Mina lood. Mina saab täna päris palju teada toiduainete ja toitude kohta. Kui kuulad Ossinovski. Miina lood. Mina olen Dimitri Demjanov, Eston kloor, egoistlik, ok. Te olete siis teate söögitegemisest kõike, noh, ma loodan midagi teadvat. Aga kas ma võin teile esitada mõned küsimused? Loomulikult tere tulemast. Näiteks mulle tundub, et eestlased räägivad kõik kogu aeg kartulitest ja tahavad kogu aeg kõik koos kartuleid võtta ja aga mis te arvate, mis nad selles kartulis nii head leiavad? Hoosee on ilmselt pikem lugu. Eestlase põhitoiduks on läbi kogu ajaloo olnud kart. Kõigepealt eestlasele sobivad need toidud, mis kasvavad tema elukeskkonnas saja-kahesaja kilomeetri raadiuses. See on kindlaks tehtud ja see on piirkonna inimestele geograafiline situatsioon, määratleb seda, mis toid sellele inimesele parem on. Ja kartul annaks nendest toiduainetest nendest juurikatest, mis kasvab Eestis väga hästi. Et mõned ajad tagasi enne sõda on nii palju eksporditud kartuleid, Eesti oli tuntud kartulivabariiki head, samuti sportiti võid ja peekonit. Nii et kartul, kui me võtame läbilõikes kogu maailmatoiduga kultuuris, see on üks põhilisi toiduained, mis on iga rahvalaua peal olnud ja õnnetud on need, kellel kartul ei kasva, aga on ka neid rahvaid, kartulist saab teha. No ma väidan, eks üle 100 roa kindlasti ainult kartulitest. Tohoh, nii palju meesimegi läinud kartuliputru ja praekartulite keedukartulit. Mis puutub kartuliputru, siis Prantsusmaal olles ma turul olin sellise asja tunnistajaks, et üks vana tädikene otsis ja soris kartulite vahel, kuigi see kartulivalik ei olnud kuigi vaene ja prantslased kaupmehed on ka niisugused väga sõbralikud vastutulelikud tunnevad seda kaupa, mida nad müüvad, aga kaupmehel läks nagu hing täis, küsis selle vana tädike sellest, mida te otsite, mul on kõik head kartuleid. Tädike ütles, et punu kullake, kartuliputru jaoks on vaja kartulit, et see on erilise tärklisesisaldusega erises suhkrusisaldusega ja nii edasi. Nii et kartulisorte on erinevaid chibside jaoks üks friikartulite jaoks, teine kartulipudru jaoks samas keetmise jaoks on parem neljas praadimise jaoks viies ja nii edasi ja nii edasi, nii et kartulitoite võib teha ka nagu suurt kunsti. Et oleneb, palju sa tead kartulist. Aga kartulist tasub teada, sest kartul on väga tervislik ja väga vajalik toiduaine. Aga näiteks minu arust on pitsa lõppeja aga ema ütleb, et see pole tervislik. Kas pitsa on tegelikult tervislik? Jällegi ei ole küsimus, mida siia küsimus on selles, kuidas asi on tehtud ja millistes tooraines prantslastel on selline väljend, et kui sa potti pane midagi sisse ei võta potist välja ka, tähendab, potti peavad minema ekstrakt, klassi toiduained kõige paremal, värskemalt kujul. Pitsa on üks levinumaid kiirsöögiroogasid ja ta on levinud üle maailma ja küsimus ei ole, kas ta on tervislik või mitte tervislik, vaid küsimus on selles, et kuidas ta tehtud on, kui ta on tehtud väga headest materjalidest. Ja siis ta on suurepärane. Aga miks Kolumbias süüakse sipelgaid, kas neil muud paremat süüa ei olegi? Kindlasti on ja Me teame Kolumbia nagu kohvimaad ja ka väga head loomapidamismaadelt Kolumbiast tuleb väga hea liha. Aga ju siis neil on nagu prantslastel, prantslased söövad konni ja tigusid ja võib-olla seal testide