Meie käsutuses seltsimees hiired on ainult pool tundi ja seda on muidugi armetult vähe nii Inglismaa kui ka Shakespeare'i jaoks, eriti veel siis, kui tuleb kõnelda mõlemast jäänud seekord tuleb muidugi kõneleda mõlemas. Kusjuures see, kõige imelikum on seal Inglismaasõja sexpyriga, et seal on isegi raske päris aru saada, kus üks algab ja kus lõpeb. Sest kogu Inglismaa paistab olevat nii Seksperilik kui Shakespeari põhijooneks pidada teatrit. Vaevalt leiad riistmaad, kus iga sammu peal nii tunned, et nagu oleksid sa teatris kui sul järsku tänaval külma rahuga jalutab vastu niisugune sull Verne'i romaani kangelane, põskhabeme ja kirju ülikonnaga, mida sa oled mujale armunud ikka nägema ainult teatris. Mister Pikvitkidest ja Foritest vist kõnelemata, kõik, mis viimase 100 aasta jooksul olnud, see kõnnib rahulikult tänaval ringi ja mitte üksi tänaval, on igal pool. Ühel päeval külastasime niisugust asutust või hoonet. Mil tempel milles kunagi 400 aastat tagasi toimus eksperdi 12 kuu esietendus ja see hoone praegu täitsa asja ees seal hoones on üks töötab, üks Londoni suurem või kindlasti suurem advokaatide kolleegium. Ja sama sooles muuseas näidati siis meile ühte lauda, mille tammepuust laua Platria oli tehtud selle inglise ümber, maailmareisija mida omavahel öeldes tuleb korralikuks mereröövliks pidada treiki laeva plankudest, kes esindasid Nõukogude Liitu Seksperi juubelipidustustel. Moskvas oli üks nõukogude liidu suuremaid ekspiroloogu professor anniks siis professor Vassiljev, teatriteadlane ja kriitik, noh siis oli veel teatri, tegeles Safotokov Moskvast oma abikaasa, ka näitleja, siis ootavaga Sis, Verlin Majakovski teatrist, aga suur grupp oli neid teatritegelasi teistest liiduvabariikidest Armeeniast ja Gruusiast Gruusiast. Muuseas Arava, meie üks tugevamaid hotelloci Kas võime selles, et ka üks Eesti NSV teatritegelane oli Nõukogude delegatsiooni koosseisu arvatud näha teatud üleliidulist tunnustust meie teatri Shakespeare'i traditsioonidele? Noh seda vist ka eesti teatril on ju palju ikesekspiri lavastatud ja noh, nende hulgas alles hiljaaegu Tartu Vanemuises lavastas, mis esmakordselt nõude lavale tuli. Ja muuseas, seda fakti märkis ära ka Teili Volker, et esimest korda Coriolannust tuli nõukogude lavale just Eestis. Nomil oli ka kaasas mul kavalehti meediaatritest, kuigi peab ütlema, et tänu seltsimees meri hoolele on Inglismaal nii eesti sibuzeczpyri materjalid kõik olemas. Ja muidugi oli see aprillis ülemaailmne sündmus ja, ja selle tõttu nägite te ju kogu maailma teatri esindajaid seal. No ja seal oli muidugi rahvast väga palju koos ja päris lõbusaid kohtumisi oli, kusjuures ma tahaksin rõhutada, mitte see paraadlik külg oli võrdlemisi Väi võrdlemisi, nii isegi tagasihoidlik. See pidustuste keskpunkt oli 23. aprill, siis algas hommiku sellega, et pool 11 siis stratwordis järskuni läksid lehvima 130 maa riigilipud. See oli avamise tseremoonia mida siis läbi viis kuninganna mees, nimelt tervenemiseks ekspory pidustused, mis terve aasta kestavad, need toimuvad kõik kuninganna patronaaži all ja siis kohal oli esindas siis kuningannat tema mees, prints Philip, Edinburghi hertsog, labasse täis, täis