Tere õhtust ja tulemast kuulama saadet meie kooriühingus tehtust ja toimuvast. Seda infot vahendavad täna Kaie Tanner, Aivar Lessinski ja Aarne Saluveer. Vikerraadio poolt on saadet toimetamas Maie Viilup. Alustada aga võiksime ühe ilusa sügislauluga meie kooriklassikast ja nii kõlabki televisioonid tütarlaste koorilt Aarne Saluveri juhatusel. Mart Saare, Juhan Liivi Sügise päike. Laul kuulatud, läheme nüüd saatejuttude juurde ja kõigepealt siis räägime Eesti koolijuhtide õppereisist preemenisse ja koorijuht Aivar Lezinski, milline oli sinu osa selles reisis ja mida siis Eesti koorijuhid seal preemelis kuulsid ja nägid? Minu osa oli samasugune nagu paljudel teistel koolijuhtidel osavõtjatel ja Eesti kooriühing sellise toreda õppereisi korraldas, siis avanes võimalust sõita preeminisse, jälgida kooli olümpiat ja kuulata siis erinevaid koore erinevates kategooriates, mida oli pea 30 ühtekokku kuulata galakontserti ja nautida kogu seda niisugust festivali õhkkonda, mis valitses siis sel hetkel preeminis. Jah, olümpiast on küll sellel suvel jah, tõesti hästi palju räägitud, aga koori olümpiast võib-olla ei ole paljud kuulnudki. Mida kujutab endast selline sündmusega kooriolümpia? Noh, see on interkultuurifondi Saksamaal asume fondi üritus ja põhimõtteliselt on siis maailma kõige suurem koorikonkurss. Kas see toimub siis just nimelt seal olümpia-aastal kuidagi omavahel seotud ei ole, me ei ole, nad toimuvad lihtsalt iga kahe aasta tagant. Et esimene oli Lintsis 2000, teine oli koreas 2002 ja nüüd oli ta siis alla euroopaspreemenis, aga järgmine kooriolümpia ülejärgmisel aastal läheb Hiinasse. Ja noh, kuna see on väga suur Hiina koorile esindus sel aastal oli Hino delegatsioon kõige suurem, siis on see ka üsna loogiline. Olümpia peaks tähendama ka siis mingit võistlust võistlemist, oli seal nii? Jah loomulikult need koorid, kõik võistlevad nagu juba öeldud, ligi 30. kategoorias ja on ka võimalus kontserte anda küll, aga erinevalt olümpiast ei toimu seal mingit eelkvalifikatsiooni, ehk kõike, räägi tahavad ja kellele loomulikult raha on, sest osavõtt on suhteliselt kallim tavalistest koorikonkurssidest, kõik saavad sinna kohale minna, seal nad siis võistlevad. Ja ka see on erinev tavalisest olümpiast, et rahalisi preemiaid ei jagata, nii et koor saab seal oma diplomi või medali ja ei midagi muud. Aga noh, tänu sellele on ka võimalus neid nii suures mastaabis pidada. Kas Eestist ka Bremeni kooriolümpial koore osales? Oli Tartu poistekoori. Noortekoor L2 koori Eestilt ja ja kuidas neil läks, kuidas nemad võistlesid, laulsid? Mõlemad olid terroristide hulgas, nii et läks täitsa ilusti. Ja mida koolijuhid siis endale sealt kõrva taha või silma jätsid, mida põnevat seal oli ja kuidas see kõik üldse korraldatud oli, selline suur, mastaapne üritus, nagu arvata võib. Korraldatud oli see päris suurejooneliselt niisuguses näitusekeskuses, mis hõlmab siis erinevaid paviljone. Ja kõik erinevad konkursid toimusid siis eripaviljonidest, sinna siis juurde veel seminarid ja niuksed nagu töötoa moodi asjad. Ja ka muusikatutvustused, küll siis loengu vormis külga päris niisuguse kontserdi vormis, et tegevust jagub seal nagu mitmel rindel. Ja omamoodi oli selles mingi võlu ja, ja omamoodi see kujunes ka niisuguseks nagu üritust kuidagi segavaks või lõhkuvaks asjaoluks, et ta tegelikult minu jaoks kogu see kooriolümpia jäi natukene liiga suureks ja natuke liiga hoomamatuks, et selles mõttes kohati oleks tahtnud olla kahes või kolmes kohas korraga ja kuna seda ei olnud nagu füüsiliselt võimalik, siis alati tuli midagi valida ja eelistada ja ja pisut niisuguse nagu jah, kaose tekitas see nagu. Ega meie laulupeo tuttavat tunnet seal ei tekkinud. Ei, absoluutselt, et meie laulupidu on minu jaoks nagu mingi väga kindel ja selge asi, aga aga selles koori Olümpias jah, seal oli, oli kohati niisugust jahve pole pisukest nagu kaose tunnet, aga selliseid suuri ühislaulmise, mis seal toimub, Need toimusid seal nii palju, kui mina aru sain, siis ürituse avamisel ja, ja siis lõpptseremoonial Kulase jagunes kogu see üritus nagu kahte tsüklisse. Siis meie saime osa