin oli vabatahtlikku tööd alustanud, siis ma otsisin internetist organisatsioone ja siis leidsingi ka selle, kus samamoodi Tiina Humana kaudu, et Eestis ei ole vabatahtlik töö väga levinud, vaid inimesed teeksid midagi ühiskonnale. Ja ka mujal maailmas on väga-väga tavaline täiesti üks, üks osa elust, et inimesed teevad midagi ühiskonna heaks. Sa ütlesid, sa tegid põhitöö kõrvalt seda, mis oli seisupõhine. Olin kontoritöötaja ja ma olin assistent, et selline organiseerija, Assisteerija ja ja igasuguseid kontoritööd sujuks. Ma kujutan ette, et sinul oli kergem minna Taani seda asja õppima, seal oli teatud kogemus, seal oli asjast ettekujutust. Tiina läks vist küll nagu valge leht sinna. Kas sul on meeles? Oli ta väga kohkunud näoga, kuidas seal kursust eristus? Minu arust on ta üks vapramaid jäneseid üldsegi. Kes meist oli, sest et sul võib olla must mis iganes tööalalt, aga aga ta oli ise oma persoonilt oli nii küpse inimene, et ma arvan, et kui sa tead, mida sa tahad elus teha ja kui sul on see küpsus saavutatud vaimselt kui ka füüsiliselt, siis jah. Jah, natuke hämmastav minu jaoks, aga nüüd Katrin, sina läksid mehele siis ja kas on nii abielusid? Oma siis praeguse abikaasaga tutvusin Botswanasse ja see esimene päev, kui ma maandusin Botswana lennuväljal ja läksime siis sinna AIDS-i projekti kontoris ja siis tema oli meie giid või meie teejuht, kes juhatas seal meid igatepidi, kuhu minna, mida teha ja vedas meid mööda paroonet näitas neid kohti ja sisse sealt nagu hakkas mingi selline keemia hakkas tekkima, aga see tuli alles lõpus peale nelja kuud alles oli nagu selline tõsisem tahe, tõsisem mõte, et võiks kokku ikkagi jääda. Mis on tema haridus ja tema töö? Abikaasa on õppinud ärikorraldust ja ka insenerindust, et kuna Aafrikas, et hakkama saada, et nii-öelda ellu jääda, nüüd sa pead olema igas alas pead olema professionaal. Ta on samamoodi hästi palju vabatahtlikku tööd teinud. Alustas kaitsi projektist Mosambiigis, distalli Zimbabwes AIDS-i projekti, Sabeliga unisephis, tööl. Kuna Mosambiigis olid üleujutused 2000-l aastal, siis ta päästis inimesi tulvad alt ja siis siirdus Humana projekti. Teie suhtluskeel on muidugi inglise keel ja kuidas te kujutate ette elu, kas tema tahaks elada Euroopas? Mõni aeg küll, ma arvan küll, et kuna siin on minu kodu ja minu pere, et see oli ka mulle üsna oluline ta tutvuks minu ema-isaga, minu vanaema-vanaisadega näeks, milline on siinne elu, et mis inimesed mõtlevad siin ja mida nad teevad igapäevaselt, et aga ikkagi meil on väga-väga tugev side Aafrikaga, et me ikkagi Moza pildiga just eriti kuna Mosambiiki on üks vaesemaid riike Aafrikas siis ikkagi on mõtet sinna midagi arendustööd teha midagi tulevikus. Te olete ametlikult abielus ja olema küll. Kas ta on Eestis käinud? Ta on praegu eestistan praegu õismäel kodus. Ootab sind ka jumala Kahrosane kell on päris hiline. On küll ja ta tuli Eestisse märtsikuus ja nüüd me oleme siiamaani olnud Eestis ja ja kaks kuud enne koolide sulgemist Eestis oli ta inglise keele õpetaja ühes pisikeses külakoolis Eestis Harmi põhikoolis. Ja see oli tõeline selline noh, midagi sellist uut õpilastele, et seitsmes, kaheksas, üheksas klass oli tema õpilased, et ta õpetas inglise keel neile siis et aga nüüd homme läheb ta uuesti inglise keelt, vaata ma ühte teise kooli Tallinnas. Seepärast juba Tallinnas, ma kujutan ette, et need maamammad olid vist päris kohkunud, kui mustanahaline nende lastele inglise keelt õpetus olini. Need pigem olid sellised rohkem vahetuma, sest et ikkagi must inimene, aga kui ta on hästi-hästi, lõbus ja hästi avatud ja hästi-hästi palju, naeratab üks asi, millest ma just mõtlesin, et millest ma tunnen, puudus puudus siin Eestimaal, et inimesed ei naerata kuidagi, on kurvameelsed. Tegelikult võiksid nad palju õnnelikumad olla. Te kuulsite järjekordset maailmapildi saadet, milles kõnelesid eestlanna Katrin Charles ja soomlanna Tiina ja teine on, mina olen saate toimetaja Martin Viirand.