Ninalood. Tere, sina, seal teener, ma mõtlesin. Siiski asja ja. Ma võtsin täna kaasa need vanad pildid sealt nahkarbist. Mõnikord ma vaatan neid kodus mitu tundi nii lähedal. Vaata seda, ma tahtsin sulle näidata. Vaata, mul on ka mõned kaaluseks. Vaata, palun vaata minu ema. Vanaema, naine. Ilusaid ei juhtuks. Aga seda. No kes see seal on? Minu vanavanaema. Sul on ka vanaema ja vanaema. Sa arvasid, et ei ole kull. Ma isegi teadnud, nõletud vaata, see on minu vanavanaema tammuk, kõige ilusam esivanem. Vaatleme ise kuidagi silma. Need pole ju normaalseid silm, mis asja? Sa ei saa aru vanasti tihti fotot hoopis teistmoodi. Inimene pidi ühe pildi jaoks umbes viis minutit liikumatult istuma. Istu ise, viis minutit. Niikaua fotograafia algusaastad. Aga vaata, vaata, kui ilus mu vanavanaema on. Natukene imelik soeng, kleit on küll hästi ilus? Ei, ta on mingi hästi ilusa oja ääres, oja pildi ääres on fotostuudios, näita. Et ei olegi päris õues. Saate nii naljakas soeng. Räägitakse, et mu vanavanaema olevat iga õhtul tund aega peegli ees oma juukseid harjanud siuksed, nii puisas ja ära lobise. Ma arvan, et talle lihtsalt meeldis need harjata ennast peeglist vaadata. Vaata kui ilus ta on. Võib-olla tead, mis mu vanaemal ükskord juhtus? Dali, viie aastane imearmas tüdruk, aga neid hõlbus. Ja siis see tüüp, see oli üks vanaaja haigus, jube asi, mis, oh kohuda palavik, paha olla ja juuksed tulid maha. Kiila, mina, mitte mina, vaid minu vanaema ja ja minu vanaemal olid teadagi maailma kõige ilusamad juuksed nagu kuldsed merelained. Kõik tülid maha, hommikul tõusis voodist istuli ja juuksed padja peal hõnniksid meie vanasti elapärastel kasvasid uued juuksed veel ilusamad. Äkki ta sellepärast harjaski neid nii palju, et igaks juhuks. Kuule, aga vaatame nüüd vanaema Laine. Vat sisendav piknikul. Kuule miks tal selline torni moodi soeng peas? Senini oli moes? Vanaema ütlesid siis, kui tema noor oli, siis oli metsik aeg, kõik käisid miniseelikutes ikka hullult moodsed, eks. Aga õnn on see nii ilus. Mulle meeldib, kui sa isegi natuke rohkem. Imelik kui mõelda, et mõnede laste vanaemad on päris sellised paksud ja kõrtsulise näoga. Minu vanaema üldse ei ole. Äkki need teised ei käi paastulaagris? Koonu Antonil on siiamaani hästi paks kõht, kuigi ta käis paastulaagri, kalamehe kõht. Äkki vanaema ja siis sellepärast vanaksite teeb joogat. Vanasti tädigi akrobaat, et ta on ju praegugi õhuakrobaat, Antoni juubelit mäletad, vanaema oli seal mega, ma ei tea, mis teeks, kui mu vanaema oleks paks, määriksin teile igasugune ravisalve haigete jalgade peale, võtaks neid tablette, ei seisaks üldse pea peal. Ta oleks lihtsalt natukene teistmoodi vanaema. Selliseid kirju rätikuga, maavanaemad on hästi armsad. Nad teevad pannkooke ja sõidavad jalgrattaga poodi kommi osta, täpselt nagu Jaagupi vanaema. Kuule aga, mitu päeva vanaema Laine seal paastulaagris nälgis? Keitze kärjest sel juberi? Eriti ta oli juba kolmandat korda seal ja alles kolmandal korral, leidis Antoni. Esimestel