Ma istun linnateatris, mis Alison Meie nimetame seda Reinu tuba. Asedirektori ruum oli see viimati noorsooteatris freimi ma tõin. Siin me istume, siin on olnud ka noorsooteatri ajal on sellessamas toas olnud isegi õmblustöökoda, kui kõik remondis oli. Ja ma ajan juttu Hilje Bergiga. Hilje Berg on kas nüüd selles majas, aga linna ja noorsoo ja linnateatris olete te töötanud, oli see 46 aastat? Nii 40, ma lõpetasin 2000 900 alustasin 65. Ligi 42 ja neli, 42 aastat olete töötanud. Kuidas te sattusite Noosse tollasesse noorsooteatrisse? Te olite ametilt? Ja alustasin töö, asusin tööle artell moodi pärast õmbluskooli lõpetamist, artell mod, mõõduti, õmblusvabrik riieturiks, riietur vooditel õmblusvabrik elemendiks ja niimoodi üks ainsam töökoht ja siis lugesin lehest kuulutust, et noorsooteatrisse vajatakse rätsepat. Aga kuna mina olin õmbleja, siis ma mõtlesin, et ma proovin sest mul oli 10 aastat täpselt täis seal õmblusvabrikus töötatud ja mul kuidagi tuli niisugune mõte peale, et miks ma pean ikka nüüd siin olema, mind huvitaks näiteks, et ma õpiks ümber juuksuriks, see mind väga huvitas ja siis ma tahaks minna tööle teatrisse, et seal on kindlasti jube olevad riided, materjalid, näitlejad, nisugune, võida, noh, see oli täitsa uitmõte, sest no kust ma sinna teatrisse siis nüüd järsku siis sattuda. Ja siis oligi Õhtulehekuulutus, tulin siia majja, siis teater juba käis või oli see enne? Teatriteater käis sellepärast, et teater loodi siis nii-öelda. Ei 13 august olles, nii et täitsa värskelt ja mina lugesin seda kuulutust alles oktoobrikuu sees või juba ja. No siis oli teater loodud, aga veel ei, ei etendusi veel ei olnud. Ei etendusi veel ei olnud, aga ettevalmistuses polid? Nad sõitsid ringi oma diplomitöödega, mis nendel oli koolis valmistatud. Ja siis, aga siis me hakkasime juba kohe, kui mina tulin tööle 25. oktoobril. Siis me hakkasime kohe juba varsti õmblema näitlejatele 13.-ks veebruariks, kui tuleb etendusse etendus. Ta teatri pidulik Pidulik avamine siis oli kõikidele näitlejatele Mari-Liis küla oli sellel ajal linnateatri peakunstnik või selle noorsooteatri peakunstnik ja siis ta oli kõigile kavandanud mustad kostüümid valgete lisanditega pluusidega detailidega ja siis me hakkasime neid juba õmblema, et et saada ja siis siis nii ma siis alustasingi. Nii et minu noorsooteatritöö algus on 25. Oktoober 1965. No ikkagi praktiliselt päris algusest. Nii, kas te kujutasite ette ka, mida see siis te olite teatri õmbleja või kuidas õmbleja? Et mida see töö endast täpselt kujutab? No see kujutaski või see, seda ma ei osanud üldse arvata, mis kujutab, ma tean, ma helistasin ainumast telefon, mis siis noorsooteatrile oli niimoodi kus oli siis grimmituba ja sees oli Salme tänava kõik. Ja siis ma sinna kuidagi ma ei tea, kuidas ma selle numbri siis leidsin, et ma siin helistasin, küsisin, et kas teil on õmblustööga vahetus ühes või tähendab, kas teil on õmblustöökojas vahetustega töö hetkes hommikul ja õhtul? Ei, meie ei tea seda, aga ei vahetustega tööd küll ei ole. Sest ma ei teadnud teatrist mitte midagi. Mul oli lihtsalt huvitav, et, et noh, ma armastasin väga teatris käia ja, ja kui ma nägin kalendrit, Rummot kuskil kaubamajas või kuskil mujal, siis see näitleja ja siis ma mõtlesin, et issand jumal, kui ma teatrisse tööle saan, et mõtlen, ma sain kõiki näitlejatega suhelda ja kõiki näitlejaid. Et see oli minu jaoks päris kõnes. No kõigepealt olid siis need Ama avaürituse kostüümid kuidas siis kohe esimese lavastusega pihtas Jakas. Esimese lavastusega ma just eile lugesingi seda, seda raamatut, seda, seda line viimast linnateatri ja selle, mis selle pealkiri. Allo Kullam olla alla ja lugesin just seda raamatut ja ja, ja vaatasin, et, et me juba hakkasime siis juba õmblema seda otsustage meie üle, inimesed, mis oligi esimene lavastus, siis kohe tulekul, ainult nüüd mul ei ole peasse kuupäev, millal siis välja tuli, nii et sellega me juba siis alustasime, siis ma olin õmbleja. Ja edasi ja lõpuks sai teist ka kostüümiala juhataja, mis kõlab äärmiselt uhkelt. Ehkki töö oli vist laias laastus samasugune vä. Noh, ta päris ei olnud, siis ma ei pidanud enam õmblema, ei saa. Nii et ma siis hakkasin nägu kunstnikuga tähendab kunstnikutega koos valima kangaid valima materjale, kusjuures materjali polnud eriti kuskilt valida, sest sellel ajal saime oma materjalid, kõik oli olemas, üks niisugune organisatsioon, nagu on. Materiaalsete fondide. Valitsus kuidas see pealkiri täpselt on, polegi oluline, see oli ühesõnaga nagu siis teatrit said kah endale põhimaterjalid, mis olid duaal. Taara, viie Bakeri ja kõik niisugune, noh, mis materjalid olid sellel ajal siis niisugustes ladudes ja neid me saime siis sealt neid siis me hakkasime värvima ja kõik asjad tuli ise kohapeal teha ja kõik oli kohapeal vaja teha ja siis oligi niimoodi, et meil oli. Tähendab, alustasime Salme tänaval ühes pisikeses toas, mis oli teisel korrusel, seal oli kõigepealt õmblustöökoda ja sealt õmblustööga, kas me tulime ära siia lai ja sellepärast, et laiali kõik ju korda tegemata tegelikult Rally Ehindamagi välja ehitamata oli ja siin need, see, see osa, mis siin valmis oli ja ülevalt oli ka siin siis siiameelse õmblustöökoda, siis tulidki. Ja siit siis oli niimoodi, et, et mina alustasin kostüümi, noh, meil see, kui ei ole kümmet inimest ta osakonnas, siis sa oled vanem kostümmeerijad. Tase nii nagu on. Ja siis oli meil juhatajaks Silvi Teesalu Silvi Teesalu, mees oli ohvitser ja veeessos sõjaväelane ja ta läks ära Hiina piiri äärde ja siis ta naine tahtnud siia maha jääda ja läks ära ja siis võetigi. Noh, ma ei tea, halvasivad, et ma saan selle kaka ja siis pandigi mind kostüümiala juhataja. Esimene olen muidugi jah, kui selle ukse. Siis seal, kes seal võistlevad, nii kõva häälega. Mina. Liimile ei osanud, ma venitasin, väga