lükates ma ei ole kahjuks proovinud, aga sipelgahappega saab ka piima hapendada ja saab ka palju muid asju teha, et kui sipelgas hammustab sind, kelle peale sa limpsid selle koha keelega saab sidruni sidruni maitse, nii et võib-olla tõesti on Kolumbia sipelgad on neil sidruni asemel. Minu ema sõbranna oskab ise sussid teha. Kas sussi on maailma kõige peenem toit ja milles seda tehakse? Sushi on pärit Jaapanist ja ta tõesti on väga peentoit, sushiriisipalli peal pannakse kala, noh igasugune kala, tuunikala, lõhe, mis iganes kasutatakse palju soojad ja Vassaabist trepid ja seal on spetsiaalsed Jaapani maitseained. Sushi väärtus seisneb selles, et see kala, et see liha, et need toorained peavad olema eriti värsked, nii et sushi on tõesti üks üks huvitavamaid toita. Miks lõunamaal süüakse hästi kangete maitseainetega toitega põhjamaal normaalseid toite? No jällegi me võtame selle geograafilise positsiooni, et seal kasvavad need vürtsid ja päike soodustab kiiret toidu lagunemisprotsessi, vürtsid jälle pidurdavad seda, see toit säilib paremini ja noh, ei ole saladus, et ikkagi lõunapoolsed riigid on pisut vaesemad ja toitu teevad ka suurtes kogustes, et see jätkuks järgmiseks päevaks. Et ta peab ikkagi, kui ta ülevürtsitatud Tähendab need vürtsid siis aitavad, et toit ei läheks nii kiiresti hapuks. Täitsa õige. Ja teine asi on see, et on olemas eesti maitse, on olemas, india maitse on olemas, Jaapani maitse on olemas, saksa maitse võib mitmessegi joonis ja mitmes piirkonnas ja mitmel rahvastel olla kasvamas samad toiduained kui nad maitsestavad, need erinevalt. Ja see ongi see, aga see on ajalooliselt ja toitumistraditsioonidega välja kujunenud. Aga miks hiinlased, jaapanlased söövad pulkadega ka eestlased kahvli elusid? Niisamuti nagu jaapanlased ja hiinlased ja veel terve rida korealased söövad pulkadega sest ajalooliselt kahvel oli Euroopa Loui Viieteistkümnenda õukonna nisugune pärusmaa, et Euroopas avastati, aga noh ega need lauakombed ja traditsioonidega nad, nad on iga rahva omapära, et, et nad ei, ei segune nii kiiresti, võib-olla kui, kui kokad Poola või pitsa levik ent nagu oma traditsioonide juurde ja me teame Hiina meditsiini ja Hiina ja Jaapani ellusuhtumist. Niisugune tervislik hingeline looduslik tasakaal ja võib-olla pulgad aitavad ka seda tasakaalu säilitada, sest inimene ei söö nii palju, et oskuslikult manipuleerides pulkadega ta, ta võtab iga riisitera ja tera tera tavalise 20 tera 20 minuti jooksul selle asemel kahvliga see, et need 20 tera ühe ampsuga. Aga kas kõige paremad toidud on alati restoranis, mitte kadas. Restoranides on head toidud reeglina peaksid olema, kuid hea toidu mõiste ei seisne selles Gustada pakutakse. Hea toidu mõiste seisneb selles, kuidas toit on tehtud ja reeglina kodused toidud. Toidud, mis tegi minu vanaema, need olid haruldased ja kodused toidud jäävad meid saatma kogu elu läbi nende, tahame kõiki asju proovida ja igal pool viibida, aga alateadlikult me tuleme alati selle koduse maitse juurde tagasi. Me hakkame igatsema mingit toitu, mida tegi mul ema kodus, nii et kodusel toidul on, on väga suur tähtsus. Nii kindlasti ei saa Öelda, et restoranis on paremad toidud, restoranis on võib-olla nad on kunstipäraselt kaunistatud, on tehnoloogiliselt paremini väljapeetud, et me