just ühest neiust avatseremooniast ja ühest lõpetamisest ja seal toimusid siis, kus terve nisugune noh, üks keskmine staadionitäis rahvast üritas siis laulda koos orkestriga teatud niisuguseid klassikahittlugusid, mida siis toetas veel ka suur sümfooniaorkester. Omakorda, nii et, et niisugune jah, suhteliselt võimas ja suurejooneline värk. Aga see konkursi pool oli vast ikkagi tegelikult nagu minu jaoks isiklikult kõige huvitavam seal kuulis siis tõesti väga erinevaid koore ja noh, jälle võib-olla kuulmiskogemused on kõikidel ikkagi erinevad, mingis mõttes, aga kõige rohkem jäid meelde aasiakoorid eeskätt võib-olla just õppeasutuste koorid, ka tavalistest gümnaasiumidest ja kolledžite kokku pandud õpilaskoorid. Filipiinidelt ja Indoneesiast, kus oli näiteks 80 ja 90 lauljat ja mida need koorid laulsid oma kohaliku repertuaari. Need koorid laulsid Lääne-Euroopa klassikat alustades renessansist ja barokist ja üles kuni 20. sajandi muusikani välja, tehes seda vaimustavas kvaliteedis ja ja erakordse innukuse ja endast andmisega, et see oli üks kõige võimsamaid elamusi seal mulle eriti meelde üks Indoneesia koor, tõesti mis oli kaheksakümneliikmeline ja nad ise nägid välja hästi miniatuursed ja pisikesed tillukesed häält tuli nende seest välja täpselt kolm korda rohkem, kui võiks olla, vaata ja laulsid äärmiselt niukse, hea maitsega ja ja väga hea vokaaltehnikaga. Euroopalikku kava kõige paremas mõttes meie jaoks. Ja tegid seda tõesti vaata üleoleku ja rõõmuga. Need koorimuusika tulevik ongi võib-olla seal Aasia maades. Võib-olla see on lihtsalt nüüd minu subjekti niuke avastamisrõõm, et ma ei ole kuulnud nii suures koguses erinevaid aasiakoor, aga, aga tõepoolest, see oli muljetavaldav, et meie jaoks on kogu aeg kooli muusikaraskuspunkt jälle, mitte meie, vaid minu jaoks on olnud pigem Saksamaal ja Prantsusmaal ja Inglismaal ja me oleme kogu aeg nagu üritanud jälgida seda, mis toimub siinsamas nii-öelda Euroopas. Aga et sedasama tööd tehakse hoopis teistes mastaapides ja, ja täpselt sama vokaal ja sisulise kvaliteediga Aasia riikides, see oli avastuslik täiesti. Aga kohalikud sealsed saksa koorid oli neil ka võimalus kuulata. Nad osalesid küll seal konkursidel ja aga, aga ei saaks öelda, et nad oleksid jäänud meelde mingisuguse, eriti ereda ülesastumisega. Et see jäi nihukese suhteliselt korraliku ja tavapärase konkursi esinemisraamesse. Oli seal ka selliseid meelelahutuslike üritusi seal olümpia raames või oli ikkagi selline kontserdi õhkkond, meeleolu valitsemas? Suhteliselt niisugune töine ja kontsert, õhkkond oli nagu peamine, mis, mis ka tegelikult võlus minu meelest meid kõiki, sest need päevad olid selles mõttes ikkagi väga täidetud. Et, et ka hilisõhtuni välja olid ikkagi kontserdid. Võib-olla kõige suurejoonelisemalt olid siis mõned skaala kontserdid, mis toimusid, millest ka meil õnnestus osa saada kus tõesti olid siis väljas jällegi üle kogu maailma tippkoorid noh, võib-olla meile nagu harjumuspärasemad seal näiteks üks koor ukrainas toreia aga siis samas kõrvale pakuti ka ühte Jamaica koori ja, ja oli võimalus kuulda ka järjekordselt ühte koolikoori Lõuna-Aafrikast, mis mõlemad omamoodi omal erineval moel olid sisse erakordselt põnevad ja huvitavad, kuulata kus järgmine kooriolümpia toimuma saaks. Ta toimub nüüd Hiinas, ma ei tea, kas kooriühing plaanib ka sinna viia mingi hulga Eesti koorijuht ja ma usun, et see oleks siis ülejärgmisel aastal, see oleks siis 2006 ja Hiina esindus tõesti Libreeminis väga võimas. Nii et eks aeg näitab Nii et loodame siis järgmisel korral hiinast olidki muljeid kuulda. Loodame aga nii, et see oli igati meeldiv ja positiivne elamussaamani aru. Jah, oli küll, kuigi muidugi see olümpia tõepoolest nagu Aivar ütles, koosnes kahest tsüklist, et me nägime esimese tsükli lõppu ja teise algust, et tegelikult see programm oli veel kaks korda pikemad, kindlasti oleks olnud veel rohkem näha. Aga no ilmselt on praegu koht, kus saab kõige paremini ülevaate sellest, mis maailma koorimuusikas praegu toimub. Just tänu sellele, et seal ole eelkuulamist ja kõik saavad sinna kohale tulla. Kui palju neid maid