hea, ma ei julgenud vahetada. Aitäh aitäh. Huvi ei tahtnud. Võib täitsa olla, lihtsalt, lihtsalt rääkimine oli kõvasti, et siis ma tulin vaatama. Selleks, et vussi ei bussiliini, absoluutselt mitte midagi. Nii puhmanid, jäime teie jutuga. Et ta sõitis ära. Kuidas juhataja said ja see vist ma ei tea täpselt, aga minu meelest oli, kui libahunt välja tuli, seal veel aime hundiga esimene lavastus, see oli minu meelest 68. aastal ja vot siis ma siis nagu hakkasin seda tööd tegema esialgu. Sest meil õmbluses olid siis kaks õmblejad olid tulnud Tartust, nad olid lõpetanud Tartu kunstikooli ka ja tahtsivad siis nakkus õmmelda. Ja siis ma kutsusin teatrisse oma Klementi õmblusvabrikust ühe tõmble, jah, et kas sa ei tahaks tulla? Ma teadsin, et ta oli ka natukene niisugune fant asjaga, naine, et tegi omale kleite ringi ja natukene niuke romantiline, sest sellel ajal ei olnud mitte midagi kuskilt saadavaid vaid ennipitusid ise midagi. Ja vot siis siis me siis niimoodi siis saime ka, siis alustasime muidugi Mari-Liisiga. Mari-Liisi lavastused olid väga huvitavad, sellepärast et ma mäletan, kui 80 päevaga ümbermaale maailma oli veel esimene, minu meelest ka koos selle otsustage meie üle, inimesed ja siis. See oli Panso esimene lavastaja, jah, jah, jah. Ja siis oligi niimoodi, et ta sai sealt kangad kätte, milles tal oli vaja dekoratsioonide. Vaat mina olingi siis alguses, kui ma tulin nõule, siis ma sain ka teha dekoratsioone õmmelda, sest palgad olid jube väikesed modelleering Klementis Olavi sealt, nojah, Klementi spordis. Päev peaaegu poole palga peal. Siia paik oli palju väiksem, kui seal ikka tulite ära vaat nisukene jah, seepärast et ja siis ma mõtlesin sellele, seal sai ka lisaõmmelda ja metsinkuma. Õmblen lisagi niimoodi, et siis ma saan ikka selle raha nagu kättaya. No vot just täpselt, sest alati oli ju niiviisi, et et ega teatrisse ei tulegi, üks normaalne inimene, ütles Veldi lektor Essovski natukene. Ja siis, ja siis Mari-Liis võttiski kätte ja ta sai sealt kus Me värvisime, sai kätte need kangad ja need olid ta taevaluugid, Hiralli sangad saadaga, sealt tulid jumala sinakad-hallid. Ja, ja siis oligi niimoodi, et ta panime kaussi algendras ära, ise oli kättpidi sees kõik kolmas ära, et seal saksa õige tooni ja nimastele siis niimoodi, mis Mari-Liisiga ja Mari-Liis igalühel veel üks väga huvitav seik siis kui hakkasime tegema seda. Ta revolutsiooni ja inimene siis hinnali vaja kõike, seda interjööri ka rekvisiite noh, niisugust puhast eestimaist. Ja siis me sõitsime veoautoga otsima neid asju ka mööbli Ja siis inimestel ikka oli veel järel midagi. Oli kõikidel olid kirstudesse peidetud ja me sõitsime minu koju, kuna mina olen maalt pärit, seal oli meil hobune, seal oli meil regi, sõitsime minu koju ära agenti ja siis istusime Mari-Liisi kisa, panime hobused, aitäh. Issi Mari-Liisiga Shani peale ja sõitsime terve küla läbi ja leidsime küll saanitekke, küll muidu vooditekke, mis on ise naistel kangastega kootud. Ja, ja siis rehetubades Parsi mahajäetud kodudest. Tõime mustad Barr. Naturaalsed, ja siis ta oli nii õnnelik nendega. Ja niimoodi me siis niimoodi me siis ehitasime ja tegime ja otsisime ja, ja väga-väga põnev oli ja vot siis oligi see, et sinna teatrisse ikka ma pidin tööle saama. Jah, see lõunaaeg eeldama. No kui üks uus lavastus tuli, no teil oli äärmiselt tihe koostöö kõigepealt kunstnikuga lavastajaga, eks ole ja, ja kunstnik ütles siis omad soovid ja, ja, ja teie pidite siis lihtsalt tegema ja otsima välja ükskõik kuskohast jah. Nojah, meil ei olnudki, ei olnudki mujalt ei olnud teatritel võimalik osta või noh, ma ei tea, ikka nii oligi. Et ikkagi see Kultuuriministeeriumi materiaalsete fondide valitsus, et seal oli entsüklopeedia, kulda ja hõbedat, seda me võtsime näiteks Mari-Liisiga, meil oli vaja teha. See oli siis. Ma ei oska nüüd praegu seda me tegime ise seda hõbedast ja, ja, ja kuldsed riietusest pakki riide tegime lateksiga kokku, kleepisime selle entsüklopeedia hõbeda või kulla sinna peale ja siis pärast tõmmati see kile maha ja siis oligi niimoodi kange, isegi sukapüksid, me tegime niimoodi, ütleme sime vormi peale ja siis kleepis missil peal ja siis ta mäletab, saimegi niimoodi oma resultaadi. Ja noh ikka jah, eks kunstnikud on ikka juures, kui kui kostüümiproovid näitlejatega ja kõik niimoodi, siis, siis ikka kunstnikud. Noh, nad panevad ju ka paberile, aga aga teinekord seljas polegi see, mis ta paberi peal oli ja siis ikkagi oli alati tore ikkagi kunstnik juures oli ainult Lembit, roosa oli, ta tegi ühte poola tükki ja siis ma ütlesin, et kaste proovi juurde ei taha tulla. Estonia peakunstnik oli sellel ajal, et meil on proovitas tee, aga ma joonistasin teile paberi peale, mis ma tahan. Ja ma ei pea tulema. Ei hakka eraldi olla sest materjalid olid muidugi väga napid. Me saime hiljem saime hakata ostma kangaid kas siis teatrit tegid mingi kokkulepe või mis oli kaubamajast näiteks oli meil mingi aeg niiviisi, et me võisime osta üks päev, viis meetrit korraga. Rohkem ei, ei tohtinud veel suurem olla kui viis meetoditega arve peal võis olla lage, noh, viis meetrit on viis meetrit, eks ole, aga kui inimese kleit. Aga kui meil on suured kleidid ja niimoodi, siis noh siis sai ka kokku leppida, et et sai selle arve siis niimoodi, mille peal oli võib-olla siis kokku pandud ja tähendab arveid oli mitu tükki, aga jäi üheks tükiks selles mõttes saime ikka siis niimoodi. Ja see oli jah, noh, võrreldes nüüd, see on tõesti ikka ma olen ikka nii võtta siis muda vana, niisuguse ajame, me oleme üle elanud, kus nüüd on kanged niimoodi, et et raske valida ja raske valida ja ja üldse polegi huvitav. Üldse polegi huvitav, siis oli palju huvitavam, naasia sai kõik mängu panna, nojah, ja siis oli niimoodi, et Estonias oli näiteks veel, tähendab, Estonias on kangamaalija