tiitel, pühak, sama mees, kes Melbourne'i olümpiamängud avas, võib olla küll, jah. Muuseas, selle mehega oli tore lugu, et siis samal päeval kell kolm oli siis pidulik Henri neljanda esimese osa lavastus ja mees, meie kohad olid seal rõdul nii napilt seitse, kaheksa meetrit sellest kohast, kus siis istus sisse kuninganna mees. Ja tulistada kolm meest kohale ühtegi hiidlast vee hulgas ei olnud ja nii jäigi mulle teadmata, sellepärast et vastupidi, igasugustele muudele tegelastele alates kas või vahi soldatitel, kes on väga kangesti kõvasti mundris, kõige toredasti karratud, kullatud suurte kettide valitsuse keppida ja nii edasi oli see tema väga, väga nii argipäevas tavaliselt argipäevaselt rikas ja nutt sugune omamoodi süntees argipäevasusest võiks öelda niisuguses lihtsusest. Ja, ja siis seal pidulikuses, see läbib kogu sõda avakõnegi vaevalt kolmeli lauset, kui käis saalis esimene naerupuhang siis natukese aja pärast teine ja niisuguses eas lõbusas koduses toredas meeleolus toimuski avamine. Samal päeval oli. Avati siis stratwordis näitus, seda näitust on kujundanud suur grupp kunstnikke televisiooni, kunstnikke, teatrikunstnikke. Ja see annab niisuguse omamoodi läbilõike sellest ajast ja teest, mida Reczpir läbi käis. Algab peale saalist, kui selleks idülliliseks Panood. Sellest Stratfori ümbruses. Inglismaal on üldse idülliline maastikuosas korraga meil avaneb vaade Shakespeare aegsele Londonile, liigume selles ruumis niimoodi läbi meie silmade kõrguselt vaatame kisjalu seisvate kaardiväelaste jalge vahelt, Eliisabeti õue. Kuulge see niisugune tunne nagu väikene inimene, kes käpuli piilub sellega kardiv väelastel rivi vahelt järsku sinna õue, lubatakse teda ka sinna piiluda. Lõpuks satume gloobuse teatrisse, nii nagu ta šeik spiraal umbes olnud ja seal ruumis istume pinge peale meie ümber sumiseb natukene aega rahvul ja siis hakkavad järsku seal kostma inglise tänapäeva suurimate näitlejate esituses. Monoloogishexpyri näidenditest. See näitus oli igatahes väga-väga huvitav, omapärane tere, lavastus ka üht ja see on, see oli täitsa nagu lavastus. No peab ütlema streetwordumise väikene linnakene viis-kuusteist 1000 elanikku, aga seal päevadel oli 170000 inimest, seal see terve suur palverännak, toimus siin kümnekordistanud laager. Meil oligi niisugune asi, et meile hirmsasti vabandati Jentorist, kes nii meie tehniliselt meie sõitu korraldas. Et aasta varem oli Stanfordis kõik hotellid juba kinni pandud ja selle tõttu meid tuli ööbida, Birminghamis oli nii tunni sõit, platvorm jah, et pakkuda võrdlust, siis võiks öelda, umbes nii, nagu oleks terve Leningrad tulnud Tallinnale külla korraga. Nojah nii, ja ega ta Väikse veol terve see linn õieti elab selles surnud kirjanikest ekad, eks loteeritakse seda surnud hoolega. No seal on üksikuid hooneid Vellijas tema ajast säilinud kõik ilusti õlg kaotustega, ainult kui ligidalt vaatama lähed, siis näed, et õlgkatusele igaks juhtumiks traatvõrk peale tõmmata. Precal Apo röömine erinevate autorite kirjandusajaloo köidetes on toodud nagu teada, väga palju seiksperi sünnipäevi, kohti, aegu ning mõned aristokraadid on jõudnud isegi niikaugele kahtlevad, kas selline mees üldse