võis seal kohal olla? Üle 80. Nii et see geograafia oli väga lai ja nii et sai ülevaate nii geograafiliselt kui tasemeliselt. Et tõepoolest sellistest väikestest ja mitte väga kõrge tasemega pensionäride kooridest kuni tippudeni. Ja kui Aivarit üllatas positiivselt tõepoolest väga paljude Aasia kooride kõrge tase, siis mulle oli üllatus ka see, et väga tugevalt oli esindatud näiteks Lõuna-Aafrika koorimuusika oma kooridega, mis olid kõrgetasemelised, tugevad noored, suured koorid. Et nagu küsida positiivselt suurt koorimuusikamaad, siis ilmselt ka Lõuna-Aafrika sa esimesena ei pakuks nagu ilmselt ka mitte Hiinat, selles mõttes silmaringi avardumise jaoks on see väga tore üritus. Teine asi on see, et kas sinna koorile tempel alati suudab minna, kui ta toimub tõepoolest teisel mandril, siis on keeruline. Jätkame juttu siis koori olümpiast, mis toimub sellel suvel Bremeni linnas ja Aarne Saluveer, sina osalesid ka žürii töös ja ühtlasi olid ka olümpiakomitee liige. Kas olümpianime kasutamine koorimuusika valdkonnas õigustas ennast? Noh, ma olen natuke kursis nende nende taustadega, millega selle nimevalikut on püütud õigustada. Jaa. Jaa. Ma ei salga, et see on tekitanudki selliseid erinevaid arvamusi, esiteks, et olümpia kui selline spordisündmus, siis olümpiasportlased ise püüavad sellest kiivalt kinni hoida. Teisalt selle ürituse korraldad omakorda väidavad, et olümp ja all mõeldakse sellist ülemaailmset sõbralikku ühistegevust, mis ka siis vahel võistlemise vormis toob inimesed kokku ja et seda nime, kuidas öelda, võiks kasutada nagu vabavara arvuti arvuti majanduseski. Nii et mina selle nime üle täna ei tahaks mingisugustesse töölistesse loomingutes nagu osaleda on. Minu jaoks on tegelikult kõige tähtsam, et tuleb kokku hulk koore, kes laulavad ja droomalik palju muusikat teha ja kuulata. Aga millega tegeleb olümpiakomitee, kuhu sul kah au kuuluda? No ma saan aru, et see olümpiakomitee, et enne seda kolmandat olümpiat nagu selles mõttes üle vaadatud ja nagunii-öelda loodud või tugevdatud koostöös maailma koorimuusikaföderatsiooniga jätkub samas koosseisus. Mul on selline tunne, et ta just tuli ja nüüd alustabki nagu oma tööd selle selle olümpia alguses. Aga eesmärk peab olema siis sellest hartast tulenevalt ikka nii-öelda sõbraliku koorilaulmise koorimuusikavaldkonna arendamine ja küllap siis selle koorile ja sellise rahu nimel ja kõige kõige muu nimel laulmise nii-öelda viimine siis maailma eri nurkadesse, eks meiegi oleme seda Eestis ju öelnud, et selline üritus toimub ja, ja valgustanud seda, millistel tingimustel ja kuidas sellest osa võtta saab. Jah. On seal kohapeal ka sõnastatud selle olümpiaidee ja mõte. No üks selliseid TÖÖ dokumente, mida püüti sellel kokkusaamisel ka nagu töödelda oli, oli selline resolutsioon siis ka Unesco suunas, mis ütles, et noh, meie, kes me elame ja juba siin sadu aastaid koorilaulu keskel meie jaoks tundub selline, et mõned neist ütlevad, et äkki äkki see on pigem nagu aegunud, et otsin midagi uut paljudes maades inimestel tegelikult siiski puudub üldse noh, kuidas öelda võimalus laulda organiseeritult nii-öelda korrastatud noodimaterjali või, või, või haritud koorijuhiga, nii et päris paljude maade valitsuste poole ja ka Unesco poole peaks. Harta ütlevad pigem, et maailma iga maa, iga laps väärib seda, et tal oleks nagu noh, õppinud koorijuht ja õpetaja, samamoodi ta nagu toitu, vett, nii, ta vajab hingetoitu ja ja koorilaulu väärtus, ütleme, heade intellektuaalselt olemuslikke tekstide edastaja, näed, et see on osa maailma maailmaharidusest. Nii et igati õiged ja positiivsed väärtused, Jon seal esile toodud No selles mõttes kindlasti jah, asi, millega mul tuli küll kokkupuuted, on ka see, et, et ongi nii palju kontinent, nii palju erinevaid maid ja nii palju erinevaid seisukohti, et eks on selline jälle mingi mini ÜRO mudel, kus, kus igaüks näeb nagu küllaltki kitsalt selliste oma lõiku. Jaa, jaa, tõstatab siis selle esile ja, ja enne ei saa edasi minna, kui, kui see küsimus tuleb nagu läbi vaadata, ülejäänud peavad ka selle üle seedimata. Need on küllaltki sellised aeglased protsessid. Ja