Krista, siis sai tema juurde viia ja tema joonistus siis need kangad, mis oli vaja siis midagi niisugust erilist või võisaia teatrisse vast ei olnudki nii meie teatris, sest me oleme draamateater, see ei vajanud niukseid, uhkemaid langenud, mis on operetis ja ooperites, jääbki must. Aga on ka olnud ikkagi ajaloolisi tükke, kus on vaja ajaloolisi kostüüme. Nojah, aga siin ikkagi noh, võtame näiteks selle esimese Hamleti, mis majas tuli siia ilma siis ma veel kostüümikunstnike või lavastusele. Kostüümiala juhataja Ma ei olnud veel, aga siis siis on terve, see Hamlet on ju kokku pandud maha. Mina õmblesin siis Linda Rummo kleidi sellena kleidi ja siis Silvelailjana kleidi ja siis oli seal Velgaaring arv, kes oli arlekiin ja, ja need asjad aga õmblikud, kes olid nagu rätsepatööle võetud, nendel oli siis vaja kõik see nahk õmmelda nahkpüksid meestele nahkvestid meestele. Käed olid rakkus, selle nende paksude õmblen, oli vaja tagasi taguda see õmblusvaru ja siis sinna kleebestada peale, et need eaka mehi hõõruma ja ja, ja, ja kõik niiviisi, et see oli ikka kohutav töö ja saapad said sinna. Nendele meeste tuus, nahast retuusid, püksid, peaaegu saapad, tsessine otsa õmmeldud, need olid nende pükste küljes kinni, on need saapad? See oli ikka super, aga Mari-Liis selle välja mõtles ja see Hamlet oli väga huvitav, sest meestel olid nahkvestid väga huvitavalt leiget, huvitavate lõigetega ja siis olid seal all villased kampsunid ja nad kõik teada, aga aga noh, noored ei ole seda näinud, meie oleme näinud. Kust te selle naha saite siis, kui seda nahk oli nii palju vaja? Meego monarist, Me käisime varilassiga veel ise isendeid. Vot seal me vist ei käinud sealt. Me saime vist niimoodi, aga siis on meil veel see seal ei ole, need vestid ei ole nii väga hea, ei noh, püksikaalid jah, ikka ikka Kaunarist ja sealt saigi need nahad, aga siis nad olid alles niisugused noh, väga niisugused robustsed, nahad, neid nii niukseid veel ei olnud, mis oleks pehmeid ja mõnusaid mõnusaid ja tõmmanud. Ja siis meil on veel, mis, me oleme vabrikus ise käinud tegemas. On rumalus, suures oli. Me olime. Põlummeris, kus nööpe tehti ja sealt tuleb, jookseb nihukest nihukest kilet. Mis saab kangema, noh, niimoodi. Kuidagi kuidagi ja hakkab sealt stange pealt tulema või, või niiviisi on soe ja, ja saab teda natuke vormida ja siis tõmbad natuke ära, siis tegime nendes kleite ja siis ilusti hoiavad, siis nad ei võitnud, hinnad olid natukese looma naha moodi. Nad olid, lihtsalt kinnitati, selge, niiviisi siit õlgade peale etendust mängiti jube pähe, seitse kord ainult mängiti seda etendust. Nägite nii suurt vaeva ja me nägime, aga siis oligi niimoodi, et et praegustki püüman ütles veel, et et inimestel hakkas see nii meeldima, aga see, see töö seal niimoodi neid tõmmata niimoodi pärast jäid veel tööle ja, ja tegid veel endale kah lõikeid. Sealt sellest pehmest materjalist. Ka Mari-Liisi fantaasia teatas. Ma tean, siin asedirektor kunagi ütles talle niimoodi, et mari paned kõikidele kahanditele kogu aeg niukseid, klantspilte väljama, surnaalidest lõigatud tükikesed. Et Meil ei ole ju seda niimoodi võimalik värvida ja neid niisuguseid toone leida. Seal, kui ma panen sinna esivärvipildi siis tooni, siis, siis ma ei saa sedagi. Ikka maksimaalse poole tuleb püüelda jumala poole. Oi jumal, mis asja ma sinikokku keeran, teil. Küll väga huvitav, äärmiselt huvitav, see on seljainimesed, mitte kunagi, mitte üldse ei tea. Meenutage just nende lavastustega, neid ees on äärmiselt huvitav. Kas näitlejad ka vahel oma poolt ütlesid midagi või avaldasid arvamust, kas mõni kostüüm meeldib või ei meeldi, ei meeldi või sobib või ei sobi. Ei, no see vanem generatsioon, nemad usaldasid kunstnikku, nemad usaldasid lavastajat. Väga mugav oli seljaluule, Komissarov ütles alati niimoodi, me küsisime, et kuule, et kas sa tahaks äkki niimoodi. Ei, mina ei tea midagi minu pärast pange mulle siia selgem, mis tahate, minul on täitsa ükstaskõik, mina teen oma töö, tehke oma tööd. Nii et teda see ei huvitanud, aga noh, ikka on, ma mäletan, Linda Rummo Mulleni. Siis ma olin vist ka veel õmbleja, kui tuli välja ass. Armas luiska ja selle kostüümi panime hakatis, Jevgenia, neegin seda kleiti ka velje pärast tegema, ei mäleta, millal see Jevgeni Oneginit siis välja tuli. Et seal oli niimoodi, et kes klaveri taga istus, sellele üleni muskleid, seda ei olnud vaja puhastada, noh see või tähendab seda ei pooldatud keemilised. Aga seda valget ei mustaga, koos oli niimoodi sedapidi nägu puhastama ja siis seda oli vaja nagu lahti võtta ja uuesti kokku panna. Ja noh, ma ei tea, seal oli vist niimoodi hindade ja ütles, et see on nii halvasti kokku pandud, et linnad vale koha peal. Et oleks pidanud nagu natukene kokku hoidma. Lõikeliselt lihtsalt, et lihtsalt väga Ulystatiimset kokku tagasi jäigi nagu halvasti, vot seda ei ole vaja panna, see ei tulnud mulle hästi, praegu ei saa. Ja see, aga siis ma tahtsin veel rääkida. Ma räägin. Ma räägin veel nisukest asja, et. Mematkisime oma õmblustöökojas matkisime järgi. Näitlejate juubeleid, kui Linda Rummo sai 50 siis tänavalavale abi ja siis maantee tema kleiti, Me käisime tema kleidi, ma sain ka niimoodi, et ma sellele Linnar mulle meeldisid kõik kootud asjad, tema ei käinud kunagi ei naaritsa sega ka hõberebase sega ega kullasega karraschweid, temal olid kõik nihukesed hästi lähedased, värvid, rukkipõld ja vot see on tema toon. Ja siis ta tahtis saada endale kootud kleiti ja siis ma sain selle tellida, saad Viljandist keegi käsitööharrastaja, heegeldas talle selle kleidi ja selline väga ilus 50 juubel. Aga juubeliks oli tal kingituseks riiuvaip. Niisugune suur, ma ei tea siis kolm korda kaks või paljud oli igal juhul Salme tänaval lastisest Angega alla. Linda Rummo seal siis. Oli olen kutsutud ja see vaip siis tuli