olemas. Isegi niikaugele on viimasel ajal mõningad mehed läinud, kes ütlevad, et see on lihtsalt kaabakas, kes on omandanud teiste tööd ja seal äri teinud ja ühesõnaga rõõmite positiivne kangelane, vaid puha negatiivne kangelane. No siin ei ole muidugi raske näha omamoodi ikka päris tõsist ideoloogilist võitlust selle ümber, kuivõrd tahetakse ikkagi tema teoste autorlust omistada. Eeskätt ikka aristokraadid ei tohi olla seda. Seda küll, seda küll, et on, no siin ei ole ka mingisugust kahtlust. Nähtavasti ikka suurem osa inimkonda on vaikselt kokku leppinud, et ikka seesama Šexpyronsele samade näidendite au huvitav on märkida, niisugustab fakt. Seal toimus ka üks niisugune lõunasöök kust meie küll osa ei võtnud, veid esindas tervet meie seltskonda, ainult seltsimees anniks seal, aga no iseloomulik olgu märkida, et üheks bionii lauakõnepidajaks sõitjad sissejuhatavaks lavakõnepidajaks oli endine Inglise peaminister iidem, kes siis ka selles kõnes oli omamoodi oma saatust võrdlenud Shakespeari traagiliste kangelaste saaga. Nii et Suessi kriisi vari Jolooja ja pidustusliku kohas nii Inglismaaliit kõikidest valdkondadest. Kas te saite käia teatris ja kui palju ja kus? Meie nägime stratwordis Peri Memoriaal Teatris kaks etendust. Henri, neljanda kohe pidustuse päeval. Ja järgmisel päeval Richard, teise, milles muide peaosa mängis 23 aastane noor näitleja. Osa meie gruppi nägi veel Lorenz Olivier uut Othellot. Teine osa, aga samal õhtul viibis Tšehhovi kajaka etendusel, mille oli lavastanud tänapäeva Inglismärk suurim näide juht Toni Richardson. Nõiakuhu meid oli siis nii eraldi sellele etendusele palutud ja siis tuli meil nii. Alguses vabatahtlike valida, kes siis nõustus sinna minema, lõpuks liis? No ja mina ise käisin ka seal kajakaid, muide, mida ma sugugi kahetsesin üllatavalt tugev on huvitav, inglastel kuidagi. Nii Tšehhovi, nii on kondi järgi ja neil kõlab. Siis ma nägin veel ühe edenduse Birminghamis ühe Shakespeare kaasaegse tori näidendi meile väga vähe tundma. Autor muidu üldiselt nad sel aastal mängitakse väga paljuga Shakespeari kaasaegne Shakespeare eelnenud autorid kaasaegseid otseseid järglasi, nii et seda inglise teatrid üldiselt mängivad väga palju tervet sajandit ja siis mul oli veel õnnestus. See BBC oli nii viisakas, peab ütlema, et meie delegatsiooni igal pool võeti väga soojalt vastu väga toredalt vastu, nii südamlikult. Ja BBC näitas meile spetsiaalselt seda Taanis tehtud Hamletit. No selle Hemletiks kõige suuremaks üllatuseks Onofiilia, kujutage ette, et see on niisugune viiraldi virve, nisugune, punnpõskede nisu, nina üsna trulla, pisikene niisugune. Ja igatahes esimese hooga nagu ehmatab ära, et, et niimoodi ka võib käsitada ja ma nägin seda ka Eurovisiooni kaudu, see kanti üle ka jah, no vot siis teil seal ülla, ma hakkasin mõtlema, mispärast teda niimoodi tehtaks, nähtavasti on neid igasuguseid pika sirge nõnda ära võlunud, midagi muud teha, see oli tehtud nii, et inglise näitlejaskondaga filmide ehtsas kroonbergiloski sellisega jah, seal lossis seda filmitud ja siis statistid enam kasutada seal siis Taani kaardiväelasi, nagu meile seda ka veel räägid. Teatrisõber kindlasti tunneb huvi selle