olukorrad ja probleemid on ju erinevad täiesti. Et olite, tähendab ju ka võistlemist ja ju siis ka hindamist ja sina, Aarne Saluveer žürii liikmena siis omasid ka võimalust kuulata ja hinnata neid koore, kuidas hindamisprotsess tegelikult siis õigupoolest toimus või kuidas see üldse võimalik niivõrd suure kooride hulga puhul seda kõike läbi viia? Noh, seal on püütud kuidas öelda aega, aega inimestelt võimalikult optimaalselt ära kasutada, ehk see suur hulk žüriiliikmed, kes sinna siis kaasatud, eks nad ole, ole küllaltki sellise laiakogemusega inimesed, mina nendest tulen võib-olla siiski täna üks nooremaid ja et need paigutatakse laiali kahte vooru, nii sellesse olümpia eelvõistlus, mis siis võimaldab nagu minna nagu päris olümpiatuurile kui siis ka ka olümpiamedalite eest nii-öelda võitlema ja ja mis tähendab seda, et mina tegin kaasa ka neljas erinevas žüriis ja need žürii koosseis, et kunagi ei korda, sa võid mõne kolleegiga kohtuda mõnes žüriis, aga seda ei ole kunagi kunagi, et sama žürii hindab samas eel, hindab ka eelvõistlust ja olümpiavõistlust alati erinev, žürii on, et sa ei saa ka kaasa võtta oma eelnevat kogemust järgmisse, nii et iga iga selline hindamisvooru nagu suhteliselt kuidas öelda uus või puhas. Ja suuruse kooride hulk oli siis, keda tuli läbi kuulata. No kõige suurem kategooria, millega mina küll kokku puutusin, oli, oli kategooria lastekoorid et sealse osalevate kooride arv oli. Ma arvan, et olin üle 40 või see tähendab, et me tegime kolm päeva päris tihedat tööd, seal oli huvitav. Noh, minu jaoks on see valdkond jah, alati huvitav, et mida siis nagu noorte artistidega ja, ja lastega nagu korda saata saab, et loomulikult see ongi seinast seina, et et nii sai näha selliseid katsetusi, kus oli võetud, ütleme näiteks selgelt üle jõu käiv repertuaar. Aga ka loomulikult need tipud, kõik, kes ikka medalita tulid, need olid jah, üks parem kui teine ikkagi. Aasia kohta siin vist juba eelnevates intervjuudes mainiti ja jättiski sellise muljet, päris päris paljud sealt tulevad, koorid on pannud endale ütleme, seitsme-kaheksa-üheksa-aastaste lastega noh, ütleme väga raskeid eesmärke. Ja kordan siis veelkord, mõned neist elasid nagu meiegi kongressidel. Mõnede jaoks oli see täna veel vara, aga aga ütlevad inimesed hiinast ise, et nemad hakkavad oma lapsi, paneme muusika juurde ka niipea, kui nad käima hakkavad. Kolme-nelja-viie-kuueaastaselt. Järgmisel olümpialinn näiteks on, on selline, et seal on üks spetsiaalne linnaosa või saar, kus elavad inimesed väidetavalt kes armastavad muusikat ja klaverikunsti, nii et seal saare peal kõikidel on klaverid, et see on sihuke klaverifanaatikute saar. Tšaikovski konkursi neljas välisvoor toimub seal nii, nii palju on veel ka öeldud, et see muusika juurde tuleme, nendel aasia inimestel hakkab väga vara ja küllap nad siis ka varem suudavad. Noh, kuidas öelda, tõusta pjedestaalile. Kuulasid kindlasti ka paljude erinevate maade koore, kuivõrd see rahvuslik koloriit välja tuli. Küllap me täna selgelt tunneme, ära võta mu kõla taotluste järgi Ungari koorid ja. On see selgelt tunda ja kuulda. On jah, täna täna on see, et, et nendel on oma selline teatud nivoo teatud tämber, teatud esituslaad, mille järgi Ungari koorid juba täna nagu plaadi pealt või silmad kinni nagu ära tunned. Aga kas ma väidan, et ega nemad teavad seda omapärast kinni hoidma, kiiret? Tegelikult on see siiski mingi asi, mis tuleb ilmselt sellest kodalist partokist ja kõikidest nende oma rahvalauludest, mis need siis just selliseks teeb? Ja kas žüriiliikmete arvates oli ka see positiivne, see rahvusliku koloriidi oma omamine? Noh, sellisel konkursil juhul loomulikult püütakse kuidas öelda, panna kokku niivõrd laikavad, mida mitmekülgsem sa ju oled, eks ju, seda parem on, et kui sa suudad esitada viis lugu näiteks, millest kõik on nagu erinevate kõlavärvidega erinevate taotlustega, et siis on sul sellega, sa oled nagu kuidas öelda rikkama või uhkema, sellise väljanägemisega ja tõenäosus on jõuda ettepoole, aga aga noh, eks see on juba niisugune unistus, et paljud täiskasvanud vokalistidki ei, ei valda erinevaid