üleval, langes talle sinna niimoodi ette ja see oli siis kingitus. Aga Dixoni viivilduliga juubel. Ma ei mäleta, kas ta sai 30 või sai ta kuskil siis alles. Sellel hetkel oli just ja meil oli selline komet jubilarile sõitis koju järgi auto. Kui oli mees bilansis kaks naist, vastupidi siis kaks meest ja Dixoni Vivilali käigu põlema tsiviilei. Kuule, me teeme sulle sünnipäeva õmblustöökoja seal siis ma olin juba Vene tänaval. Seal oli meil Aete privaatolemine ja viiulitööl televisioonis ja talle sõideti järgi meelevee keegi niimoodi kohvi valmis, laulud käituta ja õmblesime niisukese 10 korda 10 või noh, natuke suurem, ütleme, 20 viskama 125 Riivo juba. Ja seal hullustega, laske stange. Panime selle niimoodi peale. Kuldtool oli kõik ära ehitud ja, ja Viivi tuli siis autoga ette. Tuli ja istus sile kultooli ja käisime seal. Tseremoonia tegime, Linda Rummo tuli uksest sisse, õmblustööga. Me pold teda kutsunud, see oli täitsa Juusata, tuli seda oleks võinud teile ainult rääkida. Ja nutsime, Linda, issand, palun vabandust. Praegu. Ei ole midagi, ei ole midagi, no vot, niisugused naljad olid meiega. No kuidas teil näitlejatega kontakt oli paljude nendega suhtlesid ainult tööalaselt või muidugi? Meil oli muidu ka meil oli. Me saime kõigiga hästi läbi, sellepärast et. Kõik proovi käi oli muidugi väga raske. Sellepärast et, et siit me läksime üsna ruttu ära, siin me olime väga vähe aega selles ruumis, siis me läksime juba Vene tänavale, siis oli leitud sinna tervese terves vene tänava. Kuidas ma siis ütlen, üks kompleks vene ta 12 oli alumine korrus ja ülemine korrus ja need kord olid tühjad ja, ja ruumid olid tühjad. Seal oli ennem alumisel korrusel oli see, sellepärast need ruumid jäidki tühjaks, alumisel korrusel oli see kunstikabinet ja tellise. See hari see noh, see kus põletatakse neid vaase ja asju, seal oli see töökoda ja selleks seal Harssis start sai siis valmis ja siis see põletusahi lõhuti sealt ära ja see viidi siis ära ja siis jäigi meile tervise alumine korrus ja ülemine ka ja pluss töögodakse kah sinna majja ja ja, ja siis noh, ja siis oligi niimoodi, et teinekord me võtsime ka kaasa, läksime Salme tänavale proovi tegema, aga kui oli ikka vaja, siis näitlejad tulid ikka sinna koha peale, sest noh, ega siis ei olnud nii palju niisuguseid, nii uhkeid asju teatria, allu või tähendab teetele alguses osteti meestele kõikidele mustad ülikonnad, sest tüdrukutele õmblesime, aga meestele osteti kõik need mustad ülikonnad selga, tumedad ülikonnad. Ja, ja, ja neid ei, meil väga tore oli. Nisukesi. Esimesed näitlejad, nad olid ikka ju kõik niisugused kuulsused. Ants Eskola, Ants ja Olev Eskola, Heino mandri kalka, Linda Rummo siis realism ta. Ja siis olid ju. Egas, et Ants Lauteri ssegija untsus see 80 päevaga ümber maailma, see oli ikka väga palju tegelev vappus ja seal oli ikka kõik. Tähendab, seal olid mehed, seal olidki kõik need Allabel, Tiruudi tuli, Peep Seppik, tuli, Uno värk tuli, Maarja Raus. Nad tantsisid seal kankaani, meil olid seal need mustad seelikud seljas ja õlad paljad. Pitsivaht oli ümber ja ja nii vahva oli. Ei oskagi nelki, meenutage veel mõnda lavastustest, mis on selline. Kuidas teie töö ja kas kas liigakas keerulisem olnud või huvitavam. Pärast tulid kõik väga huvitavad lavastused, aga need on nüüd hüppega juba uude aega täiesti, need on. Need on juba siis, kui saab piira tuli majja või tegema meile lavastusi. Ja siis tuli. Kristiina kunstnikuna. Alguses piiranguid tuli tegema kirsiaeda vist siis tal oli kunstnikuks taies, aga tema oli lohke, rohkem lava, kujunduse kunstnik ja siis me käisimegi Linda Rummoga tegemas raamatukogus istumas, et tema, need kleidid oleksid sobivad. Ja mis, et ja ise pidid uurima, siis minu ise uurisime jah, seepärast, et Linda tahtis täiuslikult, kõik asjad oleksid, et et sealt ei olnud ja üldse mõni mõni lavastaja Cartiski kunstnik on näiteks Mati Unt, käppis kunstnik. Tema tegi vist ikka senise pea. Tema lihtsalt ütles, et ma kohe kardan, et ma ei tea, mis nad mulle peale võivad suruda. Ja mul on oma nägemus ja ma tahan ise, et, et aita mind ja ja me saame hakkama, et ma ei võta endale kunstnik. Suutis ta teile selgeks teha, mida ta täpselt tahab talle pakkusite te ise välja. Ja tema pakkusid, käisid ka ise välja, sellepärast et noh, ja eks näitlejad ise kah tundsid ennast hästi, mis on, ja ta ei pidanud seda nii oluliseks, temal oli nagu noh, ma ei tea, vist siis, kui oluliseks seda ei pidanud, kunstnikud ei võtnud endale ja ja, ja, ja on teie nõu võttis kuulda, võttis ikka võttis ikka. Ei ole nii hullu midagi, siin vannun, oligi kui võtavad ikka kuulda ka, sest oli siin antiigone, kui tuli see moekas antiigonna välja, oli väga moodne ja, ja siis ma helistasin lausa ja noh, seal oli ka niiviisi, et ei olnud kõiki asju nagu lõpuni välja joonistatud, olid meestel need sädelevad pintsakut ja siis Iivi Lepik oli seal niimoodi ja niimoodi niisugusest tumedast pruunist kleidis ja siis ma helistasin lausa moemajja ja ütlesin, et kas pitsmantel, kui on seljas niisukene maani pitsmantel. Et kas sinna alla ei võiks olla nisukesed brokaat, püksid. Aga päevitust püks on natukene kole panna niimoodi, et, aga et kas oleks midagi tõsist huvi, et miks mitte, et aga ei pea olema see päevitus piltki niuke trussika moodi, vaid see võib olla nagu lühikene viigipüks? Noh, ja kohe nii lühigeneetika ainult natukene noh, sellest päevituspükstest viigika metal ülespoole põlve ikka tüki maad, ühesõnaga, Milvi Jürgens anti siis selle ees ei olnud, mil viisil ikkagi temal oligi jah. Kes need olid, äärmised, efektsed kostüümid ja täiesti rabavad. Ja siis oligi see see pitsmantel ja see pisikesed niimoodi püksikesed ja brokaadist just nimelt, et siis see oligi just see niimoodi, et noh vaat siis siis hakkasin tulemas, et naistel seda, seda püksi ja seda asja