vastu, kuidas selliselt traditsioonide maal tema teatris missugune vahekord valitseb nii traditsioonilise käsitluslaadi ja novaatorliku suundade vahel. Tänapäeva inglise kõige novaatorliku teatri on õieti niisugused pool isetegevuslikud, teatrid, meil oli kokkupuutumist ühe niisuguse teatriga, see oli juunity töölisteater. See teater on väga niisugune otsiv teater, projekti. Nii huvilised, ma just tahtsin küsida, et kuidas kõrvutada inglise tänapäeva teatrit Saksamaaga, millega te ka hiljaaegu tuttasite? No peab ütlema nõnda, inglased ise ütlevad selle kohta nõnda, et nende, nemad on mõningal määral nagu maailma teatri arengust nagu maha jäänud ja püüavad seda nüüd nii kõvasti tasa teha, kusjuures ka nemad praegu peavad Bresti oma suurimaks nii kaasaegseks õpetajaks. Ja seda on ka märgata inglise teatrilt muidugi raske võrrelda. Sellepärast et ega seal pidevalt töötavaid kollektiive nädalas hakkavad kujunema gruppidega, need on tropid, mis sünnivad sagedasti üheks etenduseks, komplekteerivad, seal on näiteks niisuguseid organisatsioone, vot seal, kus kajakas mängib, see on teatri noh, võiks öelda, ühing, kus peamiselt on ise näitlejad Kas oli juttu inglastega sellest, missugune ettekujutus neil on šveikspirist Nõukogude laval ja eksperdiosast, meie teatrielus üldse? No teate, kõige suurema üllatuse me tegime sellega, et meil oli paar kohtumist, kus me rääkisime Sheczpirist nõukogudeteatris ja need toimusid siis niisuguse näitlikute demonstratsioonidega. Mariaavin kandis ette Hamletist kuninga palve. Üks kasahh esitas siis Vello ostuse monoloogi, üks kirgiis tuli välja, kandis ette seal kuningas leerist monoloogi ja peab ütlema, et just sellisel kujul oli see palju paljuni näitlikum ja mõjuvam, kui ükski loeng oleks. Ühesõnaga seda, kas reis oli kasulik ja huvitav, on nüüd juba päris hilja küsida. Aga küsigem lähemalt, kaste noppisid Inglismaalt üles ka midagi täiesti praktilist tartu Vanemuise lähema tuleviku jaoks. Ja küsimus seisneb selles, et mulle tundub, et me peaksime oma töös eksperdi juures veel julgemalt radikaalsemalt võitlema nende romantilisse butafoorsete ma ütleksin, traditsioonide vastu. Schillerlikude traditsioonide vastu. Seekordsed kogemused kinnitasid seda, mida varem on nähtud. Et hiinlased mängivad väga väga, ma ütleksin, on realistlikud, need õnneks täisverelised elavad inimesed, niisugune tunne, et nagu oleks kõik alles praegu tänavalt tulnud elust endast. Ja ei ole niisugust klassikamängimisel rutiinis eksperdi juures ei ole. Mina ei tea, kas seda värssi inglise keeles, kuidas tema inglise keeles kõlab, aga seda, mis meil vägisi tulevad, värsirääkimisel tuleb mingisugune teatud niisugune laulvuse juur. Võetaksin, kunstlik kõnelemine, seda absoluutselt kindlasti ei ole usanud ülemalt vallatud, vot me oleme kuulnud küll, et Sekspiri suurus seisab selles, et tema võib ka kuningannat panna rääkima, nagu köögitüdruk. Räägime, seda küll, aga ega ma praktiliselt seda ei oska teha ja sellepärast veel laval ei räägi. Aga näiteks mina räägin ikka Hendry neljandas niisugust stseeni, kus tuli pea oma naisega, seal kõneleb. Ja see stseen oli lavastatud niiesse, naine tuli öösärgis lavale ja kas