saame natukene huvitavas variatsiooni joonis või võib huvitavamalt serveeritud. Aga restorani pluss on see, et toiduvalmistamine võtab väga palju aega ja, ja selleks on vaja ka teadmisi. Selleks on vaja minna turule poodi, osta ühe supi jaoks 25 erinevat asja ja nii edasi ja siin tuleb kukk nagu appi ja restoran tuleb appi. Loomulikult seal natukene kallim. Aga see vabastab meie aega, et kui me väärtustame aega, siis järelikult restoran on siin oma koha peal, et me lähme sööme restoranis. Aga kas inimene saaks elada nii, et ta ei söö üldse mitte kunagi mitte midagi? Kahjuks nagu autogi ei saa ilma kütuseta liikuda ja, ja inimene isaga söömata olla. Inimene peab sööma, on selline väljend, ütle, mida sa sööd, ma ütlen, kes sa oled ja see on ka tõsi, sest toit peab olema mitmekesine, vitamiinirikas ja kosutav toidust, me saame energiat heast toidust, me saame hea tervise. Halb toit võib isegi tappa. Aga miks suurtele inimestele maitsevad hoopis teised toidud, kõlastele? See on, see on väga lihtne, kasvades maitse muutub, laps reeglina armastab magusaid asju ja peab magusat asja ideaalseks. Hiljem nagu kõik muutub, muutub ka maitsev. Kui Coca-Colat jõuaks hästi palju igal pool, kas see siis on kõige Maren Jaak maailmas? Et alati kogus, et kui palju juuakse, te ei ole kvaliteedi näitaja, teda pakutakse palju, ta on väga kergesti kätte saada Adolf ja noh, mis seal salata, ta ta ei ole paha. Ühe klaasi Coca-Colat võib tõesti ära juua ei anna, seda ei saa nagu kõikide asjadega liialdada iga päev ja toidu juurde, aga fakt on see, et piima ta ei asenda. Mahla ta ei asenda. Ja see on ikkagi välja mõeldud maitsete kombinatsioon, see ei ole looduslik, maitsev ja selles on sellel maitsel pikk miinus, ta on võib-olla mõnes mõttes kahjulikum, seal on suhkrut ja, ja me ei tea ka neid säilitusained ja igasuguseid. Võõrapärase maa maitseb ja võib-olla mis meie organismile nagu ei sobi. Mis on kõige parem täita Eestis? Ma peaksin jutu algusesse tulema, et eestlase jaoks on parim toit see, mis kasvab tema elukohast saja-kahesaja kilomeetri raadiusest ja sellest toorainest valmistatud toidud. Aga kui mulle maitsevad mandariin, siis kas mul ei ole neid mõtet üldse süüa? No miks mõtted on ikka süüa, aga ei saa ju mandariine süüa hommikust õhtuni ja, ja kui sa tahad mandariini, sa võid muidugi süüa. Aga jällegi siin võivad tekkida igasugused muud komplikatsioonid, allergiad ja nii edasi, aga keegi ei keela seda, mis sulle maitseb. Aga nüüd, mul on üks selline imelik küsimus, et mis on teie arvates maailma kõige parem toit ja kas te annaksite mulle selle toidu retsepti? Ma tahaksin kodus järele. Kraavide, ma arvan, et need on ikkagi vanaema pannkoogid. Neid retsepte on mustmiljon ja igal vanaemal on oma, nii et tuleb vanaema nööbist kinni võtta ja küsida, et kuule, su paingu mulle väga maitseb. Anna mulle oma retsept. Teate, mis mure mul on, mul on selline vanaema, kes on kogu aeg paastulaagris ja seda mitte kunagi ei küpseta, pannkooke. Hästi, ma annan sulle oma vanaema retsepti, kirjuta ülesse äitäh. Palun, palun. Küsimustele vastaskokk Dmitri Demjanov. Maailma kõige parem toit valmib minaljasinal homme omal ajal. Mina lood, kirjutab Eva Koff, jutustab Külli Teetamm. Helirežissöör on maris Tombak, toimetab Virko Annus. Miina lood.