niimoodi. Et nad võisid pükse kanda ja niiviisi, nii et jah, need olid niisugused. No mis mul siis veel oleks niukesta? No kas te olete niimoodi ragistanud ka lavastajate ja kunstnikega, et igaüks on ise meelt ja vaidlete Ei, ei seda meil ei ole olnud, eiei, nad ikka ei noh, kui nad on just mööda pannud, sest kõik ei pruugi ju näha, siin läinud mõned asjad, aga noh, need on nii pisikesed asjad. Ei ja ei hakka. Et no siin oligi, vahepeal oli kui see järgmine Panso ja nende aeg oli, siit siis nii vendi ja Mari-Liis küla ja siis tuli roosa periood ja vot siis karusoo tahtis olla väga täiuslik kohe niimoodi, et teeme ikka kohe niimoodi, et, et ühed kostüümid, aga seda ei tohi kiust rääkida. Et hime, ühed kostüümid ikka, mis on nagu proovis oli kostüümid ja siis teised tulevad pärast peale õiged kostüümid. No kuulge, kus kohta siis nüüd siis mahub siis esiteks topelttöö ja no mis nende esimeste kostüümidega saab neid proovi käigus nii juhtuda. Aga vot see juhtub siis, kui ei ole vist päris, ja ma eile lugesin ka selle sellest olla. Oligi mingeid probleeme vist? Selle. Ma sain raamatu kaasa võtma, ei hakka seal sestap siiski nõia juurde. No vot ja siis sisukas ivad omandipinnapealsemaks minema juba. See oli omamoodi jälle niisugune. Kes varrega hästi klappis, aga temal oli talle ka niisugused omapärased asjad kuidagi seda. Ta kuidagi seda ei. Tahtis väga teha, nagu. Ja omapärane ka ja siis siis tema poolt kah niimoodi jätta, et puhhaiglat siis Bufaikad ja, ja rämedamaid ja, ja niisuguseid, sest see periood, mis oli Mari-Liis, oli nagu niisugune natukene 14 moodi. Ja, ja siis, kui, kui tuli aimesi sai, meil oli jälle kah oma niisugune lähenemine asjadele. Ja eks ikkagi ongi, kui näiteks Tõnu virvega me tegime seda 10 väikest neegrit siis ta ikkagi kuidagi need kavandid olid niiviisi, et, et noh, pilt kuskilt panna niiviisi, et aga kui näiteks püüman juba hakkas Meie majas eksisteerima, siis sealt sa said ikka nisukesed kavandid, mis olid ikka lõpuni välja joonistatud. Aga siis, kui ei olnud täpselt joonistatud, siis te pidite ise välja mõtlema, mis teha. No eks siis siis kui ei ole välja joonistatud, kui ta on tavaaeg, et ei ole mingi ajalooline aeg ja ja siis lihtsalt pead otsima ega midagi teha ei ole. Kui te lavastusi olete vaadanud etendusi kas te vaatate ainult kostüüm kostüüme või vaatate, kuidas näitlejad mängivad, või sisuga? Me vaatame ikka sisu ka, sest praegu kui kevadet telekast vaadatud tekst kõik peas, sest me seisime lava kõrval ja ja vaatasime neid ja tegime tegime igasugust vigurit, Allabel pilliga, panime seal Salme tänaval, kui me veel olime, panime nisukesed mütsid, sonid ja pintsakut, selgega pätipoissi, läksime saali niimoodi. Oi vaata. Asu vaatas seljatöös, väljapostid saali tulla ja päid tule peale, vazmi. Vaht. Satakkega vaadake aga meile meeldis jah kevadet ja Venno tõesti ainuke ikka pea siis seal kevades läks juba üksluiseks asi, siis nad hakkasid seal Nympikaid tegema, panid vooditele väiksed nisukesed pungakesed alla, et kui poiss tuleb istuks, kukkus läbi voodi põrandale ja jälle nalja, kui palju. Ei, pane siin päriselus on väga tore pidama laiali. Kuidas te selle kokku Ei, need ongi need eraldi kusse, neist lavastustest räägib kevade kevade lavastus oli ka kõik siis kostüümid teie, teie niimoodi teie teha. Jajaa Mari-Liisil olid nad pandud kõik seal ritta, need ei olnudki seal midagi vestile, need, see oli jälle ka ainult värvida ja kangeid kõik oli ju taara või see see paika tuid ka taroviie, kõik värvitud, kõik. Naistele seelikut siis tuli, kuskilt tuli seda mittekootud riiet, see oli väga, ta oli kri ja seda sai ka värvida, siis niimoodi niukene natukene villasema moodi Riia. Ja, ja see oli kõik aju siis sellel ajal veel kiskuma hakkasime, rangeid saame ostma, siis oligi ükskord niiviisi, et et Mari-Liisile meeldis väga niisugune murtud toon, noh näiteks siin teie asjad praegu kõik niisugused nii-öelda võib öelda kõntsa värvi. Poest, küsisime müüjale. Mari-Liis ütleb, et palun näidake mulle seda äärt, palun näidake mulle seda kõntsa värvi riiet müües, meil ei ole ühtegi riiet, kõntsa värvi. Haki roheline. No Eestis on nii vähe värvinimetusi erinevaid erinevatele värvitoonidele, talli. Meeldib see kõntsa värvina, näed sa, sõjaväelased, diivan ka praegu kõik ümber. Et Need, jah, niisuguseid sisend, mis mul siis Velised kest huvitavat. No kas on mõne töö puhul olnud selline tunne ka, et no mida kunstnik on, jumal teab mida välja mõelnud, et noh, sellega ma nüüd küll hakkama ei saa, seda mõtetki vist ei tule pähe. Et öeldakse niimoodi, et nagu on see ütlemine, et esimese käsupära elamine, tehke, Aga ei noh, päris jaburdused nad ikka välja ei saa mõelda. Ei oskagi öelda praegust, mis nüüd veel siis ma mõtlesin küll kodus kogu aeg, et millest ma küll räägin ja millest räägin. Teinud ka oma lavastustest, nendest riietest, need on hästi huvitav, mismoodi see lavastusprotsess, kostüümikunstniku poolelt soni hoopis midagi muud, mida inimesed. Sa ei tea? Jah, eks me ikka, kui tähendab, see oligi nagu kostüümiala juhataja ülesanne ka, et jälle siis kõik näitlejad proovi kutsuda, millal kellelegi sobib ja ja siis kunstnike üles leida, kus ta töötab parajasti mitu tööd käsil, võib-olla, et siis et ta kohale tuleks ja ja siis ikkagi koos jälle. Koos jälle asjad paika panna, sellepärast et ega õmblejad ja on ju ka ikkagi niimoodi, et hoopis teisest vallast tulnud ei ole ju spetsiaalselt ettevalmistatud teatri õmblejaid teatrikostüümide õmblejaid ikka ju kõik aast. Aga. Meil oli siis veel huvitav. Me saime õmmelda ka need Viru varietee riided saime õmmelda, need olid väga huvita need. Sellel ajal jälle mitte midagi saada ei olnud. Ja ometi kõige hiilgaside särasid laval. Ostsime näiteks ostsime näiteks, no see on küll teise ala tööleid, aga ostsime näiteks müüdi vanasti