stiile, tõmbeid, mida iganes. Kuulsime juba eelnevalt, et järgmine kooriolümpia saavat toimuma Hiinas. Milline võiks Eesti osalus seal küll olla? Raske prognoosida, kui ma mäletan, õieti siis Lints ja esimene kooriolümpia oli, oli eestlastega asustatud nii-öelda siiani kaugemal toimunud teine kooria olümpia pusanis toimus ka siiski eest Eesti ettevõtlike meeste ehk tehnikaülikooli meeskoori kaastegemisel. Sellel aastal oli meil natuke seal võib-olla isegi mitte nii aktiivne osavõtt. Meie ju selles mõttes kedagi nagu otseselt tagant ei torgi, et see on siiski nagu vabatahtlik üritus ja, ja koormab ise pidama seda enda jaoks oluliseks, et samast Tartu noortekoor ja Tartu poistekoor, kes seal käisid, jäid minule antud kommentaarides omaosalusega rahule, olid rahul nii esinemiskohtadega kui kui majutuse, toidu, muude asjadega. Kahju oli see, et nende mõlema kollektiivi vokaalansamblid, kes oleks võinud kaasa teha vokaalansamblite voorus ei saanud seda teha, kuna keegi oluline ansambli liiga ei, ei, ei saanud oma teistest töö või, või muusika üles ennast tuletanud. Kaasamine on minu jaoks üks väga huvitav olnud, just kuidas eestlased oleks pistnud oma oma jala nii-öelda selliste väiksemate koosseisude ukse vahel, et need on tavaliselt kooride parimad lauljad, kes seavad endale koorist, noh ütleme erinevad ja huvitavamad enda jaoks siis eesmärgid, et see oleks väga põnev olnud kõige rohkem. Minu arust kajastab ka olukorda maailmas selle maailma koorimuusika Föderatsiooni üks selline töökoosolek, kus siis anti selliseid nagu ülevaated või või raportid oma maa koorimuusikast ja, ja kui järg tuli hiina kätte, siis Hiina ütles, et noh, et meil sellist ühte üldist kooriorganisatsioonid täna ei ole, et me ei ole suutnud kõiki neid nagu kokku võtta. Seetõttu me täna ei oska öelda, kas meil on 2000 täpselt 200000 või, või, või kaks miljonit kooriaga, et meil on neid väga palju ja see iseloomustab nagu olukorda, et muusikat toimub igal pool ja kõik nad ei, ei jõua mistahes olümpiale. Meie omalt poolt loomulikult oleme alati teinud mis tahes selliseid jõupingutusi, et kui, kui keegi koor noh, kuidas öelda, kellel tundub olevat lootust seal tuua Eestisse medalit. Kui ta tahab sinna minna, me omalt poolt oleme varustanud teda infoga ja püüdnud ka oma kanaleid kasutades teda siis materiaalselt abistada, sinna jõudmisel. Rullist taset vaadates-kuulates võiksid seal eesti koorid olla läbilöögivõimelised. Tipus on raske jah. Kui täna öelda, siis ma arvan, et üks, neli kollektiivi võiksid olla sellised, kes, kes, kui nad selle endale eesmärgiks sead, seaksid, areneksid selle käigus küllalt palju ja kellel oleks lootust sinna võib-olla selle selle tipu lähedale pääseda. Konkreetselt tulemuse määrab ikkagi nii ja ta sooritusele hetkele selles kohas. Aga läheme nüüd juttudega edasi ja siis realiselt. Järgmine sündmus, millest meil juttu tuleb, sai toimuma küll ju siinsamas, tunduvalt lähemal ja nimelt Tartu linnas ja juunikuus kus siis peti euroopagantati nimelist laulunädalat ja selline sündmus Eestis küll toimus esimest korda. Ja Raul Talmar, sina olid sellega vist lähedalt seotud. Olin nii lähedalt vist kui, kui saab, et ma tegin seal ühte töötuba Eesti muusikast või siis folkloorist laval või lavalisest folkloorist või siis muusikast, mida koor saab esitada laval, kellele sa, eks nendele Euroopaga taadist osavõtvatele lauljatele see, see toimub ju niimoodi, et registreerivad inimesed sellest laulunädalast osavõtjaks, valivad endale siis workshop i tegevus noori lauljatega ja aga, ja ta ongi, kuidas öelda, jällegi üks võimalus koorilauljatel tutvuda eri maade, aga siis Euroopa maade muusikakultuuriga või koorilaulukultuuriga. Jaa, jaa, Nendel nädalatel siis iga iga maa, kes seda korraldab, pakub välja omad töötoad ja, ja inimesed sinna registreerivad küll kollektiivitiga ja et tullakse terve kooriga, võetakse osa ühest või teisest workshopis taga, seal on ka üsna palju. On neid individuaalseid osavõtjaid, kes on lihtsalt kellele on koorilaul tema selline hobi ja ta tahab sellega tegeleda. Nii et tundub, et vägagi kirju seltskond siis istus seal