kordadel ta küll ei rääkinud, aga siiani tore seltskond oli tore seltskond, pärast sain aru, mis tore seltskond tähendas. Nii. Peaasi, et vanaema Laine on õnnelik. Elik et vanad inimesed on mõnikord täpselt sama rõõmsad nagu lapsed. Kuigi need on nii vanad, näiteks need Heleni Emajõe naabrimees, armunud Jelena Helenit või muidugi sa ei vaata telekat ja see on sealt kodu keset linna seriaalne. Seinad on seal jube vanad see Heleni ema ja naabrimees ja ikka armusid ära. Äkki vanaema Laine armunud. Võib-olla on see sellest, et ta on taimetoitlane. Aga kas sa tead, et kuskil kaugel idas elavad sellised joogid, kes suudavad olla, niiet söövad iga päev ainult ühe riisitera? Joogid söövad joogid, need pole ju joogid, vaid joogameistrid. Sellised tüübid, kes valdavad väga hästi joogatehnikat. Ainult riisiterasid, söövadki, nad elavad nii, et meil on jube vähe, vajab ühest riisiterast, piisab, mõned joogid söövad jälle ainult metsamarju ja juurikaid. Kõht tühi pole. Ja mõned joogid on aastate kaupa paiku. Ja mõned hoiavad ühte kätt mitu aastat järjest üleval. Hullud või nad keskenduvad, koguvad vaimset energiat, kui sa muud ei tee, kui sööd ja sööd, siis läheb kogu seedimise peale. Ma olen seda isiklikult kogenud. Ei, ma räägin kogu aeg kolm korda päevas, tuleb regulaarselt süüa. Ja siis, et komme tõipsi ainult pärast süttib, muidu ei pea see hambajah see hambavaated ja vastu. Ja siis tuleb siia mingid kiud, noh, kiudained kiududega sööke suhteliselt mõistlik, ema, ma ei tea, kas sa ühest riisiterast päev suureks kasvaksid, äkki proovid, mida? Prooviks proovis teha nii, et see oleks ainult ühe riisitera päevas, äkki? Selliseid asju tuleb õppida, see on kunst ja sa ei tohi niukseid asju, mis kunst mulle mingi riisiterad ei söö. Kuidas veel tavainimene sööb riisi juurde ju kana ja nii see peabki olema ja, ja mida ema ütleb? Ma alguses ei ütlegi talle midagi. Siis, kui ma olen mingi kolm päeva proovinud, alles siis igal juhul on, mina ei soovita, kuuled, mina soovitan sul süüa putru ja juurviljaliha regulaarselt kuuled ja regulaarsel sai, hirmutab mind täitsa ära oma ideedega. Ise, sul on veel hullemad ideed alati. Mäletad, iga kord, kui me oleme teinud, mis sa oled välja mõelnud, siis on olnud hästi lahe. Mäletad, kui me käisime su ameerika kaladel külas, no kuule, me tegime ju sinuga sügisel Austraaliasse sõitma siis kui neil, kel on Kiva, tead see nälgimine riisiteradega, noh, see on hoopis teine asi, ma, ma rääkisin sulle nendest jookidest, sest ma lugesin juustust draama, ära muretse. Aga see on ju ainult üks põnev raamat ja nemad elavad kaugel idas, hoopis teisiti. Ära muretse, homme me tuleme ju jälle raadi seksi ja siis ma räägin sulle ja lastele ka, kuidas läks. Homme, ole ettevaatlik, palun, minu jaoks ei ole. Joe homseni siis. Mina lood, kirjutab Eeva kahh. Esitavad Külli Teetamm ja Anti Kobin, toimetab Tiina Vilu, helirežissöör Maristomba minale saad kirjutada aadressil mina, TRUE või mina lood vikerraadio Gonsiori 21, Tallinn 15, null 20. Nina.