väikerätikuga üle õlad ja siis stseeni lõpp oli, nii et ta ainult selili põrandal maas. Mees istus kaksiratsi otsa ja kujutage ette, see sünnib kõik juubeli pidulikul etendusel, mis algas hümniga, lõppes hümniga. See pilt on nii vägev, et paneb küsitleja põdema, jäi kusjuures vot ma tahaksin pidarjust rõhutada. Selles ei olnud midagi kõige vähemalgi määral nilbeid. Vot see oli niisugused tõesti ürgsed. Kangelased tänavovi, inglaste kunagised esiisad, pool looduse lapsed, kes lõigu kaks kutsikast hullasid seal üksi ja päästma, kontrollisid seda stseeni, dialoogi, mis seal räägitakse, räägitakse riigiasjadest. Vot see näitab minu arvates seda tohutut elulisust vitaalsust ilma niiskuse ajanud tolmuta. Nüüd ma niisuguse ajaloo ees Lõmmitamiseta sexpri käsitlust. Nonii, see on juba üsna praktiline leid. Jakosne muidugi seda suudame järgi teha. Teine asi, aga õliseks mõtteid liikuma pani. Kui nüüd üks samm edasi astuda, siis tuleks küsida, et millal toimub siis meie järgmine kohtumine suure Williamiga Vanemuise laval? Ei tea arvatavasti juba eeloleval hooajal. Mul nimelt on kavatsus stuudios. Me praegu seal tegime arvus olin koidikul kasutades ekspiri suveöö unenägu ja perspektiivplaanis tragöödiatest. Seda pattu teinud, et juba kaks niisugusse eksperdi lavastanud, mida ei ole teised veel teinud, ehk leidub kolmas veel arvatavasti loba ei julge praegu ütelda veel midagi kindlamat. Ma ei tea ju, missugused näitlejad mul selleks ajaks jälle on või ei ole? Nojah, aga eks ekspirputanud samade probleemidega kokku, temal oli näitlejate voolavus sama suur kui ei olnud, ei olnud, ei olnud, emal oli oma pidev tüdruk, ma pean ütlema, et ma ükskord olema seda väga hädas jäänud, kuna ma omal ajal ta võtsin siiski arvestades Sovliga. Ja ma pean ainult mütsi maha võtma Einari Koppeli eest, kes mind hädast välja aitas, muidu mul oleks hulka tööd jäänud lihtsalt aia taha. Kuna me ei pea oma korjalarose lavastus, mille ümber teatavasti on juba vabariigis mingisugused mõningad diskussioonid, tekkinud, üsna ägedad diskussioonid ise ka mitte lõpetatuks, kavatsete vaatama tulla ka professor anniks kindlasti. Ja ma arvan, et pikapeale koorub sellest kõigest tõdei välja. No mis puutub professor anniks tisse, siis ma mäletan ühest intervjuust temaga Moskvas ta igalühel ütles väga häid sõnu eesti teatri Shakespeari traditsiooni kohta. Ja üldiselt meil nii teiste liiduvabariikide hulgas sel alal häbeneda just lausa ei pruugi. Nagu juba jutuajamise algul öeldud, me suudame siiski ainult paari kübekest haarata, mis veel nii Inglismaa teedel tema linnades silma hakkas. Huvi pakkus, meie muidugi päevakord oli väga tihe ja kes vähegi suutis, sellel kestis päev ikka hommikul kella üheksast mõnikord öösel kella kaheni mitmesuguste kohtumiste näol, mis toimusid veel teatriinimestega, pea, leevendusi. Selles väga rikkalikus programmis oli mitmesugust niisugust noh tavaliselt vähe esinevaid kohtumisi, näiteks viibisime pool tundi külalisena inglise teatritöötajate ametiühingu aastaaruande valimiskoosolekul, kuhu siis kutsuti meie näitlejad ja Läti juht, aga mitte kriitikuid, kes sinna organisatsiooni vastu ei võeta. Olime seal, kuulasime aruanne kõnet, mis