auditooriumis. Jah, seltskond oli kirju ja ütleme ka tasemelt üsna kirju. Meie töötuba, mida me tegime koos Tseelia Roosega oli siis Veljo Tormise teostel põhinev, aga me näitasime nagu kahte erinevat koreograafia vormi, mida, mida siis on tehtud üks on siis Kristjan Toropi poolt, et kirjeldatud ja kirjutatud viis eesti rahvatantsu segakoorile. Ja teine hulk oli siis pulmalaulude tsükkel, mida ka möödunud koolinoorte laulupeol ette kanti, mille koreograafia atramaid osa. Niimoodi, et, et demonstreerida, kuidas siis Eestimaal on, on lava peal koore liikuma pandud muusika taktis. Ja mõlemad lähetatud teosed ju kasti tugeva rahvusliku koloriidiga, et kuidas, nagu pärale jõudis. See oligi, see oli meie suur töö ja vaev. Me alustasime hommiku Tseelia laulis ette ja mängis seda lõõtsa ja torupilli ja siis soovime neid mänge ja, ja kuidas öelda neid neid samu laule siis nagu originaalis, et ühest, nii nagu ta käis eeslaulja ja siis kordasime järgi, kuna nojah, meil oli ka tegemist ühe ühe toreda väikse Sloveenia sellise keskealiste inimeste kooriga, kes oli enamusele selle töötoa liikmed muidugi ja nende jaoks keel väga keeruline ju küll õppida. Kui me mõlemat seljaga jagasime nagu arvamust, miks me võtsime teha, et eesti keel on eriti regivärss, on sellise foneetilise harjutusena täiesti teostatav, ilma et, et sellest aru saadaks, meie asi oli see sisuga ära seletada. Aga tegelikult niisuguse huvitava keele või foneetika tööna on, on võimalik seda ka nagu läbi viia ja sedamoodi me seda ka tegime, nii et me panime neid eesti keelt pähe õppima. Loomulikult sisu ära seletada? Ei muidugi jah, aga, aga, aga nad pidid ka need enam-vähem kõik need laulmised peast tegema. Ehk õigemini järellaulmised. Aga tegu polnud Jaanus mitte laulmisega, nagu ma aru sain, vaid ka siis liikumine sinna juurde veel. Jah, ja siis hakkas meil koreograafia töö ka veel peale ja, ja noh, mis meil oli neli päeva aega sellega tegeleda, hommikul õhtul me muudkui möllasime niimoodi, et lõpuks jõudsime siis ka selle kavaga ette kanda ülikooli aulasse lõppkontserdil. Nii, ehk näidata seda, mida me siis selle ajaga olime jõudnud ära õppida. Ja kuidas siis läks, kuidas te ise selle eestvedaja Jottena rahule jäite? Ma arvan, et selle selle, selle kantaat, euroopakantati laulu nädala põhiline tähtsus on tegelikult seesama tutvumine millegagi suutmine, õppida, midagi, kuidas öelda, ma arvan, et need, et need kontserdid, mis on siis ateljee, lõppkontserdid, ei ole niuksed, tohutud, kunstilised sündmus, et see on nagu näidata seda, mida, mida, millega ollakse hakkama saada olnud ja nii ta, ma arvan, õigustas ennast igati ja kuidas öelda, minul oli hea meel, et nüüd need inimesed kõige sellega said hakkama ja lahkusid rõõmsana sellelt kantaadilt, seal nad on kõige tähtsam. Jõies kindla teadmise enesega kaasa, mis asi on Eesti regilaul ja kuidas teda esitatakse, kuidas ta kõlab tollteadusi nad kindlalt said. Aga arvata võib, et see Europa kantati esmakordne korraldus Eestis andis sellise hea kogemuse kõigile osalejatele. Ja korraldajatele mõtlen. Tundub küll seda oli väga huvitav ja tore korraldada. Ma loodan, et ateljeejuhtidel oli ka positiivne kogemus. Ja loomulikult oli see väga hea võimalus tutvustada Eesti laulupidusesse laada, lõppesid laulupeoga. Ja kõik need 222 osavõtjat õppisid Tartus ühendkooride lugusid eesti keeles selgeks selle nelja päevaga ja sest ühendkooride bloki Nad laulsid viit laulu. See ei ole raske. Et nad õppisid ära ja nad olid sellest väga vaimustuses ja oleksid tahtnud isegi neid rohkem õppida. Et see oligi meie jaoks üllatus, et kui meie jääks laulupeole repertuaari õppimine tähendab ikkagi seda, et laulja õpib selle pähe. Et siis saksa koorilaulja laulis viis laulu läbi tunni ajaga ütles, et ma olen läinud selgelt, võtame järgmised, eks ju, et ma võin laulupeole minna. Ja siis ma tean, et Hirvo Surva, Tõnu Kaljuste ikkagi nägid sellega vaeva, et õpetada neid ka natuke rohkem kui ainult seda, et sa suudad selle kuidagiviisi läbi laulda, et anda seda elamustesse laulupeol ka suudad ringi vaadata ja dirigenti vaadata ja mitte ainult meeleheitlikult