neid tšehhi teatrikotte, mis olid ülest ülemisadelisid. Ja, ja siis said need lahti, harutatud sai rinnahoidja mõjutatud sellest. Aga noh, ja kui siis veel rääkida defitsiidist niiviisi, kust midagi siis saime osta, siis me hakkasime ka sealt eesti tekstiil müüs meile kangaid ja. Ma ei mäletagi, mis lavastus see nüüd siis oli, kus hilja varem mille ja neid pikki säärikuid kõrge kontsaga, mis olid no nii defitsiit, et seda pealt kuskilt võtta. Ja selleks ma käisin, käisin kergetööstusministeeriumis loa, et ma võin minna siis sinna salastatud lattu nii-öelda, sai sealt need saapad siis kätte ja saime endale ühe pika säärega. Esimesed Office'i väga, et, et see luba pidi olema ja kultuuriministri visalt mitte, mis ma ütlesin kultuuriministeeriumist või kergetööstusministeeriumist et ja sinna lattu üldse võinud sisse minna. Aga selle siis saia, noh, vot niimoodi oligi, et kõigi nende asjade hakkimine oli päris keeruline, nüüd lähed ükstaskõik, mis üks poodi ja ostad ja ei ole midagi probleemi. Kuidas teil kuidas teeb, Mansot iseloomustab täna põhikõik, kes on omal ajal siis lavakunstikateedris või noorsooteatri algusaastatel töötanud, kõik ikka räägivad Pansost ja, ja kõik nagu natuke nagu karda, lausa kartsid või pelgasid ikka teda kuigi palju? Ei mina, kuidas ta teiste töötajatega oli näitlejatega, ta oli üsna karm. Nojah, ta pidigi olema karm, sest muidu ei saa resultaati nii nagu treenerid karjuvad su peale ju, kui sa trenni teed, et halvasti teed, ei, mehe saime tantsuga, minu meelest saime väga hästi läbi, sellepärast et ükskord Panso isegi ütles olla niimoodi, et kas te teatrit ei ole proovinud teha. Ja ma ütlesin, et kui te ei ole, oleks võinud. Näitleja kaduma läinud ja näitlejale kaduma läinud, aga eks me vigurid tahtsime teha sellesse. Ilmselt see tõmme oligi, masina teatrisse sattusin, sest ava seal Klementi õmblusvabrikus oli, et tahtsime ka teha seal mingi kas või see suur oktoobripühad. Naistele said soengud pähe tehtud, ikkagi see juuksuriamet hirmsasti meeldis ja ma tegin sinna soengud või tegin naistele soenguid pähe ja panin jõuluga, võtame mida iganes, kui oli jõuluaeg või miski juustesse ja ja, ja toppisin ühele, 56 või 60, number naisele meeste ülikonna selga, endast tegin ühe niukse õhtukleidiga daami ja ja oligi pidu ja kirjutasime jutu seal niimoodi, et et et eks noh, tegime neid pidusid niiviisi töö juures või noh, ma mõtlen õmblusvabriku ajal. Et mängisime seal akordionit ja lauldi ja tegime ikke kohe niukse kava. Midagi niimoodi oli, et sinna teatrisse mind tiris ja sinna ma läksin, aga Panso vatsu ei, meil õulusesse ei olnud, vahe, puutusime kokku, aga aga ei mingit. Ei mingit niisugust negatiivset hoiakut küll tal ei olnud. Põrutanud, et mis jubedad riided te olete teinud. Et seda meil ei olnud, seda meil ei olnud siin ikka pigem kõik positiivne oli Ernesaksa, Viive ja Panso ja Mari-Liis küla ja meil on siin nii toredaid õhtuid olnud, et ei saa küll öelda mitte midagi. Kas te ise oli jutt, et näed, et isegi Panso ütles, et oleks võinud lavale sattuda, kas te olete lavale sattunud, et keegi mingi väike tegelane on jäänud nagu öeldakse, ei ole kohale ilmunud? Mul on, mul on lavale satutud ja mul on see olemas ka selle landi jah, et. Tehti olles seda kesköötund on see kesköö tund või raadius kestnud programm, aga see oli ligi tund, kus on Saanud juua rahulikult. Tantsib sealse Ülle Ulla ei mees Ülo Vili, Katrin karisma, esimene mees Jakobi, Peeter Jakobist ja siis sellest tütarlapsest, mis tema nimi nüüd siis on seal see tantsiva või seal on see, kes sellel on teistmoodi pealgi. No olgu, mis ta mulle isi, Caroline, jah, ja ja ikka kesk ja siis on, sinna oli vaja meestele neid meie nahkpükse, mis olid Hamletis ja siit direktsioon ütles, et sa võid need nendele laenutada, aga lähed ise kaasa ja vaata teda kindlasti vanemad retuusid alla, et nad ei pane neid pükse palja ihu peale, et noh, paljugi, mis haigust võiks olla. Ei ole esteetiline ja siis ma läksin siis nende kostüümidega kaasa ja olin siis natuke nagu riietaja seal niimoodi. Aga seal oli vaja tantsupartnerit ühele. Kes meil tegi seda spordisaadet vanasti? Vilo manna, Jaanus, Tarmo, Tarmo vehaania, esmalt Vilo Vanni tantsupartner ja siis ma olen seal filmitud, niimoodi on poisipea. Mul must parukas peas ja, ja siis, kui läksime sinna raadiomajja, vaat just tulime, läksime sööma. Siis seal ta ütles, et issand, mis kellast niisuguseks teha, nagu te praeguselt oleta. Et aga huvitav oli seni voodi. Aga laval isegi massistseeni või niimoodi sattunud? Ja läbinud, kutsunud sinna ei ole vaja olnud minna ka? Ei, ei, ei olegi kuskile ennast niimoodi hääletanud, et oleks kuskile nad, aga noh, mis on filmid ja kõik niimoodi, ma ei ole kuskile läinud niiviisi ennast pakkuma. No te olete eluaeg töötanud, võib öelda niimoodi küll, et näitlejate näitlejatega ja näitlejate seas no mis inimesed need näitlejad on, kas nad on tavaelus samasugused nagu meie kõik näitlejateni selline teistmoodi inimene? Te olete väga suurte näitlejatega, nagu me siin enne juttu oli kokku puutunud. No see oleneb nüüd, jaht oleneb näitlejast näiteks. Ants Lauter, kui sinna Salme tänavale tööle tuli. Ja ka hiljem isegi olid endale Vaid vaid lihtsalt olid väga korrektsed, väga korralikud ja ja tulid varem kohale ja niimoodi, aga mida aeg edasi läks, ega seda siis siis seda nisukest nii väga täpset distsipliini saab enda suhtes, näitlejatel noorematel ei olnud ja vanematel oli seega olenevatel oli see ikka väga tähtis, sest ikka tulla tund aega varem ja ennast sättida. Ega see on praegu ka vist niimoodi, et see on ajast aega, aga no siis nad olid ikka autoriteedid ja seda ei saanud niimoodi. Tõesti, ma ütlen, et kui nägin ühte näitlejat Klementis veel töötasin tänava peal, siis ahetasid kõik ja, aga noh, vist nüüd täna me jah, etega. Räägime