Mina lood. Eelmisel nädalal külastas mina koka ja tegi maitsvaid pannkooke aga nädalavahetusel käis ta ühes lõbusas kohas. Kohe kuulekus. Miina lood. Ei, hoopiski mina siin. Tere. Kas sa pannkooki tegid? Aga igal juhul ma panin retsepti oma koduleheküljele üles ja kui sul isu peale tuleb, siis vaata seal teks härra 70 tükki korraga, see siis tead, miks sa lähed paksuks nagu vanajõehobua- elamist minu vanaema kardabki. Küll seitse. Oota, oota. Ma vaatan peeglist. Täitsa normaalne. Aa ja siis veel see kittima, uurisin seda kõrvenõgesesuppi asja, mida Indrek Pertelson meile soovitas. Ja ma panin selle retsepti ka Niki üles, et kui sul tekib huvi proovida, vaata sealt, ma ütlen igaks juhuks veel aadressiga w, w w, punkt, vikerpoee. Aga tead, mis? Mull on sulle täna, eks, hästi naljakas saladus rääkida. Tegelikult see pole nagu päris päris saladust, sest muidu ma ei saaks seda. Äkki ta tead, mis see vanaema Laine sõber, mäletad, kellega ma pidin suvel koos kalale minema ka ei läinud, sest merel oli torm ja tegelikult polegi ta sõber, vaid hoopis peigmees. Saad aru, ma ei teadnud seda. Ma teadsin paastulaagris tuttavaks litsee Antan nimi on Anton ja mõnikord vale fantossa. Ta tahtis kaalust maha võtta. Aga ta ei tahtnud kale jälgijatesse minna. Nõvat esined saidki seal paastulaagris kokku. Suvel ma olin ju mitu nädalat vanaema juures Haapsalus. Anton käis iga päev tal külas ja igavene tohman, ma ei saanud aru. Ta käis ja käis ja kurtis kala ja kurti küpsiseid ja, ja siis te isegi ykskord sõstraveini ja mulle jäätiseid. Tegelikult ta tegi seda ju ainult sellepärast, et ta tahtis hakata vanaema peigmeheks. Tead, kus ma teada sain? Onu Anton kutsus meid oma sünnipäevale. Dale'i laupäeval juubel ja siis ta sai 75 ja kuivatit 75 mega vana peigmehe kohta. Vanaema ise vist mingi 10 aastat Antonist noorem. Aga ühesõnaga, nii lahe, ta kutsus mu nuia mardi ja ema ja isa ka. Vanade inimeste sünnipäeval on ju tavaliselt nii igav. Aga Antoni omal seal oligi hullult lõbus. Juubelikuursaalis kuursaal on Haapsalus üks valge maja mere ääres. Kui ta akna politud, siis ta nagu laev. Suvel on seal peod ja restoran ja näiteks ükskord oli tal selline pidu, kus kõik naised oli T-särkides. Tegelikult oli see kuusel juba talveks kinni pandud, aga Antonina on seal tutvus. Algul me sõime hästi palju häid asju, aga siis hakkasid kõik ruttu tantsima, kõigil hakkas vist natukene külm, seal pole ju ahju ega radiaatorit, ainult kamin. Aga tegelikult kõigile meeldiski, et oli külm, siis hästi palju tantsida. Tantsisime hästi kiireid tantse. Suured inimesed tavaliselt tantsivad mega aeglaseid paaristantsega. Nii külm oli, nad hakkasid tantsima nagu meie klassi klassiõhtul. Aga ei eksi siis koos ühe sugulasega, siis ema ja isaga ja yhe korra ma tantsisin isegi Ann. Siis ta muidugi hakkas kohe tantsides rääkima, et järgmine aasta käime ikka sinuga seal mere peal ära ja talvel kogud julgust toome. Ei kartnudki eriti. Mulle tundus, et tormiga lihtsalt ei saa ju kalal käia, ainult mingid hullud käivad. Muidugi uhkustas, et just seekord oli ta seitsee kala kinni püüdnud. Mina küll ei usu. Põhiliselt muidugi oma pruutlainega. Isegi mardil oli lahe seal sünnipäeval olla virisenud, üldse istus paksus kombekas tantsupõranda peal seal inimeste jalgade vahel. Noh, ja siis ta, eks ta muidugi väsis ära ja ema-isa läksid temaga vanaema juurde ööbima. Mina, mina jäin yksi juubelile alles pärast, kui Anton vanaema koju saatis, siis ma tulin koos nendega ära. Seal oli hästi lahe kõndida Haapsalus. Ma kõndisin neist kogu aeg mingi 10 meetrit tagapool. Unus mustad kassid käisid ringi ja aedades olid listi kunnid, ma ei tea. Aga enne seda, kui juubel ära lõppes, oli kõige lahedam asi see, kui Antanud kingitusi lahti tegema. Talle kingiti seal kala õngesid ja üks lambavillane müts ja piip. Meie kinkisime ühe hästi ilusa raamatu piltidega Eesti merelindude kohta. Aga viimasena pidi tulema vanaema kingitus, aga laua peal ei olnud enam mitte midagi. Oli ainult üks sünnipäeva kaart, kuhu oli kirjutatud palju õnne. Ja ta aknast välja antud, luges kõigile kaardi ette. Siis ta vaatas aknast välja, kuhu kõik teised külalisedki. Ja vanaema kingitus oli üks trikk. Taevas oli natukene päikesest punane ja mere kohal oli vanaema, mingit köitega nööri polnud üldse näha. Vanaema kõndis otse õhus, tal oli seljas punane ja hõbedane köietantsija kleit, üleni valged sukad ja balletitantsija kingad oli mega soeng olid ainult selline krunn ja mina peaaegu ei tundnudki teda algul ära, ta tundus mingi 20 aastane baleriin või siis tsirkuse printsess. Ta kõndis muusika saatel ja siis ta tegi õudsalt raske keerutuse ja siis kõndis tagasi. Siis ta võttis päris kala õnge, viskas konksu Te, ise seisis kogu aeg käia veel edasi. Siis natukene aega ta ootas ja siis ta tõmbas välja. Sest seal otsas oli suur kala. Kuidas ta seda tegi? Kuidas kala tuli täpselt siis, kui ta tahtis? Ma ei tea, ta pole ju tegelikult mingi mustkunstnik. Pärast seda tuli sealt köiel talla ja andis selle kala Antonile kingituseks. Siis ante oli muidugi nii rõõmus, ta võttis kohe vanaema tantsima, siis tantsisidki niimoodi, et vanaemal oli see balleti kleit. Antonil oli lihtsalt hall ülikond ja lips, aga me kõik plaksutasime, nagu nad oleksid mingid esinejad. Igatahes see oli kõige lahedam sünnipäev, kus ma olen käinud, vaata lisaks politsei lähetsiini, kujulised, küpsised, jube head. Sellised erinevad. Need olid nagu kärbseseened ja need olid nagu kukeseened. Ühed olid puravikud. Hästi head. Selles mõttes on ikka päris lahe, kui su vanaemal on peigmees. Ma peangi lõpetama kahju aga homseni, siis. Mina lood, kirjutab Eeva. Esitab Külli Teetamm, toimetab Tiina Vilu, helirežissöör maris Tombak. Ninalood.