kestis 10 12 minutit, selle jooksul obligatoorselt kakskolm naeru. Nii ja see oli aastaaruande aastal aruande kõneloaga, kõigil oli kõne trükitud aruanded olid kõigel käes, sinna veel paar minutit meie tervituseks väga soojad ja siis läks kohe lahti. Esimene küsimus pandi kohe saalist, et mispärast ta ikka ei ole kõikidele ametiliikmetele teatatud, et on koosolek. Kõlasid pererahvas, hakkas niiütelda oma koduseid asju ajama, siis oli meil paras äike, kummardas lakkuda. Meelasime päris Haifargi lähedal, siis sai käidud ka seda kohta ära vaatamas, see on ka üks niisugune traditsiooniline Londoni vaatamisväärsusi just sel ajal, kui meie seal käisime, siis vedas seal kõnetüks vööni alasti ja siis üleni ära tätoveeritud ninaots ja lõug ja nägu ja põsed ja kõik. Ja pidi olema selle kuulsa ameerika gängsteri algama pooni endine autojuht ja kes pahandas selle üle, et ameeriklase teda ei lasta, siis siis oli seal postiametniku mütsiga vanahärra, kes vihaselt kõneles oma kasti otsast ja sõimas sõjaministeeriumi, kes leidureid nöögib, siis oli üks hirmus metsjeesuse välimusega mees, karvane habemes, kaltsus, must, räpane tuvi, sulg püsti jõustes, kes kõneles loomulikud eluviiside kasust ja eriti vihanud ja nende konservide vastu, siis ta oli väga vihane selle vastu, et riieteks igasugust keemiat saadasid, arvitakse igaühe ümber 10 12 inimest, näis, et rahvas käis nii nagu vanasti, Pärnul käidi aasta laadal ikka õhtuti nalja saama, seal rahvas käib ka siis nalja saamas. Kas ei tekkinud kiusatust astuda ka? Ja pidada üks kõva kõne, positiivne kangelane Eesti laval või, ja ei oleks ju võinud seda teha. Minu arust sisenes, see süsteem on väga hea, me peaksime ka tegema, sest kõik need solvunud leidurid ja neid on ju teatavasti väga palju. Kui nad saaksid nädalas kord ennast nii tühjaks seal sõimata, siis nad ei kirjutaks kirju, tapaksin vaevaks teisi inimesi nii palju. No väga huvitav asi muidugi on see kuulus paraad, vahtkondade vahetus seal Buckingham'i palee ees. Tal oli tohutu rahvamurd, see on tõesti üks omamoodi pärit sealt mõjutis aineid, idee, kui ükskord peaks veel juhtuma niisugune asi, et kunagi Vanemuise uus teatrimaja ka ikka päris päris tõsiselt valmis saab. Mida ma loodan, et seal siiski 65.-ks aastaks lõpuks sündinud on ja meie saame hakata nii, nagu me kavatseme noorsooetendusi andma, siis sealt igatahes sain idee kuskil muinasjutus tehase vahtkonna vahetus, see on täielik ballett kõikide nende võtetega ja vigurite nende marssimistega ja muusikaga, mis kasutatakse. Väga lustakas, lõbus oli ka inglise parlamendi külastamine, kus meid veel teejuhiks oli ajakirjanduse kaudu tuntud töö ära grandlane Siljakus. No see parlament on jälle nagu Inglismaal, need majad kõik. Mitmesaja aasta jooksul on ikka jälle üks saal juure ehitatud, üksop juure ehitatud, tellid ja kõik, terve see on niisugune sopilide, ma elasin niisuguses hotellis, kus, kui ma teise korrusele sõitsin liftiga, siis tuli mul natuke ülesse minna, kui ma kolmandal korrusel sõitsime natuke alla tulla, aga tegelikult tuba ise asus neljandal korrusel. No see parlament ka samasugune sopiline hoone parajasti Istangu töö olnud, aga siis seal alamkoja ruumis. Me