nüüd näitlejate näitlejate töödest. Te olete kui, kui palju kui palju teil oma töö kõrvalt üldse on õnnestunud etendusi vaadata. Ei, me ikka vaatasime. Noh, kui olid veel hästi niisugused huvitavad asjad, siis neid ikka vaatasime, aga aga ega me eriti vaadata ei saanudki, sellepärast et me olime teises majas ja me olime siin Vene tänaval ja Salme tänava käisid proovid ja siis, kui me sinna läksime, siis mõtlesin ma, aga noh, niimoodi istuda vabal ajal, et nüüd kui jah tahan ja nüüd istun ja vaatan seda ei, seda ikkagi ei saa, sellepärast et kui etendus ikka juba käigus ja tööd on palju, siis ei niiviisi lihtsalt nüüd minna ja vaadata, et kas seal edasi tükk arenenud ei ole arenenud või seda ikka meil. Seda me niimoodi istuda ei saanud. No mis teile meelde jäänud on, millised tegid noorsooteatriaedadest, oh issand, ma lugesin neid läbi, need ikkagi ma ütlen, et vaata, ongi vist niiviisi, et, et see, mis on olnud 30 aastat tagasi meeles mul üks sugulane, kes on 95 aastane, ütleb, et hilja. Et see, mis oli 30 aastat tagasi, ma tean täpselt, aga kas ma täna hommikul jänesele süüa andsin, seda ei mäleta. Ja mul on ka samamoodi nüüd niimoodi 80 päevaga ümber maailma siis edasi seal Need mõlemad tähendab see Hamlet siis, eks ole. Ja, ja siis sealt järjest tulid veel Karlsson katusel ja vot need niisugused siis edasi jälle revolutsioon ja inimene siis ehitusmeister, Solnes kirsiaed sulanud siis noh, rada rippu pidi seal, noh me jõuagi meid ära lugeda, siit praegu ikka. Need on kõik, mis teile meeldinud, aga midagi erilist. Vaid lihtsalt on tulnud, aga assoo, vaat oli kell üks. Mis meil, mis mulle väga meeldis? Nisukesed lihtsad asjad muidugi on toredad, aga, aga. Siin oli Palju õnne sünnipäevaks ja kas oli õnne, palju õnne argipäevaks argipäevaks ikka jah, aga siis oli õnneseen, oli Linda Rummoga minu meelest üks tükk. Oli hästi huvitav ka, ta oli nii üles esitatud selle. Kuidagi mitte millestki niimoodi ja, ja see interjöör, kõik igasugused veetorud jooksid sealt läbi ja siis oligi Linda Rummol olid seal jalas katkised. Ja tal oli täpselt ära mängitud selle siidisukka augu koht. Ja ükskord helistab, ma olin juba kodus, helistab riietaja, kus on selle Lindal oma katkised sukad, need olid pesus, aga pesu pysti laial tänaval või seal Vene tänaval. Ja ma ütlesin, et issand jumal, võtke siis ühed teised sukad ja tehke auk sisse, et ma tõesti ei osanud vaadata need sukad, nüüd peab kindlasti tagasi tooma. Tõst ei, Lindal on see täpselt tehtud väljamängitud seekordne peale Needsamad sukatared, lendasin taast välja, võtsin takso, lendasin vene, täna ma teadsin täpselt, kus nad seal on. Ja siis ma panin nad juba sinna kasti, mis on juba äraviskamiseks, et nad olid katkised. Keegi mulle ei öelnud seda. Ja vot siis tormas ringi sellega sinna jälle tagasi võtta, mida te küsisite, niuksed tükid mulle meeldisid ja, ja et ma ei oskagi niimoodi öelda, noh, siin hoovitükkidest olid ju väga vahvad siin. Kõik, mis siin mängib. Kolm musketäri pluss. Siinse. Mehhaaniline klaver. Noh, neid on siin nii palju, et see minu meelest Dimioloosedad polegi, kehvasid kõiki vaadata. On teil aegade jooksul lemmiknäitlejad ka olnud või on teie jaoks eraldi see inimene, kellega te suhtlete tööalaselt ja see, keda te laval vaatate, on ikka küsimuse ei, nii, kuidas ta mõtleb lihtsalt niisama, et ma midagi meelde selles mõttes. Siin me siin siis suhtleme, me suhtlesime siin kõigiga siin ju toredad Helene Vannari väga-väga tore. Niisugune tütarlaps käib minu juures seemnel vahest ja ja. Siis veel noh, luule Komissarov vist rääkimata, tema on ju hästi tore. Marje Metsur. Ta on nüüd nagu sellest sellest persoonist, mis tulid minuga koos teatrisse. Aga noh, nüüd on ju siin uus generatsioon. Ta on lihtsalt kõik vahvad, sest siin võtame näiteks. Vahepeale veel jäävad siin Kaie Mihkelson ja ja, ja ja neid edasi juba. Meie peest päev, suur sõber ja lemmik ka. Anu lamp ja. Siin ongi Piret Kalda Kõik on toredad tuleb veel, need on nii toredad, sakslasi sukalugu, aga, aga niisuguseid toredaid lugusid tuleb tulebki meelde veel kostüümide tegemisest ja. A üks luua veel niimoodi. Mul oli õmbleja Reet kes oli niisugune vahva. Ta oli väga niisugune tasakaalukas ja vaikne, aga kui tema midagi pigista, tegi selles supsti valmis. Sellesama lugu helistatakse, mulle helistatakse mulle jälle Salme tänavalt, et kus on, ma ei mäleta, mis lavastuses küll oli, aga Guido Kanguri särk atlasest valge oli kadunud, no kus see on? Ja tuli välja, et see oli unustatud. Reedel pesti pesu ja unustatud tsentrifuugi, terves see pesumasinatäis pesu oli tsentrifuug is nädal otsa või tähendab nädalavahetuse tsentrifuugi, siis ärge siis võiks ja, ja, ja ega ta väga ja välja ka ei läinud. Ja Ma ütlesin, Reet kallis Õmble, palun, mul on siin kangas olemas, õmbles öösärk praegu. Noh, ruttu-ruttu valmis, et ainult niisugune. Aga ikkagi vaja teha ju. Nii palju siis etenduseni aega oli veel, ikka jõudis teha. Ta oli, see, tähendab see oli niimoodi, et, et eks ta oli etenduse alguses kas tund aega ennem seitset ilmselt. Aga ta läks mängu alles kolmandas vaatuses. Ja ta jõudis teha, aga see oli noh, see oli ikkagi kohutav. Et noh, terve öösärk, eks ole, väitlejev pole võtta kena juhtus ja siis üks juhtum oli jälle niimoodi, et helistas lausa asedirektori päevast tulvil, elas sellel ajal. Ja helistab, et noh, mis me jätame siis täna hoolimata armukese ära või? See, mis juhtus, siis kalaidla kleiti ei ole. Näitlejal oli see suur, siis juba hakkasime saabuva saime juba natuke paremaid materjale osta ja tal ise krimpleen kleit ja, ja see oli jälle niimoodi pesus olnud puhastusest siis ikka enam-vähem teistega masina keemilisse suurt ei saanud. Ja, ja see oli jälle Vene tänav otsas kahes majas, eks ole, pesu pestimine, täna on veel, kõik käis Vene tänaval ja siis kui miski