noodiga. Kuna ikkagi küsimus on, kas teha muusikat või mitte, tähendab, ja, ja midagi ei ole teha. Amatöörlaulja saab musitseerida ainult peast. See on väga selge. Ja loodetavasti need euroopagantatist osavõtjad ka siis pärast seal laulukaare all seistes ikkagi selle õige tunde kätte said. Loodetavasti küll, et noh, nagu Raul ütles, et tuleb teha muusikat, vot seal tõepoolest oli osa, laulsid lauljad, kes tahtsid näha muusikat, et me nagu vaatame ära ja siis see on nagu hästi. Aga jah, laulukaare all ei olnud kellelgi enam küsimust, et miks nad pidid neid laule pikalt õppima, sest kõik nägid ja said aru ja ja põhiliselt oli vahva vaadata neid Iisraeli või Hongkongi või, või Portugali või muude kaugemate maade esindajaid, kes 20 esimest minutit seisidki lauluväljakud vaatasid lavale ja kordasid, see pole võimalik, see ei ole võimalik. Nii et ja noh, veel hästi tore oli ühe väga tubli korraldaja kommentaar, kes ütles, et oi, et me tegime Hispaanias ka sellist suurt kontserti, kus oli 3000 inimest korraga laval. Et nende lavale minek võttis aega poolteist tundi. Et noh, nad olid vapustatud sellest, et et noh, ma vaatasin ju praegu lavalisel oli ühendkoori, ma vaatasin uuesti, seal ei olnud enam-vähem korjata. Et kui paljude liikumise suunajaid on. Ma ütlesin, noh, Raul Talmar lavais lainena lava taga ei ole võimalik, ei ole võimalik. Kordumatud elamused Eesti oli küll ja positiivne oli ka see, et seesama euroop pagantad, mis ühendab üle miljonit liiget 42-st riigist tegi ettepaneku pärast seda meie laulunädalalõpu. Et nad tahaksid korraldada suure rahvusvahelise kursuse kultuurimänedžeride-le ja tahaksid seda teha Eesti laulupeo näite tuua need Eesti laulupeole, et näidata neile, kuidas tuleb massiüritust korraldada, kas see peaks siis toimima saama järgmisel? Ilmselt ilmselt sellega seoses, sest nagu ütles Europagandati peasekretär Sonja Greiner mitte kusagil mujal sellist asja ei toimu, mitte kusagil mujal pole võimelisest praktikat saada. Nii et ma arvan, et see oli meie laulupeole selle korraldusele väga suur tunnustus. Et räägimegi, siis Eesti kooriühingu alanud hooajast, mida uut see enesega kaasa toob ja kas laulupeojärgne hooaeg on siis nagu tagasivaateks ja hingetõmbamiseks või siiski on ka ikkagi uut, palju? Samas väga palju uut ei olegi see, mis toimub, on enamasti selline traditsiooniline ehkki maja traditsioonid on väga uued. Jaanuaris tahaks korraldada Eesti kooriühingu aastakontserti, sega siis teist korda, kus anname üle aastapreemiad. Kultuuriminister annab üle tänukirjad neile kooridele dirigentidelt, kes on konkurssidel auhinnalisi kohti saanud. Ja ühtlasi ka siis parimad esinevad. Ja see on selline tore ülevaate kontsert sellest, mida eesti koorid on aastal 2004 korda saatnud. Nii et see, mis eelmisel aastal alguse sai, see aasta kontserdi korraldamine, et see peaks nagu jätkuma igavesti. Jah, kindlasti, sest seal oli väga positiivne vastukaja ja see oli noh, koorijuhtidele huvitav, lauljatele, huvitusega publikule huvitav, et seda kindlasti tahame edasi teha. Siis on loomulikult tulemas aprillikuus taas Tallinna kooriv festival, rahvusvaheline, mille registreerimise tähtaeg lõpeb esimesel oktoobril. Nii et oktoobrikuuks me siis teame, kui palju ja kes meil tulemus on. Praeguseni see huvitav huviliste kategooria geograafiline ülevaade on küll väga huvitav, et seal on tõepoolest Jaapanist ja kuni Iisraeli ja Ameerika Ühendriikide ja Norra ja Itaaliani neid huvilisi, et kes need siis täpselt registreerivad ja kes neist välja valitakse, segame, saame ka varsti teada. Mais on jällegi traditsiooniline roheliste rattaretk, kus koorid laulavad, seekord on Otepääl. Juunikuus toimub kirikulaulupidu, kus aga sugugi laula ainult kirikukoolid, vaid ka kõik muud koorid, kes sinna minna tahavad kus see toimuma saab ja see toimub Tartus 10. 