vaatasime, seal on siis midagi 600 603 parlamendiliiget, aga istekohti jätkub umbes 300-ni. Ja siis nad istuvad siis rahulikult seal, kui nad ikka nii suuremal hulgal kooslus, istute treppide peal ja ja põrandal isegi ja igal pool. Nii et hiinlane oskab väga koduselt ja mugavalt ennast, siis sa saad igal pool kuskil jällegi järgmisel päeval. Ilus ilmakene, üks niisugune, noh, murulapikene ühtepidi seitse-kaheksakümmend meetrit teistpidi kolm, 40 meetrit ja selle peale kaks 300 inimest nii meetrilise vahedega istuvad seal pikutavad päevitavad keskpaksuks linna. Kuidagi omamoodi niisugune kodusus kuulub selle juur lõbusamaks ühiseks eks oma üllatuslikumaks kohtumiseks oli juba teisel õhtul. No inglise, Nõukogude Liidu sõprusühingus IM ideedesse otsis rahva hulgast, eks see oli hästi lühikest kasvu vanahärra vene keeles muga rääkima hakkas jäälõhkuja siiski esimene küsimus, et kas te olete Eestist ja kui ma siis ütlesin jah, et mul on Eestis, kas te karder tunnetavusena hoia tardel? Ma tunnen isegi isiklikult väga hästi, solime kogu pika sõjaaja koos Jaroslavlis ja nii edasi, no vaata, mina olen Arderi õpetaja Connelly. Ja siis järgnes sellele veel sellesama vanahärra poolt küllakutse ja sellega me tegime veel sekeldusi vastuvõtjatele, kuna see vanahärra on üks neist inglastest, kellel autot ei ole. Ja siis inglise Nõukogude sõprusühingu sekretär kraton oli siis nii kena mees viis mind selle vanahärra juure. Me istusime siis terve õhtu seal koos. Ja rääkisime siis maast ja ilmast, kusjuures kõigele lisaks veel selle vanahärra perenaine kosutas olevat eestlannaks nimelt hilja, kuusk. Peaks elama Endla tänav 13 nagu mul eest ja samuti ka tema õepoegadele tütardele, kes pidid Tallinnas elama ja nii, ja kui nad kuulevad, siis kasutan siin raadio kaasabi selleks et nüüd tervised ülikonda. Ja see on kindlasti üks omapärasemaid läkituse, mis meie mikrofoni kaudu kunagi on tehtud. Aga ütleme kuulajaskonnale niipalju selgituseks, et jutt on Aleksander Arderi kunagisest õpetajast itaallasest, kelle juures Arder pärast esimest maailmasõda laulu õppis. Ja tema Arder õppis Itaalias, aga see Connelly on nüüd juba 25 aastat rohkem Inglismaal töötab seal. Ja nagu ma võisin ise veenduda, on tema õpilaste hulgas ta nimelt, et on lauluõpetaja ja ühtlasi ka kõne õpetaja ja ma ise võisin veenduda, et ta peab olema suurmeister, kuna tema toa seintel olid pühendused Inglismaa kõige suurematelt kunstnikutelt Molgaskani solivieelt, maestro-le tänuks õpetuse eest. Muidugi on omamoodi huvipakkuv ka selle itaalia-eesti Londoni koloonia, teine pool, see Eesti pool. See perenaine on 30 kaheksakümnendatel aastatel läinud Inglismaale, noh siis nagu meil tol ajal nooremad inimesed, nii püüdsid maailmas avaramad elu võimalusi leida. Ma pean ütlema siin omavahel raadiokuulajate ees, et ma mõtlesin, et võib-olla on mõni niisugune emigrantidest, kellega tuleb pureleda, milleks mingisugust erilist tuju ei ole, aga selle asemel oli väga sümpaatne tore inimene, kes nii väga sõbralikult Ta suhtus kõigesse Eestisse ja kes ütles, väga toredad sõnad. Ta ütles, et ma nende grantidega ei saanud läbi, nemad tahtsid siin kõik selleks sõda, mina ei taha sõda.