vaat niimoodi läks, siis, siis oligi paanika ja aga noh, see pole siit midagi, jälle ma jooksin sellega siis. Aga siis oli, see kleit oli ikka korras, rippus lihtsalt stange peal, ta ootas äraviimist, aga noh, selleks teinekord oli ka niimoodi, et noh, näiteks Salme tänaval oleks vaja autot olnud, kui seda autot kohe ei ole, siis lähed jalgsi. No mis teha, aga noh, see oli jälle see, et ta hoopiski ilmselt kiirustati kuskile kas minekule või miski tsentrifuugi täis tikk jäi masinasse. Vist Fafis. Ma ei tea, seda ei tohi küll ei, mitte nii palju tehase, aga siis teie ülesanne oli ka vaadata, et kõik need kleidid oleksid õigel ajal õiges kohas või oli see juba riiet riietel muidugi Norjeta ja ootas, et sinna tuuaksegi kohale, ega ta ei hakanud mujalt otsima, sest see, mis oli ikka Vene tänavale tee, organiseerisid siis pärast etendust, et oleks need pesus puhastatud tagasi? Jah, see ei noh, riiete ikka saatis siis jälle jälle oli vaja autot jälle autosse ja jälle menetleja jälle pesus. Ja ja niimoodi see asi käis siis ikka juba olid pesumasinad ja. No aga need osa olid ju äärmiselt keerulised riided, et kas seal midagi pestes midagi. Ei, ei, ei niisuguseid asju ei, mis keerulised asjad on, need ikka sai keemilisse viia? Jah, ja missikaga keemilistele välja kannatasid, sest ega kõik asjad igavate keemilist ka välja. Aga noh, neid jah siis ta kuidagi niimoodi läks, et ega ta need ei saanud ju nii hulluks ka minna ei olnud ju seal niiviisi, et neid ei mängitud esites, nii palju ka neid tükke, see vindi puhastamine ikka toimus, nüüd on niimoodi juba, et. No kas üks tükk on mitu päeva järjest, siis ei jõua ju vahepeal pesta? Teise majja peab tooma juba sellepärast ei olnud. Aga noh, triiksärgid olid põhilised, mis pesus olid ja võid asju ju. Need olid ikka jah, ega teatri algusaastad olid ikkagi, nüüd on kõik pesemine siin majas ja nüüd on kõik nii uhke siin, et et see, mis meie olime, meie olime täitsa künka otsas. Teie läksite teatrist ära? 2009 minu meelest. Niisugune suhteliselt hiljuti. Nii et olete ikka praeguse selle teatrielu ja selle õmbluse õmbluse eluga kursis. Baikali tüdrukud jooksid siit kõik läbi. Olen ikka, kui, siis me käime ikka siin tähtpäevi pidamas ja esietendusi vaatamas, teinekord, kui ma on siis jälle linna tuldud ja ja niimoodi, nii et ei kursis, ma olen küll ja noh, ma ei tea, neid seal Raivo siis vist mind välja ütleski siia, et kutsuge nad Raivole ütlengi sulle kurjategija niukses õnnetusse saad. Kas te olete vahel seda ka mõelnud, et nüüd võiks seda tööd teha, et ta on palju kergem ja palju mugavam? Titaan, nagu ma ei tea, ei mulle praegust ei lihtsalt, kõik on nii kättesaadav ja kõik on siis oli ta, miks ma tulin, teatakse, ma just mõtlesin, et seal on nii huvitavad riided, ma võtsin, need on erilised laod, kus saadakse, saadakse neid huvitavaid kangaid pärast välja, et kõik need tiigrikutsud ja mis seal Draamateatris Estonias kõik maalitud polnud ju kuskilt petuverega oli seosetu värk. Ei olnud ühtegi ühtegi tiigrinahast kangast, et ma õmblen endale kasuka, kõik olid joonistatud. Ei olnud mitte midagi niisugust, mis sind rabab seal ja, ja niimoodi, aga ei noh, tore oli ikkagi. Mis siis? Aga jah, see ma ütlen, et metsas päeval praegust hakkab ka tuntud olema, nüüd on ju september nüüd nüüd kohe ongi 25 oktoober, ja siis ongi minuse. Kukkumine noorsooteatrisse, mis oli nii värske ja see tuba, kus mind vastu võeti, on täpselt siin peal ikkagi see, kus praegu Raivo, seesama tuba oli siis direktori kabinet. Ei, kuhu ma tulin siis oma avaldusega? Nii et tore aeg oli meenutate väga hea meelega. Ka niimoodi jäädi, siis ta pidi ikkagi tore olema, sest ei tulnud üldsegi. Et ja keegi ei ajanud ära ka. Jäänud ära ka, ikka jälle tuli suvi ja jälle tuli sügisel ja jälle tulid kohale ja hakkasid jälle oma tööd tegema, mis suvel pooleli jäi või tuli uus laev rahastus või? Ja ja ma ja ma ei tea, miks see nii oli, aga kui nii mõelda, et issand jumal üle 40 aasta ühe koha peal. Hull mutt Aga mis teha meeldis, meeldis, meeldis ja, ja ma ütlen, et see oligi see, et et kui, kui ma oleks ju praegu haigetega asfal juuksuriks õppinud, siis mul oleks siis saad hoopis haiged või võib-olla vastupidi, sest nüüd ikka siin teatriajaloos ikka sai ikka käidud Salmes tagasi Salmesse ja tagasi laia ja tagasi kaubamajja. See noh, kogu aeg toomine, vedamine, panemine. Õmblemine noh, õmblemist ma jah, aruanded jälle vaja siis teha jah. Meetrit mitus, sentimeetrit siiapoole sentimeetri hinna poole ja. Ma ei tea, kas te nüüd saate siit midagi endale. On teil midagi veel äkki meenutada või? Meil on siin nüüd toredat materjali siin päris kenasti üldse läheb, siis on päevad, ei, saade tahavad minusse. Laupäeviti kell neli on päevade saade ja siis on jah, nii. Ants Eskola ükskord ütles. Ma ei taha siia proovi üldse tulla, ma ei viitsi siia tulla, see nii tüütu tehtimus, topis. Kas teile näitlejad, vahel nagu kurtsid ka midagi või no Usaduslikud midagi rääkisid? Või ei, ma ei oska küll arvata, mis asja nad kurtsid. Midagi kurta. Ei oska ma jah, niisugusele küsimusele midagi vastata, et ei saa rääkida, kui inimesed on usalduslikud midagi ja oma pereasju rääkinud. Küsisin ma ei oskagi küsida. Selles mõttes noh, ma neid alasid ei istu, te hakkasite ise toredasti nendest asjadest, mida ma ei tea ju, ma ei oska öelda nende kohta mitte midagi, ma ei tea sellest tööst, eks ole. Aga siis võib-olla siis lõpetame ära, selles oli nii armas jutt. Nii aitäh, Hilje Berg ja jõudu ja tervist. Tervistav küll vaja annaks veel jalad edasi liikuda, siis oleks päris tore, aga ma ei saagi aru, kas ma olen haige või ma ei viitsi. Kaks asja. Rõõmsat energiat on teis ikka olemas ja see hoiabki võib-olla siis veel pandi sara sees, et tahaks ikka minna ja olla ja ka siis, kui püsti tõused, siis oi-oi-oi. Ei sai ta. Jeerum.