12. juunini. Ja muidugi on. Me ei loe ometigi Tubina 100. juubeliaasta, nii et maist juunini toimub suur Tubina festival, kus ka koorikontserdid on esindatud, toimub Estonia kontserdisaalis pidulik koolikontsert ja samuti Alatskivil Tubina sünnikohas ja Tubina sünni kohastumine, laulupäev. Loomulikult ei ole laulupäeva repertuaar ainult Tubina loomingust, see oleks võimalik, küll aga on seal ka teiste Tubina kaasaegsete laule, sest 2005. aastal on väga paljude heliloojate juubeliaasta, nii et sellest saab selline Ilus kummardas juubilar, juubilari tuli ja noh, loomulikult traditsioonide hulka kuulub ka advendilaulmine sõnade esimesel advendil Tallinnas ja kus tavaliselt laulavad kirikukoorid. Nii et selliseid huvitavaid asju on, on väga palju. Nii et piisavalt tegus ja töine koori aasta peaks tulema see aasta 2004 2005. Jah, see on kindlasti kooridele väga töine aasta, sest lisaks suurtele rahvusvahelistele konkurssidele on ju Eestis ka veel liigi konkursse sel aastal palju. Veebruaris on kooli segakooride konkurss. On üle-eestiline segakooride võistulaulmine, märtsis on naiskooride konkurss. Nii et koorid saavad võistelda sel aastal väga palju ja, ja ka mitte ainult koolidele, vaid muusikateoreetikutele või kultuuriteoreetikutele on huvitav hooaeg, sest veebruaris on tulemas laulupeokonverents koostöös Läti ja Leeduga, nii et seal saab siis ülevaate balti riikide laulupidudest ühistest erinevatest joontest. Sel hooajal on, ma usun, kõigile palju pakkuda. Ja loodetavasti ka Eesti koorid on siis jätkuvalt edukad ka käies välismaistel, koorikonkurssidel ja festivalidel ja, ja jõuab info neist käikudest ka ikkagi kooriühingusse, et kui suur see kooride hulk on, kes niimoodi käivad ja võistlevad ja üles astuvad ka laias maailmas? Neid koor on rõõmustavalt palju. Seda statistikat on huvitav vaadata seal olemas korjeni koduleheküljel, seal küll sellises vormis, et millisel aastal, kui palju koore on saanud konkurssidel auhinnalisi kohti. Registreerivad ennast sinna käijad. Jah, mul on väga hea meel, et koorid üldiselt alati konkurssidel tulles juba teatavad, eriti kui kellelgi on hästi läinud, enamasti vist ka läheb? Jah, paljudel juhtudel ikka koorid on tublid, võistlevad väga toredasti ja nii, et aastal 2003 oli selliseid auhinnalisi kohti saavutanud koore 70 kusjuures mõni neist koolidest võitis mitmel konkursil Nende hulgas näiteks Revale kammermeeskoor, kes auhinnalisi kohti sai kolmekonkursil, kui ma õieti mäletan. Nii et neid oli möödunud aastal 70 auhinnalisi kohti saanud koore, mis on nagu väga-väga tore tulemus. Selle aasta tulemused üleval, kui vahetada, aga ka sel aastal on neid päris rohkelt. Et seal huvitav statistika, mida saab aasta kaupa kori kodulehelt jälgida. Ja tõepoolest, ma loodan, et kõik koorid, kes kusagil käivad vaat sellest kori ühingule teada, sest see on üks osa meie koorimuusika ajaloost ja see on äärmiselt huvitav. Ja üks viimastest meie tublidest kooridest, kes käis ja võistles. Ja see oli Ungarist, Debretseni, Eesti koorijuhtide naiskoor, kes saavutas seal hinnatava kuldmedalikoha Jah, selle üle on väga hea meel. Debretseni konkurss on üks niinimetatud Euroopa karikasarja konkurssidest tugeva tasemega konkurssi, seal võistles kaheksa naiskoori, kusjuures need kaheksa olid valitud ikkagi välja palju rohkemate soovijate hulgast. Sinna pääses lugu igaüks. Nii et Eesti koorijuhtide naiskoori esikoht seal on väga rõõmustav saavutus. Ning juhatasid koorikonkursil ands söötja. Õnne-Ann Roosvee. Ants Sööt kommenteeris hiljem, et, et tase oli tõepoolest kõrge ja konkurss oli neil loomulikult kasulik kogemus. Aga kindlasti oli see positiivne kogemus ka jälle Eesti koorimuusikale, mis pääses seetõttu taaskord maailma koorimuusika. Kaardil ja naislaulu teemal ka jätkame. Eesti naislaulu selts on saamas kümneaastaseks ja tähistab seda sündmust kontserdiga Kaarli kirikus seitsmeteistkümnendal oktoobril algusega kell 14. Mõistagi saab seal kuulata meie parimaid naiskoore ja kõik praegused ja endised lauljad, dirigendid ning mõistagi kuulajad on oodatud ja teretulnud. Eesti naislaulu selts on näidanud end igati tegusa ühendusena ja temast on 10 tegevusaasta jooksul kujunenud arvestada tav jõud eesti kooriliikumises. Pikemalt teeme Eesti naislauluseltsist ja tema lauludest juttu meie 15. oktoobriõhtuses saates. Praegu aga saate lõpuni jääb laulma Eesti koorijuhtide naiskoor Ants Söödi juhatusel.